Lk 59. Nathani noorem õde Fiona joonistab Simonist alatasa pilte, milles kujutab Simonit erinevates olukordades, kuigi kumbki poiss pole nendest piltidest huvitatud, võtab Simon need alati viisakusest vastu. Simoni tervis muutub kiirelt veel kehvemaks ning ühel päeval peab ta minema haglasse, sest tal tekkib hingamisega raskusi, mis on tingitud ka haigusest. Lihasdüstroofia mõjul muutuvad rinna ja õlgade ümbruses olevad lihased nõrgemaks, mistõttu on kopsudel siis raskem töötada. Natahan muutub aina murelikumaks ja saab aru , et kauaks tal enam sõpra kõrval pole. Lk 74. Nathan näeb kooli pidudel nutvaid õpetajaid, kes vaatavad kui elurõõmus ja tugev Simon on, vaatamat raskele haigusele. Õpetajad saavad aru, et iga selline kooli pidu võib olla poisile viimaseks peoks. Samuti näeb Nathan pidevalt nutmas Simoni ema, kes peab leppima teadmisega, et tal pole varsti enam lastest. Simoni tervis halveneb veelgi. Lk 89-90
b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhuga täidetud mullitaolised moodustised, mida ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku. Kopsudel on ka õhutagavara (u 1 liiter), et nad kokku ei langeks. Sissehingamine: Rinnaõõne ruumala suureneb, rõhk kopsudes väheneb. Vahelihas liigub allapoole ja roietevahelised lihased tõmbavad roideid väljapoole. Väljahingamine: Rinnaõõne ruumala väheneb, rõhk kopsudes suureneb. Vahelihas liigub ülespoole ja roided langevad allapoole. 4. Kuidas toimub gaasivahetus alveoolide ja kapillaaride vahel? Hapnik liigub alveoolidest verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest
Loote areng Rasedus kestab 9 kuud, on selle pikkuseks täpsemalt võttes 40 nädalat ehk 280 päeva, mis jagunevad omakorda kolmeks trimestriks. Lapseootuse arvestuslikuks alguseks on viimase menstruatsiooni esimene päev. Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, ...
Kopsud suudavad teatud määral õhku hingata. Loode on eluvõimeline s.t ellujäämine väljaspool emaüsa on võimalik. Loote silmalaud ja kulmud on helevalged, sest puudub pigment. Arenema hakkab tunnetusmeel. Eristab paremini valgust ja pimedust. 24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud. Aju kiire areng nõuab rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. 25.-27. nädal Loote nahk muutub roosakamaks, veresooned täituvad verega. Kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Lisaks avanevad beebi ninasõõrmed, loode harjutab hingamist lootevedelikuga. 26. nädalaks 5 hakkavad silmad pisaraid tekitama, pupillid reageerivad valgusele. Võimalik tunda lõhnu. Sammumisliigutused võimaldavad lootel kukerpallitada Kehaproportsioonid sarnanevad rohkem vastsündinu omadega. Rasvkude kaitseb loodet temperatuurikõikuiste eest nii lootena kui ka imikuna. Loode tunneb maitseid, mida ema sööb, võib luksuda
umbes 600 grammi. [1, lk 35] Naise 6. raseduskuu ehk 21.-24. rasedusnädal Naine tunneb oma lapse liigutusi ning saab üha enam osa tema elurütmist. Liigutusi võib tunda sagedamini rahuolekus või istudes, sest siis on naise tähelepanu suunatud kehas toimuvale. Emakas on nüüd väikese arbuusi suurune ja asetades käe kõhule, võib tunda emakat nabast ülalpool. Päeva lõpuks võivad jalad tursuda. [2, lk 21] 25. nädal Loote kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalus ellu jääda. Lootel on kasvanud paari sentimeetri pikkused juuksed. Nähtavad on ka kulmud ja ripsmed. [1, lk 37] 26. nädal Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi ja treenib oma hingamislihaseid. Loote nahk muutub vähem läbipaistvaks, arenevad lihased. Loote silmad reageerivad valgusele. Seistes tugeva valgusallika läheduses, tajub loode üsasiseselt väliskeskkonnast temani jõudvat valgust. [1, lk 37] 27. nädal
neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...
veri veenide kaudu uuesti südamesse. Hapnik ühineb lõpustes või kopsudes verega, transporditakse punaste vereliblede abil, jääkproduktid eraldatakse neerudes. Enamusel selgroogsetel on isas- ja emasisendid, paljunemine suguline, ehkki mõnedes rühmades munad arenevad ilma viljastamiseta, partenogeneesi abil. Lindude väike-vereringe ja suur vereringe on teineteisest täielikult eraldatud, arteriaalse- ja venoosse vere segunemist ei toimu. Kopsudel on üle kogu keha ulatuvad pikendused- õhukotid-, mis loovad ainult ühes suunas kulgeva õhuvoolu. Miks see nii oluline on? Aga sellepärast, et linnud ei pea hingama nagu teised selgroogsed, aga kopsudes on neil ikkagi alati hapnikurikas õhk. Tänu sellele suudavad linnud lennata väga kõrgel, kus õhk sisaldab vähe hapnikku. Nii hingamisaparaat kui ka väga tõhus vereringesüsteem, mille mootoriks on
23) Kopsud kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks.
neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema
ja liitmine htseks tervikuks. Nrvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eriprane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse neselundeid ja neta elundeid, mlemad vivad koosneda mitmest erinevast koest. Niteks lihases esineb peale lihaskoe ka nrvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad lesanded: sdamel vere pumpamine, neerudel vere puhastamine ja jkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist lbi voolavasse verre ning ssihappegaasi eritamine vljahingatavasse hku, khunrmel seedenrede ja mnede hormoonide produtseerimine jne. NB! Skeleti- ehk vtlihaskoe, silelihaskoe ja sdamelihaskoe hine iseloomulik omadus on kokkutmbevime, nende ehituses ja talitluses esineb aga olulisi erinevusi Nrvikude koosneb nrvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest NB! Muutused he organi vi elundkonna talitluses kutsuvad esile suuremaid vi viksemaid muutusi ka teiste elundite
ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis. Aju kiire areng nõuab rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra. 25. NÄDAL Loote nahk muutub roosamaks ja veresooned täituvad verega. Kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalik nüüd ellu jääda. Kopsud ei ole ainus süsteem, mis aitab lootel õhku saada. Sel nädalal hakkavad avanema ka beebi ninasõõrmed, mis annab talle võimaluse hingamist proovima hakata. Loomulikult ei ole kõhus päriselt õhku, kuid harjutusi saab ta teha lootevedelikuga. 26. NÄDAL 26. nädalaks hakkavad silmad pisaraid tekitama. Pupillid reageerivad valgusele juba 26. nädalal. See reaktsioon
Bronhioolid on kõhrede- ja näärmetevabad bronhide lõppharud. Kopsu alveoolid on õhukeste seinadega ja suure pindalaga, see soodustab gaaside kiiret difusiooni. Hingamisteede üleminek alveolaarsüsteemiks toimub järk-järgult üksikute alveoolide ilmudes bronhioolide seintesse. 26. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes ja koosnevad peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest. Kopsuvärat on koht, kust peabronhid, veresooned ja närvid kopsu sisenevad. Dorsaalne pind on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav. Kopsud jagunevad sagarateks. Kopsu sagarad jagunevad segmentideks. Kopsud on kaetud serooskestaga – kopsukelmega. Kopsusid toidab aordist algav bronhiaalarter. 27. Kuseorganite üldine iseloomustus Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
ja liitmine ühtseks tervikuks. Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eripärane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse õõneselundeid ja õõneta elundeid, mõlemad võivad koosneda mitmest erinevast koest. Näiteks lihases esineb peale lihaskoe ka närvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad ülesanded: südamel vere pumpa- mine, neerudel vere puhastamine ja jääkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist läbi voolavasse verre ning süsihappegaasi eritamine väljahingata- vasse õhku, kõhunäärmel seedenõrede ja mõnede hormoonide produtseerimine jne. 9 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! ELUNDKOND Elundkonna ehk organsüsteemi moodustavad samalaadse talitlusega elundid. Ini-
* Mõnel aparaadil fikseeritud. ** Kui aparaadil puudub, siis lisage PEEP-ventiili juurde. *** CPR-i puhul algseis 100%, mõnel aparaadil valitav Air mix (75% O2) ja 100% vahel. Pideva positiivse rõhuga spontaanne hingamine (CPAP) Hingamisteede rõhk on kogu hingamistsükli ajal positiivne. See tähendab, et kui patsient hingab spontaanselt, on tema hingamisteede rõhk ümbritseva õhkkonna suhtes kõrgendatud. Selle eelduseks on, et patsiendi kopsudel on piisav pumpamisvõime ning et tal on korralikult funktsioneeriv keskne ja perifeerne hingamise reguleerimissüsteem. Märkus. CPAP ei ole kunstliku hingamise, vaid spontaanhingamise vahend. PaO2 kasvamine parandab hapnikuga varustamist, selle tulemusel: funktsionaalne jääkvõimekus püsib või suureneb (gaasivahetuspinna suurenemine), väheneb alveoolide ja peente hingamisteede kollapsi võimalus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
