kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. Psühhoteraapia.Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Õpilasekeskne lähenemine. Põhimõte seisneb selles, et õpilane ise on oma elu ja tegevuse subjekt. S. t eelkõige seda, et ta ise osaleb oma elu sündmustes ning tal on õigus teha oma valikuid
Eksperimentaatori mõjud. Ärge looge tehissituatsioone lastele! Eneseootuslikud ennustused: 1) Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist. 2) Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog, seminar dialoog. Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks. NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab. Õpetajana näitab ette ja palub järgi teha. Millest tuleb õpetamise-kasvatuse põhimõte? Õpetaja on inimene. Ta annab edasi enda õpitu, oma väärtused. Õpilased kas tahavad seda järgi teha või otsutavad, et soovivad midagi muud.
kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Kontakti vältimise viisid Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. M S M S Introjektsioon – (ehk “peab”id ja “ei tohi”id) on vastupanu gestaltteraapias
Õpilaste kõlbeline areng. Strateegiad ja meetodid väärtuskasvatuseks koolis, nende nõrgad ja tugevad küljed. 1. Millist rolli mängib kõlbeline areng inimese sotsialiseerimises? Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. Inimese kõlbeline teadvus on üks tema sotsiaalse arengu olulisemaid indikaatoreid. Moraal hõlmab inimõiguste ja ühiskondliku kokkuleppe ning eetiliste printsiipide astmeid. 2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967). Pedagoogili...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. I...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist,
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võima...
Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3
Väärtuslikud on need järeldused, mis tehakse pärast esmaste elamuste möödumist. 3 arutlustasandit: • järeldused antud tunni põhjal • hinnang tunni osatähtsusele • järeldused tunni ja teema rollist, lähtudes kursuse eesmärkidest. 4) Milliseid teadmisi ja oskusi vajab õpetaja nende etappide läbimiseks õppekursuse ja tundide kavandamisel, õppetundide andmisel, kasvatustöö teostamisel, tehtu üle reflekteerimisel? Õpetaja vajab neid teadmisi ja oskusi, mida pakub pedagoogiline psühholoogia ja teised pedagoogilised ained. Õpetamiseks on vajalikud teadmised: • pedagoogilis-psühholoogilistest mõistetest ja teooriatest • praktilised pedagoogilised teadmised ja oskused • võime langetada pedagoogilisi otsuseid 5) Milliseid võimalusi pakub selleks pedagoogiline psühholoogia? Pedagoogiline psühholoogia annab meile vahendid hüpoteeside püstitamiseks, millele rajame oma otsused ja probleemide lahendused. Ped. psüh
Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus.
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e
Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada? 1) Planeerimine 2) Realiseerimine 3) Reflekteerimine Kas on olemas reegel konkreetsete õppe eesmärkide tuletamniseks üldisematest eesmärkidest? 1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu ...
Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www.childrensgarden- vail.com/what-reggio-emilia http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/Emakeel_lastekirjandus/Emakeel/demokraatia_praktiseerimin e_alushariduses.html 8.10.2013) Lastel on õigus olla märgatud ja olla koheldud kui täiskasvanu, kellel on kõik õigused. Eelkõige siis luua iseenda kogemuste pagas. Suhtlemisel ja enda välje...
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Tö...
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protses...
Eelmine kord: Hariduspoliitikas uus suund – kaasaja haridus. Uues põhikoioli ja gümn seaduses on see sisse viidud. Ka erivajadusega õpilasel on õigus oma haridus saada tavakoolis ja tavaklassis. Kooli spalju problem ekona koolis palju eirnevaid inimesi ja see kuidas saame teiste inimeste ja probleemide lahendamisega , see nõuab väga heäid sots oskusi. Laps peab oskama rakendada erinevaid strateegiaid, et problem elahendada. Hea sot soskus on hea suhtlemisoskus ja suhtlemisle on oluline vallata erinevaid strateegiaid kuida s suhelda ( selgitamine, küsimine ,nõudmine, käskiminej ne) Vastavalt strateegial evalon ka keele. Rääkisime mis eesmärkidel suheldakse. Alati on vaja eesm või motiv et suhelda. Suhtlemine on informatiivne, tunnetustegevust teenidav, reguleeriv- planeeriv. Taju, mõtlemis ej amuu baasilt hakkab arenem akõne. Kui kõne on arenemas, siis kõne abil arenevad psüühilised protsessid. Eriti kooli ajal alates 12 eluaastast verb...
Pedagoogilise situatsiooni kirjeldamine ja analüüs Ühes Eesti linnas X elavad nii eestlased, kui ka venelased (venelasi on natuke rohkem, kui eestlasi). Selles linnas on üks kõrgkool, mille nimetus on Y. Nii eestlased, kui ka venelased õppivad selles kõrgkoolis. Peaagu kõik ained on ainult eesti keeles või suurem osa infot on eesti keeles, aga paljud õpetajad teavad ka vene keelt . Konflik on selles: venelased tahavad, et neil oleks võimalus saada informatsiioni ka vene keeles nii lektsiooni ajal ( õpetajad selgitavad ka vene keeles, kui seda oskavad), kui ka pärast seda (õppematerialid on nii eesti, kui ka vene keeles). Eestlased on muidugi vastu. Ühes aines lektsioonide ajal vaidlevad tihti eestlased ja venelased teine teisega, sest venelased paluvad õpetajat korrata, selgitada vene keeles või tõlkida mõne sõna. Eestlased ütlevad, et sellega venelased raiskavad nende ja õpetaja aega ja see segab neid keskendu...
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
Suhtlemine VIKO või E-kool süsteemis. 4. Lühike arutelu järgmise tunni alguses VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: : . , " ". 8 . : , , , , . Õpematerjalid: Õpik ja töövihik. Antidea Metsa, Ljubov Titova ,,Sinu vestluskaaslane" (,,Tvoi sobesednik"). Vene keele õpik 8. klassile eestikeelse kooli jaoks. Vahendid: klass, tahvel, pastapliiatsid, muud koolitarbed TUNNI KÄIK: Tunni etapid Aeg Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Pedagoogiline põhjendus 3 1. Häälestus 4 min · Tunni Õpetaja tervitab õpilasi, Õpilased tervitavad See orgmoment on hästi oluline. Selle eesmärgid on: organiseerimin kontrollib, kes on klassis õpetajat, võtavad istet, - positiivse tööatmosfääri loomine e ja kes puudub, kirjutab kirjutavad vihikusse - õpilaste töökuse ja valmisuse kontroll
(Näiteks meditsiiniõde/politseinik/õpetaja/aednik jne. on keegi, kes tunnustab ja kannab nimetatud professiooni omadusi). Mulle isiklikult meeldiks meelevaldselt eraldada kutset ja ametit nagu Green 1968 tegi vahet sõnadel job ja work. Kus amet on midagi sellist, millega ma tegelen, et ära elada, saada palka ja maksta arveid, kuid kutse oleks midagi sellist, mis on seotud minu identiteedi, aadete, väärtuste/väärtustamisega ja saavutustega. · Milles väljendub pedagoogiline ümberkontekstualiseerimine kutsepedagoogika kontseptsioonis? Ümberkontekstualiseerimine on oma tähenduselt, millegi, antud juhul siis olemas olevate teadmiste panemine teise konteksti ehk siis olemasolevate teadmiste (aga ka oskuste) ära kasutamine praktikates (tööl). Seega õpitavad teadmised ei saagi olla ainult ametispetsiifilised. Olemas olevate teadmisi ümberkontekstualiseerimine kutsepedagoogika kontseptsioonis tähendab, et
Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, asend teadusena, õppeainena, ühisk. tegevusssteemina Raamteooria teadusalade toeeria, nähtused, millega kokku puututakse Meetoditeooria töömeetodid Tegevusideed ja traditsioonid, tegevuse eesmärgid ja viisid Teooriaid ühendab pedagoogiline raamistus ja mõtteviis Teadmised sellest, kuidas asjad on kui ka sellest , kuidas need peaksid olema ja kuidas selles suhtes toimida. Väärtuse ja tõsiasjade ühtesobitamine Otsib probleemidele praktilisi lahendusi Eetiline reflektsioon Multikontekstuaalsus, paljuobjektsus Ühiskonna tegevussüsteemina eri maades erinevad avaldumisvormid Sündinud vastusena ühiskonna kiirele industrialiseerimisele, eriti aga
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA
koostamisest kuni toimetamise ja pressikonverentside korraldamiseni Academia 2002 Kutse ja karjäärinõustamine ning selleks mõeldud internetipõhised programm Soomes lahendused, 2002. a, 1 nädal Vain SMD Müügi ja motivatsioonikoolitus, 2002. a, ühepäevane saalikoolitus Äripäeva seminarid Turundus, IT, personalitöö, müügiseminarid, 2001. a, regulaarselt Tallinna Pedagoogiline reklaamhääle koolitus, 1998. a, 3 kuud Ülikool Tallinna Pedagoogiline muusikateraapia seminar, 1997. a, 1 aasta Ülikool Viking Line reisikonsultandi koolitus, 1995. a, 3 kuud Rakvere Kooliteater näitlejameisterlikkus, loov eneseväljendus, alates 1980. a, 10 aastat Teenistuskäik 03.2001 CVOnline Eesti OÜ Turundusjuht. Uute sisuliste toodete väljatöötamine ja arendamine,
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja
Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon
b) teaduslikult; c) kirjeldavalt; d) rakenduslikult. Eetikakoodeks on: a) eetikanormid; b) moraalinormid; c) kirja pandud eetikanormid; d) käitumisnormid. Ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega tegeleb: a) tervisepsühholoogia; b) biopsühholoogia; c) kliiniline psühholoogia; d) sotsiaalpsühholoogia. Alg- ja keskkooli õpilasi, kel on probleeme edasijõudmisega ja emotsionaalseid raskusi, uurib: a) hariduspsühholoogia; b) koolipsühholoogia; c) pedagoogiline psühholoogia; d) tervisepsühholoogia. Katset Väike Albert teostas: a) Sigmund Freud; b) John Watson; c) Edward Thorndike; d) Carl Rogers. Tänapäeva psühholoogia aluseks on: a) intuitsioon; b) katse ja eksitus; c) vaatlus ja eksperiment; d) metafüüsika.
Olav Ehala (1950) Sündinud 1950. Esmajoones on tegemist helilooja ja pianistiga, kuid märkimisväärne on ka tema pedagoogiline tegevus. Lõpetas Tallinna konveravtooriumi Eugenkapi käe all ning alates 91. aastast on ise seal õppejõud. Väga palju on teinud muusikat filmidele ja näidenditele Lavateosed: Nukitsamees, Buration, Jhonny, multifilmid:,, Eine murul,,; ,,Aeg maha,, ; ,,Lotte,, ning filmid: ,,Karoliine hõbelõng,, ,,Don Juan Tallinnas,,. Tihe kööstöö on tal olnud ansambliga, Kiigelaulukuuik See ansambel ongi salvestanud peamiselt Ehala laule. On saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, preemiaid
Tallinna Pedagoogiline Seminar Rahvakultuur Jaanipäev Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Jaanipäev Jaanipäeva nimetus, jaanituli, jaanilaulud, mängud, mõistatused, toidud, jaanipäev teistes riikides, kokkuvõte, kasutatud kirjandus. · Tihti toimetame me harjumuspäraselt lähtuvalt traditsioonidest, kuid tegelikult ei tea me ei kombeid kui ka tavasid ega ka ajalugu. Kust on jaanipäev oma nime saanud? Jaanituli Maagia, ennustamine.. · Sõnajalaõis, · Jaaniussid, · Kaselehed, · Ilm, · Jaanikaste, · Jaanipärjad, · Valduste ülevaatamine, · Haudade külastamine, Tööd ja tegemised. · Kevadtööd lõppenud, · Esikohal elamukoristus, · Saunakütmine, · Toiduvalmistamine. Jaanilaulud · Regilaulud, · Tavandilaulud, · Loitsud, · Kiigelaulud, · Kalendrilaulude rühmaviisid, · Kaasaegsed jaanilaulud. ...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord
Kraepelin: Galton: pani aluse vaimsete võimete testimisele. 4) 1879 - teadusliku psühholoogia tinglik sünniaasta. Siis lõi Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psüühiliste nähtuste uurimiseks. 5) Peamised psühholoogiaharud 19.-20. sajandi vahetusel · eksperimentaalpsühholoogia - katsed aistingute, taju, mälu, reaktsiooniaja kohta · diferentsiaalpsühholoogia - individuaalsete erinevuste psühholoogia (vaimsete võimete testid) · lapse- ja pedagoogiline psühholoogia - lapse areng ja õppimine · loomapsühholoogia - loomade käitumine ja psüühika · üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused · arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani · sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega · kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) · isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed,
pedagoogika alal. ... Samal 1896. aastal valiti Maria Montessori Itaalia naisliikumise esindajaks Berliinis toimuvale feministide kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest. Pärast ülikooli lõpetamist alustas tööd Rooma ülikooli juures töötavas psühhiaatriakliinikus. Ta õpetas vaimupuudega lapsi ning tema edu oli märgatav. Maria Montessori avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem ja, et tuleks muuta kogu õpetamissüsteemi. Osaledes Torino kongressil 1899, taotleski ta õpingute inimlikumaks muutmist ja kaitses puuetega lapsi, nõudes, et nende haridus oleks teistega võrdsel tasemel. ... 1899–1901 juhatas Maria Montessori teaduslikele alustele toetuvat nõrgamõistuslike laste kooli. Umbes samal ajal alsutas ta ka õpinguid Rooma ülikooli filosoofia- ja psühholoogiateaduskonnas. Nüüd
kooli ellu, tegutseb koostöös kooli juhtkonnaga ja õpetajatega. Teeb koostööd lapsevanematega, aidates luua tiheda sideme kooli ja kodu vahel. Koolikohustuste mittetäitmine ohustab lapse tulevikku, nii emotsionaalses arengus, kui ka toimetulekus täiskasvanuna. Seda on hästi näha Noorteseire aastaraamatust 2012, mille teemaks on noorte sotsiaalne kaasatus ja selle vastand noorte tõrjutus. Raamatus on välja toodud, et koolitõrge on tõsine pedagoogiline, psühholoogiline ja ka ühiskondlik probleem, mis viib tulevikus probleemideni tööga ja sotsiaalse kaasatusega. Noorte ühiskonna kaasav tegur on tööturul osalemine ja töö puudumine vähendab nende sotsiaalseid kontakte ja osalemist ühiskondlikus elus. Kõrge noorte töötuse määraga riigid on: Belgia, Iirimaa, Eesti ja Portugal. Kurb, et meie riik on ka selles nimekirjas. Noorte sotsiaalse kaasamise teema on aktuaalne nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, mis
· Erinevate abinõude rakendamine sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks. · Spordikooli administratsiooni poolt kinnitatud dokumentatsiooni pidamine (õppeplaani, aasta eelarve jm. dokumentatsiooni koostamine). · Spordikooli õppurite nimekirjad õppemaksu arvestamine ja arvete edastamine õppuritele. · Probleemide ja küsimuste lahendamine, mis on seotud spordikooli õppurite arstliku kontrolli läbiviimisega. Nõudmised kandidaadile: · Pedagoogiline kõrg- või keskharidus antud valdkonnas · Hea pingetaluvus · Suurepärane suhtlemisoskus · Kohuse- ja vastutustunne · Eesti, vene ja inglise keele valdamine · Inimeste juhtimise ja motiveerimise kogemus Omalt poolt pakume: · Hindamatu väärtusega ja omanäolist töökogemust East ainulaadsemas spordikoolis · Eneseteostus ning kiiret arenguvõimalust rahvusvaheliselt meelestatud ettevõttes · Konkurentsivõimelist palka
(aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba.
Heino Eller 7. märts 1887 – 16. juuni 1970 Marleene Hõbejärv Sigrid Soosaar 11.B Heino Eller Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu
Jaan Tätte Norman Maaring Robert Pertel Elukäik 24 märts Viljandi 19821984 Tartu Riiklik Ülikool 19851986 Tallinna Pedagoogiline Instituut 1990 Tallinna Riiklik Konservatoorium 19902003 Tallinna Linnateater 2003 Näitekirjanik Margit Tätte Jaan, Kunter Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Näidendid Oma kogemused
PSÜHHOLOOGIA MÕISTE Psühholoogia on teadus mis käsitleb vaimseid protsess ja käitumist ning nendevahelisi seoseid On teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed er...
Õppija mõtlemine. Õpilane saab ülesandeks koostada referaat. Teadmine/ mäletamine. Õpilane peab jõudma selgusele, milles referaadi koostamine seisneb. Antud on konkreetne teema. Õpilane analüüsib ja tahab jõuda selgusele, mida ta täpselt peab tegema hakkama. Mõistmine/arusaamine. Õpilane läheneb probleemile, korraldab ajurünnaku. Paneb kirja ideed, lahendused, mõtted , otsustab, mis on olulisem ja tähtsam. Rakendamine. Kogub juurde mõtteid, informatsiooni, selgitab, mis on oma ajurünnakust sobilik ja mida juurde vaja. Faktide kogumine ja nendest arusaamine on referaadi juures väga vajalik. Analüüs. Õpilane kontrollib oma mõtteid, kas need on referaadi koostamiseks piisavad, õiged ja asjakohased. Siin veel õpilane analüüsib, mis võib olla ebaoluline referaadi kirjutamisel. Süntees. Õpilane mõtleb läbi oma väited ja mõtleb, kuidas neid põhjendada. Kaalub läbi oma seisukohad, jõuab oma arvamusele, mis aitab luua lahenduse ja järeldus...
keskharidusega. Kõrgkoolide võrku on Nõukogude ajal Eestis korduvalt reorganiseeritud. 1987 aastal töötasid Eesti NSV-s järgmised kõrgkoolid; - Tartu Riiklik Ülikool, asut 1632 3 - Tallinna Riiklik Konservatoorium , asut. 1919 - Tallinna Polütehniline Instituut, asut. 1936 - Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, asut. 1950 - Eesti Põllumajanduse Akadeemia, asut. 1951 - Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, asut. 1947 - Tallinna Kõrgeim Poliitiline Ehitussõjakool, asut. 1980 - Eesti NSV Agrotööstuskompleksi Juhtimise Kõrgeim Kool, asut. 1985 4 Silma paistvamaid Nõukogude pedagooge; N.K.Krupskaja (1869-1939) Pühendus koolieelsetele kasvatusküsimustele. Üks esimesi pedagooge, kes tõstatas teemaks - tiheda seose kooli ja kodu vahel, pedagoogilise propaganda lastevanematehulgas. A.S
d, mõjutaj ad Schubert 1797- Viini lähistel Laulupoiss, Ilma teooriakoolituseta, Beetho Loodusteema, Romantilise Meloodiline võlu, 1828 pedagoogiline õppis vaimulik ven armastus- või sisuga, marsid, seos folklooriga ja stuudium, internaatkoolis laulmist surmamotiiv, valsid, sonaadid meeleolud ning abiõpetaja, meeleolu klaverile, triod väljendusvahendite
Õpilaste vahel paremusjärjestust ei tehta, hindamisel ei võrrelda teistega. 3. Õpilastega käiakse õpperetkedel ja tutvumiskäikudel, laagrid, praktikumid. 4. Õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja. 5. Koostöö lapsevanematega. STEINER PEDAGOOGIKA · inimese tervikarengu teadvustamine · inimeste vaba areng · majanduslik külg juhtkond, pedagoogiline külg kolleegium · 12-aastane ühtluskool, mis koosneb alg astmest ja ülaastmest; 13.klass on ülikooli astujatele · õppeprogramm põhineb teadmistel, et iga inimene läbib oma arengus seesmised perioodid · õppeprogramm arvestab lapse aeglast arengut · kunstiline tegevus · õppimine pole teadmistehulga poole pürgimine, vaid loova protsessi sünd · raamatud ainult lugemismaterjaliks · tunnistusel ei ole hindeid vaid õpilast iseloomustav hinnang · 12
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Teabekäsitlus Arvestustöö Töö ülesanne: Sisestage ja vormindage kogu antud kahel lehel olev teskt ja muu informatsioon võimalikult originaalile sarnaselt. Tulemus salvestage faili perenimi-arvestus.doc, mis laadige ümber konvertimata Google Docs kataloogi Teabekäsitlus Peaaegu iga päev on meie kohal taevas pilved. Kindlasti ei jää kaunid pilved märkamata, eriti siis kui puhkame, jalutame meeldiva kaaslasega või pöörame pilgu üles. Kuid kui paljud meist teavad, millest kõnelevad pilved? Mida nad ütlevad atmosfääris toimuva kohta, seda teavad eeskätt meteroloogid. Üsna hästi oskasid ja oskavad pilvi maalida kunstnikud, eriti impressionistid. Õppig...
Bach'i loomingu seos tema ametitega erinevatel eluperioodidel Weimaris(1708) kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Bach kirjutas Antonio Vivaldi kontsertide traskriptsioone, töötlusi orelile. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Orelile · Passacaglia c-moll BWV 582. · Orgelbüchlein BWV 599-644 Klaviirile · Inglise süiidid. BWV 806-811 Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. Tuntud te...
Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal O Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja O Abielus Margit Tättega ning tal on kaks poega O Tartu Riiklik Ülikool 1982. aastal O Tallinna Pedagoogiline Instituut 1985. aastal Marko Matvere ja Jaan Tätte maailmareis O 628 päeva O Asusid teele 2. oktoobril 2010 O Jõudsid tagasi 19.06.2012 Looming O Filmid, näidendid ja lavastused O ,,Ristumine peateega" O Kõige suurem osa loomingust on laulud O Mitmed lood pühendatud sõpradele Laulud O ,,Minemine" O ,,Dollarilaul" O ,,Purjus pea ei pea" O ,,Silveri laul" O ,,Sõprade laul nr. 6" O ,,Ootamine" O ,,Rändaja" O ,,Tulemine" O ,,Sõprade laul nr. 1" ,,Sõprade laul nr. 1"
koorilaulud ''Meie err'', ''Sirisege, sirisege, sirbikesed'', ''Nõmmelill'', ''Meil aiaäärne tänavas'', ''Mu süda ärka üles''; ''Reekviem cmoll'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine, vaimulike rahvaviiside koguminetöötlemine Heino Eller (1887 1970) · Helilooja, õppejõud (kompositsioon) · Sümfoonilised poeemid ''Koit'', ''Viirastused''; pildid ''Videvik'', ''Varjus ja päikesepaistel'' · Tartu koolkonna kujundaja, pedagoogiline töö Tallinna konservatooriumis Eevald Aav (1900 1939) · Helilooja, koorijuht, 1938 üldlaulupeo meeskooride üldjuht, muusikaajakirjanik · Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982)
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Victoria Orav NT-11 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE TÄHTSUS NOORE ELUS Referaat Juhendaja: M.Veigel Tallinn 2010 2 Sisukord TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR.............................................................1 Noorsootöö- ja täiendõppe osakond............................................................................ 1 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE..................................................1 TÄHTSUS NOORE ELUS..........................................................................................1 Sisukord.........................................................................................................
Oslos, kus tegutseb eraõpetaja ja dirigendina. 1869-70viibis õpingutele. 1889-91 õppis Berliinis ja Viinis. 1892a astus üles ta Roomas. Elas Oslos, Viinis, Roomas. Pea 74ndat on jälle dirigendina, kui esitas oma sümfoonilisi poeemi (Helsinkis) Norras ja sureb seal. 1885a rajas ta Troldhaugenisse, 6km Kullervo. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaistva kaugusele Bergenist Villa, kus praegu asub Griegi orkestrimuusika looja karjäär. Tema pedagoogiline tegevus ja majamuuseum. Ta on valitud ka Oxfordi ja Cambridgi abielu algab samast aastast. Kui seni oli ta tuntud Soomes ja Ülikooli audoktoriks. teistes põhjamaades, siis sajandi alguses (20saj algus) hakati tema loomingut esitama Saksamaa, Inglismaal ja USAs. 1904 Oli Norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
