Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

34

docx

Treeningõpetuse alused

 spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening:  On mitme aastane, aasta ringne süstemaatiline protsess, mis on suunatud kehalise täiuslikkuse ja kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel.  Eesmärgid- kõrgete sportlike tulemuste saavutamine ja mitmekülgne kehaline areng selleks, et saavutada kõrgeid tulemusi. Sportlase kui isiksuse arendamine. Treeningu ülesanded:  Kehaline ettevalmistus- põhiliste liigutuslike võimete arendamine (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus).

Sise- ja närvihaigused

40

docx

Spordifüsioloogia konspekt

Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised

Sport

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

10 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks....................................................................10 1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks.....................................................................11 1.3.4. Pulsi mõõtmine koormusest taastumise hindamiseks................................................12 1.3.5. Treeningu intensiivsuse määramine pulsi järgi.........................................................12 1.4. Aeroobne töövõime...........................................................................................................13 1.4.1. Aeroobne lävi.............................................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi..................................................................................................

Suusatamine

12

doc

Meditsiinilinekontroll spordis

Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas. Spordiarst- tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest. Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need avaldatakse sportlastele, lapsevanematele või treeneritele. Vastunäidustused spordiga tegelemiseks: rasked üldhaigused, südamelihastepõletik, isheemia tõbi, südameklapi rikked, südamerütmi häired, äge haigestumine, raske suhkruhaigus, kilpnäärme

Spordimeditsiin

24

docx

Aeroobne ja anaeroobne lihastöö

............................... 6 3Anaeroobne lihastöö............................................................................................. 8 3.1Anaeroobne treening...................................................................................... 8 3.2Anaeroobne energiatootmine.........................................................................8 3.3Anaeroobne lävi............................................................................................. 9 4Aeroobse töövõime arendamine.........................................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 Sissejuhatus 2

Sport

26

docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

- Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja vastupidavusliku töövõime seos. - Anaeroobse lävena mõistetakse kehalise koormuse intensiivsust, mille puhul vere laktaadisisaldus tõuseb tasemeni 4 mmol/l. Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema intensiivsusega koormust on ta võimeline pikka aega taluma. Vastupidavustreeningu töövõimet suurendav efekt põhineb suuresti anaeroobse läve tõusul. 5. Miks annab treenitud sportlase puhul anaeroobse läve määramine tema treeningu efektiivsuse kohta olulisemat informatsiooni kui VO2max-i mõõtmine

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92

Sport

23

ppt

Spordifüsioloogia

juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kui koormust veelgi suurendada, muutuvad lihased kiirelt kangeks ja oleme sunnitud hoogu maha võtma. Anaeroobse läve pulsid on individuaalselt väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega.  Anaeroobne treening Anaeroobse läve pulsil treenides saadakse veel küllaltki suur osa lihaste tööks vajaminevast energiast rasvadest ning organism suudab kehalise töö käigus tekkivat laktaati veel edukalt eemaldada. Oluliselt kiirenenud hingamis ning pulsisagedus. Anaeroobset läve ületades hakkavad lihased enamasti energiaks tarvitama süsivesikuid ning energiat toodetakse valdavalt ilma hapnikuta (anaeroobselt), mistõttu hakkab laktaat kiiresti kuhjuma.  Anaeroobne treening Suurenenud laktaadisisaldus lihastes ja veres põhjustab oluliselt töövõime langust.

Sport/kehaline kasvatus

Kommentaarid (0)