Organismide energiavajadus Autotroofsus ja heterotroofsus (puudused ja eelised) AUTOTROOFID - organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikke ühendeid. EELISED PUUDUSED Suudavad elada teistest organismidest Osa energiat tuleb kulutada anorgaanilise sõltumatult süsiniku orgaaniliseks muutumiseks. Saavad energia valgusest - taimed, vetikad, tsüanobakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - bakterid HETEROTROOFID - organismid, kes kasutavad teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid. EELISED PUUDUSED Saavad kogu energia suunata kasvamisse Sõltuvad otseselt ...
http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP (tsütosiin,r), UTP (uratsiil,r), dATP (adeniin, desoksüriboos), dGTP (guaniin,d), dCTP (tsütosiin,d), dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+...
, Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. Energia Põhiainevahetus Liikumine, töö neerude osmootne töö hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV)
Organismide areng ja energiavajadus. 1. Milline roll on organismis makroergilistel ühenditel? Kannavad reaktsioonides energiat üle, Salvestavad reaktsioonides energiat. 2. Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt on O- tõene 3. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub- süsinikdioksiid 4. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli.- tõene 5. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad?- dissimilatsiooni 6. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1 g .... oksüdatsioonil- glükoosi 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi?- pimedusstaadiumi reaktsioonides 8. Käärimise lõpp-produkt on?- etanool, süsihappegaas 9. Fossiilsed kütused- sisaldavad orgaanilisi aineid, tekivad miljonite aastate jooksul settinud materjalist, tekivad kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul 10.ATP molekuli ehitusse kuulub mitu fosfaatrühma?- 3 11.Kuidas omastab enamik organisme keemilist ene...
..............................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus..................................................8 2.TOITUMISPROGRAMM NUTRIDATA.............................................................10 3.ÜLEVAADE MINU TOITUMISEST DETSEMBRI KUUS 2014............................11 3.1. Päevane energiasoovitus ning tegelikkus...........................................12 3.1.1Koolipäev....................................................................................... 13 3.1.2. Puhkepäev................................................
Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist.
17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöstaas on võime säilitada stabiilne sisekeskkond isegi siis kui väliskeskkond on muutuv. Kuuma korral inimesel higistamine, külmaga kananahk jms. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. Säilitab: Temperatuuri, pH, gaaside hulk, veresuhkur, jääkainet tase, vee hulk 18. Millised on inimese energiabilansi komponendid? Millest sõltub inimese päevane energiavajadus? E= A+K+M+V+U+T E toidu ja joogiga saadav energia A ainevahetus K kasv M soojuskiirgusena eralduv energia V väljaheide U uriin T töö mida tehakse Päevane energiavajadus sõltub: vanusest aktiivsusest kehamassist geenidest soost ümbritsevast keskkonnast 19. Millised on peamised toitained ja miks meil neid vaja on?
Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimese eluajal muutub inimese energiavajadus!!! Süsivesikud Lihtsüsivesikud Liitsüsivesikud Puuviljasuhkur e
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole
immuunsüsteemi osalevad paljude ühendite transpordis annavad toiduenergiat Valgud koosnevad aminohapetest. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud, aga kahjuks on loomsete valkude allikad tihti liiga rasvarikkad. Hea koostisega on sojas, riisis, pähklites, rukkis ja seemnetes leiduvad valgud. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevast toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima umbe 75g valke. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik organismile, sest see koormab neerusid ja maksa. Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest energiast. Lipiidid Organismis täidetavad funktsioonid: energia saamine ja säilitamine annavad toiduenergiat rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ja samaaegselt soodustavad nende imendumist
Kaalium soodustab vee lahkumist organismis, mis on oluline rasvade sünteesi allasurumiseks ja kehamassi vähendamiseks. Rikkalikult peaks sööma juur-ja puuvilja. Treeningute tulemusena kasvab organismi vitamiinivajadus. Suvel ja sügisel saame värsetest aiasaadustest oma vitamiinid kätte. Talvel ja kevadel on aga toit suhteliselt vitamiinivaene, eriti c-vitamiini osas. Siis peaks ikka apteegist abi otsima. Energiavajadus- spordikauge mehe päevane energiavajadus päevas on keskmiselt 3000kcal. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid on see suurem ja oleneb treeningu intensiivsusest, koormuste suurusest, samuti sportlase kehakaalust. Võistlussportlaste energiavajdus võib tõusta kuni 5000kcal, või isegi 6000kcal´ini päevas. Sordikauge naise energiavajadus on ligikaudu 2500kcal Kehakaalu vähendamiseks alustame atleetvõimlemistreeningutega ja hoiame kalorite summa 2500kcal'il
toidu mahtu. 6. Toidu valmistamisel ja säilitamisel peab kinni pidama teatud nõuetest, millest võib oleneda toitainete omastatavus ja võimalike kahjulike kõrvalainete teke. Toitumise universaalne reegel: pole kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused! 1. Soovitused toiduenergia kohta Toit peab andma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ 84 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia
CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti Soolast süües tekib janu-sest neerud vajavad vett liigse soola eemaldamiseks Kõht läheb tühjaks- veresuhkur langeb, nii anatakse elundkondadele märku, et tuleb süüa Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd Inimene kasutab energiat hingamiseks, keha temp hoidmiseks, aju tööks, liikumiseks, rakkude uuendamiseks. Energiavajadus oleneb east, soost, vanusest, tervislikust seisundist. Maks ja ainevahetus Toidus peab olema piisavalt valke, kuna keha ei suuda tootaasendamatuid aminohappeid, toiduga tuleb neid süüa, lihased ja immuunsussüsteem jäävad nõrgaks. Valgud on seotud ainevahetuse ja maksaga- vere koostise ja puhastamise eest, kontrollib mürke ja suhkrutaset.Maks toodab sappi, mõningaid hormoone ja vereplasma proteiine, kolestorooli. Ladestab A ja B12 vitamiini ja glükogeeni valmistades seda glükoosist
energia vähenemisega saavutatav efekt võib selle ehitamisele kulunud täiendava energia suhteliselt lühikese ajaperioodiga ära tasuda. Muidugi on lisaks ka ehitusmaterjalide hinnad võrreldes aastatetagusega mõnevõrra langenud, kuid siiski jääb see paljudele veel kättesaamatuks. Milles väljendub, et projekteeritav või plaanitav hoone on keskkonnasäästlik. Peamiselt on selleks kolm põhilist tunnust: madal energiavajadus, efektiivne ja keskkonnasäästlik energiakasutus ning mõistlikul tasemel lokaalne taastuvenergia. Ehk siis on peamiseks eesmärgiks tagada maksimaalne energiaefektiivsus ja madalamad kõrvalkulud ning väga hea sisekliima kõigile hoones asuvatele inimestele. Vaatleme hetkel lähemalt neid kolme tunnusmõõdet. Kõigepealt uurime, mis on madal energiavajadus ja kuidas seda saavutada. Madal energiavajadus tähistab parima võimaliku
Tuumajaama rajamine Eestisse Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on juba aastakümneid olnud üks kõige rohkem vaidlust pakkuvatest teemadest energeetika valdkonnas. Minu arvates oleks aga tuumaelektrijaama rajamine Eestisse vägagi hea ning mõistlik otsus. Kuna rahvaarv aina kasvab ja kasvab, suureneb ka inimeste energiavajadus, aina rohkem on materiaalseid vajadusi, mille rahuldamiseks on vaja energiat. Üks energia toomisviisidest on tuumaelektrijaam, tänu sellele, ei saaks me ainuüksi väiksema kütusekuluga energiat, vaid ka meie majanduselu saaks rohkem kasu. Seoses tuumajaama rajamisega, saaks riik pakkuda Eesti rahvale rohkem töökohti näiteks masinate ehituse, korrashoiu ning jälgimise valdkonnas. Tihtipeale toovad inimesed argumendiks, et tuumajaama rajamine Eestisse oleks väga kallis,
klass Juhendaja: Katrin Torkel Tartu 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Toitumisalane teave 100 grammi kohta...................................................4 3. Minu päevane energiavajadus..................................................................5 4. Kohupiim jõhvikakisseliga minu päevasest energiavajadusest(%).........6 5. Toote koostis............................................................................................7 6. Kokkuvõte/Järeldus..................................................................................8 SISSEJUHATUS Valisin tootja Valio Eesti AS toodetud imemaitsva ja kerge kohupiimakreemi jõhvikakisselliga
Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis:
Toiduvalmistamisel on soovitatav kasutada keetmist, hautamist, grillimist. Vältida aga praadimist ja rohkes rasvas küpsetamist. Maitseainetest on lubatud kasutada kõiki maitseaineid, soola tarvitamist on soovitav piirata (kasutada tavalise soola asemel mineraalsoolasid Pan- või Seltin-sool) (Tammer 2012). 2.1 I tüüpi diabeetiku toitumine Normaalse kehakaaluga I tüüpi diabeetiku toitumine ei erine omaealiste tervislikult toituvate tervete inimeste omast. Tavaelus on energiavajadus päeviti väga erinev. Seega, mida vabamad soovitakse olla oma igapäevategemistes ja -toitumises, seda osavam peab olema toiduvajaduse ja koguse ning selleks vajaliku insuliini doosi määramisel. Veresuhkrutaseme hea tasakaalu hoidmisel on oluline tarbitavate süsivesikute koguse hindamine igal söögikorral selleks, et valida sobiv insuliinidoos.Normaalse kehakaalu puhul on 1012 g süsivesikute 2 rakku toimetamiseks vajalik üks ühik toiduinsuliini. Seega on oskuslik süsivesikute
SINIVAAL SINIVAAL TUTVUSTUS Maailma suurim imetaja kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit Sinivaal on hävimisohus Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes Elab 80 aastat TOITUMINE JA PALJUNEMINE Toitub pisivähilistest, 4 tonni toitu päevas energiavajadus on u 1 500 000 kcal Emane sünnitab 23 aasta tagant 6 8 meetri pikkuse järglase Vaalapoeg imeb päevas umbes 90 200 liitrit emapiima. Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal Inimeste süül on sinivaalade arvukus vähenenud märgatavalt Sinivaalade küttimine on keelatud, aga paljud ei saa sellest siiamaani aru
majanduslikud prioriteedid pole kodanikele eluks vajalikud tooted, vaid tooted, mis võimaldavad sõdida. Nafta on rahvusvaheliste konfliktide põhjuseks palju segadamini kui nisu." Lisaks sellele, et naftariigid on reeglina ka rikkad riigid, on neil kaudne võim teiste riikide üle. Tänu sellele, et maailm sõltub suuresti naftast ja teistest kütustest, sõltub maailm ka naftariikidest. Läbi aegade on võim olnud just peamiseks põhjuseks sõdade alustamisel. Riikide energiavajadus tõuseb pidevalt. Usun, et lähitulevikus tõuseb kindlasti ka maailma keskmine energiavajadus, sest arengumaade areng on hetkel äärmiselt kiire. Kui arengumaad tarbiksid maavarasid samades kogustes mis arenenud maad, oleks meie planeeti juba ammu tabanud energiakriis. Kaevandatavad kütused, näiteks maagaas, kivisüsi ja põlevkivi, on taastumatud energiaallikad. Juba praegu on paljud arenenud riigid sunnitud kaevandama antud maavarasid
Süsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted
7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)?
Tasakaalustatus Iga päeva menüü peab sisaldma kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Mida laiem on toidu valik, seda kindlamalt saab inimene kõiki toitaineid Mõõdukus Toitu tuleb tarbida parajas koguses. Ole ettevaatlik selliste toitude liialdamisega, mis sisaldavad palju suhkrut ja rasva! Vastavus vajadusele Toit peab andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi vajalike toitainetega. Inimeste energiavajadus on erinev. Energiat tuleb kulutada sama palju, kui seda toiduga saadakse. Hommikusöök: Peab andma organismile vajaliku hulga toitaineid, mis katavad veerandi energiast, mida inimene päevaks vajab. Lõunasöök: Peab tagama kolmandiku energiast, mida inimene päevaks vajab. Õhtusöök: Peab katma viiendiku (kuni veerandi) päevasest energiavajadusest. Vahepalad : Täiendavad põhisöögikordi. Kokkuvõte Toit on tervislik, kui:
Tervisliku toitumise põhimõtted Toit ja toitumine on faktorid, mis mõjutavad treeningu efektiivsust ja sportliku saavutusvõimet. Toit peab rahuldama järgmised vajadused: · Energiavajadus · Uute rakkude loomine nn ehitusmaterjal · Organismi talitluses olulist rolli omavad ained, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli vitamiinid, mineraalained · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Ainevahetuse põhikäive On vajalik elu alalhoidmiseks eluprotsessideks täielikuks passiivses seisundis. Sõltub: · Soost · Vanusest · Keha kaalust ja pikkusest e pindalast · Keha koostises
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste · Süsivesikud on ... · Üldvalem · Looduses enimlevinud orgaanilised ained · Inimtoidus väga tähtsad hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega · Süsivesikutest peaks inimene saama poole päevasest energiakogusest. · Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid
varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla
kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis · - jaam haarab enda alla suured maa-alad, inimesed on sunnitud lahkuma, metsi võetakse maha · - jõe vee-reziimi muutus · - häirivad kalade liikumist · - jõed kipuvad olema tarbijast kaugel, suured kulutused. Tuumaenergia: · + uraani palju ja suhteliselt odav osta maailmaturult · + saame palju elektrit suhteliselt odava hinnaga · + energiavajadus sunnib kasutama · + korras tehnoloogiaga ja ohutuse tagamisega keskkonnasõbralik · - radioaktiivsuse jäätmed · - avariioht (26.aprill 1986 Tsernobõli TEJ avarii Ukrainas) Soojuselektrijaamad: Eesti SEJ, Balti SEJ, Iru SEJ, Ahtme SEJ, Kohtla-Järve SEJ. Hüdroelektrijaamad: Linnamäe HEJ, Leevi HEJ, Kunda HEJ Tuulepargid: Virtsu TP, Pakri TP, Sõru sadama TP, Viru-Nigula TP Tuulepargi mõju: *lindudele; *kalastikule; *ehitusmüra; *töömüra; *kaabli magnetväli. On
Bioloogia 15.05.2012 Regulatsioonikeskkonnad Homöostaas ehk organismi sisekeskkonna stabiilsus inimesel Tagatakse: · Neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi vahendusel Humoraalse regulatsiooni ehk hormoonide vahendusel Homöostaasi tagav mehhanism · Negatiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus...
Lõunasöök 30 45 -50 800g Vahepala 7 Õhtusöök 30 20-25 320g 16 Tabelites 2.4. kuni 2.6 on toodud toiduenergia vajadus vastavalt inimese vanusele, kehalisele aktiivsusele ja harrastatavale spordialale. Tabel 2.4. Energiavajadus vastavalt vanusele. Vanus aastates Keskmine energia Piirid / kcal päevas / kcal Poisid 11-14 2340 1430-3245 15-18 2700 1600-3600 Mehed 19-30 2800 2550-3100 31-60 2700 2500-2900 61-75 2300 2100-2500 75 ja rohkem 2000 1800-2200
kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset arengut, kasvu ja tervist. 7. I Toidusedel- kasuliku toidu söömine. II Seedimine- toidu mehhaaniline peenestamine mälumise tee ja seedimine maos. III Imendumine- edasine kandumine vere kaudu rakkudesse ja nende omastamine rakkude poolt. IV Ringlus ja assimilatsioon- toitainete siirdumine soolestikust vereringesse. V Jääkide eemaldamine- ainevahetusjääkide kõrvaldamine rakkudest. 8. I Energiavajadus sõltub soost, vanusest, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest II Toidurasvad e. lipiidid koosnevad rasvhapetest. III Glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, sahharoos on lihtsuhkrud. IV Toiduenergia ületarbimise puhul tekib ülekaal ja rasvumine. V Toiduenergiat mõõdetakse kJ ja kcal. VI Organism vajab energiat.
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida
1 kcal= 4,2 kJ. Selle põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad, aga ka alkohol ja orgaanilised happed. (4) Energiavajadus sõltub: vanusest soost organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast paljudest väiksematest teguritest kõige enam füüsilisest aktiivsusest 10 Joonis 3. Energiavajadus sõltuvalt inimese elueast (päevas) (http://www.toitumine.ee/energia-ja- toitainete-vajadused) Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict’i valemiga. (4) Harris-Benedict’i valem: PAV, mehed 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) – (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, naised
variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal Tagareis: B jõutõmme sirgete jalgadega, F masinal kõhuli sääre üles tõstmine 11) Kirjeldage lühidalt üks mikrotsükkel. - 2 nädalat koleerikul, 1 nädal flegmaatikul raskemat trenni; 1 nädal nii koleerikul kui ka flegmaatikul rahulikumat trenni (seda juhul, kui treenitakse korrapäraselt 3x nädalas) 12) Keskmine ööpäevane energiavajadus spordikaugel mehel ja naisel? - 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi? - Baasharjutusi lihaste kasvatamisel, formeeruvaid lihaste viimistlemisel 14) Nimetage kolm antagonistlikku lihasgruppi. - Biitseps, triitseps; rinna ja seljapikklihas; esi- ja tagareie lihas 15) Mis on maksimaalne jõud? - Võime üks kord tõsta maksimaalset (võimete kohast) raskust. 16) Mis tegurid mõjutavad lihasjõudu?
· Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist · Tervislik toitumine tagab meile hea töövõime ja tervise. · Toit ei tohi olla ühekülgne vaid peab olema tasakaalustatud. Kui toit on ühekülgne võib tekkida tervisekahjustused. Tervisliku toitumise põhimõtted: · Süüa 3-5 korda päevas · Süüa samadel kellaaegadel · Saada toiduga vajalik energiahulk ( energiavajadus sõltub põhiainevahetusest, east, soost, organismi seisundist jne.) Miks peab sööma tervislikult? Täiskasvanud inimene vajab toitu: · Põhiainevahetuseks · Lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega · Koerakkude uuendamiseks · Energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega · Vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nim minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks( puhates,
Tervisliku toitumise aluseks on 4 põhimõtet: 1) Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. 2)Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad o...
vähese energiatarvidusega, erakordselt pika kasutuskestvusega küttesüsteemi Seadmed ei võta palju ruumi ja seda saab paigaldada ka väikese pindalaga krundile. Taastamistööde maht pärast pinnasepuurimisi on tühine. Mõju loodusele ümber puuraukude jääb väga väheseks. Põhjavee tase ei muutu, sest põhjavett ei tarbita. Energiakaev Soojus kivisest aluskihist või põhjavee tasandilt tuuakse üles puuraukude kaudu. Kui energiavajadus on suur, siis võib mitmed puurkaevud omavahel kokku ühendada. Puuraugus kaks augu põhjas liituvat toru. Neis kogumistorudes voolab külmakandja. Ei kahjusta põhjavett Surutakse puurauku kuni kivise kihini terasest manteltoru. Veekollektor Väga hea soojusallikas soojuspumbale Veekogud peavad olema küllalt suured ja sügavad Luba keskkonnateenistuse poolt Paigaldatakse kas tiiki või järve. Maasoojusenergia plussid
Tuumajaam Eestisse - poolt või vastu? Tuumaelektrijaamaga on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja saastevabalt. Maailma energiavajadused tõusevad kiiresti ning nafta, kivisöe ning rohelise energiaga ei suudeta seda täita. Energiavajadus tõuseb ka Eestis, ning üsna kiiresti, kuni 4-6 protsenti aastas. Ainuke võimalus on tuumaenergia mis on odav ja keskkonnasõbralik, kuid rikke korral võib olla ülimalt ohtlik. Kuigi nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Nii, nagu ka teised riigid, vajab ka Eesti omale energiat ning kõige parem oleks tuumaenergia. Elekter odavneks, kuna ei peaks seda igalt poolt kokku ostma ja saaks tagada pideva energiavajaduse
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste • Süsivesikud on ... • Üldvalem • Looduses enimlevinud orgaanilised ained • Inimtoidus väga tähtsad – hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega • Süsivesikutest peaks inimene saama vähemalt poole päevasest energiakogusest. • Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste · Süsivesikud on ... · Üldvalem · Looduses enimlevinud orgaanilised ained · Inimtoidus väga tähtsad hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega · Süsivesikutest peaks inimene saama vähemalt poole päevasest energiakogusest. · Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid
toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnateguritele. Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 0,55 x 2000 kcal/4 kcal = 275 g kuni 0,6 x 2000 kcal/4 kcal = 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Minu peres kasutusel olevad süsivesiku allikad on tärklist sisaldavad kartul, teraviljatooted, riis, pasta, fruktoos e puuviljasuhkur ja glükoos e viinamarjasuhkur: mesi, puuviljad, marjad, mahlad
Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav. Haigus ei ole ravitav. Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest. Kastmed: tomatikaste, punase veini kaste, sauce hollandaise Tervisliku toitumise põhimõtted Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama elutegevuseks vajaliku energia ja kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Energia Toiduenergiat mõõdetakse kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) või kilokalorites (kcal). 1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Energiavajadus sõltub: vanusest soost organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast paljudest väiksematest teguritest kõige enam füüsilisest aktiivsusest Valgud Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Valkude funktsioonid Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
Diabeet tüüp 1 (endise nimega alaealiste diabeet) beeta rakke kõhunäärmes ei tootainsuliini. Insuliini on hädavajalik antud juhul. Ainult umbes 5% diabeetikutele on diabeet tüüp 1. 95% on diabeet tüüp 2(endise nimega täiskasvanud algusega diabeet). Diabeedi 2. tüübi, organism toodab insuliini, kuid ei tohi toota piisavalt ja ei saa kasutada korralikult insuliini, et see ei toota. Kahjuks ei ole diabeedi ravi nii diabeedi tüübid. MILLISEID TOITAINEID SISALDAB? Energiavajadus - Toiduga saab energiat, mis on vajalik inimese igapäevaseks eluks. Süsivesikud - Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osadest Kiudained - Kiudained ei imendu soolestikust, mistõttu aeglustub süsivesikute imendumine ja seega ka veresuhkrutaseme tõus. Rasvad - Rasvad jaotatakse taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Valgud - Valgud jagatakse taimseteks ja loomseteks valkudeks. DIABEEDI RAVI
7-9 aastased, KMI (kg/m) > 19 10-12 aastased, KMI (kg/m) > 22 13-15 aastased, KMI (kg/m) > 24 16-19 aastased, KMI (kg/m) > 25 Lastel on erinevad ala-, normaal- või ülekaalu piirmäärad.(8) 4 Kui lapsevanem või vanemad on ülekaalulised siis on ka lapsel suur risk rasvuda. Ülekaal tekib sellest, et organism saab toiduga energiat rohkem kui kulutab, ehk teiste sõnadega me sööme rohkem kui liigume. Lapse energiavajadus oleneb lapse vanusest, kehalisest aktiivsusest ja organismi eripärast. Vanusele vastava keskmise energiavajaduse saame väljaarvutada kuid iga lapse täpne energiavajadus on individuaalne. Lihtsustatud valem energiavajaduse arvutamiseks: (7) vanus aastates x 100 + 1000 kcal 4. ÜLEKAALU PÕHJUSED Seega peamisteks lapse ülekaalu tekkimise põhjusteks on: (7) Suure energiasisaldusega toitude söömine, eriti maiustused ja snäkid. Premeeritakse lapsi magusaga.
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool 10. Klass TERVISLIK TOITUMINE Koostas : Keity Eres Toiduvaliku põhimõtted Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist.
sidrunimahl 15 0,35 0,0525 0 0 1,7 0,255 8,1 1,2165 1 tüümian 5 7 0,35 3,8 0,19 75 3,75 360 18 kokku 118 8,34 9,69 6,43 135,86 Tüdrukd, kes käivad veel keskoolis, vanuses kuni 20 päevane energiavajadus on keskmiselt 2000 kcal, millest lõunasöök moodustab 40%. Seega peavad nad saama lõunasöögist umbes 800 kcal. Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima keskeltläbi 300 g süsivesikuid, 65 g rasvu ja 75 g valke. Sellest toidust saab energiat 135,89 kcal, ülejäänud vajalikud energiavajaduse saab tasakaalustatud teiste roogadega. Eelroog on küll süsivesikute vaene (6,45g), aga seda tasakaalustab prae lisandiks olev kus-kuss,
Vitamiin K hiinakapsas Vitamiin C banaan, õun, ananass, vaarikad, hiinakapsas, paprika, tomat Vitamiin B piim, kala, tomat, banaan, paprika, hiinakapsas, Kalorsus Energiat tuleb saada täpselt nii palju kui kulutatakse. Toiduenergiat mõõdetakse kilodzaulides või kilokalorites. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Kalorivajadus sõltub inimese pikkusest,kaalust,soost,vanusest,füüsilisest aktiivsusest. Kerge füüsilise koormusega inimese energiavajadus on naistel 1600 kuni 1900 ning meestel 1900 kuni 2300 kcal päevas.
● Kehatemperatuur tõuseb. Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb. Suureneb glükogeeni lagundamine. Selleks, et tagada lihaste piisav varustamine glükoosiga, lagundatakse lihastesse ja maksa kogunenud glükogeeni. Pärast treeningut või võistlust taastatakse glükogeeni varud söögiga. ● Energiablianssi lisandub veel üks muutuja - töö (T). E=A+K+M+V+U+T ● Energiavajadus suureneb, sest lihased vajavad energiat. Muutused, mis kaasnevad järjepideva kehalise treeniguga ● Südamelihas suureneb ● Veresooned tugenevad ● Kopsumaht suureneb ● Lihaste toonus suureneb ● Suureneb oskus kordineerida omavahel erinevate lihaste tööd ● Suureneb vastupidavus
mida nimetatakse ökoloogiliseks teguriks?Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid kuidas jaotatakse ökoloogilised tegurid? Nimeta ja too näiteid. Biootilised tegurid(kisklus, Herbivooria, Sümbioos, Parasitism, Kommensalism) Abiootilised tegurid:(Elukeskkond õhk,vesi,muld, Kliimategurid temperatuur, niiskus, valgus, tuul) kirjelda valguse mõju taimedele Fotosüntees (orgaanilise aine moodustumine) on peamine taimes toimuv protsess, mille toimumiseks on valgust tarvis kirjelda temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased loomad varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. nimeta ja too näiteid biootiliste tegurite kohta. Biootilist...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
