Mis on veeringe? Mis on veeringe? Sellele on lihtne vastata - see olen mina, vesi, igal pool! Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. Veeringe on toiminud miljardeid aastaid ning sellest oleneb kogu elu Maal. Ilma selleta oleks Maa päris surnud paik. Lühiülevaade veeringest Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Sooj...
Agregaatolek-Kui üks ja seesama aine võib esineda erinevatel välistingimustel erinevates olekuvormides. Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.Kapillaarus esineb peenikestes torudes.Kapi...
pinnasekihtidesse ning võib sealt maasisese äravooluna üsna ruttu pinnaveekogudesse pääseda või maapinna ja taimede kaudu auruda (evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. veeringe lülid - sademed, aurustumine, äravool Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veebilanss vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Et veebilanss oleks tasakaalus, peab vee juurdetulek olea võrdne vee äraminekuga. Hoovused: külmad-soojad hoovused, kliima muutumine tänu neile külm hoovus: kuiv kül õhk jahutab, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks
Keemise ajal tekivad vees küllastunud auru mullikesed, mis suurenedes tõusevad pinnale. keemine on vüimalik temperatuuri vahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja tänu sellele on näiteks vaakumis keemistemperatuur madalam.Vee keetmine mägedes tänu atmosfäärile on alla 100ºC. Selleks et vesi koguaeg keeks on vaja kindlat soojuse kestmist. Vee eesmärgi pärast soojendamist nimetatakse keetmiseks. 2.Aurustumine Aurustumine on aine üleminek kondenseeritud olekust kõrgema energjaga kaasi olekusse, ehk urufaasi. Auru vastupidine protsess on kondenseerumine, kus aur läheb üle vedelikuks või tahkeks aineks. Aurustumine võib toimuda vedeliku pinnal madalal temperatuuril, siis võib toimuda veel keemis temperatuuril ja eesmärgitu arustumise kaudu.Aurustumisel võetakse energja ümbruskonnast. Ära aurustumine tähendab seda et vedelik aurustub täiesti lõpuni.
· Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
8.Milline on kristallsiste ainete siseehitus? Osakesed on korrapärased. 9. Kuidas toimub ainete sulamine, tahkumine? Igal ainel on kindel sulamis ja tahkumise T, kui tõst aine T hakkab ta sulama, kui alla lasta siis ta tahkub. 10. Mida näitab sulmamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg kristalliste aine sulamiseks. Tähis lambda, ühik 1 J kg 11. Aine sulatamiseks kuluva ja tahkumise eralduva soojuhulga arvutamine? Q = lambda *m 12. Kuidas toimub ainete aurustumine ja kondendseerumine? Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondendseerub. 13. Aines aurustamisesks kuluva ja kondnendseerumise eralduva soojushulga arvutamine? Aurustmissoojus= aine aurustamiseks vajalik soojuhulk aine mass 14. Mida näitab aurustamissoojus? Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või kondendseerumiseks jääval temperatuuril. Tähis L, ühik 1 J
Q1 + Q2 = 0 Sulamine Kristalsetel tahketel kehadel on kindel sulamistemp. Aine sulatamiseks on tarvis juurde anda lisasoojust. See kulub kristallvõre lõhkumiseks. Soojushulka, mis on tarvis aine sulatamiseks sulamistemp. leitakse valemist Q=×m, - sulamissoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik 1 kg antud aine sulatamiseks sulamistemp.-il (J/kg). Sulamisele vastupidine protsess on tahkumine, tahkumisel energia eraldub. Eralduv energia on samasuur, mis kulus sulamisel Q=-×m Aurustumine Aurustumine on kõige intensiivsem keemistemp.-l. Keemisel tekivad aurumullid ka vedeliku sees. Keemise jooksul temp. ei muutu. Keemisel juurdeantav energia kulub siseenergia ja molekuli vaheliste kauguste suurendamiseks. Aurustumiseks kuluv energia leitakse valemist Q=L×m, L-keemissoojus, aurustumissoojus keemis temp.-l. Ohmi seadus G.S.Ohm. Voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhiotstel ja pöördvõrdeline takistusega. I= U/R U=I×R R= U/I
Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige k...
soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine – aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine – aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis-temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 7 t/C kondenseerumin 100 e
1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis- temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 7 t/C 100 kondenseerumine 60 jahtumine 20 aeg 8 Aurustumine/keemine, kondenseerumine
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt)
Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena). Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru
Loomade hoonete ehitamine ja põhjavesi, tuule erosioon. õhutakistus ja sademete hulk. sademed. Jõgede vee kohandumine (karvkate, puhkuse veetmine. hulk ja äravool, talveuni, toitumine). aurustumine. VESI Ranna- ja kaldaprotsessid. Veest sõltub mulla niiskus. Kui Hoovused mõjutavad Vesi on eluspüsimiseks Vesi on vajalik Mererannikute kujunemine. vesi on reostunud siis see rannikualade kliimat. vajalik nii taimede, kui joogiks Jõeorud. Setete väljakanne. mõjutab ka mulda
kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass) Sulamissoojus Landa = Q/m (J/kg) näitab 1kg aine sulamiseks vajalikku soojushulka(1kg tahkumisel eralduvat Q-d) Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse *Aurustumise käsitlemine kahes vormis: 1)Aurumine vedeliku pinnalt 2)Keemine *Aurumise kiirus vedeliku pinnalt sõltub 1)Ainest (eeter, bensiin) 2)Temperatuurist ( 3)Vaba pinna suurusest.( mida suurem seda parem) 4)Õhu niiskusest ja liikumisest pinna kohal ( tuulise ja kuiva ilmaga kuivab kiiremini) *Aurumise käigus lahkuvad ved
anisotroopiaks. Faasisiirded Faas on ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olek. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= m (m- keha mass, - sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja,
Eri materjalidel on see erinev. Halva soojusjuhtivisega ained on head soojuseisolaatorid. In. Täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude, mis juhib soojust keskkonda aeglasemalt kui teised koed. 2) Konvektsioon konvektsiooni korral toimub soojuse juhtimine õhu-või veevooluga. Liikumatu vesi või õhk ja liikumatu in- soojakadu väheneb.(vahetult in lähedal olev veekiht soojeneb). Riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi. 3) Aurustumine Aurustumine on aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vee aurustumisel eraldub suur hulk soojust.. Aurustumisel on jahutav toime, samamoodi higistamisel(=aurustumine). 4) Soojusakiirgus soojakadu soojuskiirgusena tähendab soojakadu infrapunase kiirguse näol. Eriti suur on kiirgus katmata kehaosadelt- peast, kaelast, kätelt. !!! Soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja aurustumise korral toimub soojusülekanne molekulide liikumise tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest.
mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad
muutuks tööks. 14. Molekulaarkineetilise teooria põhiseisukohad ja järeldused. Kehad koosnevad molekulidest, need molekulid mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega ja need molekulid on pidevas liikumises. Molekulide olemasolu ja liikumist tõestab kõige paremini Browni liikumine. Keha temperatuur on võrdeline keha molekulide keskmise kineetilise energiaga. 15. Aurumine, kondenseerumine ja keemine. Aurustumine- Molekulide lahkumine ainest, kõigepealt lahkuvad kiiremad molekulid, sest neil on piisavalt energiat, et ületada molekulide külgetõmbejõudu. Et aurustumine saaks toimuda peab vedelik väliskeskkonnast energiat juurde saama. Kondenseerumine- Molekulide tagasipöördumine aurustumise käigus(SULETUD ANUMAS!) Keemine- Vees on alati teatud hulk lahustunud gaase, kui veetemperatuuri tõsta siis gaaside
Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ........................ olekust ...................... .
Aine võib olla kolmes olekus nn agregaatolekus: gaasiline, vedel või tahke. Soojushulkade arvutamine aine üleminekul ühest agregaatolekust teise (faasisiirdel): 1) sulamine ja tahkestumine aine muutub tahkest olekust vedelasse ja vastupidi: Q = m , kus Q on vastavalt kas sulamiseks vajaminev või tahkestumisel eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg).; 2) aurustumine ja kondenseerumine aine muutub vedelast gaasiliseks ja vastupidi: Q = Lm , kus Q on vastavalt kas aurustumiseks kulunud või kondenseerumisel eralduv soojushulk (J), L on aurustumissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg). Põlemisel eralduv soojushulk on võrdne kütuse massi ja kütteväärtuse korrutisega: Q = qm , kus Q on põlemisel eralduv soojushulk (J), m on kütuse mass (kg) ja q on kütuse kütteväärtus (J/kg). Aine erisoojus on soojushulk,
ATOOPILINE EKSEEM Kõige tüüpilisem ekseemi vorm Võib ka dermatiidiks nimetada Palju mitmekesisem ekseemi liik, kui teised Haigestunude kasv (steriilne keskkond) Veresooned ahenevad(jahedad käed/jalad) Suur sügelemine Areneb välja 1-5ndal eluaastal Pole leitud haigusetekitaja geeni Mõlemal vanemal haigus-lapsel 70% tõenäosusega Kuiv nahk nahabarjääri kahjustuste tõttu Nahas vähe keramiide (suur aurustumine) Reaktiivsus erinevate keskkonnategurite suhtes Keha ei tooda piisavalt antimikroobseid peptiide DIAGNOOSIMINE On olemas ka kaks üldist haiguse diagnoosimise viisi: a) Bosi mudel; b) Holdeni ja Parishi mudel Vahel harva nahabiopsia Laboratoorsed uuringud RAVI Elukeskkond Allergiatestid Pesemisvahendid Toitumine (muna, soja, nisu, oder, rukkis) Puu-, juur- ja puuviljade kuumutamine/külmutamine Valgusravi
Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
Selle käigus soojus neeldub. 2. Negatiivne-osakeste vahelised jõud teevad tööd välisjõudude vastu. Selle käigus vabaneb soojushulk. Soojushulka, mis vabaneb või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Nt sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseerumine. Sublimatsioon(tahke aine aurustumine) ja härmatumine. Siirdetemperatuur-on selline temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, aga madalamal teises faasis. Temperatuur sõltub rõhust. Kolmikpunkt-antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul antud aine mingid 3 faasi on tasakaalus.
Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U=A+Q [U=siseenergia muut(J) ; A=Välisjõudude töö (J); Q=Süsteemile antud soojushulk] 2)Kuidas arvutada soojushulka? *Q=Km -> kütuse kütteväärtus [K=kütteväärtus J/kg0C;Q=Soojushulk J, kütuse mass kg] *Q=m -> sulamine [Q= soojushulk J; m=mass kg, =sulmaissoojus J/kg] *Q=Lm -> aurustumine [Q=soojushulk J; m=mass kg; L=aurustumissoojus J/kg] *Q=cm(t2-t1) ->soojenemine ja jahtumine [Q=soojushulk J, c=erisoojus J/kg0C, m=mass kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik 1 kg kristallilise aine muutmiseks
Neljas tase Viies tase Milline on gaasi ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TAHKE VEDELIK TAHKE GAAS VEDELIK TAHKE Aine olekud sulamine aurustumine JÄÄ VESI VEEAUR tahkumine kondenseerumine Agregaatolekute iseloomustus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jää sulamine Vaata videot Vaata videot Aine oleku ja temperatuuri vaheline seos
ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pilt
osa tuleb ka vahetult maapinnale. Auramine toimub kõikidelt veekogude pindadelt, maapinnalt ja taimkattelt. Veepinnalt auramine on kõige suurem, teistel on märgatavalt väiksem. Auramist iseloomustame aurustumiseks ja seda mõõdetakse millimeetrites ehk see on veekihi kõrgus, mis ära aurab. Kui me ütleme, et auramine on 10mm siis see tähendab seda, et sellest saab 10mm paksune veekiht. Teine suurus on aurustumise intensiivsus, see on aurustumine ühes ajaühikus. Mõõdetakse mm/ööpäevas kui suur kiht ööpäevas ära aurustub. Teine suurus intensiivsuse iseloomustamiseks on kuupmeetrit/hektarit ööpäevas. Aurustumine sõltub ilmast. Kuna maksimaalne võimalik aurustumine antud olukorras (tänase ilmaga) on vabalt veepinnalt siis seda aurustumist nimetame potentsiaalseks aurustumiseks (iga ilmaga on erinev ja sõltub ilmast). Muudelt pindadelt aurustumist nimetame tegelikuks aurustumiseks (sõltub pinnast ja pinna omadustest)
Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: -soojusjuhtivuse teel -konvektsioon -aurustumine -soojuskiirgus -konduktsioon Vananemine Juuste hõrenemine Lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Luude hõrenemine seedehäired Kõrgem närvitalitus Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg Koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi Närvisüsteem
6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T 8.soojusülekanne Q= cm ( t - t ) 1 2 soojushulk(J)=erisoojus( J ) mass ( kahe temp. muut) Kg C 9.aregaatoleku muutused sulamine Q= m soojushulk= aine sulamissoojus (keha)mass aurustumine/ kondenseerumine Q= L m soojushulk= aurustumissoojus aine mass 10. elektrivoolu toimed q = lt laeng, mis läbib juhi ristlõiget= voolutugevus aeg, mille jooksul läbib R = q l Juhi takistus = juhi aine eritakistus ( juhi pikkus ) S juhi ristlõike pindala U= IR Pinge juhi otstel = voolutugevus juhi takistus 11
Kui mõlema komponendi keemistemperatuurid piisavalt ei erine, ei saa seda segu lahutada lihtdestillatsiooni abil. Kogu protsess teostatakse fraktsioneerimiskolonnis , kus teineteisele vastu liikuva auru ja vedeliku vahel toimub soojus- ja massivahetus. Selle tulemusena ülespoole liikuv aur rikastub lenduvama (madalama keemistemp.) ja allapoole liikuva vedelik vähem lenduva (kõrgema keemistemp.) komponendiga. Selles protsessis toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Mida suurema ja pikema sisepinnaga ehk efektiivsusega on deflegmaator, seda puhtamad tulevad fraktsioonid Kautsuk ja kummi Kautsukid saadakse dieenide polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside. Kautsukid on pehmed, elastsed ja plastilinised ained, mis lahustuvad hästi orgaanilisetes lahustites ja reageerivad põhiahelas olevate kaksiksidemete arvel mitmesuguste reagentidega. Kautsukeid,
sulamine Q=Λm vedelikuks. Sulamisel soojus neeldub. Tahkumine on vedela aine muutumine tahkumine Q=Λm tahkeks. Tahkumisel soojus eraldub. Aurustumine on soojusnähtus, kui vedelik aurustumine Q= Lm muutub gaasiks. Aurustumisel energia neeldub. Kondenseerumine on soojusnähtus, kui kondenseerumine Q= Lm gaas muutub vedelikuks. Kondenseerumisel energia eraldub.
Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv aine = setitamine/nõrutamine(suur tihedus), filtrimine(tahke aine) Mittesegunevad vedelikud = jaotuslehter Vedelik + Tahke lahustunud aine = aurustumine(tahke aine kättesaamiseks), destilleerimine (vedeliku kättesaamiseks) Füs. nähtus - ainega toimuvad muutused,kuid aine jääb samaks. Keem.Nähtus - ühest ainest saab teine. 1.Vesinik (H) 2.Heelium (He) 3.Liitium (Li) 4.Berüllium (Be) 5.Boor (B) 6.Süsinik (C) 7.Lämmastik (N) 8.Hapnik (O) 9.Fluor (F) 10.Neoon (Ne) 11.Naatrium (Na) 12.Magneesium (Mg) 13.Alumiinium (Al) 14.Räni (Si) 15.Fosfor (P) 16.Väävel (S) 17.Kloor (Cl) 18.Argoon (Ar) 19.Kaalium (K) 20.Kaltsium (Ca) 30.Tsink (Zn)
10.8. Leia keha materjali erisoojus, kui 5 kg 5 kcal soojuse andmisel kasvas selle temperatuur 2K võrra. Millise aine või milliste ainete segu see võiks olla? A British Thermal Unit (BTU) is the amount of heat energy needed to raise the temperature of one pound of water by one degree F. 1 BTU = 1 055,05585 J= .......cal 9I füüsika (10) 8.oktoober 2012 Tunni teema: Aine agregaatolekute muutumine. Sulamine ja tahkumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Sulamissoojus ja aurustumissoojus (keemissoojus) Lk.39-48 1. Milline agregaatolekute muutus on sulamine? 2. Milline agregaatolekute muutus on tahkumine? 3. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi tahkub ja jää sulab? 4. Milline agregaatolekute muutus on aurustumine? 5. Milline agregaatolekute muutus on kondenseerumine? 6. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi keeb normaalrõhul? 7. Mis on keemine? 8
augu sees pole tardunud, vaid liigub koos kõige muuga tsentri poole. Muust maailmast eraldatuna muunduvad nad aja jooksul soojuskiirguseks. Mustad augud paisuvad aegamööda ruumis ja ajas. Mida väiksem on must auk, seda kõrgem on tema kiirgustemperatuur. Aurustuva musta augu massi vähenemisel tõuseb tema kiirgustemperatuur ja seega kiireneb ka aurustumine. Kui musta augu mass on vähenenud tuhande tonnini läheb aurustumisprotsess üle fantastiliseks plahvatuseks. Sellega eraldub niisama palju energiat kui miljoni megatonnise vesinikupommi plahvatusel. Keskmise tähe massiga musta augu aurustumine võtab aega 10 astmel 66 aastat.
3.Aurumine Saunas on aurumist erinevates kohtades. Näiteks on aurumine veepaagist kui vett soojendada. Kuid aurumist on palju, siis kui visata kerisele vett, siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. : 1.Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. 2.Õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil ei ole nahalt aurumine nii suur. Aurustumine põhjustab ka kerise jahtumist, mis on märgatavam, kui leili visata jaheda veega. Kivide kuumus kulub nii vee soojendamiseks kui ka aurustamiseks, seega tulekski leili visata võimalikult kuuma veega. Nii et nähtused, mis aitavad inimest kuumust taluda ja on inimese jaoks hädavajalikud, põhjustavad kerise ja sauna jahtumist ning suuremat küttekulu. 4. Kondenseerumine Seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub
võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus (η).See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= η(du/dx)dS 15. Aine agrekaatoleku muutused – Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 16. Soojusmasina kasutegur - Soojuse arvel tehakse tööd ,kasutegur on seda suurem ,mida väiksem on Q2(ära antav soojushulk).Q1=U2-U1+A1 U1-siseenergia ühes punktis ,U2-sen teises
12. Kuidas vedeliku keemine on seotud välise õhurõhuga? V: Keemistemperatuur sõltub õhurõhust. Õhurõhu kasvades keemistemperatuur tõuseb, sest aineosakestel peab nüüd olema suurem kineetiline energia, et eemalduda üksteisest kaugusele, mis on iseloomulik gaasilisele olekule. 13. Millist gaasi nimetatakse küllastamata auruks? Kirjelda küllastamata auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedeliku kohal, kui aurustumine ületab kondensatsiooni või auru vedeliku puudumisel nimetatakse küllastamata auruks. Kui vedelik aurub avatud ruumi, siis aurustumine ületab kondensatsiooni ning vedelikukogus hakkab vähenema. Anuma kohal liikuv gaas (õhk) kannab auru vedeliku pinnalt ära ning selle tihedus vedeliku kohal ei saa muutuda suureks. 14. Millist gaasi nimetatakse küllastunud auruks? Kirjelda küllastunud auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt
väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Keemissoojusvedeliku aurustumissoojus keemistemp. Suurust roo, mis väljendab veeauru massi ühes ruumalaühikus õhus nim õhu absoluutseks niiskuseks. Veeauru osarõhkrõhk, mida avaldaks veeaur, kui kõik teised gaasid puuduksid. Õhu relatiivseks niiskuseks nim antud temperatuuril veeauru osarõhu jagatist küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril. Sublimatsioon tahkise aurustumine Härmatumine on sublimatsioonile vastupidine faasi siire.
madalam keemistemp. H<0 erald EexoH>0neeldub E endo. Entroopia-süsteemi korrapäratuse mõõt. TermodünaamikaI - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergiakonstantne. Termodünaamika II Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.Termodünaamika III kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Entroopia kasv S>0 (sulamine,aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reakts, kus gaasiliste ainete hulk kasvab)Entroopia kahanemine S<0veeldumine, tahkestumine,gaasiliste ainete mahu vähenemine)Spontaansusehindamine :G=H -TS (G- Gibbsi vaba energia muut. Protsess spontaanne kui G<0Mida suurem on Kc või Kp , seda enam on reaktsiooni tasakaal nihutatud paremale, produktide poole.reaktsiooni isotermi võrrand: G = - R · T · ln(Kp) G << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused
.....................................5 Mis on jootmine? Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Turvalisusest: Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja! Sedasi väldid edasist ohtu see sisse jätta või end ära põletada, ka on ta nõnda juba jahtunud, kui koristama hakkad. Jootekolb võib omapead jäetuna põhjustada tulekahju või võib tekitada põletusi. Teine oht on toitepinge! Rakenda kõik ohutusabinõud tegeledes töötavate seadmetega
1-3kihilised ja erineva niiskussisaldusega, T turvas ehk vee-ja orgaanilise aine rikas. Läbisuhteline veereziim-*sademet ületavad aurumise*mullaviljakuse langus*muldade läbiuhtumine ja leostumine*paras ja palavvöötme niiske kliima. Tasakaalustunud veereziim-*sademete ja auramise vahekord on võrdne*maailma kõige viljakamad mullad*rohtlates esineb. Auramise ülekaaluga veereziim-*auramine ületab sademed*aurustumine*kõrbed,poolkõrbed.TUNDRAVÖÖNDI MULLAD-külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud,igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine.*pidev liigniiskuse st soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. OKASMETSADE MULLAD-jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veereziim.*mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil,mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev*okkavaris
Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). Hapniku tähtsus elusloodusele.-Elusorganismid vajavad hapniku hingamiseks. Süsihappegaasi tähtsus elusloodusele.-Taimed kasutavad süsihappegaasi fotosünteesiks. Milliseid gaasilisi saasteaineid võib õhku sattuda inimtegevuse pärast- vingugaas,vääveldioksiid,süsihappegaas,
Ruumala säilib. 9. Kirjelda gaaside siseehitust.... Molekulid on kaugel ja liiguvad vabalt ning kiirelt. 10. Mis on gaaside välisteks tunnusteks? Paiskub õhus laiali, kuju, ruumala ei säilita. 11.Miks sulamise tahkumise ajal keha temp ei muutu? Kuidas seda temp nim? Sest nad annavad omavahel energiat. Sulamistemp. 12. Millistest faktoritest sõltub aurustumise kiirus? Vedeliku temp. Pindalast ja koostisest. 13. Millist nähtust nim keemiseks? Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..?
JÄÄTUMINE KEEMINE KONDENSEERUMINE Q = Lm AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = rm Kujutise konstrueerimine kumerläätse korral. AB ese, A1B1 selle kujutis. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest:
Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on tahkistel tavaline omadus. Tugevate osakestevahelise sideme tõttu kristallides annavad osakesed oma võnkumise energia edasi ka naabritele. Võnkumise energia on määratud temperatuuriga. 5. Sulamine, tahkumine, aurustumine, kondenseerumine, härmatumine, sublimatsioon, kristallisatsioon, rekristallisatsioon. 6. Absoluutne niiskus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on veehulk 1m³ õhus.
Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. Soojusjuht esemetes Sauna ei ole kasulik teha metallist ega metall esemeid sinna sisse. Kuna metall juhib hästi soojust ja sinna vasta ei kannataks minna. Ainuke mis peab olema metallist on saunaahi. Saunalava Sauna lava tehaks haava puust kuna haava puu ei võta soojust endasse
KEEMINE DIANA LANEVSKAJA DEFINITSIOON VIDEO KEEMINE SELLINE VEDELIKU AURUSTUMINE, MIS TOIMUB KINDLAL TEMPERATUURIL KEEMITEMPERATUURIL KOGU VEDELIKU RUUMALA ULATUSES Viide: Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? https://www.youtube.com/watch? NÄHTUSE SELETUS, TEMPERATUUR · KEEMISTEMPERATUUR ON SEOTUD KEEVA VEDELIKU AINEGA, ERINEVATEL AINETEL ON ERINEV KEEMISTEMTERATUUR · SAMUTI SÕLTUB KEEMISTEMPERATUUR VEDELIKULE ATMOSFÄÄRI
9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13. Mida tuleb teha siis, kui kätele sattus ohtlikku ainet? 14. Millised järgnevatest nähtustest on füüsikalised, millised keemilised: a) suhkru peenestamine b) küünla põlemine c) traadi painutamine d) vee aurustumine e) raudnaela roostetamine f) vee jäätumine g) suhkru lahustumine vees h) veini käärimine 15. Nimeta kuus tunnust, mille järgi saab otsustada keemilise reaktsiooni toimumise üle? 16. Millest koosneb lahus? 17. Kuidas saab ainete lahustumist kiirendada? Nimeta kolm võimalust. 18. Mis on küllastumata lahus? Mis on küllastunud lahus? 19. Mida näitab aine lahustuvus? 20. Kuidas saab tahkete ainete lahustuvust suurendada? 21
Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks ( aurustumine). Mitu olekut kõrvuti Aine võib eksisteerida kõrvuti kahes või kolmes agregaatolekus, näiteks vesi 0 °C juures.
annaabi.ee 
