Lk 59. Nathani noorem õde Fiona joonistab Simonist alatasa pilte, milles kujutab Simonit erinevates olukordades, kuigi kumbki poiss pole nendest piltidest huvitatud, võtab Simon need alati viisakusest vastu. Simoni tervis muutub kiirelt veel kehvemaks ning ühel päeval peab ta minema haglasse, sest tal tekkib hingamisega raskusi, mis on tingitud ka haigusest. Lihasdüstroofia mõjul muutuvad rinna ja õlgade ümbruses olevad lihased nõrgemaks, mistõttu on kopsudel siis raskem töötada. Natahan muutub aina murelikumaks ja saab aru , et kauaks tal enam sõpra kõrval pole. Lk 74. Nathan näeb kooli pidudel nutvaid õpetajaid, kes vaatavad kui elurõõmus ja tugev Simon on, vaatamat raskele haigusele. Õpetajad saavad aru, et iga selline kooli pidu võib olla poisile viimaseks peoks. Samuti näeb Nathan pidevalt nutmas Simoni ema, kes peab leppima teadmisega, et tal pole varsti enam lastest. Simoni tervis halveneb veelgi. Lk 89-90
b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhuga täidetud mullitaolised moodustised, mida ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku. Kopsudel on ka õhutagavara (u 1 liiter), et nad kokku ei langeks. Sissehingamine: Rinnaõõne ruumala suureneb, rõhk kopsudes väheneb. Vahelihas liigub allapoole ja roietevahelised lihased tõmbavad roideid väljapoole. Väljahingamine: Rinnaõõne ruumala väheneb, rõhk kopsudes suureneb. Vahelihas liigub ülespoole ja roided langevad allapoole. 4. Kuidas toimub gaasivahetus alveoolide ja kapillaaride vahel? Hapnik liigub alveoolidest verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest
tõelised juuksed. Kaelalülid on selgelt nähtavad. 23. nädal Loode kaalub umbes 550 grammi. 24. nädal Emakapõhi on tõusnud. Loode reageerib erinevatele meeleoludele ja võib sündides ära tunda need laulud, mida ema raseduse ajal laulis. Kui ema on tige, siis võib märgata, et loode põtkib solidaarselt kaasa. Loode on umbes 30 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 650 grammi. 25. nädal Loote luud hakkavad tugevnema. Kopsudes moodustub aine, mis hingama hakkamisel aitab kopsudel avaneda. 26. nädal Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi. Loote nahk muutub vähem läbipaistvaks. Loote silmad reageerivad valgusele. 27. nädal Loote nahk on kortsuline ja tumepunane. Loote lõug muutub ümaramaks ning jalalaba suurus on umbes 2 sentimeetrit. 28. nädal Kõhtu silitades võib loode sellele põtkimisega reageerida. Loode tunnetab väliskeskkonda. Loote kaal on umbes 1 kilogramm ja ta on 35 sentimeetri pikkune. Lõppeb raseduse teine
Kopsud suudavad teatud määral õhku hingata. Loode on eluvõimeline s.t ellujäämine väljaspool emaüsa on võimalik. Loote silmalaud ja kulmud on helevalged, sest puudub pigment. Arenema hakkab tunnetusmeel. Eristab paremini valgust ja pimedust. 24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud. Aju kiire areng nõuab rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. 25.-27. nädal Loote nahk muutub roosakamaks, veresooned täituvad verega. Kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Lisaks avanevad beebi ninasõõrmed, loode harjutab hingamist lootevedelikuga. 26. nädalaks 5 hakkavad silmad pisaraid tekitama, pupillid reageerivad valgusele. Võimalik tunda lõhnu. Sammumisliigutused võimaldavad lootel kukerpallitada Kehaproportsioonid sarnanevad rohkem vastsündinu omadega. Rasvkude kaitseb loodet temperatuurikõikuiste eest nii lootena kui ka imikuna. Loode tunneb maitseid, mida ema sööb, võib luksuda
umbes 600 grammi. [1, lk 35] Naise 6. raseduskuu ehk 21.-24. rasedusnädal Naine tunneb oma lapse liigutusi ning saab üha enam osa tema elurütmist. Liigutusi võib tunda sagedamini rahuolekus või istudes, sest siis on naise tähelepanu suunatud kehas toimuvale. Emakas on nüüd väikese arbuusi suurune ja asetades käe kõhule, võib tunda emakat nabast ülalpool. Päeva lõpuks võivad jalad tursuda. [2, lk 21] 25. nädal Loote kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalus ellu jääda. Lootel on kasvanud paari sentimeetri pikkused juuksed. Nähtavad on ka kulmud ja ripsmed. [1, lk 37] 26. nädal Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi ja treenib oma hingamislihaseid. Loote nahk muutub vähem läbipaistvaks, arenevad lihased. Loote silmad reageerivad valgusele. Seistes tugeva valgusallika läheduses, tajub loode üsasiseselt väliskeskkonnast temani jõudvat valgust. [1, lk 37] 27. nädal
neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema
100 m2. Alveoolidevahelises sidekoes on arvukalt makrofaage, mis võivad tungida alveoolide valendikku ja täita siin oma fagotsütoosi funktsiooni. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid, bronhioolid, lümfisooned ja rohkesti elastseid kiude sisaldavat sidekude. Õhusisalduse tõttu on kopsu erikaal alla ühe ( 0,34 ), mistõttu jäävad kopsukoe tükid vee pinnale ujuma. Loote kopsud ei sisalda õhku ja vajuvad põhja. Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsudesse venoosne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Teine vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (s.o. suur vereringe),
veri veenide kaudu uuesti südamesse. Hapnik ühineb lõpustes või kopsudes verega, transporditakse punaste vereliblede abil, jääkproduktid eraldatakse neerudes. Enamusel selgroogsetel on isas- ja emasisendid, paljunemine suguline, ehkki mõnedes rühmades munad arenevad ilma viljastamiseta, partenogeneesi abil. Lindude väike-vereringe ja suur vereringe on teineteisest täielikult eraldatud, arteriaalse- ja venoosse vere segunemist ei toimu. Kopsudel on üle kogu keha ulatuvad pikendused- õhukotid-, mis loovad ainult ühes suunas kulgeva õhuvoolu. Miks see nii oluline on? Aga sellepärast, et linnud ei pea hingama nagu teised selgroogsed, aga kopsudes on neil ikkagi alati hapnikurikas õhk. Tänu sellele suudavad linnud lennata väga kõrgel, kus õhk sisaldab vähe hapnikku. Nii hingamisaparaat kui ka väga tõhus vereringesüsteem, mille mootoriks on
23) Kopsud kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks.
neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema
ja liitmine htseks tervikuks. Nrvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eriprane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse neselundeid ja neta elundeid, mlemad vivad koosneda mitmest erinevast koest. Niteks lihases esineb peale lihaskoe ka nrvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad lesanded: sdamel vere pumpamine, neerudel vere puhastamine ja jkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist lbi voolavasse verre ning ssihappegaasi eritamine vljahingatavasse hku, khunrmel seedenrede ja mnede hormoonide produtseerimine jne. NB! Skeleti- ehk vtlihaskoe, silelihaskoe ja sdamelihaskoe hine iseloomulik omadus on kokkutmbevime, nende ehituses ja talitluses esineb aga olulisi erinevusi Nrvikude koosneb nrvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest NB! Muutused he organi vi elundkonna talitluses kutsuvad esile suuremaid vi viksemaid muutusi ka teiste elundite
ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis. Aju kiire areng nõuab rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra. 25. NÄDAL Loote nahk muutub roosamaks ja veresooned täituvad verega. Kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalik nüüd ellu jääda. Kopsud ei ole ainus süsteem, mis aitab lootel õhku saada. Sel nädalal hakkavad avanema ka beebi ninasõõrmed, mis annab talle võimaluse hingamist proovima hakata. Loomulikult ei ole kõhus päriselt õhku, kuid harjutusi saab ta teha lootevedelikuga. 26. NÄDAL 26. nädalaks hakkavad silmad pisaraid tekitama. Pupillid reageerivad valgusele juba 26. nädalal. See reaktsioon
Bronhioolid on kõhrede- ja näärmetevabad bronhide lõppharud. Kopsu alveoolid on õhukeste seinadega ja suure pindalaga, see soodustab gaaside kiiret difusiooni. Hingamisteede üleminek alveolaarsüsteemiks toimub järk-järgult üksikute alveoolide ilmudes bronhioolide seintesse. 26. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes ja koosnevad peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest. Kopsuvärat on koht, kust peabronhid, veresooned ja närvid kopsu sisenevad. Dorsaalne pind on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav. Kopsud jagunevad sagarateks. Kopsu sagarad jagunevad segmentideks. Kopsud on kaetud serooskestaga – kopsukelmega. Kopsusid toidab aordist algav bronhiaalarter. 27. Kuseorganite üldine iseloomustus Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad
2) Pleura ehk kopsukelme on serooskelme, mis moodustub kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Jaguneb sisemiseks e vistseraalseks lesteks ja välimiseks ehk seinapidiseks lestmeks ... kopsu kattev kelme 3) Trahhea bifurgatsioon - hingetoru jagunemine kaheks peabronhiks 4) Bronhiaalpuu - bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks; kujult viinamarjakobara sarnane; gaasivahetus Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: 1) Veresoonte süsteem teostab kopsude spetsiifilist hingamisfunktsiooni 2) Vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe) UROGENITAALSÜSTEEM (kuse-suguelundkond) Hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Suguelundid täidavad paljunemisfunktsiooni: Naistel tekivad ja valmivad naissugurakud (munarakud) ning areneb loode, mis raseduse lõpul väljutatakse; ka naissuguhormoonide tootmine
Kopsud ja rinnaõõne osad, milles kopsud asetsevad on kaetud seroosse rinnakelmega ehk pleuraga. Kopse kattev rinnakelme ehk kopsukelme ehk kopsupleura annab kopsudele sileduse ja läike. Kopsu juure piirkonnas läheb kopsupleura vahetult üle rinnakelmeks ehk seinakelmeks ehk parietaalpleuraks. Kopsukelme ja rinnakelme vahele jääb rinnakelmeõõs ehk pleuraõõs. Pleuraõõs sisaldab seroosset vedelikku. See võimaldab kopsudel rinnakelme suhtes hõõrdumiseta liikuda. 8.3. Hingamislihased: Hingamisel mängivad tähtsat osa hingamislihased. Tähtsamateks hingamislihasteks on vahelihas ja roietevahelised lihased. Vahelihas on ülespoole kaarduv, luulise rindkere alumistest servadest lähtuv lihas. Ta on ühtlasi ka rindkereõõne ja kõhuõõne vaheliseks piiriks. Roietevahelised lihased tõstavad kokku tõmbudes roideid so. sissehingamisfaas ja
ja liitmine ühtseks tervikuks. Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eripärane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse õõneselundeid ja õõneta elundeid, mõlemad võivad koosneda mitmest erinevast koest. Näiteks lihases esineb peale lihaskoe ka närvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad ülesanded: südamel vere pumpa- mine, neerudel vere puhastamine ja jääkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist läbi voolavasse verre ning süsihappegaasi eritamine väljahingata- vasse õhku, kõhunäärmel seedenõrede ja mõnede hormoonide produtseerimine jne. 9 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! ELUNDKOND Elundkonna ehk organsüsteemi moodustavad samalaadse talitlusega elundid. Ini-
* Mõnel aparaadil fikseeritud. ** Kui aparaadil puudub, siis lisage PEEP-ventiili juurde. *** CPR-i puhul algseis 100%, mõnel aparaadil valitav Air mix (75% O2) ja 100% vahel. Pideva positiivse rõhuga spontaanne hingamine (CPAP) Hingamisteede rõhk on kogu hingamistsükli ajal positiivne. See tähendab, et kui patsient hingab spontaanselt, on tema hingamisteede rõhk ümbritseva õhkkonna suhtes kõrgendatud. Selle eelduseks on, et patsiendi kopsudel on piisav pumpamisvõime ning et tal on korralikult funktsioneeriv keskne ja perifeerne hingamise reguleerimissüsteem. Märkus. CPAP ei ole kunstliku hingamise, vaid spontaanhingamise vahend. PaO2 kasvamine parandab hapnikuga varustamist, selle tulemusel: funktsionaalne jääkvõimekus püsib või suureneb (gaasivahetuspinna suurenemine), väheneb alveoolide ja peente hingamisteede kollapsi võimalus,
annaabi.ee 
