Arhailine tarkus Selle kohta kohtab näiteid tänapäeva loodusrahvastelt. · primitiivne rahvas märkas aastaaegade ja inimelu tsüklilisust. · Aastaaegu 2 (põhjarahvad) kuni 5 (siuud). Aasta algas külvi või põtrade poegimisega; · Arvutamiseks kasutati sõrmi ja varbaid, arvudest tuntud 1 ja 2; · Pikkusmõõdud seotud jäsemetega (sõrm, vaks, jalg jne); · Inimese elus lapsepõlve ja täiskasvanuga. Täiskasvanuks saadi vastavate rituaalidega ja nn hõimusaladuse avaldamisega poistele; · Täiskasvanuks saamine tähendas tehniliste oskuste ja religioossete põhimõtete omaksvõtmist ja järgmist soo printsiibil (mehed-naised).
Efraim Shmuel Kot on eesti pearabi. Abi Zeider sündis 31. augustil 1920 aastal Valgas lihtsasse juudi peresse kolmanda pojana. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet, mida esialgu tuli proovida salaja. Omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end selliste silmapaistvate muusikpedagoogide juures nagu Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks. Trompet aitas tal tulla läbi ka sõjameheelu katsumustest, jõuda tagasi kodumaale eesti korpuse suure dzässorkestri koosseisus. Jõudnud tsiviilellu, mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (19461948) ning kahes kultuurihoones (19481953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Tema talent ei jäänud aga märkamata ja teda hakati kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele. Kui Abi Zeider 1980
Aruanne lisatakse (Lisa1) Küsimused: 1 Milised on uued seadused? 2 Millised on ühingu liikmed ja liikmemaksud? Vastused küsimustele: 1 Tegevusvaldkonna Seadustiku 12 seadus, Tegevusvaldkonna Seadustiku 11 seaduse 2 paragraf 2 Uue liikmeks pakutati arvata Alevtinat Mõis. Liikmemaksu tasumata seoses pakuti ühingust välja arvata Evelin Aaro. Pakutati luua liikmemaksumeeter ja annetusmeeter, et motiveerida liikmeid maksu õigeaegselt tasuma Sõna võtsid: Irina Vaks, Koit Toome OTSUSTATI: 1.1 Uute seaduste võtta arvele 1.2 Uute seaduste hoidma 2.1 Liikmeks arvata Alevtinat Mõis 2.2 Ühingust välja arvata Evelin Aaro 2.3 Luua liikmemaksumeeter ja annetusmeeter. Nüüdsest on võimalik maksu tasuda kahes jaos Hääletud: vastu 1 hääl, poolt 5 häält, erapooletuid 2 häält 2 Ühingu rahastusvõimalused ja taotlemine KUULATI: I.Vask, kes seletas kuidas käituda Tegevusvaldkonna Seadustiku järgi Küsimused: 1 Milline on eelarve?
Kahvel käsi haaras põhjast. Võtsin siis ja heitsin tulle Lämme ja pehme südame Huuu! Laiaks läks Sussivussises veel miski Tuli limane limpsas keelt. Mina? Ees podises kärbesseen koitunud purpurist Solgitud süda! Rusik neile naad naad !!!... järelkaja Tanttant tantsi kantsi käikest Läikest linn ja tolm ja tuhatkolm Kaks raks vaks maad rakka ette Lakka längust, pakka mängus Kiirelt kiigu suurelt liigu kiiguliigu Ruttu kao kantsi käikest, kao käikest Päikest väikest hommikkuulis huulis tulikahi kui tuulis vahe vaigu maik haik no õis... no õis? Oi on evad evadevad K K K Hoo hohopp! hophophoo hophophoo Lopp! LÕPP
meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes? a) Johann Vaks b) Andrus Kivirähk c) Georg Lurich d) Jaan Mäe 6. Mis tänaval asub Eesti Spordiajaloo Selts? a) Mustamäe tee 100 b) Rüütli 15 c) Heinapuu 15c d) Sellist asutust ei olegi 7. Millal asutati esimesed spordiseltsid? a) 2000.a b) 2010a c) 1990a d) 19 ja 20 sajandi vahetusel 8. Kelle võistkonda kuulus eestlasi aastal1912. Stockholmi olümpiamängudel a) Rootsimaa võistkonda b) Venemaa võistkonda c) Eestimaa võistkonda d) Norra võistkonda 9
Laura Vals 11.a klass Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasi...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugev...
Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioon lihvimist kasutatakse peamiselt Vali üks: a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel töötlemisel (lihvimine, freesimine, stantsimine) tööriista materjaliks on Vali üks: a. vaks, messing, pronks b. roostevaba teras, tööriista teras, kõrgtugev teras c. kõvasulam, kermet, keraamika d. metall-, keraamika- ja polümeerkomposiidid Küsimus 9 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega 19,9 mm ja pindalaga 125 mm2 lõikamiseks kuluv aeg t (s). t=V/vw , kus vw - materjali eemalduskiirus, mm3/min (vt Tabel),
kool nimi klass Referaat Gunnar Graps ja tema bändid Juhendaja: Asukoht,aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Gunnar Graps.............................................................................................4 1.1 Ornament................................................................................................4 1.2 Tsello..................................................................
Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. Skeem, mis näitab Inglismaa ajalooliste pikkusühikute omavahelisi seoseid. Mitu furlongit on üks toll? Juba siis, kui algelised inimesed kasutasid enda kehaosadega seotud mõõtühikuid, püüdsid nad leida ühikute vahel seoseid. Tuntumad kehaosade mõõtmetest tulenevad ühikud on järgmised: 1 toll – pöidlalüli pikkus; 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus; 1 jalg – jalalaba pikkus; 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini; 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe. Minevikus oli kombeks arvata, et üks süld võrdub kolme küünra või kuue jalaga. Kolm mõõtühikute süsteemi ühel pudelil. Lisaks õige vedelikukoguse määramisele saaks seda pudelit kasutada mahuühikute teisendamise vahendina - kaks ühes.
rüpest eraldanud. Alles üleminekul uusaega loob tööstuse arenemine tingimused inimese teistsuguseks lähenemiseks loodusele. Keskaja inimese suhtumist loodusesse ei saa samastada ürgkogukondlikus ühiskonnas olnuga. Ta mõõdab maailma oma isikliku mõõduga, mille ta leiab iseendas, oma kehas ja tegevuses. Inimene oli füüsiliselt kõikide asjade, eelkõige maa mõõduks. Teekonda mõõdeti sammudega. Levinumad mõõdud olid veel küünar, vaks ja sõrm. Töö aega määrati inimese poolt haritava Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org maa suuruse järgi. Uue maatüki kasutuselevõtmisel sai määravaks maa suurus, mille jõudis uus harija läbi käia päikesetõusust loojanguni. Seega tähendab inimese suhtumine loodusesse keskajal iseenda leidmist välismaailmas. Ta näeb maailmakõiksuses neidsamu omadusi, mis on tal endal
jaanuarist 2011 kroonide vahetumine eurodeks ei muuda hindu. 12 mil. kasumit on dividendina välja võetud või siis millegi alla investeeritud. 12 5. AS San Revilo muud tegevused AS San Revilo ostis 2007. aasta suvel 2002. aasta bussi Scania Irizar Century. Selle eesmärgiks on tegeleda reisijate veoga nii Eesti siseselt kui ka välismaale. Selleks on palgatud eraldi bussijuht, Toivo Vaks, kes sõidab Eestis, aga kui minnakse välismaale, siis peab olema ka teine bussijuht kelleks on Raidi Saar. Ainsaks tellijaks on Teele reisibüroo.Esimesel aastal olid sõidud põhiliselt Lätti ja Soome.2008. aasta välismaa reisideks oli Saksamaa, Leedu, Taani, Soome, Slovakkia, Austria. 2009. aastal sõideti Austriasse, Slovakkiasse, Ungari, Horvaatia, Saksamaale. 2010. aastal sõideti Ahvenamaale, Lätti, Slovakkia, Poola, Tsehhi,
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused). Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (d...
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused) Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = … jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähist...
maailma kohta ilma vastavat aistingutsaamata. 2.Mis on loodusteaduslik meetod? Kirjelda seda. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. 3.Too näiteid ajaloolistest pikkuse, pindala, ruumala, massi ühikutest. 1 toll – pöidlalüli pikkus, = 2,54 cm 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus, 1 jalg – jalalaba pikkus, 30,48 cm 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini, 53,3 cm 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe, üks süld võrdub kolme küünra või kuue jalaga 1 penikoorem = 7,468 km 1 toll = 2,54 cm 1 jard = 0,9144 m 1 miil = 1,609 km 1 pint = 0,568 dm3 1 gallon = 4,55 liitrit 1 nael = 0,454 kg 1 unts = 28,4 g 4
kommunikat- päevalehed, erakanali arutlemine selle üle, kuivõrd lihtne või teab sõna-, kommunikatsiooni- ja LÕIMING sioonivabadus, uudistesaade raske on oma häält internetis kuulda- ajakirjandusvabaduse mõistet ja Teabekeskkond: meedia- ajakirjandus- vaks teha mõistab nende erinevust majandus, kommunikatsiooni- vabadus arutlemine selle üle, keda meedias ei teab ajakirjanduse sõltumatust mõ- eetika kajastata jutavaid tegureid
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal1 ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. Valguseks põleb neile tuli ülalpool eemal, nende selja taga; aga tule ja van- gide vahel asetseb kõrgemal tee, piki teed,...
loomadele. Inimeste suhtumine loodusesse oli puhtalt tarbijalik. Nad ei tunne end loodusga kokkusulanuna, kuid ka ei vastanda ennast loodusele. Inimesed kõrvutavad end kogu ülejäänud maailmaga ja mõõdavad seda oma isikliku mõõduga, mille nad leiavad iseendas, oma kehas ja oma tegevuses. Inimene oli füüsiliselt kõikide asjade, aga eelkõige maa mõõduks. Teekonda mõõdeti sammudega (foot). Küünar, vaks ja sõrm- need olid kõige loomulikumad ja levinumad mõõdud. Küntud maa mõõtudeks olid journal ja morgen- need tähistasid põldu, mis jõuti üles künda ühe päevaga. Iga keskaegne pinnamõõt on konkreetne, seotud kindla maatüki ja selle harijaga. Talupojale jagatava maatüki suuruse määrab tema töö, tema füüsiline kokkupuude maaga. Talupoegadel oli eriti oma külakirikuga väga sügav side. Kirik oli palvekoda ja kogu külaelu süda
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
millal ta lõpetab selle ohtliku spordialaga tegelemise. Matil oli ainus vanem ema ja tema suhtumine motokrossi oli positiivne, kuigi muretsemist oli küllaga, sest tol ajal ei olnud telefone ning infot ei saadud enne kui koju jõuti. Elmetit vanemate suhtumine ei mõjutanud, kuna ta alustas motokrossiga tegelemist täiskasvanuna. 9 3.3 Eeskujud Eeskujud olid ka kõigil erinevad. Jussil olid eeskujudeks kohalikud staarid Jüri Ruul, Mihkel Vaks ja väljaspool Eestit ameeriklane Jeremy McGrath. Matil aga otseselt eeskujusid sõitjate näol ei olnud. Tema eeskujudeks olid teiste laste isad, kes oma lapsi igati toetasid sellel alal. Elmetil olid eeskujuks suuremates klassides sõitvad mehed nagu Endel Kiisa, kes oli Eesti ja NSV Liidu meistrivõistlustel aukohal. 3.4 Varustus Varustus on nende kolme sõitjate põlvkonna jooksul väga kõvasti edasi arenenud ja muutunud.
E. Aava laulik Evald Aav ’’Tõsine’’ muusika ENSV ajal Abi Zeider on 31.08.1920. Valgas sündinud ja 12.03.1999. aasatl Tallinnas surnud juudist trompetist. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet ning omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end muusikpedagoogide Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks juures. Trompet aitas tal tulla läbi ka sõjameheelu katsumustest, jõuda tagasi kodumaale Eesti korpuse suure džässorkestri koosseisus. Jõudnud tsiviilellu, mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (1946–1948) ning kahes kultuurihoones (1948–1953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Varsti hakati teda kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele. Tollal teistele trompetistidele kättesaamatud ülikõrged noodid tegid Abi
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest...
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tule...
Pärast Hans Kapi surma (1937) jätkas seltsiga Villem Kapp. Suure-Jaanil olid tihedad sidemed heliloojate Artur Kapi ja Mart Saarega. ( Erik 1962:13, 15, Jürisson 2005) I maailmasõja tõttu 1916. aastal katkes seltsi tegevus, kuid 1922. aastal tegevus taastati ning organiseeriti kihelkondlik laulupäev 30. juulil. "Ilmatari" laulukoorid astusid Eesti Lauljate Liidu liikmeks. Suuri teeneid kunstilise isetegevuse elustamisel peale sõja- aastaid pälvis Julius Vaks. Ta organiseeris segakoori (1948) ning peale tema surma jätkas koori juhatamisega 45 aastaks keskkooli õpetaja Ants Ruut. Vaksi poolt loodud meeskoor töötas edasi tänu isetegevusliku koorijuhi Jaan Joandi tööle. 1959. aasta septembrikuus moodustati uus segakoor, mille juhatajaks sai keskkooli muusikaõpetaja Mare Erik. Suure-Jaani koori taaselustamisel olid abiks ka Viljandi kultuuritegelased eesotsas Kalev Raave ja Priit Ausperega. (Jürisson 2005, Erik 1962: 15) Alates 1959
otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes operatsioonides. 3.Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lähikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning territoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tugine vaks maakaitsestruktuuriks. 4.Toetame stabiilsusvööndi laiendamist ja kindlustamist Euroopa Liiduga piirne va tel aladel Ida- ja Kagu-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Lähis-Idas ja Vahemere maades. 5.Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades. 6.Toetame ühtsust liikmesriikide varjupaiga andmise reeglites ja immigratsiooni poliitikas. 7
Gen.eksp. TIINA 3234E tel.5279535 UELN nr. 63 02.05.1974 Hilmar Kohv 233002100072095 helekõrb 13.08.00 -138-163-18,0 Peatõuraamat VIGUR 682E VAKS 696 E 21.08.1995 11.06.1989 OÜ TIHUSE sünd.28.05.93 helevõik TURISMITALU kollane Gen.eksp. Muhu vald Saaremaa nr. 982 VIIDA 3532E tel.5148667
ennast muuta võiks, millises suunas areneda ning mil moel olla suhtlemisel selline, nagu tegelikult sisimas soovitakse. Vahel võib nii mõnelgi sekretäril olla probleem see, kuidas anda edukalt edasi soovitud sõnum oma ülemusele, kaaskolleegile ja kliendile... 6 Mis ikkagi on imago? Kuidas seda muuta? Sageli väidavad psühholoogid, et sellel, kuidas meie ise end tajume ja kuidas tajuvad meid teised, on vaks vahet. Iga enda isiksusest ja isiksuseomaduste arendamisest huvituv isik võib vahel endalt küsida ja erinevates töösituatsioonides lihtsalt vaadelda: 1. Mille järgi tehakse järeldusi tema kohta? 2. Kas erinevate inimeste jaoks on ta erinev? 3. Kuidas luua endast selline mulje nagu vaja? 4. Kas osatakse alati olla isikupärane, väärtustades enda kõiki omadusi? Samm edasi oma isiksuse ja imago vaatlemisel-kujundamisel on juba seegi, kui me teame, kes me olla tahame.
lisaekraani suhtes, mis on v6etud mdirataksel6ikepunktipealt-ja eestvaade(L' paralleelsena antud sirgega. Selleks ja L") ldhtekaksvaatel. t6mmataksekaksvaatellisaekraanimddrav telg u paralleelseltsirge uhe kujutisega ( u l l s ' v 6 i u l l s" ). 2. Nivoosirgemuutub projekteerivaks sirgeks lisaekraanisuhtes,mis on v6etudristiantud sirgega(u I h' v6i u I f"). 3. Uldasendilinetasand muutub projekteeri- vaks tasandikslisaekraanisuhtes.mis on v6etudristiselletasanditihe jailgsirgega v6i nivoojoonega(u J_p" v6i u J. eo; u t h'" v6i u J. f""). 4. Projekteerivtasand muutub nivoopinnaks lisaekraani suhtes, mis on v6etud paralleelsenaantud tasandiga(u ll.' voi u I l n ") . Siit jdreldub, et on rida 0lesandeid,kus lisaekraani kasutamine oluliselt lihtsustab Joon.3.2 lahendamist.M6neljuhul tuleb kasutadaisegi
erinevate energiaülekannetega. Soojuse ülekande tule-musena võib muutuda ainult kaootiliselt liikuvate osakeste kineetiline energia, st. siseenergia. Termodünaamika esimene printsiip Termini printsiip asemel kasutatakse veel termineid seadus ja alus. Esimene printsiip kujutab endast termodünaamilise süsteemi kohta käivat üldistatud energia jäävuse ja muundu- mise seadust. Süsteemile antud soojushulk kulutatakse süsteemi sise-energia suurendamiseks ning välisjõudude vastu tehta- vaks tööks: dQ = dU + dA . (20) Märkus. Esitatud kujul pole antud valem päris korrektne järgmisel põhjusel. Süsteemi siseenergia on üheselt määra- tud süsteemi olekuga ning tema lõpmata väike muut on täis- diferentsiaal (dU). Töö ja soojus pole aga olekufunktsioo- nid, nende väärtused olenevad üleminekuteest ühest olekust teise ning seepärast on nad osadiferentsiaalid (A ja Q).
1 setverik = 8 karnitsat ~ 26,239 liitrit 1 karnits ~ 3,279 liitrit. Vene kaalu- ja môôdusüsteemi püüti ühtlustada Nikolai I valitsusajal. 1. jaanuarist 1842 viidi Venemaal sisse ühtne riiklik kaalu- ja môôdusüsteem. Kehtis ka Eesti ja Liivimaal riiklike koormiste arvestamisel, tavaelus jäid kasutusele vanad mõõdud. III Kaalu- ja mõõduühikud Eesti- ja Liivimaal Hinna ja mõõdu mõisted tekkisid 8. ja 9. sajandil. Kasutati algelisi naturaalmõõte. Pikkusmõõtudest olid tuntud vaks (laialisirutatud pöidla ja esimese sõrme vahe), küünar (pikkus sõrmeotstest küünarnukini) ja jalg (jalapöia pikkus). Liivimaal ja Lätis kasutati viljamõõduna vitstest punutud vakka. Peale selle tarvitati koduses majapidamises kuivainete mõõtmisel kämmalt. Arvatavasti olid Eestis muinasajal tarvitusel veel Ojamaa, Pihkva ja Novgorodi mõõdustikud. Esimesed kaalud Eesti aladelt on dateeritud 11. sajandisse ja kuulusid suurte mündileidude juurde
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi mag...
lastekaitseliit.ee Võeti ette ühiseid happening´e, performance´id Katrin Kadakas ja filmiõhtuid. VIHASOO NOORTELAAGER Vihasoo Noortelaager asub looduslikult kaunis Vahetuste programmid olid koostatud sellise arves- Lahemaa rahvuspargis Tammispea külas. tusega, et lapsele oleks tagatud tegevus kogu päe- 2005. aastal oli laagris 9 vahetust, nendest 6 suvel vaks. ja 3 kevadisel, sügisesel ja talvisel koolivaheajal. Kõikides vahetustes oli korraldatud huviringide Laagris puhkas kokku 570 last. töö, kus iga laps sai leida endale meeldiva tege- Iga vahetus oli erineva teemaga, aga kõikidel oli vuse: töötasid kunsti-, tantsu-, laulu-, näite-, korv- ühine eesmärk: aktiivne tervistav puhkus linna- palli- ja võrkpalliringid. Huviringide töö toimus välises laagris
mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud ühikud, mis defineeritakse põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. Tuntumad kehaosade mõõtmetest tulenevad ühikud on järgmised: • 1 toll – pöidlalüli pikkus; • 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus; • 1 jalg – jalalaba pikkus; • 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini; • 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI • SI algseteks (1960) põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. 1971
1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid Mõõtmiste juures on väga oluline mõõtühiku valik. Põhimõtteliselt võiks ühikuks valida ükskõik millise sama liiki füüsikalise suuruse väärtuse ja seejärel mõõta, mitu korda on mõõdetav objekt meie ühikust suurem või väiksem. Vanasti seda ka tehti. Esimesed mõõtühikud tekkisid koos inimühiskonna arenguga pikkusühikud: kasutati erinevate kehaosade pikkusi vaks, küünar, jalg; massiühikud: igapäevases elus kasutatavad esemed jne. Ühtsed riiklikud mõõtühikud võeti kasutusele vanas Egiptuses ja Babüloonias. Näiteks Egiptuses kasutati pikkusühikuna vaarao küünart (kaugus küünarnukist väljasirutatud sõrmeotseni). Egiptlased oskasid ka mõõtühikuid tuletada. Näiteks pindala mõõtsid nad ruutühikutes. Kordsed ühikud võeti kasutusele Babüloonias. Ajaühikud tund, minut ja sekund pärinevad samuti vanast Babülooniast
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
nr 3-2-1-164-05, p 11; 7. oktoobril 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 8. Ühisvara jagamine, maksejõuetus, pankrotihalduri võimalused, abieluvaralepingu isiklikkuse nõue: 21.05.2014 3-2-1-38-14; 11.04.2013 3-2-1- 36-13 Enne 1. juulit 2010 kehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse järgi on nii abieluvaralepinguga kui ka ühisvara jagamise kokkuleppega võimalik saavutada see, et ühisomandis olev ese jääb ühe abikaasa ainuomandis ole vaks esemeks (lahusvaraks). 24 Abikaasad ei saa kehtiva õiguse järgi kokku leppida, et tunnistavad ühisvara jagamise lepingu kehtetuks. Iseenesest saavad abikaasad küll sõlmida PKS § 27 lg 4 järgi sellise abieluvaralepingu, millega lepivad kokku, et enne 1. juulit 2010 toimunud ühisvara jagamise käigus ühe abikaasa ainuomandisse jäänud ese tunnistatakse uuesti
keevitatavuse) või Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kvaliteedinäitajate kohta. kahte gruppi: Praktikas on sageli vaja mingi standardi 1. Termoplastid, kohasele terase margile leida eurostandardiga või 2. Termoreaktiivid. mõne riigi standardiga määratletud analoogiline Termoplastid muutuvad kuumutamisel voola- terasemark. Seda saab teha margivastavustabelite vaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; abil, mida võib leida kirjandusest, tootekataloogidest nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või või muudest infoallikatest. Ent tuleb silmas pidada, veidi hargnenud struktuur (sele 1.43). et sellised margiasendused on tihti ligilähedased ja Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või analoogmargid ei pruugi olla täpselt ühesuguste kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- omadustega
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
Põhjendatud ei ole töö tegemise kohaks pidada tööandja ettevõtte asukohta, kui töötaja viidatud aadressil reaalselt tööd ei tee või kui ta täidab tööülesandeid tavapäraselt mõnes muus kohas. § 21. Töölähetus (1) Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepin- guga ettenähtud töö tegemise kohta. (2) Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäe- vaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. (3) Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töö- lähetusse saata üksnes tema nõusolekul. (4) Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. 54 § 21 T öötaja kohustused 3. ptk 1. jg 1
sõpru • enesega • kujundada ja karjääri- leppimine hoiak elukest- nõustamine vaks õppeks • valikuvabadus • sallimatu • puudub sageli • individuaalne • küsitleda • otsida pere- • diagnostiline • vihane • ei lõpeta programm endiseid konnanõus- testimine
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. ...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestri...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
mõneks nädalaks. Joonis 11.2 U-kujuline läbivool 11 Kauba käitlemine 263 Kuna koridore on palju, on teekonnad kauba hoiukohtadele paigutamiseks ja komplektee- rimiseks lühemad kui otseläbivoolu laos. Puuduseks on asjaolu, et võrreldes otseläbivoolu laoga on koridoride all rohkem laopinda. U-kujulise läbivoolu laos peatub kaup tavaliselt mõneks päe- vaks, nädalaks või mõneks kuuks. Kaubavoog siseneb lattu ja väljub sealt ühelt lao küljelt, mis- tõttu ei vajata lao ehitamiseks nii suurt krunti kui otseläbivoolu lao puhul. Enamik tänapäevaseid suuri laokomplekse Euroopas ehitatakse siiski otseläbivoolu põhimõttel. Lao ühes küljes toimub kauba mahalaadimine ja vastuvõtt, sellest edasi suurte kauba- koguste hoiustamine kaubaaluse riiulitel. Edasi paikneb suur ala erinevate laosüsteemidega (kon-
s e e k d õr q k l o a ol D A AHA Tl iSf~s*\ g >*-^ p s e d M e l a n i e ' d t õ s i s e l 18 MIS ON AGRESSIIVSUS? MIS ON AGRESSIIVSUS? 19 Ring omakorda liiga. Paistis, et Melanie'd see üldse ei huvitanud. vaks. Kuue ja poole aastaselt pandi Melanie eelkooliklassi, sulgub. Melani Lõpuks suhtus enamik lapsi temasse nii nagu ta vanemadki. kuna päriskooli minekuks ei olnud ta veel piisavalt küps. Ka e ja Ralf
värvitu, lõhnatu väga mürgine lõhnaga mittepõlev gaas gaas põlev gaas saadakse kaudselt (maloonhappe dehüdreerimisel) Sissehingamisel seob vere Tekib täielikul põlemisel, Kuumutamisel laguneb: hemoglobiini “liiga püsi vaks hingamisel jt. oksüd. C3O2 → CO2 + 2C ühendiks: protsessides (süsinik eraldub üli- Hb → HbCO peeneteralise purpurpunase grafiidina Linnade atmosfääris põhil. Karastusjookide, vahuveini, Teatud tingimustel C3O2 õhusaaste komponent õlle jms
JÄRELEANDMINE...MITTE SUNDUS INIMARENGU KÕRGEIM TASE ON LIHALIKKUSE TUNNISTAMINE! Satanism julgustab oma põhimõtete järgijaid loomulikest ihadest rõõmu tundma. Üksnes sel moel võid sa saada õnnelikuks, tundmata pettumust, mis võib olla kahjulik nii sulle, kui ka su lähedastele. Seetõttu on kõige lihtsam satanistlik veendumus: IHADELE JÄRELEANDMINE KARSKUSE ASEMEL Inimesed ajavad järeleandlikkuse ja sunduse tihti segi, kuid neil kahel asjal on vaks vahet. Sundust ei tingi mitte järeleandlikkus, vaid hoopis järeleandmatus. Kuulutanud midagi paheliseks, aina suureneb soov seda teha või saada. Igaüks soovib teha midagi keelatut. Keelatud vili on ju magus! Websteri entsüklopeedia defineerib järeleandlikkuse nõnda: ,,Andma kellelegi alla, mitte takistama või vastu olema, andma ,,rohelist tuld", rahulduma nõustudes, loovutama." Sama entsüklopeedia annab sõnale sundus järgmised vasted: ,,Millegi pealesurumine füüsilise või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
