DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...
Kõige üldisemalt on homöostaas süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Antropogeense tegevuse vormid liikide hävitamisel ja ümberkujundamisel - kasutamine ja hävitamine (kalandus ja jahindus); - viljelemine ja kodustamine teiste liikide viimine oma kultuuri ja selle kaudu oma heaolu suurendamine (teravilja kultuurid); - introduktsioon ja aklimatisatsioon ((ladina keelest. ac (ad) juurde + kliima) loomade või taimede kohanemine (või kohandamine) võõra keskkonna oludega, eeskätt kliimaga mingi taime- või loomaliigi toomine aklimatisatsiooniks alale, kus seda varem ei esinenud; - selektsioon bioloogiline valikaretus, mis seisneb olemasolevate taimesortide ja loomatõugude parandamises ja uute arendamises kunstliku valiku teel.
funktsiooniga ja et nad käituvad baroretseptoorsete reflekside tsentraalsete regulaatoritena Kuumarabanduse patofüsioloogia Kuumarabandus ja tema areng multiorganpuudulikkuseks toimub erinevate hüpertermiast tingitud füsioloogiliste muutuste tõttu Tekivad erinevad häired; näiteks kuumusest tingitud koekahjustus, koagulatsioonihäired ja endoteelikahjustus, tsütokiinide taseme liigne tõus ja lõpuks multiorgansüsteemi puudulikkus Kuumus ja aklimatisatsioon Kuumus kutsub otseselt esile koekahjustuse Kriitilised temperatuurimaksimumid ulatuvad 41,6 kraadist kuni 42 kraadini Väga ekstreemse kuumuse korral tekib rakusurm juba viie minuti jooksul Inimese töötamisel pidevalt kuumas keskkonnas adapteerub keha seavõrd, et inimene on võimalik töötama selliste temperatuuride juures, mida tema keha algul ei tolereerinud või mis võisid olla eluohtlikud Aklimatisatsiooni protsess hõlmab kardiovaskulaarse
- Lai paljude tegurite suhtes, lai levik - Üks faktor mõjutab teist - Looduses levimine ei ole seotud ptimaalsete aladega - Paljunemisperioodid on tavaliselt organimidele kriitilised Aineringe Alkimatisatsioon ja naturalisatsioon Aklimatsisatsiooniks nim Inimorganismi kohanemiust uute elutingimustega Võõrliikide kohanemist keskkonnaoludega uues kasvukohas vüi elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat Aklimatisatsioon on aluseks adaptatsioonidele ja naturaliseerumisele Naturalisatsioon võõrliikide aklimatisatsiooni kõirgem aste ( Eestis enamasti need, kes talve suudavad üle elada) Reaktsioonid millega vastu saada Käitumine, Füsioloogiline, morfoloogiline Adaptsioon evolutsioonilises ajas Piir ökoloogilises skaalas toimuvate kohanemiste ja evolutsioonilises ajas toimuvate kohastumuste vahel on segane Liikide eksisteerimine teatud kohas sõltub kahest faktorist
1-1,5m kõrgune põõsas. Kasvab Euroopas, Siberis. Eestis kodumaine. 73. Dendroloogia mõiste. Botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi, puid ja põõsaid ning liaane. Puidu omadused, kasutamine, süstemaatika. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Kasutatakse bioloogias kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liik – Perekond- Sugukond – Selts – Klass – Himkond – Riik – Domeen - Elu 75. Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon. Areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Introduktsioon on võõrliigi toomine alale, kus teda varem ei olnud. Aklimatisatsioon on kohanemine kliima- või elutingimustega. 76. Puuliikide rühmitamine kõrguse ja vanuse järgi. Tooge näiteid. Ülikõrged: h ebatsuuga, kõrged: h kuusk, h mänd keskmised h haab, h tamm, arukask madalad sookask, hall lepp, h elupuu väga madalad h toomingas, h kadakas, h pihlakas 77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv.
kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid · Riik (regnum) · Hõimkond (divisio e. phylum) · Klass (classis) · Selts (ordo) · Sugukond (familia) · Alamsugukond (tribus) · Perekond (genus) · Liik (species) (lühend sp.) · Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) · Teisend (varietas) (var.) · Vorm (forma) (f.) · Kultivar (cultivar) (cv.) 75. Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon. Areaal on mingi taksoni looduslik esinemisala (territoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab liigi kõiki populatsioone. Ökoamplituudist, levimisviisist ja vajalike elutingimustega kohtade olemasolust sõltuvalt võib levik areaali piires olla erinev (hajulevilast lauslevilani). Seega võib areaal olla nii terviklik, kompaktne kui ka katkendlik. Viimasel juhul on see tingitud näiteks looduslikest teguritest (reljeefist, mullastikust, veekogudest jne). Areaal võib
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad ...
taalne mõõtmine. Esmane esmaabi seisneb kannatanu ettevaatlikus kohtlemises, et mitte põhjustada Esmaabi alajahtu- südame rütmihäireid. Märjad riided tuleb eemaldada ja asendada kuivade riiete mise korral või tekiga. Külmakahjustatud jäsemeid ei tohi masseerida, kuna see võib põhjus- tada rütmihäireid. Kui patsient on teadvusel, võib talle anda sooje kofeiinivabu jooke. Ennetuse aluseks on põhjuslike faktorite tuvastamine ja vältimine. Olulised on aklimatisatsioon, õige riietus ja spordialal kehtestatud temperatuurinormidest kinnipidamine. LOKAALNE KÜLMAKAHJUSTUS Lokaalse külmakahjustuse tunnused on tundetu ja valge nahk ning soojenedes tekkiv tugev valuaisting. Välitingimustes tuleb vältida soojendamist, kui kahjusta- tud koht võib taas külmuda. Kahjustatud jäse tuleb haiglasse transpordiks avaralt lahastada, vältida tuleb massaazi. MÄESTIKUHAIGUS Mäestikuhaigus on seisund, kus väliskeskkonna hapniku madal osarõhk põh-
loomadest on rändlinnud, kes lähevad sügisel talvitumisaladele ja tulevad järgmisel kevadel tagasi pesitsuspaika. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Adaptatsioon võib toimuda: a) organismi elu jooksul kohanemine e. isendiline adaptatsioon, toimub ontogeneesi jooksul e. fenotüüpne kohanemine e. aklimatisatsioon. Endla Reintam, 2008/2009 48 Fenotüüp tähendab isendi ehituslike ja talitluslike omaduste kogumit. Fenotüüpsed muutused tekivad isendi eluajal, näiteks uutele tingimustele vastuvõtlikkuse tõttu, ja on üldiselt taanduvad. Neid ei saa järglastele pärandada, kuigi fenotüüpne kohanemisvõime ja selle piir sõltuvad pärilikkusteguritest.
Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletung. 117. Aklimatisatsioon, naturalisatsioon. Olulisemate limiteerivate tingimuste iseloomustus (temperatuur, niiskus, valgus) Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala. Näiteks: Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad edukalt talve üle elada ja viljuda, kuid päris ilma inimeseabita nad meie looduses levida ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
