Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tallinna Reaalkool
Murdmaasuusataja treeningprotsess ja
sauna kasutamine taastumisvahendina
Uurimistöö
Karl Erik Rabakukk
11. B
Juhendaja : õp Rain Vellerind
Tallinn 2015
Sisukord
Sissejuhatus.....................................................................................................................................3
1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4
1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4
1.1.1. Treeningu  periodiseerimine .........................................................................................6
1.2. Energia................................................................................................................................7
1.2.1.  Aeroobne  energiatootmine...........................................................................................8
1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8
1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9
1.3.1. Pulsisageduse   regulatsioon ........................................................................................10
1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks....................................................................10
1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks.....................................................................11
1.3.4. Pulsi mõõtmine koormusest taastumise hindamiseks................................................12
1.3.5. Treeningu intensiivsuse määramine pulsi järgi.........................................................12
1.4. Aeroobne  töövõime ...........................................................................................................13
1.4.1. Aeroobne  lävi .............................................................................................................13
1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14
1.4.3. Anaeroobne lävi.........................................................................................................14
1.5. Vastupidavuse arendamine................................................................................................15
1.5.1. Aeroobne  treening .....................................................................................................16
1.5.2. Intensiivne  treening ...................................................................................................17
1.6. Jõu arendamine..................................................................................................................17
1.6.1. Jõuvõimete  liigitamine ..............................................................................................18
1.6.2. Jõu treenimise viisid..................................................................................................19
1.7. Kiiruse arendamine...........................................................................................................20
2. Sauna kasutamine taastumisvahendina.....................................................................................22
2.1. Erinevad saunakultuurid....................................................................................................22
2.2. Soome sauna mõju organismile.........................................................................................23
2.3. Saun treeningujärgselt.......................................................................................................24
2.4. Saunale  eelnenud treeningu mõju sauna efektile..............................................................24
2.4.1. Katse läbi  viimine ......................................................................................................25
2.4.2. Andmete täpsus..........................................................................................................26
2.4.3. Andmete analüüsimise põhimõte...............................................................................27
2.4.4. Sauna koormavuse  sõltuvus  väsimusfoonist.............................................................29
2.4.5. Sauna koormavuse sõltuvus treeningust....................................................................30
2.4.6. Tulemus.....................................................................................................................34
Kokkuvõte.....................................................................................................................................36
Kasutatud materjalid.....................................................................................................................37
Lisa 1 Sõnaseletused .....................................................................................................................38
Lisa 2  Täiendavaid teadmisi.........................................................................................................40
Lisa 3 SLS graafikute näiteid erinevatel treeningutel...................................................................43
Lisa 4 Suusataja  jõu treenimise näiteid.........................................................................................46
Lisa 5 Andmed..............................................................................................................................47
Lisa 6 Korrelatsioonitabelid..........................................................................................................48
Kinnitusleht...................................................................................................................................51
Resümee........................................................................................................................................52
Abstract .........................................................................................................................................53
Sissejuhatus
Eesmärgipäraselt   vastupidavusspordiga   tegelejaid   on   tänapäeval   piisaval   hulgal,   et   pidada
vajalikuks neile kui laiemale sihtrühmale oma tegevuse parendamiseks nõu andmist. Kuna autor
ise tegeleb murdmaasuusatamisega,  siis on treeninguteooriat  käsitletud    murdmaasuusatamise
eripäradest lähtuvalt. Käesolevas töös ei käsitleta  suusatamise  psühholoogilist aspekti.
Igasugune sportlike eesmärkide poole püüdlemine on loomu poolest süstemaatiline tegevus,
millest   maksimaalse   kasu   saamiseks   peaks   spordiga   tegeleja   teadma,    millistel    põhimõtetel
süsteemi luua. Käesoleva uurimistöö põhieesmärk on anda ülevaade üldtunnustatud treeningu
monitooringu põhimõtetest vastupidavusspordis lähtuvalt murdmaasuusatamise eripäradest. Et
sportimise    juures   on    taastumine    treeninguga   võrdselt   oluline,   tutvustatakse   töös   ka   üht
levinumatest taastumisvahenditest - sauna, ning püütakse katseliselt välja selgitada, kas ja mil
määral   sõltub   sauna   mõju   organismile   saunale   eelnenud   treeningu   tüübist,   intensiivsusest,
kestusest ja üldisest väsimusfoonist. Autori  hüpotees  on, et saun võib liialt kurnavaks osutuda
pigem peale  intensiivsemaid  treeninguid.  Autori  andmetel  ei  ole  varem uuritud  sauna  mõju
sportlasele sõltuvalt treeningu karakteristikast.
Teoreetilises osas tutvustatakse  esmalt , mis on treening, mille alusel periodiseeritakse treeningut
pikaajaliselt   ning   kuidas    toimivad    organismi   põhilised     energiatootmismehhanismid.   Edasi
selgitatakse südame löögisageduse jälgimise põhimõtteid ja  vajalikkust . Viimaks  tutvustatakse
vastupidavusspordis levinumaid treeningmeetodeid ning selgitatakse kuidas need ainevahetust
mõjutavad,   milline   on   neile   iseloomulik   treeningefekt   ja   millele   tuleb   iga   meetodi   puhul
tähelepanu pöörata. Teoreetiline osa on vastavalt uurimistöö  eesmärgile  ulatuslikum kui nõuab
praktilise osa mõistmine. Peamisteks allikateks on erinevad  spordifüsioloogia  ja -metoodika
alased  raamatud.  Tekstis esinevate lühendite ja erialaste  terminite   seletusi  ning teemakohaseid
täiendavaid teadmisi leiab lisadest (vt lisa 1, lisa 2).
Praktilises osas tutvustatakse esmalt sauna mõju organismile ja sauna kasutamist treeningust
taastumise vahendina. Seejärel püütakse leida seos, kuidas mõjutab saunale eelnenud treening
sauna efekti. Praktilise osa tulemusena saab vastuse küsimusele, kas ja kuidas tuleks sauna
taastumisvahendina kasutades arvestada sellele eelnenud treeninguga. Tulemus saadakse vastava
pikaajalise katse jooksul pulsikellaga kogutud andmeid analüüsides.
Autor tänab kaastöölisi juhendaja õp Rain Vellerindi ja  katsealune   Aleks  Marki.
1. Murdmaasuusataja treeningprotsess
Murdmaasuusatamine on vastupidavuslik  spordiala , milles võisteldakse  vahelduva  pinnamoega
maastikul    erinevatel   distantsidel   ning    klassikalises    tehnikas   või   vabatehnikas   (vt   joonis   1).
Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid.
Joonis1.   Heade   füüsliste   eeldustega   noormurdmaasuusatajad.   Näited   klassikalisest   paaris-
tõukelisest   sõiduviisist   (vasakul)   ja    vabatehnika    Wassbergi   sõiduviisist   (paremal).   Allikas:
EYOF2015
1.1. Treeningu monitooring
Põhiliseks sportliku  saavutusvõime  arendamise viisiks on  treenimine . Treeningprotsessis, nagu
igasuguses   pedagoogilises   protsessis,   rakenduvad   üldpedagoogilised    printsiibid    nagu
järkjärgulisus,   süstemaatilisus,   jõukohasus,   teadlikkus,    individuaalsus    jne   (Nurmekivi   2006).
Treeningu põhikomponentideks on erinevad ja vahelduvad  faasid : suuremahuline treening ja
intensiivne treening, taastav treening ning arendav  treening (Jürimäe, Mäestu 2011). 
Kõige  üldisemalt  võib treenimist pidada kohanemiseks stressiga: organismi püütakse  kohandada
nende    spetsiifiliste    tingimustega,   mida   peetakse   tarvilikuks,   olgu   siis   tegemist   tulemusega
võistlustel   või   tervise   tugevdamisega.   Treening   on   organismile   mõjuv   stressifaktor,   mis
põhjustab organismi mingi funktsiooni ajutise languse, millele järgneb  kohanemise  faas, mille
tagajärjel   antud   funktsiooni   eelnev   seisund    paraneb    ehk   organism   kohaneb   etteantud
tingimustega, tekib nn superkompensatsioon (vt joonis 2). ( Ibid )
4
 
Joonis 2. Superkompensatsiooni efekt. Allikas: Jalak, Lusmägi 2010
Kui järgmine treening langeb superkompensatsiooni faasi, loome organismis eeldused üldiseks
treenituse tõusuks (vt joonis 3). (Ibid)
Joonis 3. Treenitustaseme tõusmine. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011
Kutsumaks esile suuremat superkompensatsiooni efekti, kasutatakse sageli ka mitme  tugeva
treeningu taktikat ning seejärel planeeritakse pikem puhkeperiood. Kui aga stressifaktor kujuneb
liiga suureks (olulist rolli mängib ka
psühholoogiline   stress ) ja taastumisele
ei   pöörata   piisavalt   tähelepanu,
järgneb dekompensatsioon: organismi
kohanemisvõime    langeb   ning   tekib
ületreenitusseisund   (vt   joonis   4).
(Ibid)
Joonis 4. Superkompensatsiooni efekti sõltuvus  treeningute  ja taastumise erineva kasutamise
korral. A – treeningute ja sobiva puhkeperioodi korral järgnev superkompensatsioon. B – liiga
suure   koormuse   või    lühikese    taastumisperioodi   järgne   dekompensatsioon.  Allikas:   Jürimäe,
Mäestu 2011
5
Treeningkoormus   on   mahu   ja   intensiivsuse   kombinatsioon.    Sportlase    organismi   adaptsioon
erinevatele   koormustele   on   individuaalne.   Mitmeaastase   treenimise   puhul   on   oluline,   et
treeningu   koormus   oleks   oma    olemuselt    kasvav,   et   seista   vastu   adaptsiooniprotsesside
pidurdumisele, mis tekivad muutumatu treeningu koormuse puhul.  (Ibid) 
Treeningu   monitooringut   iseloomustatakse   kui   erinevate   vahendite   ja   meetodite   kogumit
eesmärgiga   suurendada   treeningute    efektiivsust ,   samal   ajal   vältides   ületreeningut,   mis   viib
organismi pikaajalise töövõime languseni (Ibid). 
1.1.1. Treeningu periodiseerimine
Murdmaasuusataja nagu pea iga vastupidavusspordiala esindaja treeningaasta ( makrotsükkel )
jaguneb   perioodideks:   ettevalmistus-,    võistlus -   ja   üleminekuperioodiks.   Ettevalmistusperiood
jaguneb   üldettevalmistusetapiks   ja   spetsiaalettevalmistusetapiks.   Üldettevalmistusetapi
eesmärgiks   on   üldkehalise   ettevalmistuse   taseme   parandamine,   organismi   funktsionaalsete
süsteemide võimekuse tõstmine ning suusatamisele  omaste  tehniliste ja taktikaliste omaduste
arendamine.   Spetsiaalettevalmistusetapi   eesmärgiks   on   spetsiaalettevalmistustaseme   tõstmine
ehk   sportliku   vormi   saavutamine.    Võistlusperiood    jaguneb   võistluseelseks   ja   põhi-
võistlusetapiks.   Võistluseelse   etapi   eesmärk   on   vormi   maksimaalne   tõstmine,   võistlustel
osalemine toimub veel võrdlemisi suurte treeningkoormuste foonil. Põhivõistlusetapi eesmärk
on   oma   vormi   realiseerimine   võistlustel,   selleks   kasutatakse   koormuse   järk-järgulist
vähendamist. Võistlusperioodi ja järgmise ettevalmistusperioodi vahele jääb  üleminekuperiood ,
mille eesmärgiks on optimaalse treenituse taseme hoidmine ja võistlusperioodist taastumine, et
olla valmis järgmiseks ettevalmistuseks. Treeninguid kohandatakse vastavalt perioodile (vt tabel
1). (Jürimäe, Mäestu 2011)
6
Tabel 1. Vastupidavussportlase üldistatud  kehaliste  võimete arendamine makrotsüklis.
Makrotsükkel
Kehaline
Ettevalmistusperiood
Võistlusperiood
Ülemineku-
võime
periood
Üld-
Spetsiaalette-
Võistluseelne
Põhivõistlus- Ülemineku-
ettevalmistus- valmistusetapp
etapp
etapp
etapp
etapp
Jõud
Jõuvastupidavuse Maksimaalse
 
jõu Jõuvastupidavuse   ja Saavutatud
Kompensee-
ja   lihashüper- arendamine
võimsuse   erialane taseme
rimine
troofia
arendamine
hoidmine
arendamine
Vastupidavus Üldvastupidavuse Üld-   ja   erialase Erialase  vastupidavuse arendamine
Üld-
arendamine
vastupidavuse
vastupidavuse
arendamine
arendamine
Kiirus
Anaeroobse
Erialase
 
kiiruse Erialase
 
kiiruse,
 
osavuse, -
vastupidavuse
arendamine
 
läbi stardikiirenduse   ja   kiirusliku
arendamine
alaktaatse ja laktaatse vastupidavuse arendamine
kiiruse ning kiirusliku
vastupidavuse
Allikas: Modifitseeritud Jürimäe, Mäestu 2011 järgi
Iga treeningetapp jaotatakse mesotsükliteks ning iga  mesotsükkel  omakorda mikrotsükliteks (vt
joonis   5).   Selline   treeningu   periodiseering   võimaldab   treeningtegevust   eesmärgi   järgi
süstematiseerida ning tuleks võtta treeningplaanide koostamise aluseks. (Ibid) 
Joonis 5. Treeningaasta võimalik periodiseerimine. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011
1.2. Energia
Organismi   universaalseks   energiaallikaks   on    adenosiintrifosfaat    (ATP),   mida   leidub   igas
lihasrakus. ATP-d jätkub tugeval lihastööl vaid 3-4 lihaskontraktsiooniks ehk 2-3 sekundiks.
Seejärel on vaja ATP varud taastada. Kuigi ATP sisaldus rakkudes on väike, kompenseerib seda
7
pidev taastootmine teistest energiarikastest ainetest:  rasvadest , süsivesikutest (vabast glükoosist
või organismi savestunud glükogeenist) ja kreatiinfosfaadist (KrP). (Jalak, Lusmägi 2010) (vt
tabel   2)  Vastavalt   kasutatavale   energiaallikale   eristatakse   kolme   energiatootmismehhanismi:
aeroobne, anaeroobne laktaatne ja anaeroobne alaktaatne tee (Jürimäe, Mäestu 2011).
Tabel 2. Energeetiliste substraatide iseloomustus
Substraat
Energiaproduktsioon
Varud
Produktsiooni kiirus
ATP
Anaeroobne alaktaatne
Väga piiratud
Maksimaalne
KrP
Anaeroone alaktaatne
Väga piiratud
Väga kiire
Glükogeen
Anaeroobne laktaatne
Piiratud
Kiire
Glükoos
Aeroobne
Piiratud
Aeglane
Rasvad
Aeroobne
Piiramatud
Väga aeglane
Allikas: Landõr 2009
1.2.1. Aeroobne energiatootmine
Aeroobne energiatootmine tähendab energia varuainete täielikku oksüdeerimist õhust saadava
hapniku   abil.   Mida   madalam   on   töö   intensiivsus,   seda   rohkem   kasutatakse   energiaallikana
rasvasid,   intensiivsuse   kasvades   järjest   rohkem   süsivesikuid.   Aeroobsete   mehhanismide
töölerakendumine on suhteliselt aeglane, võtab aega 3-5 minutit. (Jürimäe, Mäestu 2011)
1.2.2. Anaeroobne energiatootmine
Kui töö intensiivsus on nii kõrge, et aeroobne energiatootmine ei suuda organismi energiaga
varustada,   lülitub   tööle   anaeroobne   energiatootmismehhanism.   Anaeroobset   tööd   suudab
organism   teha   kordades   vähem   kui   aeroobset,   sest   energeetiliselt   on   anaeroobne   tootmine
ebaökonoomne:   täielikult    aeroobsel     koormusel    saab   1   moolist   glükoosist   38   mooli  ATP-d,
täielikult anaeroobsel koormusel aga ainult 2 mooli ATP-d. (Jürimäe, Mäestu 2011)
Murdmaasuusatamises   vastutavad   töövõime   eest   siiski   peamiselt   aeroobsed   energiatootmis-
mehhanismid.   Mitte   kunagi,   ka   kõige   kõrgemate   intensiivsuste   juures,   ei   kasutata   täielikult
ainult   anaeroobset   tootmist,   aeroobse   tootmise   osakaal   on   näiteks   100   meetri   jooksus   väga
väike,   umbes   10%.   (Ibid)   Vastavalt   võistluspingutuse   kestusele   kasutatakse   aeroobset   ja
anaeroobset režiimi  erinevas  vahekorras (Jalak, Lusmägi 2010). (vt tabel 3)
8
Anaeroobsel   laktaatsel   teel   saadakse   energiat   süsivesikutest   ning   protsessi   käigus    tekkib
glükoosi mittetäieliku põlemise laguproduktina piimhapet, mis difundeerub verre laktaatide ehk
piimhappe   sooladena.   Piimhape    põhjustab   atsidoosi   lihastes   ja   veres   ning   oksüdatiivsete
ensüümide aktiivsuse languse, mis olulisel määral raskendab lihastegevust (Landõr 2009). Mida
suurem   on   koormuse   intensiivsus,   seda   enam   on   koormuse   katkestamise   põhjuseks   just
ülehappesus. (Jalak, Lusmägi 2010)
Anaeroobse alaktaatse mehhanismi puhul on energia allikaks KrP, millest  ATP taastootmine
toimub väga kiiresti. See  mehhanism  võimaldab töötada väga kõrgetel intensiivsustel, kuid väga
lühikest aega. Antud mehhanismil laktaati jääkproduktina ei teki, kuid kuna selliste kõrgete
intensiivsuste  kasutamisel  on ka anaeroobsel laktaatsel mehhanismil väga suur roll, siis võib
vere laktaadisisaldus kerkida  kõrgele . (Jürimäe, Mäestu 2011)
Tabel 3. Energiaproduktsioon maksimaalse pingutuse korral
Pingutuse kestus
Peamine energiatootmine
Energiaallikas
Märkused
1 – 4 s
Anaeroobne alaktaatne
ATP
4 – 20 s
Anaeroobne alaktaatne
ATP + KrP
20 – 45 s
Anaeroobne laktaatne
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #1 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #2 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #3 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #4 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #5 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #6 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #7 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #8 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #9 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #10 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #11 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #12 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #13 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #14 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #15 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #16 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #17 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #18 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #19 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #20 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #21 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #22 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #23 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #24 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #25 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #26 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #27 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #28 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #29 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #30 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #31 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #32 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #33 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #34 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #35 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #36 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #37 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #38 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #39 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #40 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #41 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #42 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #43 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #44 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #45 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #46 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #47 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #48 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #49 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #50 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #51 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #52 Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina #53
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor porgandporgand Õppematerjali autor

Lisainfo

Ülevaade vastupidavustreeningu põhitõdedest, lähtudes murdmaasuusatamise eripäradest. Lühiülevaade saunast (kui taastumisvahendist). Sauna ja treeninguga seotud praktilise katse kirjeldus ja süvaanalüüs.

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

139
pdf
Spordi üldained 1 tase
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
161
pdf
Juhtimise alused
44
pdf
Motivatsioonipsühholoogia konspekt
1072
pdf
Logistika õpik
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun