kursusejuhendaja ees- ja perenimi. mysql> SELECT OPILANE.eesnimi, OPILANE.perenimi, O_GRUPP.o_gr_nimi, CONCAT(OPETAJA.eesnimi, ' ', OPETAJA.perenimi) AS Kursusejuhataja FROM OPILANE, O_GRUPP, OPETAJA WHERE OPILANE.g_kood=O_GRUPP.o_gr_kood AND OPETAJA.juhend_grupp=O_GRUPP.o_kood; +---------+----------+-----------+-----------------+ | eesnimi | perenimi | o_gr_nimi | Kursusejuhataja | +---------+----------+-----------+-----------------+ | Kalle | Kohin | ARV07 | Sirje Mnd | | Mari | Maasikas | ARV07 | Sirje Mnd | | Kevin | Kivi | ARV07 | Sirje Mnd | | Veiko | Vesi | ARV07 | Sirje Mnd | | Hannes | Hein | ARV07 | Sirje Mnd | | Tiia | Tuisk | KKK06 | Terje Tamm | | Joosep | Jalakas | KKK06 | Terje Tamm | | Sille | Siil | KKK06 | Terje Tamm | | Lilli | Lill | KKK06 | Terje Tamm |
kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. ("Sööt") Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees.
Kevad Mine, mine lumekene, kao kiiresti, tule, tule, kevadekene, tule rutusti! Nii kevade põgeneb talve eest, nii tali läheb kevade eest. Üle laane lootus huikab, üle oru ootus huikab. Siis kõik väljad valendavad ja kose kohin tõstab häält. Soos puude all on hämarus ja märjad oksad ripuvad. Ma vaatan, ei sõna ma ütleda saa, mu süda on õnne täis ja lõpmata. Paistab päike üle nõmme, üle liivase, sätendab ta üle nõmme sinitiivase. Siis vaatan taeva põue, küll virvendab ja hiilgab päike ja liblikas lehvib puude vahel ja kõlab ööbiku hääl. Ja ühes hõiskab rõõmus linnukoor, kui langeb roheline leheloor.
Minu rahu, vaikus Paik, mida külastada, kui vajan eemaldumist sotsiaalelust asub vaid nelja kilomeetri kaugusel kodust. Kohake on vaikne, mere kohin paitab kõrvu, linnud siristavad kõrgel okstel, päike loojub punktipealt samast kohast ning juuksed lendlevad õrnast tuulest. Kui sattuda õigel ajal, peatub aeg, kaovad mured, tekib võimalus olla õnnelik. Tahtmine on jätta kõik seljataha, alustada uut elu. Piirkonnas elab vähe inimesi. Suviti võib leida turiste kui ka noori telkimas, lõbusalt aega veetmas ja see näitab juba, et sinna tasub minna, kui soov puhata.
kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. ("Sööt") Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. ("Pilved sõudvad, kase kohin")
("Sügise päike") Eemal meie akna kohal valendab üks söödike, kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. ("Sööt") Teine osa: Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees.
Vererõhk võib langeda ka täiesti normaalsel põhjusel: nt pikaajalise seismise tagajärjel, sageli verekaotuse tagajärjel, pärast rasket külmetus- või nakkushaigust, samuti langetab vererõhku ravimite tarbimine, nagu rahustid või kõrge vererõhu tabletid. Madala vererõhu tunnused. Uimasus . Peapööritus . Peavalu. Hommikune käimalükkamise aeg. Kohin kõrvades. Kurvameelne või rahutu meeleolu. Külmad käed ja jalad. Südamekloppimine. Minestamine. Minestamise otsene põhjus on vererõhu langusega kaasnev aju verevarustuse pudulikkus. Kahvatute krahvinnade ajastust on teada, et peened daamid minestasid alatasa. Korsett, mis tegi piha kauniks, nööris kinni veresooned ja tekitas kunstlikult madala vererõhu. Mehed minestavad vereproovi andes sagedamini kui naised
vabadel hetkedel lõõgastuda. Iga erinev muusikapala loob erineva meeleolu ning tekitab minus teistsuguseid tundeid. Kõikide tegevuste juurde kuulub isemoodi muusika: trenni tehes kuulatakse tempokat muusikat, õppides ning lugedes kuulakse tavaliselt rahulikku muusikat, tantsida ja laulda võib aga iga viisi järgi. Muusika pole ainult see, mida saab instrumentidega teha, see on kõikjal me ümber looduses. Linnulaul, tuule vilin, vee kohin ning kõik muud loodushääled on omal viisil muusika kui sa vaid oskad seda kuulata. Heliloojad saavad tihtipeale inspiratsiooni loodusest ning kajastavad loodushelisid muusikas. Neid viise, mida heliloojad on loonud mängivad muusikud ning annavad edasi helilooja loomingut. Võin ennast nimetada samuti muusikuks, kuna mängin muusika- instrumente. Iga muusik mängib muusikapalasid isemoodi ning iga heliteos on ainulaadne
Ernst Enno 1875-1934 Marve Kamm 2018 Kuusalu 10 fakti Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 1875.aasta 8.juunil. Isa oli Ennol endine Valguta mõisa kutsar,hiljem kõrtsi pidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond. Peres oli veel peale Ernsti kolma last:Leopold,Emilia ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned Mets kohab, mets ja süda -kes mõistaks ütelda,mis võimata veel öelda,ja mõista võimata. Tuul tuleb kust, ei tea,ei tea, kuhu läeb -kust kõik, mis on, ei mõista,sul üksi tunne jääb.Sii...
kullalise päikse paistel kask kuldkollane! ise kulla sarnane. Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin Sügisene rand Pilved sõudvad, kase kohin, Üle kahvatanud, lepad leinaviisides; väsind väljade, lehed puudelt pudenevad, üle halli kõrre sügise on metsa ees. tume sügise. Pilved kiirelt kihutavad, Kajakate kisa oksad keevad tuuledes. rannaäärsel veel Tuule mühin, metsa kohin, osa neist on lennus, lehed puru, sambla sees
Nahkhiired orienteeruvad ultraheli abil HELI PEEGELDUMINE JA KAJA Põhiheli ja peegeldunud heli ühinemisel on heli valjem Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte iseseisvat heli, siis on tegemist kajaga MÜRA Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad Looduslikud mürad: Merelainete kohin Tuule vihin Äikese kärgatus Jne Muud mürad: Töötav külmkapp Pesumasin Ventilaator Jne KASUTATUD KIRJANDUS Google Vikipeedia Füüsika õpik TÄNAME KUULAMAST
(Merilaas: 167) Kõnnin mööda randa, mõtted kibedad. Kõnnin mööda randa, kivid libedad. (Merilaas: 140) Käin hilju üksi vana rohtund rada, mis sinise terrassi sülle viimas - All longus okste tuleb kummardada, jasmiini õites kastan käed kui piimas - Mu üle lõhnu vihmahoona kukub. Kuu hõbegondel pilvelaines hukkub. (Under: 37) Kuis väsimata tiksub väike kell: kui nõrguks tasahilju südamest tilk-tilgalt kõik mu veri... (Under: 49) Nüüd õhtuid saadab mere rauge kohin ja kajakate lend täis nukrat loidust, ja õige vargsi endas kanda tohin veel mälestusi hommikusest koidust. (Merilaas: 72) Kasutatud kirjandus 1. Marie Under ,,Mu süda laulab" , koostanud Paul Rummo, Eesti Raamat, 1984, lk 439 2. Kersti Merilaas valitud teosed 1, Eesti Raamat, 1986, lk 283
Johann Beethoven, kes tahtis Ludwigust imelast teha.1787.aastal sõitis Beethoven Viini, et kohtuda Mozartiga, kellele ta väga muljet avaldas, aga Beethoven pidi paraku koju tagasi sõitma, sest ta ema haigestus. Peale ema surma hakkas isa joodikuks ning Beethovenil tuli hakata perepeaks juba 17aastasena. 1792. aastal asus ta Viini ja hakkas seal tegema oma kuulsat pianistikarjääri. Pärast rasket haigust 1796. aastal vaevas heliloojat kõrvades püsiv kohin ning ta mõistis, et ta jääb kurdiks. 1817.aastal kurdistus ta täielikult. Oma viimased teaosed kirjutas ta kurdina, sh. 9.sümfoonia, mille ta ise ette dirigeeris. Ludwig suri 26.märtsil 1827 surivoodil. Tema loomingust on kuulsad 9 sümfooniat ning klaveripalad Elisele ja Kuupaistesonaat. Tema ideede põhjal ehitatakse klaverile pedaalid, et saaks väljendada oma emotsioone mängides. Beethoven oli kinnine inimene ning ei suutnud ennast vaos hoida, mille
Suvi on järsku saabunud ja inimesed on nagu teises kliimavöötmes. Tunda on higi laubalt ja seljalt alla voolamas. Vaadates üha kaugemale, tulevad nähtavale Mustamäe ja Lasnamäe kõrged korteritipud mis ääristavad punapäist vanalinna ning lisavad nostalgiale pisut reaalsust. Elurajoonide lahutamatuks osaks on puud, mis lisavad kaugele ulatuvale hallile massile pisutki rohelust ja eemaldavad arusaama linnakeskkonnast. Vürtsi lisab ka all olev linnulaul ja puude kohin. Kuulda on autode mürinat ja inimeste rääkimist, on naeru ja kilkeid. Lapsed jooksevad ja saavad osa ühest ilusast päevast, mis loodetavasti jääb meelde neile kauemakski ja meenutab neile ikka vana head Tallinnat ja seda, mida see meile pakub. Raske on seda kõike kohata teisel pool mätast või lompi ning just see siirus ja puhtus, mis Tallinnast õhkab, saabki otsustavaks asjaloos, et jah, Tallinn on ilus.
Tema tulekuks oli vaja kaevata sügav jõgi ehk kujundada Eesti maastik. Vanaisa oli tööga rahul ja andis töökatele loomadele välimuse.(Vähile silmad seljataga, mutile porise,pruuni kasuka. Nii sündis emajõgi. · VANEMUISE LAUL Inimestel ja loomadel oli oma keel. Loomad kutsuti koosolekule, et nad pidukeele ära õpiks, et jumalaid kiita. Vanemuine tuli maale ja mängis kannelt. Loomad võtsid laulu kuulda ja matkivad seda tänapäevani.(tuule kohin,vee mühin) · VANEMUISE KOSJASKÄIK Vanaisa tahtis, et pojad naise maapealsetest tütardest valiks, et tugev inimsugu kasvaks. Vanemuine läks kosja,laulis kolmele neiule, kuid kõik lükkasid ta pakkumise tagasi. Kurbuses läheb Endla järve äärde laulma. Leiab lapse.Palub Vanaisalt lapse endale, kuna ei leia lapse ema. Lapse nimeks sai Juta. Lell Ilmarine kinkis neiule hõbetraadist imeliniku, mill läbi vaadates nähti Juta lugusid elavaks saavat.
teha. Sellele aitas kaasa ka asjaolu, et lavastus toimus rehetares, mitte teatris. ``Vargamäe varjus`` alguses oli lava tühi ja ruum pime. Siis ilmus lavale Mari, kes hakkas põrandaid küürima. Ei läinud kaua aega mööda, kui astus sisse ka Peeru, kes samal ajal rääkis aia lõhkumisest. Üldmulje oli väga realistlik ning vaatajale anti väga hästi edasi hetke meeleolu. Kasutati ka helisid, näiteks linnulaul, puude kohin, putukate sumin, ja valgust, mis võimendas sündmust ja aitas õiget tunnet tekitada. Lisaks sellele oskasid näitlejad oma rolli ääretult hästi mängida. Nendevahelised suhted olid kooskõlas ja töötasid suurepäraselt. Minu arvates ei vajanud näitlejad palju erinevaid kostüüme ja grimmi, et oma tegelaskuju paremini edasi anda. Piisas ka kõne- ja kehatehnikast. Näiteks sai Väli Pearu kujutamisega hästi hakkama. Ta oskas ideaalselt kasutada erinevaid miimikaid ja hääletoone
sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees.
kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. (“Sööt”) Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. (“Pilved sõudvad, kase kohin”) --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel – osa neist on lennus, teine kaljudel.
tööd ja palju lapsi), uljaspäised linnapreilid, romantikud (kultuuriarmastajad, unistavad ennast kellekski teiseks), kuri pereema, kelle käes on võim, temperamentsed naised (koos vastava välimusega üldistab rohkesti) ja harilikud, tavalised naised (kõik ülejäänud). Mõni liigitamine jääb mulle arusaamatuks, miks välja tuua just ,,tõmmud naised", kas see on tema jaoks mingi eripära? Mis on kuratlik, mis jumalik? Jumalik on kõik loodusega seotud, puude kohin, mere kohin, linnulaul. Kõik, mis on tehtud selle kadumiseks, on kuratlik. Puude asemel majad, suits taevas mis linnulaulu kustutab. Inimesed ongi loodus kuratlikeks, kuid läbi nende tegude mõistavad nad oma pahesid ning pöörduvad seeläbi tagasi oma jumala poole.
mysql> SELECT LUGEJA.perenimi, LAENUTUS.tahtaeg FROM LUGEJA LEFT JOIN LAENUTUS ON LUGEJA.lugeja_id=LAENUTUS.lugeja_id; +----------+------------+ | perenimi | tahtaeg | +----------+------------+ | Tikk | 2020-10-22 | | Saar | 2020-10-22 | | Saar | 2020-10-20 | | Jalakas | 2020-10-16 | | Saar | 2020-10-06 | | Karu | 2020-10-18 | | Lill | 2020-10-01 | | Roosa | 2020-10-19 | | Eensaar | 2020-10-17 | | Saar | 2020-10-21 | | Kohin | NULL | | Tuisk | NULL | | Pill | NULL | | Kask | NULL | | Moos | NULL | | Maasikas | NULL | | Roos | NULL | | Rohi | NULL | | Kivi | NULL | | Siil | NULL | | Tuul | NULL | | Kade | NULL | | Kook | NULL | | Vesi | NULL | | Hein | NULL | | Loots | NULL | | Lips | NULL | | Komm | NULL |
Mida lühem on võnkuv osa, seda kõrgem on heli. Inimene kuuleb heli sageduste vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz. Kuuldavat heli nimetatakse ka hääleks. Heli mille sagedus on väiksem kui 16Hz nimetatakse infraheliks, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz nimetatakse ultraheliks. Laineks nimetatakse võnkumse levimist keskkonna (vees). Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb. Mis tekitab müra? Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad helid: merelainete kohin, tuule vihin, äikese kärgatus jne on looduslikud mürad, kodus tekitavad neid töötav külmkapp, pesumasin, köögikombain, arvutid jne. Koolimajas tekitavas müra peamiselt lapsed. Müra on tervisele kahjulik. Pidev müra väsitab inimest ja inimene ärritub kergesti, tekib peavalu, valu kõrvades, kuulmine nõrgeneb. Pikaajaliselt mürarikkas keskkonnas viibides võivad tekkida ka vereringehäired ja südamekahjustused. Mitmed looduslikud mürad aga
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / pa...
Minu uurimistöö teemaks oli arukask. Järgnevalt esitan väikese kokkuvõtte huvitavamatest faktidest, mida uurimistöö käigus kasutatud kirjandusest leidsin. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikuks on teinud kasest eestlaste lemmikpuu, millest annavad tunnustust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike ja seetõttu ei suuda ta varjus kasvada. Puhtkaasikud saavutatakse hooldusraiega. Kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses.. Eriti hinnatud on mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid. Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võra kujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask, vihmavarju-
kõrgemate helidega, täielik puudumine on kurtsus(vigastused, viirus-ja bakterihaigused, tugev müra ja ravimid). Tugevust möödetakse dB (detsibellides). Väikseim tugevus on kuulmislävi. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestea moodustavad tasakaaluelundi, kahjustuste(kasvajadm traumad, põletikud verevarustuse puudulikuse korral) võivad ilmneda tasakaaluhäired, peapööritus,iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. Keha lihastes ja liigestesd närvirakkude kogumikud., mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmiselund: keel, maitmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Palju keelenäsasi, külgedel on maitsmispungad, miles on tunderakud ehk retseptorid. Kuiva keele ja vähese süljeerituse korral maitset ei taju. Inimene tajub nelja põhimaitset: soolane, magus, kibe ja hapu, ülejäänud on nende segunemisel.
on püsivalt kõrgem arteriaalne vererõhk Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis ületab normaalse piiri süstoolne 140 ja diastoolne 90 Hüpertentsiooni riskitegurid Riskiteguriteks on: Soolane toit Vähene füüsiline aktiivsus Liigne kehakaal Diabeet Kõrge kollesterooli tase veres Suitsetamine Pärilikkus Hüpertentsiooni sümptomid Sümptomid on: Hommikused peavalud Pearinglus, kohin kõrvades Südamekloppimine, stenokardiline valu Ninaverejooksud Koormushingeldus Nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades Isheemiatõbi Isheemiatõve puhul on tegu südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulgumise tõttu Selle tõttu tekib südamelihasel hapnikupuudus ja sellega seoses südamelihase kahjustus Kestva isheemiatõve tagajärjeks võib olla kudede kärbumine
Kuna ma olen suhteliselt veelembeline inimene, siis mulle väga meeldib seal. Vesi on mu kirg, mitte et ma tahaks ujumas käia pidevalt, aga rannas jalutamine või kasvõi sillalt mõnda väiksemat jõge vaadates jääb mu pilk alati seisma. Ma usun, et ma ei ole kindlasti ainuke inimene, kes armastab oma pilgu suunata kaugusesse, mida üldjuhul vesi pakub. Peipsi äärne ala on eriti ilus, enamus kohti on suhteliselt korda tehtud, nii et midagi sima riivavat ei ole. Vee kohin ja lõputu kaugus muudavad selle looduselamuse väga nauditavaks. Kindlasti veedaks ma veelgi rohkem aega randades ja jõgedel, kuid kahjuks pole see võimalik. Looduselamustest on tingimata kõige nauditav just veega seonduv. Seda ei asenda miski. Kahjuks ei saa kunagi ka ilma halvata. Ka minu looduselamustes on kogemusi, mis on hinge riivavad. Kindlasti on üheks selliseks kogemuseks see, kui jalutad ja naudid ilma kuskil imeilusas paigas ja siis märkad prügihunnikuid kuskil
arukase lehelaba pikkus. Uuri misobjektiks on ühe arukase lehed ning antud kase lehtede pikkused. Taustinfo Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see
Nime saanud mets järgmist viisi: Olnud seal vaene metsavaht. Proovinud kõik abinõud ära, aga jõukaks ei saanud. Ei olnud teisel mõni päev õieti süüagi. Hakanud viimaks kratti tegema. Otsinud kõik tarvilikud asjad kokku, vokitükid ja kausipooled. Kahel neljapäeva õhtul teinud keha, kolmandal läinud hinge sisse panema. Võtnud paberi ja nõela ise kaasa. Mees vilistanud. Vilistamise peale tõusnud kange kohin. Kratt mehe käest hakanud nagu madu ennast väänama ja kiununud ise veidi. Seda nähes visanud mees krati maha ja pannud putkama. Sestsaadik olnud mehel rohkem õnne. Saanud üsna hea järje peale Kratt ei läinud keegi sealt üles korjama. Mädanenud teine üsna äragi. 4 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_m%C3%BCtoloogia http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/mytoloogia
Kui ainult hinge neil oleks!.. Käändsõnu-8 (riimid,rütmid,silbid,sõnad,käik,kunst,helin,läik) Pöördsõnu- 1 (oleks) Muutumatuid sõnu- 2(ja, kui) Sa käsi päikest mitte tõusta ja keela tuuli tõttamast, ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja kose kohin kustuneks- siis mine laulusid lukustama ja lauliku nuttu ning naeru keelma!... Käändsõnu-8 (päikest,tuuli,meri,kose,laulusid, lauliku,nuttu,naeru) Pöördsõnu-5 (käsi,keela,hüüa,lukustama,keelma) Muutumatuid sõnu-2 (ja,siis) · Leia luuletustest epiteete, võrdlusi, isikustamisi ja metafoore. (Iga kohta vähemalt 1 näide.) Epiteet- Võrdlus- Järv leegib eha paistel ja hiigab nagu kuld
Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe väikese basseiniga palmimaja. Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896. aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele istutati puid, mille kohin koos allikavee vulinaga pidid süvendama harrast meeleolu. Üle kraavide olid raudkivist sillad. Samast materjalist oli valmistatud väravakaar hauaplatsile suunduval teel ning kõrge alus, millele paigaldati marmorrist. Hiljem maeti sinna ka Nicolai von Glehni tütre Elsbethi kaks last.Pärast Glehnide perekonna lahkumist Eestist jäi mälestuspark unarusse. Aegade jooksul lõhuti marmorpingid, võeti maha rist, purustati sillad ja tassiti tiigid prahti täis. Kalevipoeg ja lohe 1902
murret. Arvatavasti just seetõttu, et kasutab Võru murret ka oma esmase kõnekeelena. Contra loomingust võib leida palju paroodiat ning kalambuure. Lisaks on Contral ka virtuoosne keelekasutus. Jõepervel ( luulekogust ,,Päike ja lamp" 1998) Jõepervel oled istunud maha Jälgin sind- taipan mis teha sa tahad Kui tahtis juhus ja siia mu tõi Vaikselt ma vaadata kõrvalt ei või. Istun su juurde ja küsin ja küsin- kas tohin olla su kõrval kui jõekese kohin Täidab su silma ja kõrva ja suud Sinuga jääda- ei soovigi muud. Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 1977. aasta 18. juulil. Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Poetessina on ta karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet. Kristiina on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning spetsialiseerunud rahvaluulele. Eesti ja võrdleva rahvaluule alal omandas ta 2004
kammerlaul e lied, mis on klaverisaatega soololaul. Sellega seoses arenes salaongikultuur Euroopas ning levis kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Liedi oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Kammerlaulu saateinstrument oli tavaliselt klaver, millest kujunes 19. sajandil populaarseim pill. Klaverisaade polnud lihtsalt harmooniataust, vaid püüdis edasi anda laulu teksti põimitud tundeid nt hobuse kappamine, lehtede kohin, vetevulin. Seega olid klaverisaated tehniliselt keerukad ja eeldasid esitajalt väga häid pianistivõimeid. Oma eelkäia klavessiiniga võrreldes oli klaver rikkama kõlaga ning võimaldas esitada romantilisele muusikale nii olulisi dünaamikamuutusi (helitugevus ja selle muutumine muusikateoses). 1.4. Tuntumad kammerlaulu heliloojad ja nende looming Romantilise kammerlaulu suurkuju on Franz Scubert (1797-1828). Loonud kokku u 600 laulu. Tuntuim kammerlaul on Johann Wolfgang
tõttu paksenenud veresoonte seinad põhjustavad ise vererõhu tõusu. Sama olukord on südamelihasega. Ka südame vasak vatsake on pidevalt ülekoormuse all, sest ta peab keha ahenenud veresoontesse suutma vere sisse suruda. Tekib vasaku vatsakese paksenemine. Kui nüüd mingil põhjusel veresooned laienevad, siis on südame vasak vatsake liiga tugev ja surub vere kehasse liiga suure rõhu all ja taas on inimesel kõrgvererõhutõbi. Kõrgvererõhutõve esmasteks sümptomiteks on kohin kõrvades ja puhkeolekus tuntav südamepekslemine. Tekkepõhjus: Kõrgvererõhutõve tekkimise põhjuseid on palju ja kõik need ei ole veel selged. Kindlasti on oma osa ka pärilikul faktoril. Teiseks põhjuseks on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. Haigestumise riski tõstab ka suitsetamine, liigne kehakaal, suhkruhaigus. Tekkepõhjusena võivad kõne alla tulla ka neeruhaigused. Meestel on kõrgvererõhutõppe haigestumise risk suurem kui naistel. Ravi :
Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind Ja teise osa sügisest moodustavad luuletused, mis oma alatoonilt on pigem nukrad. Kirjeldab maastiku kohal lasuvaid tumedaid pilvi ja kujutab kahvatuid välju ning tugevaid tuulepuhanguid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees.
Otse ta seda nüüd küll välja ei öelnud, aga märku andis küll. Hannes ei läinud tagasi oma naise juurde Tondiojale. Ta jäi koju isa juurde. Sügisel, kui Liida ja Hannese lahutus lõppeb, siis hakkavad Taali ja Hannes koos elama ja oma last kasvatama. ,,Naised oma asjaga ikka liiga varased."- lk. 44 ,,Ega ühe päevaga tehtud maailmagi."- lk. 49 ,,Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!"- lk. 84 ,,Surm ei võta ka sealt, kus pole."- lk. 139 ,,Igal karil oma kohin."- lk. 147 ,,Ega ses voodis, mis rahvajutt teeb, saa keegi und."- lk. 208
Referaat 2010 1 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 4 Lühikirjeldus..........................................................................lk. 5 Levik ja kasvukohad..............................................................lk. 6 Kasutamine.............................................................................lk. 7 Kokkuvõte...............................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt t...
lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Eesti metsa tuntuim puu on kuusk. Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte.
madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vormi on maarjakask ehk karjala kask. 3 Õied ja paljunemine Arukase lahksugulised õied on koondunud silinderjateks urbadeks, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5-8 cm pikad. Emasurvad
Giovanni Gabrieli, Claudio Monteverni. Veneetsia koolkonna iseloomulikud jooned : aluseks on Madalmaade koolkonna polüfooniline helikeel, pillide rohke kasutamine, pillide ja inimeste laiali paigutamine ruumides ( eri rõdudele). 15 -16 sajandi ilmalik muusika 16 sajand seltskonnamuusika sajand. Igal maal eri zanr ja helikeel. Tekst on oluline peab arusaama ja olema kuuldav. Teksti piltlikus ehk muusika püüab teksti illustreerida ( linnu laul, mere kohin jne) Prantsuse chansonid 16 saj. 16 saj. jätkati missade ja motettide kirjutamist Madalmaa koolkonna stiilis. Pierre Aitagnant 1 prantsuse nooditrükkal ilmutas üle 50 chansoni kogumiku pluss teised teosed. Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis
ü varahommikused Kaebused peamiselt oksendamine, sõltuvad sellest, tursed, tahhükardia, koormuse ajal, minuti) tüüpiline külmavärinad, , nõrkus, m peavalud, pearinglus, aju (peavalu, halvatusnähud, milline piirkond tsüanoos, kaalu süveneb, kui stenokardiline , väsimus, isutus, hingeldamine, p kohin kõrvades, tasakaaluhäired, teadvuse häired, äge jääb ilma piisava muutus, öine koormus jätkub, pigistav rõhuv, ei kaalulangus, üldine kahvatus, t närvilisus, kõrvade kohisemine, kopsuturse verevarustuseta. urineerimine, undub rinna allu halb enesetunne, rütmihäired,
KUUSEST Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuusk on mäda või mitte
imelises näos. Süsimustad juuksed on sassis, üksi otsaeest on nad märja käega siledaks tõmmatud. (lk 21 ja 22) Villu noorukina Kuuse tallu karjas-karjane on umbes 15-aastane tubli poiss, aga veidra isevärki näoga. Alguses näitab see nägu vana, inetu, hale; aga pikemalt vaadates kaob see inetu ära, ja midagi arusaamatut on neis elavais silmis, otsaees, mis selle näo koguni isevärki armsaks teeb. (lk 37) Villu noormehena Murumäe mõisas-kui aga Peipsi sügav, vägev kohin metsa tagant, mida kirves ikka harvemaks teeb, ta kõrvu ulatub, siis tuleb ta ukse ette pingi peale istuma, ja kuna tuul ta halliks löönud juukseid liigutab ja ta silmad metsas läbi kohinani tahaks tungida. (lk 81) Kõnekäänd: kõrvuni võlgade sees olema Rahvalaul: Juba linnukesed Puude all Muinasjutt: Ahne sepp Madude kuningas
LUULE POEETIKA Hando Runnel kasutab üldiselt vähe kõnekujundeid, kuid siiski leidub mõningaid epiteete näiteks: iga purpurpunane pilv, just purpurtaeas tuhmus ööks, hooletu usu ja hooga-> hooletu usk ja hoog, võrdluseid näiteks: su rinnad on kui moorapääd, su puusad on kui pastilaa, kes vaatas mu pääle kui süüdlane põlust, silmad kui sularahad, ja isikustamist näiteks: su pilk mind puudutab, kaskede kohin lõhub pääs, salajaid suudlusi siinsamas avaldab öö, alasti hääl kõlatult kukub tiinesse tuppa, suudlusste lööbena huultele lööb. Tema luules leidub ka hüüdeid näiteks: ooh!, uuh! Peaaegu igas tema luuletuses on olemas korduseid. Selle luulekogu luuletuste kordused on alguses, keskel kui ka lõpus. Runnel ei ole neid kirjutanud järjest vaid on kasutanud kordusi ka luuletuse keskel. Näiteks ,,Maa tuleb täita lastega....", ,,tõuse üles ja lähme ära" ja nii edasi
24. Millised faktorid võivad soodustada aminoglükosiidide oto- ja nefrotoksilisust? Ototoksilisus: kõrge ja püsiv kontsentratsioon veres; kürge vanus; eelnev kuulmise langus; ravimid (furosemiid). Nefrotoksilisus: kõrge vanus; haigused (diabeet); maksapuudulikkus. 25. Millised esmased sümptomid võivad viidata sisekõrva ja vestibulaarsüsteemi kahjustusele? Tasakaaluhäired, kuulmise langemine, tinnitus (müra või kohin kõrvas). 26. Millised toiduained ja toidulisandid/ravimid takistavad fluorokinoloonide imendumist? Millise mehhanismi alusel? Antatsiidid, piimatooted ja rauapreparaadid vähendavad imendumist. (antatsiidid ehk happealandajad vähendavad mao happelisust). 27. Millistel patsiendigruppidel on fluorokinoloonid vastunäidustatud? Miks? Vastunäidustatud lastel, raseduse ja imetamise ajal, kuna põhjustavad toksilisust. 28
seedermänd. Kuusk Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte.
Toalindudele on sellisteks ärritajateks teiste lindude laul. Et ööbikud "satuksid lauluhoogu", tuleb neid hoida ühes toas tihase, lõokese ja nõmmlõokesega. Linde erutab muusikariista ja radio mäng; lindude laulu võib esile kutsuda noa hõõrumisega vastu taldrikut, vee valamisega tassi jm. Võimalik, et looduses mõjuvad ärritajatena mitmesugused helid ja mürad, nagu teiste lindude laul, konnade krooksumine puulehtede kohin, ojakese vulin, puude krigin jm. Mitte asjata ei tähelda linnu pidajad tihase laulus "kurvitsa" hääli, ööbikul "konna krooksumist" ja "vee vulinat" , puukoristajal "vilesid" , kanepilinnul aga "lõokese" häält. Laululinde on hoopis kergem kuulda kui näha. Pildil ööbik (Illustratsioon ööbikust, http://bio.edu.ee/loomad/linnud) Linnud laulavad kevadel väga palju, ilma liialduseta võib öelda, et paljud neist
· Sundasendis ja sundliigutused skeletisüsteemi ülekoormushaigused , närvikahjustused . TOIME ORGANISMILE · Kesknärvisüsteemi kahjustus püsiv peavalu otsmiku piirkonnas , unehäired , väsimus , nõrkus , tähelepanu ja mälu nõrgenemine . · Endrokriinsüsteemi kahjustus isutus , kehakaalu langus , tsirkadiaanse rütmi häirumine . · Südame veresoonkonna kahjustus · Kuulmis ja tasakaaluorgani kahjustus kuulmisteravuse langus , kohin kõrvades · Silmade kahjustus , rõhumine , kipitustunne silmades , nägemisteravuse langus · Lokaalne veresoonte ja närvide kahjustus 9 MIKROKLIIMA · Õhutemperatuur · Õhuniiskus · Õhurõhk · Õhu liikumiskiirus · Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel KÕRGUSED ALARÕHK
Kõige populaarsem tundub saarel olevat sukeldumine, sest kogu rannik on sukeldumiskoole täis. Nii puhast ja selget vett kui Malta ümbruses kohtab harva. Nähtavus on kohati kuni 30 meetrit. Arvukad koopad ja grotid on koduks põnevale floorale ja faunale. Saare ümbruses olevat ka palju laevavrakke ja lennukeid, arheoloogilistest leidudest tuleb aga kohalikule riigivõimule teatada.(3) Õhtuseks jalutuskäiguks pakub suurepärast elamust Slima promenaad - ühelt poolt kostub avamerelainete kohin, teiselt poolt ümbritseb ööelu oma käraga. Arvukad restoranid, diskoteegid ja baarid on võrdselt populaarsed nii turistide kui ka kohalike elanike hulgas. Poolsaare tipus särab üle kõige täistuledes Dragonaza Palace, saare ainuke kasiino, mis veidral kombel kuulub riigile ja on seetõttu üks turvaline koht. Kuid Malta ööelu ongi tervikuna turvaline ja lõbus kuni koidikuni.(3) 5 3. ARSTIABI
järk-järguliselt. Ööpäevast koguannust 900 mg (6 tabletti) ületada ei tohi. Kõige sagedasemad on seedetrakti kaebused (iiveldus, isutus, kõrvetised, mõru maitse suus, kõhuvalu, oksendamine, suukuivus, kõhukinnisus). Maksast tingitud kollasust (kolestaatiline ikterus) esineb küllaltki harva. Kõige sagedasemateks kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimeteks on pearinglus, jäsemete värisemine, kohin kõrvus, peavalu koos nägemishäiretega, nõrkus, väsimus või unehäired, nahatundlikkuse häired. Võib tekkida vererõhu langus (sh järsk vererõhu langus püstitõusmisel). Harvem võivad tekkida allergilised reaktsioonid (naha punetus, lööve, sügelus, urtikaaria), vereloome häired (trombotsütopeenia, leukopeenia või agranulotsütoos), nägemishäired, ärevus, segasus. Päevik 15.02 Sain esimest korda patsiendiga kokku. Suhtlesin. Visuaalselt patsient on kurnatud. Kuid
39. Paratsetamooli mürgistuse sümptomaatika? Esmaabi Sümptomid: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu Esmaabi: kutsuda esile oksendaist, N-atsetüültsüsteiin p/o või i/v, aktiveeritud süsi 1g-10kg 40. Aspiriini eritumine neerude kaudu on suurem … a) aluselise uriini korral b) happelise uriini korral c) uriini pH ei mõjuta oluliselt aspiriini eritumist 41. Aspiriini mürgistuse nähud ja esmaabi? Kõhuvalu, peavalu, iiveldus, oksendamine, aneemia, teadvuse kadu, kohin kõrvas, higistamine, kuulmise langus. Esmaabi: maoloputus, aktiveeritud süsi. Vastumürki pole. 42. Millisele mittesteroidsete põletikuvastaste ainete grupile on võrreldes teistega eriti iseloomulik vereloome kahjustus? a) salitsülaadid (atsetüülsalitsüülhape e. aspiriin) b) pürasoloonid (fenüülbutasoon, metamisool) c) para-aminofenooli derivaadid (paratsetamool e. atseetaminofeen) d) indooli derivaadid (indometatsiin) e) oksikaamid (piroksikaam) 43
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
