raseduse ja suguhaiguste vältimise eest. KOKKUVÕTE Ühiskonna teadlikkus on tõusnud, terviedenduse koha pealt, tehakse head tööd veel enam arendamaks ja informeerimaks inimesi, paraku siiski on endiselt ühiskonna probleemiks vähesed teadmised terviseriskides kaitsmata vahekorra ees ja valearusaamad rasedaks jäämise võimalustest. Reproduktiiv tervis on suurelt osalt meie endi teha ja edendada, tuleb muuta eluviise, korrastada harjumusi ja olla pidevas liikumises. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.abort.ee/mis_on_abort/statistika https://www.amor.ee/Seksuaalsus_ja_seks_1_1/Seksuaalsusest_rääkimine_teismeeas/ http://www.estl.ee/ http://www.kool.ee/?10318 https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/seksuaalsus_ja_seksuaalkultuur.html
kehtestatud benso(a)püreeni ja 4 PAH-i summa piirnormid joogivees. Määruse kohaselt ei tohi benso(a)püreeni sisaldus joogivees ületada 0,010 μg/l ning 4 PAH-i summaarne benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni ja benso(ghi)perüleeni piirnorm on 0,10 μg/l. (Suuri PAH- ide kontsentratsioone on leitud näiteks röstitud kohvist ja kuivatatud teelehtedest). Loomkatsetes on PAHid, sealhulgas benso(a)püreen (BaP), näidanud erinevaid toksilisi vastuseid, nagu reproduktiiv- ja immunotoksilisus, toksiline toime südame-veresoonkonnasüsteemile, maksale ja luuüdile.
Nakkusallikaks on haiged või latentsed viirusekandjad loomad, kes eritavad viirust ninanõre ja roojaga. Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS) Riski vähendamine: bioohutus- profülaktiline karantiin, riiete ja jalanõude vahetus, parasiitide tõrje, emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu Haigestumus 4-20% Suremus 60-80% PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte Diagnoosimine: Abordid tiinuse lõpul, surnult sünnid, loote südame hüpertroofia, ulatuslik müokardiit, viiruse esinemine Viirus on kultiveeritav rakuliinides, kuid ei põhjusta tsütopaatilist efekti
valkude koostisesse. Seleenproteiini näol kuulub ta munandite koe koostisesse. Seetõttu põhjustab seleeni defitsiit antioksüdantse staatuse langust, müokardi düstroofiat, seksuaalfunktsiooni häireid ja immuundefitsiite. Peale selle on seleenil antimutageenne, antiteratogeenne (teratogeen – kahjustav välistegur, mis raseduse ajal toimides võib tekitada loote väärarenguid) ja radiatsiooni eest kaitsev efekt, ta reguleerib nukleiinhapete ja -valkude ainevahetust, parandab reproduktiiv-funktsiooni, normaliseerib eikosanoidide (prostaglandiinid, prostatsükliinid, leukotrüeenid) ainevahetust ja reguleerib kilnäärme ning kõhunäärme tööd. Eelnevale toetudes võib öelda, et seleenil on vananemisvastane toime (geroprotektor). TSINK (Zn) Tsink kuulub mitmesaja metallofermendi struktuuri aktiivsüdamikku. Ta on hädavajalik DNA ja RNH- polümeraasi funktsioneerimisel, osaledes pärilikkuse informatsiooni ülekandeprotsessides ning valkude
Suurenenud maks, neerud, Fabricius´e paun. Munatoodangu langus. Pat.ana: Hallikad kasvajad maksas, põrnas ja bursas. Kahjustunud võivad olla kopsud, süda, proventriikulum, munasari, luuüdi ja mõnikord mesenteerium. Nahal ekhümoosid, eriti tiibadel. Diagnoosimine: Postmortaalselt kasvajate patolohistoloogiline uurimine. Antigeeni määramine ELISA-ga. Antikeha määramine ELISA-ga. Arteriviridae – ümbrisega Arteriviridae -> Perekond – Arterivirus -> Liik – sigade reproduktiiv- respiratoorsündroomi viirus -> Sigade reproduktiiv-respiratoorsündroom (SRRS) Sigade reproduktiiv-respiratoorsündroom on sigade nakkushaigus, mida iseloomustavad sigimishäired emistel ja hingamisteede põletikud põrsastel. Viirust eritavad haiged või viirust kandvad loomad, kes eritavad viirust hingamisteede eritiste, abortide korral abortreerunud loodete ja lootevedelikega, uriini, rooja ja spermaga. Nakatumine toimub hingamisteede vahendusel või suu kaudu.
segud) võivad olla ohtlikud kahel peamisel viisil: · Füüsiliselt ohtlikud: kemikaalid võivad olla süttivad, rõhu all olevad, plahvatavad, oksüdeerivad, kergestisüttivad, ebastabiilsed (reaktiivs ed) või veega reageerivad; 92 · Tervisele ohtlikud: kemikaalidel võivad olla akuutsed või kroonilised mõjud töötajate tervisele: kantserogeenid (vähitekitajad), mürgid, reproduktiiv, toksiinid, ärritajad, söövitajad, allergeenid, hepatotoksiinid (maksamürgid), n efrotoksiinid (neerumürgid), neurotoksiinid (närvisüsteemi mürgid), vereloomet mõjutavad kemikaalid, kemikaalid, mis kahjustavad kopsu, nahka, silmi ja limaskesti. Peale selle võivad kemikaalid mõjuda kahjulikult kardiovaskulaarsüsteemile, immuunsüsteemile, tundeorganitele (nägemine, kuulmine, maitsmine), seedeelunditele, endokriinsüsteemile, luudele ja
sooled, seedenäärmed mine Laguproduktide eritamine, pH ja Kusesüsteem Neerud, põis, kuseteed vedelikutasakaalu regulatsioon Reproduktiiv- Sugunäärmed, sugu- Sugurakkude produtseerimine, palju- süsteem elundid nemine INIMESE ORGANISMI TALITLUS Muutused ühe Eespool käsitleti inimorganismi ehitust selle tundmaõppimise lihtsustamiseks organi või struktuuri erinevate tasandite kaupa. Organism aga talitleb alati ühtse tervi-
annaabi.ee 
