( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga.
Neel klapp, mis suunab õhu hingetorru Kõri Nina Kõri hääle tekitamine Suu Hingetoru õhu puhastamine, soojendamine Kopsud Hingetoru Kopsutorud juhtida õhk hingetorust kopsudesse Kopsud hingamine Kopsutorud 2
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ro...
Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine 02 osavõtul. Seega rakuhingamise ülesandeks on 1. energia saamine hapniku toimel 2. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid: Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad...
HINGAMISELUNDKOND Hingamisteed ninaõõs neel neel nina kõri kõri suu kopsud hingetoru hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Nina ja neel Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.
HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga
3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine 4. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. 5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga.
Tööleht Hingamiselundkond Inimene on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut. Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral.
4. Mida mõistetakse koehingamise all? gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine 5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? Päris-hingamiselundid- kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx
Mirell Vanaaseme MJ112 HINGAMISELUNDKOND Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine O2 osavõtul. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine hapniku toimel. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Nina ja neel Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab j...
3) Ilma hingamiseta oleks rääkimine võimatu · Hingamist reguleerib piklik ajus olev hingamiskeskus, mille talitlust mõjutab süsihappegaasi hulk veres. · · Milliseid elundeid ja milleks on neid hingamisel vaja? Hingetoru- Lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole Ninaõõs- Sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Kõri- Õhu läbimine Neel- Sissehingatava õhu liikumine kõrisse Kopsud- Hingamine Kopsutorud- Toestavad hingetoru ja bronhide seinu · Veel üks ilus joonis: Milleks kasutavad inimesed veel hingetoru? · Tooraine "PREEMIA" närimistoru on valmistatud hoolikalt valitud, kvaliteetsest ja värskest eestimaisest veise ja sea hingetorust. · Mille poolest on hea: 1. Sisaldab rikkalikult proteiine 2. Sisaldab vähe rasva 3. Eemaldab hambakivi 4. Maitseb suurepäraselt Teie lemmikule
Hingamine Hingamine Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Hingamine laiemas, füsioloogilises tähenduses haarab kõiki protsesse, mis tagavad hapniku jõudmise õhust mitokondritesse ja seal moodustuva süsihappegaasi jõudmise õhku. C6 H12 06 + 6O2 6 H 2O + 6CO2 + energia ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) nina limaskesta veresooned soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.
Traspordivad hapnikku. Valged vererakud värvusetud,amööbiad. Moodustuvad põrnas,lümfisõlmedes ning punases luuüdis . Hävitavad võõrkehi ja mikroobe.Valmistavad antikehi. Vereliistakud värvuseta,korrapäratu kujuga,moodustavad puanses luuüdis ja osalevad vere hüübimises. Õgirakud aktiivsed vererakud,mis osalevad mikroobide ja võõrkehade hävitamises. Hingamiselundkond. 1) HINGAMISTEED * ninaõõs * neel * hingetoru * kopsutoru * kopsutorukesed * kopsud 2) NINA ja NEEL * ninaõõs * nina limaskesta veresooned soojendavad õhku * limaskesta veresooned soojendavad õhku * limaskestalt erituv lima, seob tolmu ja mikroobe * limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja 3) KÕRI * kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekke elund * kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu * õhuliikumisel häälekurrud võnguvad ja tekib heli
Rakuhingamiseks on vajalik hapnik ja glükoos. Selle käigus eraldub energia ning tekivad vesi ja süsihappegaas. Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks
2. Hingamiselundkonnal on 2 ülesannet: 1) Varustada keha O2 (annab energiat) 2) CO2 eemaldamine organismist 3. Hingamisteed sisse-ja väljahingamisel Sissehingamine Väljahingamine 1) Ninaõõs 1) Alveool 2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes arteriaalseks. CO2 liigub kopsukapillaarist aga kopsudesse. 2) Gaasivahetus kudedes
Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasaabil. Hingamisel on häälepilu avatud, kõnelemisel häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sealt tekibki heli. HINGETORU trachea 9-15 cm pikkune, 1,5-2,7 cm laiune torujas elund. Algab kõrist 6.-7. Kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes kaheks peabronhiks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on hingetoru vooderdatud limaskestaga, mis sisaldab hulgaliselt limanäärmeid. PEABRONHID bronchi principales neid on kaks parem- ja vasak peabronh. Suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad veel sagarbronhideks
kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga
teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis eemaldab tolmu ja bakteri, kopsu sattuva õhu soojendamine), kopsutoru ( juhivad õhu kopsudesse), sisse hingamine aktiivne, roietevahelised lihased ja vahelihas (sirge) tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja sissepoole, rinnaõõs suureneb, kopsud passiivsed kuna lihased ei tööta, õhk tõmmatakse kopsudesse, välja hingamine passiivne, lihased lõtvuvad, silelihas kumer, rinnaõõs väheneb, roided liiguvad alla ja väljapoole, õhk
Hingamiselundkond Rakuhingamine Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes löplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb
Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. kopsutorukesed · trahhea e. hingetoru · alveool e. kopsusomp Väljahingamisel: alveool, bronh, trahhea, kõri, ninaõõs Elusorganismid vajavad hapniku, et lagundada rakkudes glükoosi ja saada energiat. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Vasak kops - 2 sagarat(süda) Parem kops - 3 sagarat Sisse- ja Väljahingamine
· kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e.
kõhuõõne tagumise seina külge Kõri ehitus, kõri kõhred, nende asend, Suurrasvik algab suurelt maokõverikult, häälekurdude paiknemine, ehitus, kõri ristikäärsooleni. ülesanded Kaitseb mehhaaniliselt, termokaitse, varu Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, Hingetoru ehitus, asend kõri, hingetoru ja bronhid Ninaõõnel ja neelul luud Kopsu asend rindkeres, kopsu Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on välisehitus, kopsu värat, kopsu juur kõhred Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred
Hingamiselundkond ja sisenõrenäärmed Rakuhingamine- kui hapnik lõhub täielikult glükoosi rakkudes ning tekib energia ja süsihappegaas ja vesi. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda tekkinud süsihappegaasist. Selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja
Kuidas toimub hingamine Hingamiselundkond Vereringe Keha rakud Seedeelundkond Veri kannab Rakuhingamisel glükoos kopsudest hapniku ja lõhustub hapniku toimel, seedeelundkonnast mille tagajärjel vabaneb glükoosi rakkudesse. energia. Õhu teekond organismis · Ninaõõs · Neel · Kõri · Hingetoru · Kopsutorukesed · Kopsud Õhu liikumine organismis ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsud Suitsetamine · Kõiki sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad · Sigaretitubakas sisalduv nikotiin ei põhjusta küll vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1
glükoos Glükoosis vabaneb talletunud energia Moodustuvad süsihappegaas ja vesi Rakuhingamine • Toidu seedimine • Tekib glükoos • Veri kannab rakkudesse • Glükoos lõhustub rakkudes • Temas vabaneb talletunud energia • Moodustub süsihappegaas ja vesi Õhu liikumine Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks Hingamisteed algavad ninaõõnega Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks kopsudesse Hingamiselundkond • ninaõõs • neel • kõri • Hingetoru • kopsutoru • kopsud Helide tekkimine Helid tekivad tänu häälekurrule, mille vahele jääb häälepilu See on kõri kõige kitsam koht Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma Meeste hääl on naiste omast madalam Kopsude ehitus Kopse katab väga õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme
a.cerebri media / keskne suuraju kiirusagar suuraju arter 18. Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega: Sagedus – kiire/aeglane, Rütmilisus – regulaarne/ebaregulaarne, Pingsus – kõva/pehme/järsk/lainjas/niitjas/nõrk/täidlane/suure ja väikese amplituudiga 19.Mitraalklapi ülesanne: tagada ühesuunaline verevool (mitte lasta tagasi voolata). Paikneb vasaku koja ja vatsakese vahel. HINGAMINE 20.Hingetoru Hingetoru asub 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud
a.cerebri media / keskne suuraju kiirusagar suuraju arter 18. Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega: Sagedus – kiire/aeglane, Rütmilisus – regulaarne/ebaregulaarne, Pingsus – kõva/pehme/järsk/lainjas/niitjas/nõrk/täidlane/suure ja väikese amplituudiga 19.Mitraalklapi ülesanne: tagada ühesuunaline verevool (mitte lasta tagasi voolata). Paikneb vasaku koja ja vatsakese vahel. HINGAMINE 20.Hingetoru Hingetoru asub 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud
Nefron on mikroskoopiline filteeriv moodutis mis asub neerudes. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnast kusejuha kaudu kusepõide. Hingamiselundkond ninaõõs->neel->kõri->hingetoru->kopsutorud- >kopsutorukesed->kopsud Hingamisteed algavad ninaõõnega. Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Hingetoru on torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru hargneb 2ks bronhiks. Kopsud on 2 hingamiselundit, millest toimub gaasivahetus, kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Parem kops jaguneb 3ks kopsusagaraks, vasak 2ks. Kopsuallveoolid on tillukesed kotikujulised moodutised, mida ümbritsevad kapillaarid. Sisenõrenäärmed
Rakuhingamine hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Hingamise tähtsus: · Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru
· Suursarvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. Seega moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest suursarvik, mis ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel. 84. Loetle hingamisteed. Hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. · Joonis lk 120 + tv joonis 13 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus. · Ninaõõs külgmisel seinal on kolm luulist ninakambrikut: ülemine, keskne ja alumine. · Nina kõrvalurked luuline toestus · Neel seintes luud · Kõri seintes on kõhred · Hingetoru seintes kõhred · Bronhid kõhreline toestus 86
Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. · Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.
Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u
Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on
perioperatiivses perioodis. Seedetrakti stimulandid: Metoklopramiid (Cerucal) Maomahla sekretsiooni blokkerid: Ranitidiin; Omeprasool Antatsiidid: Naatrium tsitraat; Magneesium trisilitsaat (Härma 2014) Maosisu aspiratsioon: Operatsioonieelse juhtimise eesmärkideks on vähendada riskirühma patsientidel maosisu mahtu ja eelkõige happesust. Üldanesteesias on oluline, et hingamisteid kaitstakse kasutades kiiresti üksteisele järgnevat induktsioonravi hingetoru intubatsiooniga. Ekstubatsiooni ei tohi läbi viia enne, kui kaitsvad hingamisteede refleksid on taastunud. Kui aspiratsioon tekib anesteesia ajal, siis edasist tagasivoolu tuleks ennetada viivitamatu kohaldamisega või hingetoru kompresiooniga (Sellicki 4 võte) ning patsient tuleb asetada pea alaspidi. Kõikidel peale kergete juhtude tuleks
omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Selle limaskesteal on ripsmed, mis lükkavad tolmu ja mikroobe väljapoole (need köhitakse välja). Ka hingetorus soojeneb õhk. Täiskasvanu hingetoru on 10-15 cm pikk. Lastel on hingetorud lühemad ja seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk soojeneda ning võib põhjustada kopsudes haigusi. Hingetoru hargneb kaheks bronhiks. Nad suunduvad vasakusse ja paremasse kopsu ning hargnevad seal. Bronhid jagunevad omakorda harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Alveoolide seinad on väga õhukesed ning koosnevad ühes rakukihist. Alveooli
kujuneb elu jooksul,kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise v vakstsineerimise tagajärjel. · Aktiivne immuunsus kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. · Passiivne immuunsus kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Nina ja neel · Hingamisteed algavad ninaõõnega. · Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku. · Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe. Limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Kõri - on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. · Õhu liikumisel häälekurrudvõnguvad ning tekib heli. Hingetoru - Torukujuline elund, mida mööda pääseb õhk kopsudesse. · Hargneb 2ks kopsutoruks e bronhiks. · Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja bakterid. · Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine.
Sissejuhatus Kilpnääre on inimese kõige suurem sisesekretoorne nääre, mis asub kaelal, hingetoru ja kõri ees ning külgedel. Ta reguleerib organismi kasvu, arengut, ainevahetust ja erutusprotsesse. Oma tegevusega produtseerib kilpnääre kolme hormooni türoksiini, trijoodtüroniini ning kaltsitoniini. Kilpnäärme hormoonide mõju on väga laiaulatuslik toimides mitmete elundite rakkudes mõjutades nii hingamist, vereringet kui ka seedimist. Häireid kilpnäärme töös esineb sageli ning kui tegu on noore organismiga võivad
c) häälepaelte avanemine d) kõnetraktis tekkinud resonants. Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) tõusu b) vähenemist c) hüperventilatsiooni (1p) Arteriaalse vere O2 osarõhutõus on (1p) a) hüpoksia b) hüperkapnia c) düspnoe Hingamisteede hulka kuuluvad (2p): ninaõõs (kooskõrvalurgetega), neel, kõri, hingetoru, bronhid, bronhioolid Parem bronh (2p): a) on pikem kui vasak bronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb paremasse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) kõhuõõs b) marjand c) tüümus d) kopsutüvi Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist Keskseinand (4p) e mediastiinum seal paiknevad süda, aort, söögitoru Pleura on (1p) a) kõhukelme b) mediastiinum c) serooskelme
häbememokad, kõdisti, tupeavaus, neitsinahk. ·Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi. ·Mehel moodustub sperma, naisel vaid munarakud. ·Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes. ·Mehe seemnerakkude suurus on umbes 35 m, naise munarakkude suurus umbes 0,1 mm (naise suurim rakk). ·Seemnerakk koosneb peast ja sabast, munarakk on ümmargune. Hingetoru kõri ja kopsutorusi ühendav hingamisteede osa Kopsutoru Hingetoru hargnemine kaheks, mis suubuvad mõlemasse kopsu Kopsusomp väike õhuga täidetud mullitaoline moodustis kopsuseintel Hingamiskeskus hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus peaajus Rakuhingamine rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitained reageerivad hapnikuga ja vabaneb organismile vajalik energia ja tekivad vesi ja CO2 Emakas naiste suguelund, milles areneb loode Munasari naissugunääre Seemnesari meessugunääre Munand mehe peamised
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääletugevus sõltub häälepaelte pingeolekust , see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ühel nimetatud kolmele omadusele... · Avardavad hääle ulatust nii üles kui ka alla poole. · Arendavad hääle tugevust ja kanduvust. · Kujundava...
* kakskõhtlihase haru –ramus digastricus * kõrvalesta lihased, alalaug, * kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis mandibulae * kaelanahalihas * kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi- keeleluu lihas kaelanärvid – nn
Glükoos+ hapnik=süsihappegaas+vesi+energia glükoos+O=Co2+H2O+ energia 13.Milline on õhuliikumise tee organismis? Mis igas etapis toimub? Mis on bronh, alveool,häälekurd? Hapnik liigub kopsudesse, sealt alveoolidesse ja sealt verre. Samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Alveoolides süsihappegaasirikkaks muutunud õhk hingatakse välja. Alveool e kopsusomp on kopsu väikseim ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahel gaasivahetus. Bronh ehk kopsutoru, hingetoru. Häälekurrud e häälepael, hingetoru ülemises osas. 14.Miks hakkab inimene ärevuse ja kehalise koormuse ajal kiiremini hingama? Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb, mõjutab see hingamiskeskust ning hingamine muutub sagedamaks ja sühgavamaks. kehalise koormuse korral vajab keha rohkem hapniku. 16.Mis on suhkru tõbi? Suhkrutõbi ehk suhkrudiabeet tekib sel juhul kui inimesel on normaalväärtusest kõrgem glükoosisisaldus.
rinnakorv küünarluu- -vaagen reieluu- randmeluud varbaluud kämblaluud pöialuud sääreluu- sõrmeluud kannaluu- LIHASED lihased VERERINGE süda veresooned •veenid •arterid HINGAMINE nina hingetoru kopsud SEEDIMINE suu söögitoru maks magu sooled pärak HAMBAD •piimahambad •lõikehambad •jäävhambad •silmahambad •purihambad AJU peaaju seljaaju Ajust lähevad keha igasse paika närvid. INIMESE SÜND loode nabanöör lootevesi KUIDAS OLLA TERVE ?
· Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. NEEL · Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. · Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. · Kõrikaas SÖÖGITORU · Söögitoru on 25-30 cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku. · Söögitorus toidu seedimist ei toimu. MAGU · Magu meenutab lihaselise seintega kotti. · Mao maht on 1,5-3,5 l. · Toodab maonõret ja lima. · Segab maos lagunevaid toiduaineid. · Väljastab poollagunenud toiduaineid peensoolde
Hääl Anett Laidver 9.B Võru Kesklinna Kool Mis on hääl? · Hääl- elusolendi enda poolt tekitatud heli · Häälega saame edastada informatsiooni väljendada emotsioone ja meeleolusid Hääleorgan · Hääleorganid- inimese siseorganid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisel · Jaotatakse kolme alagruppi: hingamiselundid hääletekitajad resonaatorid Hingamiselundid · Kopsud · Hingetoru · Vahelihas Kopsud Hääletekitajad · Kõri · Häälepaelad Häälepaelad Häälepilu Resonaatorid · Suukoobas · Ninakoobas · Huuled · Hambad Kuidas tekib hääl? · Hääl tekib, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma https ://www.youtube.com/watch?time_continue=36&v=qpt0kigakW Y · Kõrgus- sõltub häälepaelte pikkusest · Tämber-seotud inimese anatoomiast ja üldisest seisundist
HÄÄL Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber e kõlavarjundid on iga inimese puhul kordumatud, Hääle abil on võimalik edastada informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Laulmine e. vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadk...
Ussilakk Ussilakk on niiskete varjukate metsade taim, kes on vanarahvalt palju nimesid saanud. Taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad, näiteks ussimari, hundimari, villimari, hullukoera-mari ja teised. Harilik ussilakk on siis taimeliik lemmelilleliste või liilialiste sugukonnast. Taim võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. Vars on püstine. Ussilakal on neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Kevadel on vaid üks tipmine õis, sügisel mari, mis on sinakasmust ja kirsisuurune. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhul...
Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-skeletilihas.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
