LIHTLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Lihtlause on lause, milles on üks öeldis. SIDESÕNAD, MILLE PUHUL KOMA EI SIDESÕNAD, MIS NÕUAVAD KOMA : KASUTATA: aga, kuid, vaid, ent. ja ning ega ehk või nii ... kui ka KOONDLAUSE JA KOKKUVÕTTEV SÕNA KOKKUVÕTTEV SÕNA PUUDUB. Treeningud on meil esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Samba, rumba ja valss on meil juba selged. KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel. Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud.
juurdevool. Murdmaasuustamine on tüüpiline jõuvastupidavuse ala, millele olulisel määral lisandub ka kiirusjõu komponent. Treeningaasta võib jagada viieks perioodiks: ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse hästi esineda. Makrotsükkli jagunemine Ülemineku periood: * algab aprill * põhiliseks eesmärgiks on aktiivne puhkus * treeningud võiks toimuda korra päevas * treeningud on lihtsad ning mängulised, hea oleks mängida erinevaid pallimänge Nädalase treeningplaani näidis näeks välja järgmine: Esmaspäev: jooks 20 minutit + jalgpall 40 minutit + venitus ja võimlemine Teisipäev: orienteerumine 50 minutit Kolmapäev: võrkpalli 30 minutit + 15 minutit jooksu Neljapäev: puhkus Reede: Jooks 15 minutit + jõud 30 minutit + jooks 10 minutit Laupäev: puhkus Pühapäev: puhkus Üldettevalmistav periood :
Kregg´i kaasamine väljatöötamisse Otsustati kasutada painduvaid klaaskiust keppe Töö põhimõte Klaaskiust keppide painutamine kasutades lihasjõudu Erineva jäikusega keppide vahetus tagab raskustaseme muutmise võimaluse Erinevate harjutuste sooritamiseks saab muuta keppide asendit tasapindade suhtes Kasutamise võimalused Individuaalne treening Rühmatreeningud Kardiotreeningud Jõutreeningud Plahvatus treeningud Eriala treeningud Taasturavi Positiivsed omadused Mobiilne Lihtne kasutada Ei vaja palju ruumi Palju kasutusvaldkondi Palju erinevaid harjutusi Sobib hästi venitusharjutuste sooritamiseks Eriala lähedase jõutreeningu läbi viimine Sihtgrupp Noored Rahvasportlased Amatöörsportlased Profisportlased Eakad inimesed Kokkuvõte Core Stix treeningseade on väga universaalne ning loodud laiale
Arctic Sport Club Visioon Missioon Tallinnas ja Tartus Treeningud Skibikers Skibikers on Arctic Sport Club'i rattatiim Eelmiseaasta Eesti meistrivõistlustelt tõi Arctic Sport Club kaksikvõidu, kus Allan Oras(pildil) sai 1. koha ja Andrus Aug 2. koha. Toetavad: MTÜ ja ASC tingimusel, et ASC tasub 50% võistluse osavõtust ja rattur peab kandma ASC sümboolikaga riideid. Lisaks saavad klubiliimed osta soodushinnaga Arctic Sport Club'i sümboolikaga rattariideid. CMS Travelbass
aega, et jõuda, selleni kuhu Ta on juba jõudnud. Taneli omandas põhiteadmised murdeaes juba umbes 12-13 aastaselt. ,,Aga eks teadmised tulevad töökäigus ja kõiki teadmisi ei saagi korraga omandada, need tulevad aastatega" ütles Tanel sellepeale, kui küsisime kuidas ja millal omandas Ta oma teadmised odaviskes. 6 ODAVISKAJA TRENN Võib öelda, et odaviskaja treeningud kestavad peaaegu aastaringselt. Sportlane peab ennast alati vormis hoidma ja sellepärast teeb Ta enamvähem koguaeg trenni. Tema treeningud algavad oktoobris ja lõppevad aprillis pärast mida algab võistlushooaeg. Loomulikult võistlushooajal toimuvad ka treeningud kuid teistsugused. Oktoober, november on aeroobne treening, kus Ta jookseb metsas pikki distantse. Ta teeb kereharjutusi ja valmistab keha ette algavaks treeninghooajaks. Trennid toimuvad 5 korda nädalas
Kiiruslik vastupidavus kujutab endas keha võimet hoida kõrget kiirust nii pikalt kui keha jaksab. Seda saab testida kiirjooksudega, sööstudega, rattakiirsõitudega. Sprinteri treening sarnaneb mõningal osal ka pikamaajooksja treeningule. Kõik selleks, et lihased suudaksid vastupidada suurele ja järsule koormusele. Pikamaajooksu vastupidavus tähendab, et keha suudab jätkata ka suure väsimuse korral töö tegemist sama intensiivsusega. Selle treeningud on pikad ja aega nõudvad. Motivatsioon peab olema kõrge, sest tulemused ei tule üle öö. Kokkuvõttes võib öelda, et kaht erinevat vastupidavust treenitakse vägagi erinevalt. See on tähtsaim spordis ja näitab meie võimekust. Pidevalt tööd tehes on võimalik arendada aegamööda oma vastupidavust ja mida suurem on vastupidavus, seda kauem on võimalik treenida. Oluline osa tervisest, millele tänapäeval kahjuks enam nii palju tähelepanu ei pöörata.
Nii kesk- ja pikamaajooksjatel kui ka sprinteritel on mitmeid erinevaid lihaste treenimise meetodeid. Väga levinud on ringtreening, kus sooritatakse ringsüsteemis 10-12 harjutust. Üksiku harjutuse sooritamise pikkust mõõdetakse kas ajaga või korduste arvuga. Tavaliselt sooritatakse treeningu jooksul 2-4 ringi. Iga ringi lõppedes sooritatakse lõdvestus- ja venitusharjutusi. Treeningute planeerimisel tuleb silmas pidada, et jalalihaste treeningud vahelduksid kerelihaste treeningutega nädalases treeningutsüklis. Levinud on ka mäkkejooksud. Need saab jagada pikkadeks mäkkejooksudeks, kus joostakse pikem distants, kuid mäe tõusunurk on väiksem, lühikesteks, kus joostakse lühem distants, kuid mäe tõusunurk muutub suuremaks ning keskmised mäkkejooksud, mis jäävad pikkade ja lühikeste vahele. Mäkkejooks arendab eelkõige lihase jõuvastupidavust, kuna
Vaid ühte asja saab sarnastada Hill & Knowlton Eestiga. Nimelt pakkub Hamburg & Parnerid otsustelangetamise protsessi analüüs ja monitooringu, mis on sarnane Hill & Knowlton Eesti teenusega poliitikate ja seadusloome monitooring. TREENINGUD Mõlemal ettevõttel on olemas kriisitreening ja simulatioon, samas sarnane on veel ühel ettevõtel meediatreening, teisel meediaalased koolitused. Hamburg & Parnerid pole eraldi pakkutavat teenust treeningud ja on vähe pakkutavaid koolitusi võrreldes Hill & Knowlton Eestiga. SÜNDMUSED JA ÜRITUSED Nii Hamburg & Parnerid kui ka Hill & Knowlton Eesti on mõlemal pakkutavates teenustes pressikonverentsid ja meediaüritused, üritused klientidele ja partneritele. Kuid lisaks Hamburg & Parnerid võimaldavad esinemisvõimaluste leidmist konverentsidel ja seminaridel. BRÄNDING Hill & Knowlton pakkuvad nii brändi väljatöötamist kui ka brändi turuletoomist. Selline
neile,et nad saavad kõik hakkama. Ja alati ütlema et oodatakse kõiki tagasi ja kõik on tublid, sest nad pingutavad. Kellelegi ei tohi öelda, et nad ei oska või nad ei saa, siis lahkutakse kohe trennist. Laste puhul võiks soodustada pikaajalist osalemist spordis eelkõige keskkond, treeningkaaslased ning treener/õpetaja ning et treening, kus käiakse, on huvitav. Kõige suurem osa nendest kolmest on treeneril/õpetajal, eelkõige heal treeneril/õpetajal. Tema kujundab treeningud, tema tegeleb lastega. Tema innustab, julgustab, parandab, abistab. Treeneril on väga oluline roll ka selles, kuidas lapsed ning noored omavahel läbi saavad. Keskkond ja kaaslased soodustavad selles mõttes, et mida paremini saadakse läbi, ei ole vaenulikkust ega psüühilist vägivalda, seda parem enesetunne on kõigil ja treeningud on lõbusad. Et kõik saaksid omavahel läbi, oleksid omavahel sõbralikud, saaksid tunda treeningu koos tegemisest mõnu, et lastel tekiks tunne, et
ehitamisega palee järgi, mis asus Kytos. 1100.a. tagasi. Sellega seoses asutati Butokukai, et jälle taaselustada Budtegevust Jaapanis. Bud alaväärtustati Jaapanis 1867.a. europaseerimise ajal. Siis vaadeldi kõike jaapanipärast kui mittekaasaegset. Kuid ajad muutusid ja jaapanlane olemine muutus jälle tähtsaks. Butokukai pidi ehitama Butokudeni (Bud treeninghalli) Heian Jingusse Kytos ja korraldama Budtreeninguid iga aasta. Alguses toimusid treeningud oktoobrikuus. Butokukai oli iseseisev organisatsioon, kuid selle president oli suguluses Jaapani keisriga, esimees oli Kyto lääni maavalitseja ja asepresident oli Heian Jingu ülempreester. Igale maavalitsejale pakuti presidendikohta oma lääni haruorganisatsioonis. See tähendab, et mitmed ametiisikud olid asjaga seotud. 1889 valmis plaanikohaselt Butokuden. Samaaegselt viidi treeningupäevad vana Jaapani traditsiooni kohaselt maikuusse. Treeningud mai
Rallisport on meelelahutus: Inimestel on huvitav jälgida Rallisport aitab soodustada suhtlemisoskust Meeskonnasport Kokkuvõte- Rallisport arendab otsustusvõimet, annab osalejatele emotsioone ja tundeid ning on hea meelelahutaja. Sissejuhatus- Ralli spordis on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Teemaarendus- Rallisport arendab nii vaimselt kui füüsiliselt: Treeningud ja emotsioonid Rallispordis võivad olla suured vigastesed Avariid ja õnnetused Koku lepitud reeglitest kinni pidamine Reeglid, doping, lugupidamine, ausus Rallisport meelelahutuses- hea ja halb: Pinge, fännide turvalisus, sponsorid Rallisport on sport, mitte äri: Sponsorid, sportimis tingimused, ebavõrdsus.
kasvatuse õpetaja. Kuna väiksena oli Janika lahtise kondiga ja hästipainduv, viis ema ta 6-aastaselt Vanemuise balletistuudiosse. Lapsepõlves oli Janikal väga nõrk tervis mistõttu arstid lausa käskisid tal spordiga tegeleda, mis muidugi neiule enesele ei meeldinud ja 10-aastaselt otsustas ta, et ei viitsi enam võimlemisega tegeleda ning tegi kõik selle nimel, et haigestuda. Tõesti õnnestus tal enesele tekitada mandlipõletik, kuid tervenedes sattus ta jälle spordisaali. Kuna treeningud olid hommikuti vara, siis Möldrite pere jõnglased õhtul lastesaadet ei näinud, mis oli tolleaegsele lapsele suur katastroof. Esimesed treenerid Janikal olid Maire Kamari ja Reet Tiik. Just Reet Tiik oli ka see, kes sokutas noorukese Janika 1986 aastal Venemaale liidukoondise treeninglaagrisse. Selleks ajaks oli neiu juba ENSV parim sportlane. Venemaal veedetud aeg oli Janikale äärmiselt keeruline, kuna ta ei mõistnud kohalikku keelt, hilines
Rahulikud ja pikka aega kestvad treeningud arendavad baasvastupidavust, mille tagajärjel tugevneb ka südame töö ning südame löögisagedus peaks hakkama vaikselt madalamale tulema. Kui on saavutatud piisav selline baasvastupidavus, siis selle pealt saab hakata tegema tugevamaid treeninguid ja kõrgema pulsiga, mis arendavad spetsiaalselt võistluskiirust. Kõige olulisemad on rahuliku pulsiga (orienteeruvalt 140150 lööki minutis) treeningud alguses 45 minutit ning treenituse tõustes ka juba 60 minutit ja edasi. Mis on painduvus ? Painduvus tugiliigutusaparaadi omadus, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste, sidemete ja liigesekapsli venitatavusest. Rääkides üksikutest liigestest, kasutatakse painduvuse asemel liikuvuse mõistet. Heal liigeste liikuvusel on spordis suur tähtsus
ka R&R teenustenimekirjaga. Tulemuseks võrdlesin kahte teenustenimekirja ja koostasin vastava tabeli, kus H&K teenused on vastavuses R&R teenustega. Hill & Knowlton Rull ja Rumm 1. Sündmused ja üritused 1. Ürituste korraldamine 2. Tekstid 2. Trükiste toimetamine, Kõnede koostamine 3. Treeningud 3. Meediasuhtluse ja avaliku esinemise koolituste korraldamine 4. Bränding 4. Korporatiivne mainekujundus Personaalne mainekujundus Meediasuhete korraldamine 5
Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Tipp hüppajatel on olemas mitmekülgsed treeningud et paremat resultaati saada. Trenni ajal suurendatakse koormuseid selleks et võistluste ajal võistlejal oleks piisavalt vastupidavust 3-6 katseks. Tehake ka jõutreeningut 2 põhjusel, esiteks et tuleks parem hoog ja kaugem hüpe ja teiseks et vältida kehakaalu suurenemist. Lisaks nendele on veel palju muid treeninguid nagu nt painduvuse treening.
• Peeta Mellark • Rue • Cato • Cinna • Haymitch • Primrose Everdeen (Prim) • Effie Trinket Trioloogia • "Näljamängud" (Hunger games) • "Lahvatab leek" (Catching fire) • "Pilapasknäär" (Mockingjay) Film • Valmind on 3 filmi • Filmid on olnud menukad • Katniss- Jennifer Lawrence • Peeta- Josh Hutcherson Tegevustik • Tripuutide valimine • Sõit Kapitooliumisse • Interviud • Treeningud • Mängud • Rue'ga liitlasteks saamine • Peetaga kohtumine • Mängude võitmine Kokkuvõtte • Mulle meeldis see raamat (10p/10st • Väga huvitav, kaasahaarav (pole võimalik lugemist lõppetada) • 304 lehekülge • Loen kindlasti järgmisi raamatuid Kasutatud materjalid • http://www.starburstmagazine.com/images/120813/hunger-games- mockingjay.jpg • http://www.hollywoodreporter.com/sites/default/files/2012/11/suzann e_collins.jpg
Igale treeningule järgneb puhkus. Puhkuse esimeses osas taastatakse treeningueelne organismi töövõime, s.t. kõrvaldatakse väsimus. Puhkuse teises osas aga suurendab organism teatud perioodiks oma töövõimet, saavutab endisest kõrgema suutlikkuse. Et töövõime taastumine ei lõpe väsimuse kõrvaldamisega ja lähtetaseme saavutamisega, vaid töövõime tõusuga senisest kõrgemale tasemele, siis nimetavad füsioloogid tekkinud seisundit ületaastumiseks. See ei teki alati. Kui treeningud on liiga harva, siis arengut ei toimu, sest kõrgenenud töövõime pole püsiv ja langeb vahepeal uuesti treeningueelsele tasemele. Seega alustatakse järgmist treeningut nagu uuesti algusest peale Kui treeningud toimuvad liiga tihti, ei jõua organism täieliku taastumiseni ja väsimus hakkab järk-järgult suurenema. Nii tekib üleväsimus, halvemal juhul aga ületreening või koguni tervisekahjustus. Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega
Eesti inimeste kehaline aktiivsus Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene. 2014. aasta uurimuse põhjal ei tegele tervisespordiga 39% meestest ja 32% naistest. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui koduses elus. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud. Istuva tööga kaasneb vähene aktiivsus ja ülekaalulisus. Suurenenud on energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Erinevad treeningud Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. ujumine suusatamine rattasõit vesivõimlemine kepikõnd uisutamine jooksmine elulstes tegevustes kõnd tantsimine Liikumine on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Noorena
Ralliauto renditeenuse pakkumine. 20. november 2013 Auto: Citroen C2R2 (ehitusaasta 2009) rebuild 2013. Sadev sequential 5 speed gerbox, Rieger 3-way suspension. Rendihooaeg: 2014 EMV autorallis ja sprindis + testid/treeningud 300 km. Mida sisaldab teenus: tegemist on ,,all inclusive" teenusega, mis tähendab ,et Rentniku kasutada on meiepoolt renditava auto kasutamine võistlusteks ja testideks. Auto on meie ,,värvides". Rentnikul on õigus kasutada autot oma sponsorüritustel (eritasu), paigaldada autole ja servicealale oma sponsorlogosi. Meie meediamees koostab iga rallietapi kohta kokkuvõtva video. Sisaldab inboard videot ja välisvõtteid. Test/treeningsõitudel Eesti ja välismaiste tippsõitjate juhendamine soodustingimustel. Reklaam- ja kleebismaterjalide soodus. Treenig teelõikude sooduskasutamine. Maksumus: tasustamine toimub võistlus ja testikilomeetri alusel ja sisaldab autot ja bensiini. Kilomeetri hind on 25 eurot, tingimusel...
Massaaz Kiropraktik Koostöö Ashtanga Yoga Tallinn keha&meele keskusega Laura Õispuu 2 Missioon ja visioon Inspireerida ja anda inimestele võimalus parandada tervist ja elu kvaliteeti läbi positiivsete emotsioonide ja professionaalse õpetuse Olla professionaalse klienditeenindusega, ajaga kaasas käiv treening ja tervisesporditeenust pakkuv kasumit tootev spordiklubi Laura Õispuu 3 treeningud Alusta Tantsuline Liikuv ja lihtne Lihtne ja tõhus Keha ja meel lihtsalt EasyFit DanceStep Fit BODYPUMP® Fittest Pilates Easy GroovyMoves StepFit BODYBALANC BODYCOMBAT® E BODYJAMTM Ride Ride&Strength
26. Päev- spordiala tehnika omandamine(3 astet visega hommikul ja õhtul) 27. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine – homikul) ja staaionil(tugevamine vasika lihaseid – õhtul) 28. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 29. Päev- ei ole treeningut 30. Päev- ei ole treeningut 31. Päev- staadionil (kross) Üks treening kestab ümbes 2 tundi. Keerulisemad treeningud on päeval. Aga jooks on õhtul. Toidurežiim. 7-9 – Hommikusöök 11-12 - Toitu hommiku treeningute pärast (tundi jooksul) 13-14 - Lõunaoode 15-16 - Lõunasöök 18-19 - Õhtusöök (treeningute pärast) Ratsioonis domineerivad valke ja süsivesikuid.
Minu unistuste Minu unistuste kool võiks olla suur ja valge maja. Seal sees võiksid olla liftid ja õpilased ei peaks mööda treppe ühest klassiruumist teise ega sööma tormama, kuna vahetunnid on nii lühikesed ja ruumid asuvad teineteisest nii kaugel. Igas klassis võiks olla üks suur arvutiekraan tahvli asemel ning õpetaja kirjutaks enda laualt klaviatuurilt teksti või näitaks varem valmis tehtud asju. Unistuste koolis ei pea õpilased muretsema, kui ei jõudnud päevikusse üles kirjutada, mis järgmiseks tunniks õppida jäi. Kõik õppimised on üleval arvutis kooli kodulehel. Ka need, kes on haigeks jäänud või võistluste pärast puudunud saavad kergelt kooli kodulehelt õppimised järgmiseks tunniks. Õpilased ei pea igal aastal ostma töövihikuid, millest pool või ainult kolmandik õppeaastal ära täidetakse. Õppeülesanded on samuti üleval kooli kodulehel, neid saab koolis täita arvutis või lasta välja printida. Mulle meeldib teha kõige rohkem spor...
Millistes olukordes saavutan parimaid tulemusi Olen mõistnud, et asjad saavad kiiremini ja paremini tehtud kui mulle antakse endal rahulikult tegeleda sellega, kuid samas on vaja see mingiks kindlaks ajaks ära teha, muidu jääksingi seda edasi lükama. Hea näide on treeningud, koostan endale 12 kuuse tööplaani ja täidan seda väikse surve all, igapäev tean mida tegema pean kui ei täida seda piisavalt hästi pole mul tuleviku ja samas keegi ei pane mulle seda kohustust vägisi kaela, enda vabal valikul olen selle võtnud ja täidan seda rahulikult. Tavaliselt kui pean kiiresti otsustama ei kaota ma pead, vaid teen läbi mõtlemata otsuseid, mis hiljem võivad kätte maksta, hea näide selle kohta on, kui mulle antakse
Toitumise mõju lihastaastumisele Toitumine ja taastumine • Toitained ja vedelik o Süsivesikud o Valgud o Vedelik o Elektrolüüdid Süsivesikud Energia taastajad • Lihaste töö o Mitu treeningut päevas • Treeningute vaheline energia taastamine o Pikad treeningud (Jalgratturid ja triatleedid) • Treeningu ajal energia taastamine o Treeningu järgseks taastamiseks vajalik keskmiselt 0.8- 1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb treeningu pikkusest) • Aju töö o Aju ainuke energia allikas Valgud Lihase ehitusmaterjal • Koormuse järgne lihaskoe taastamine o Treeningu käigus vigastatud lihaskoe taastamine • Koos süsivesikutega manustamine o Tagab kiirema imendumise o Taastab kiiremini
Rasedus ja sport Sportimine Terve naise poolt raseduse ajal harrastatav liikumine on soovitav. Kehaline treening tugevdab immuunsüsteemi, parandab verevarustust, suurendab energiat ning aitab tunda rõõmu probleemideta kulgevast rasedusest ning valmistada keha sünnituseks ette. Lisaks sellele on võimlemisega võimalik ära hoida ja leevendada mitmesuguseid rasedusest tingitud vaevusi. Sobivad treeningud Käimine (kepikõnd) Ujumine Vesivõimlemine Jalgrattasõit Mõõdukas tempos areoobikatund Rasedatele mõeldud jooga Treening tuleks lõpetada valu, pearingluse, halva enesetunde ja/või jõuetuse korral Millised spordialad on keelatud ? Miks? Pallimängud Ratsutamine Vee- ja mäesuusatamine Sukeldumine Allveeujumine Nende spordialadega võib kaasneda kõrge traumade oht, äkilised suuna muutused ja võimalikud kokkupõrked teiste mängijatega.
Kiili Gümnaasium KEHALINE AKTIIVSUS Referaat Laura Kelly Lumi 10. klass Juhendaja: Tiiu Tamm Kiili 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kehalise võimekuse parandamine........................................................................................... 4 Jõutreening............................................................................................................................. 6 Venitustreening....................................................................................................................... 7 Tasakaalutreening..........................................................................................................
......................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Sissejuhatus Valisin referaadi treeningu mõju lihastele, sest mind huvitab antud teema väga ja puutun igapäevaselt kokku lihastreeningutega. Referaadi eesmärgiks oli teada saada rohkem lihaste ehitusest ning kuidas erinevad treeningud mõjutavad lihaseid. 2 1. Lihas 1.1 Lihase olemus ja ehitus Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid,
......................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Sissejuhatus Valisin referaadi treeningu mõju lihastele, sest mind huvitab antud teema väga ja puutun igapäevaselt kokku lihastreeningutega. Referaadi eesmärgiks oli teada saada rohkem lihaste ehitusest ning kuidas erinevad treeningud mõjutavad lihaseid. 2 1. Lihas 1.1 Lihase olemus ja ehitus Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid,
kahenegi , kui suusad alla pandi. Need olid punased ja liiga libedad Salvo plastmass-suusad , mis sobisisd kõigeks muuks kui suusatamiseks. Kuid ta pidi sooritama elu ühe tähtsama eksami:kas temast saab siin ilmas asja või mitte,muidugi mõista polnud tal aimugi kui määrava tähtsusega see on . Esimesed sammud suuskadel ei sujund mitte kuidagi , nagu võis eeldada. Ema sööstis loomulikult kohe appi , kuid isa peatas ta: ,,Tõusku ise. Kui tõuseb, saab temast asja ." Sealt said alguse treeningud , higi ja pisarad , kuid ka saavutused , uhkus ja õnn. Kristina sõnul oli tal taevalik lapsepõlv . Tal polnud vaja asju , vaid vanemate aega . Seda jagas ema neile küllaga ja vanavanemad kapaga. Tol ajal polnud poes küll palju lelusid ,kuid nukkudest neil puudus polnud. Päevast-päeva ei käinud vaid treeningud , jagus aega nii mängimisele , kui kõigele muule. 2. PEREKOND Pere oli keskmine . Ema , isa ja kaks last , kuid need polnud tavalised lapsed. Nende
iseenesest ega üleöö. Mõnele on eesmärgiks teha sporti, et hoida normaalset kehakaalu ja mitte haigestuda. Õige toitumise ja piisava trenni tegemisel võib saavutada ka raskemast inimesest keskmise kehakaaluga inimese. Küll aga on ka neid, kellele on eesmärgiks jõuda tippu, seljuhul muutub sport eluviisiks. Jälgima peab siis oma päeva üles tõusmisest magama minekuni. Sinna vahele peab mahtuma kõik selleks vajalik - tervislik söök, treeningud, puhkus ja taastumine, sest eesmärke saavutab vaid kõva trenniga ning vaevaga. Sportlasele, kelle eesmärgid on kõrgemad, kui rahvasportlasel, tulevad kasuks isiklik treener, kuulumine toetavasse klubisse ja võimalus võtta osa treeninglaagritest. Tahtejõud peab olema suur, ei tohiks iga väiksemagi tagasilöögi pärast käega lüüa. Peab hoidma eesmärgi silme ees ja ikka edasi püüdlema.
Kehaline kasvatus- vajalik või mittevajalik õppeaine Milline totter küsimus. Minu arust on kehaline kasvatus kindlasti väga vajalik õppeaine. Eriti kasvavale organismile. Väga paljud lapsed on lõpuklassi puhul treeningud pooleli jätnud, et korralikult klass lõpetada ja sellepuhul ongi kehaline kasvatus hästi oluline, et noored, kes on harjunud intevsiivselt sporti teha, saaksid nad siiski natuke ennast treenida. Kahjuks mõned lapsed arvavad, et kehaline kasvatus on mõttetu õppeaine ja ei viitsi sellest tunnist osa võtta, kuid liikumine on noortele oluline. Tegelikult on liikumine kõikidele inimestel väga vajalik tegevus.Sellest peab natukenegi midagi head leidma
Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus. Kiiruisutamise treening Kiiruisutamine nõuab kiirust, jõudu ja vastupidavust, mistõttu peavad uisutajad arendama põhiliselt oma jalgu, et suuta võimalikult tugevasti tõugata. Uisutajad peavad vastu pidama pikad distantsid, nagu 5000 m ja 10000 m. Samas nõuavad lühemad distantsid, nagu 500 m ja 1000 m väga tugevat kiiruslikku treeningut. Distantsid kiiruisutamises on väga erineva pikkusega, sellepärast peavad ka treeningud varieeruma, kuna igal distantsil kasutatakse erinevat energiatootmissüsteemi. Sellest tulenevalt on iga uisutaja keskendunud oma distantsile ja treeningud on muutunud väga spetsiifiliseks. Et inimesel oleks piisavalt energiat tööd teha, peab toimuma kehas pidev ATP taastootmine. Töö iseloomust lähtuvalt jaotatakse ATP taastootmine kolmeks: 1) kreatiinfosfaadi anaeroobne lõhustamine; 2) glükolüüsi anaeroobne lõhustamine; 3) ATP aeroobne taastootmine. Kiiruisutaja asend ja tehnika
Igale treeningule järgneb puhkus. Puhkuse esimeses osas taastatakse treeningueelne organismi töövõime, s.t. kõrvaldatakse väsimus. Puhkuse teises osas aga suurendab organism teatud perioodiks oma töövõimet, saavutab endisest kõrgema suutlikkuse. Et töövõime taastumine ei lõpe väsimuse kõrvaldamisega ja lähtetaseme saavutamisega, vaid töövõime tõusuga senisest kõrgemale tasemele, siis nimetavad füsioloogid tekkinud seisundit ületaastumiseks. See ei teki alati. Kui treeningud on liiga harva, siis arengut ei toimu, sest kõrgenenud töövõime pole püsiv ja langeb vahepeal uuesti treeningueelsele tasemele. Seega alustatakse järgmist treeningut nagu uuesti algusest peale Kui treeningud toimuvad liiga tihti, ei jõua organism täieliku taastumiseni ja väsimus hakkab järk-järgult suurenema. Nii tekib üleväsimus, halvemal juhul aga ületreening või koguni tervisekahjustus.
direktori poolt kinnitatud tarifikatsioonile. 6. Spordikooli administratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. 7. Viia ellu abinõud sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks, mis suunatud töö paremustamisele. III TEENISTUSALASED KOHUSTUSED 8. Treener-pedagoog on kohustatud: 8.1 Juhinduma spordikooli sisekorra ja töösisekorraeeskirjadest. 8.2 Täitma õppekava ja viia läbi treeningud direktori poolt kinnitatud tunniplaani alusel. 8.3 Komplekteerida õigeaegselt õppetreeningrühmad vastavalt kinnitatud normatiividele 8.4 täitma direktori käskkirju ja pedagoogilise nõukogu otsuseid 8.5 pidama spordikooli administratsiooni poolt kinnitatud dokumentatsiooni (õppeplaani, aasta eelarve jm. dokumentatsiooni koostamine). 8.6 Õigeaegselt esitama spordikooli õppurite nimekirjad õppemaksu arvestamiseks ja arvete edastamiseks õppuritele. 8
Muusika töö Ooper (lk.60): 1. Ooperiloomine algab sellest, et helilooja valib teda huvitava teema, peale seda pöördub libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb. Kõigele lisaks peavad tal olema muusikaalased teadmised. 4. Esimene ooper oli "Vikerlased", autor oli Eevald Aava. Selle vahel on suur vahe, sest tol ajal said eestlased vähe informatsiooni sellest, mis ...
treenida jahikoeri, võtta osa muu kaubavedu eriautodega ning teoreetilistest ja praktilistest eriveokitega koolitustest ning harrastada koertega hobi- ja võistlussporti (jahikoertele mõeldud treeningud tehisurus, verejäljel, loodus- ja keskkonnalaste teadmiste tõstmine, jne) 11. MTÜ Händikäpp missiooniks on toetada iseseisvuse ja koostöö väärtustajaid läbi eneseteostuse 12. MTÜ Igale Lapsele Pere vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele ja noorele turvalise ning püsiva
Tänu sellel sünnib ka kohusetunne- trennis käimine. Ma ise olen kergejõustiku inimene. Olen tegelenud sellega juba pea 3 aastat ja võin julgelt väita et mind on nakatanud spordipisik. Esimesel aastal oli küll nii,et trennid olid lünklikud ja eriti polnud seda viitsimist ka. Pärast esimesi võistlusi oli koju minnes väga hea tunne ja kõik kohe kiitsid et kui tubli ma olen. Nii ma tahtsingi koguaeg edasi võistelda ja nüüd on juba 5 korda nädalas treeningud. Mul on tekkinud eesmärgid ja ma tahan neid saavutada. Paremate eesmärkide saavutamiseks on vaja ka paremaid tingimusi. Veel...on päris kindel, et sporditegemisest tingitud distsipliin kandub suuresti üle ka teistesse eluvaldkondadesse. Samuti ausa mängu mentaalsus ja kõik sinna juurde kuuluv. Austatakse reegleid, vastast ja oma vanemaid. Meenutan veelkord, et kindlasti ei lähe alati nii hästi nagu sa alati loodad, ilmselt suurem osa üritajatest põrub
MEMO Kellele: dots Aira Lepik, PSP 6050 Avalikud suhted õppejõud Kellelt: Ermo Tambla, TSI RK-2 Kuupäev: 20.09.2010 Teema: Eesti suhtekorraldusfirmade teenuste analüüs Analüüsin oma iseseisvas töös suhtekorraldusfirma Hamburg & Partnerid (edaspidi H&P) pakutavaid teenuseid. NÕUSTAMINE Võrreldavad ettevõtted pakuvad võrdlemisi sarnaseid nõustamisteenuseid. Strateegiline ja taktikaline nõustamine on mõlemil pakutavate teenuste hulgas. Hill & Knowlton (edaspidi H&P) toob kriisinõustamise välja üldise nõustamise alateenusena. H&P seevastu pakub eralditeenust, kriisinõustamine, mille alaliikideks on eraldi väljatoodud simulatsioonid ja kriisiraamatud. Nõustamisteenused võrdlusalustel kattuvad. H&P nõustamise kohta on kodulehel rohkem informatsiooni. UURINGUD JA AUDITID H&P ei tegele ettevõttete maine uuringu ja analüüsiga. Muud sellealased teenused on pakutud. Lisaks rahulolu uuringutele, ...
erinevate kultuuride lavastatud rahvatantsuga. Kahjuks 1931. aastal läks Denishawni trupp lahkhelide tõttu laiali. 1933. aastal ostis Ted Shawn Massachussettsi osariigis Jacob's Pillow' talu, kuhu asutas tantsukooli ja kus valmis esimene ainult meestantsijate osalusega tantsukava. Sellest sündis trupp Ted Shawn and His Men Dancers. Sai alguse ka Jacob's Pillow' Tantsufestival, mis toimub tänaseni igal suvel. Seal talus toimusid trupi treeningud ning seal ka elati. Shawn lootis tõsta meestantsu mainet Ameerikas. Tema tantsud olid suurt füüsilist jõudu nõudvad ja väga mehelikud. Trupp oli väga edukas ning Shawn'il õnnestus muuta meestantsijate olukorda Ameerikas. Trupp läks laiali II Maailmasõja puhkedes, sest mehed kutsuti sõjaväkke. Shawn jätkas Jacob's Pillow' Tantsufestivali direktorina. Tema talus jätkas tegevust ka tantsukool, kus õpetati paljusid erinevaid rahvuslikke tantse. 1965. aastal sai ta National Dance
RASEDUSAEGNE TREENING Mina isiklikult leian, et liikumine ja trenn ei jookse külge mööda alla raseduse ajal. Kui end raseduse ajal koju istuma jätta, siis ma arvan, et on suurem võimalus rasedusjärgse depressiooni saamiseks. Olin loomulikult üllatunud kui teada sain et on oodata juurdekasvu ning loomulikult pälvis arstide tähelepanu ka kõhu puudumine. Selgitust sellele kahjuks ei leitud ent kõik on nii lapse kui ka minuga korras. Minu olukord oli väga kerge, sest mulle ei tekitanud probleeme raseduse ajal aktiivne olemine või koguni mõõdukalt trenni tegemine. Ma otsisin ka erinevaid liigutusi ja kergemaid trenniliigutusi, mida rasedad teha võivad ning uurisin ka, kas aktiivsus võib ka kasuks tulla. Miks on trenn raseduse ajal kasulik? Rasedusaegne treening mõjub hästi nii emale kui beebile, kergendab sünnitust ning sünnitusjärgset taastumist. On tõestatud, et füüsiline aktiivsus tõstab heaoluhormoo...
sotsiaalset kaasatust, kodanike osalust ning seda eelkõige noorte seas.Mõõdukalt spordiga tegelemine parandab tervist ning tänu sellele on tööjõudlus riikides kasvanud . Tervisliku eluviisiga inimesed suudavad ka vanemas eas tööd teha ning see on kasulik riigi arengule .Paljud ettevõtted hoolitsevad oma töötajate tervise ja liikumisvõimaluste eest, soovides selle kaudu vähendada haiguspäevade arvu ja tõsta tööviljakust, investeerides selleks teatud summa. Treeningud arendavad vastupidavust ja füüsilist vormi ,mille tulemusel on tööviljakus suurem ning töötajad suudavad paremat tööd teha .Mida tublim töötegija seda raskem ja suurema tasuga töö talle usaldatakse. Tööjaotus on kahte erinevat tüüpi rahvusvaheline ja geograafiline tööjaotus. Kui tööjaotus on paigas see tähendab seda kui igal inimesel oma kindel ülesanne, siis tööviljakus tõuseb märksa rohkem, sest multifunktsionaalsus ei too alati viljakat töötulemust.
Mina ja alkohol Essee Mina ja alkohol... See läheb raskeks, kuna mul endal pole alkoholiga mitte kunagi kokkupuudet olnud, ega taha ka, just selle pärast et ma ju näen ise mis tänapäeva inimestega toimub kui nad alkoholi tarbivad, ning mina kardan seda enda nahas tunda. Kuid miks tänapäeval noored alkoholi joovad? Alkohol on tänapäeva noorte seas väga levinud, et sa võid iga ettejutuva noore käest küsida et mis alkohoolne jook talle kõige rohkem meeldib ja sealt ei tule vastust nagu: "Ma ei joo alkoholi." Vastus on lihtne - et olla lahe või et kool unustada või on mõni tähtpäev. Terve elu on neil üks pidu ja pillerkaar, kuid kui sa vaatad seda kõike veidike kaugemalt, siis saab elada ka ilma joomiseta, kui kui sa ükskord juba alustad, siis enam seal lõppu ei ole, juhul kui sul on enesekindlust nii palju ja suudad öelda ei pudelile. Et olla lahe? Selle pärast juua e...
käigus võib vedeliku kaotus ulatuda kuni 2 liitrini tunnis, paljudel vastupidavusaladel võib see ulatuda kuni 5-6 liitrini. Niisuguses koguses vett on võimatu tarbida treeningu ajal, mistõttu peab vedelikukaotuse vastu valmistuma samamoodi kui energiakaotuse puhulgi! Enne treeningut on soovitatav juua küllaldaselt vett, et keha saaks normaalselt toimida. Paljud atleedid alahindavad vedeliku tähtsust ja kipuvad isegi tarbitava veekogusi piirama. Tavaliselt ei lähe neil siis ka treeningud hästi. Tähtis on teda, et higistamise hulk on sõltuv keha pindalast. Enne treeningut joodud vesi aitab hoida vee, kehatemperatuuri ja soolade tasakaalu. Treeningu käigus on soovitatav aeg-ajalt juua. Kui palju see sõltub juba harjutuse sooritamisel kaotatud vee hulgast. Üldiselt oleks soovitatav juua väikeste koguste kaupa, sest ka ülearu joomine ei mõju hästi ning taksitab harjutuse sooritamist. Samas kui makku
1. MIS ON KULTUUR Mõistet ``kultuur`` võidakse kasutada erinevates tähendustes, kõige üldisemalt tähendab aga see inimtegevust. Seda mõistet on palju defineeritud ja erinevalt käsitletud. Mõnikord seostatakse ka seda mõistet tsivilisatsiooni mõistega. Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest ning sellest mis pole inimese loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised ,oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Inimese kui bioloogilise organismi omadused on kaasa sündinud, st antakse edasi pärilikkuse teel geenidega. Inimese kui ühiskond...
Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeninguplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka selleks, et olla terve. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall
stipendiumides, mis ei anna neile sotsiaalseid garantiisid (teised kultuurivaldkonna inimesed saavad aga maksustatud tasu oma töö eest). Treener ei saa teha oma tööd hingega ja täieliku pühendumisega, kuna suur koormus langeb teise töö peale. Positiivne samm, mis eesti spordis läbi viidud, on see, et kõikidel spordiklubide treeneritel peab olema ette näidata kutsejvalifikatsiooni tunnistus, et omavalitsuselt pearaha kätte saada. See näitab seda, et treeningud peaksid laias laastus olema kvaliteetsed, sest treenerid on omandanud erialased algteadmised. See on positiivne nii sportlastele, kui treeneritele endilegi. Mina leian, et spordialade alaliidud ja ülikool peaksid omavahel rohkem koostööd tegema. Seda just koolituste pakkumises ja kutsetunnistuste saamisel. Treenerite töö efektiivsemaks muutmiseks tuleks näiteks tulemuslikule treenerile maksta lisatasu. Ehk mida kõrgem kvalifikatsiooniaste on treeneril, seda paremini saab ta tasustatud
Spordiga tuleb tegeleda mitu korda nädalas. Luukude peab saama omastada D-vitamiini ja mineraale, mis on kasulikud luudele ja hammastele, selleks tuleb aga lihastega tööd teha. Kõige rohkem vajab regulaarset sportimist inimese süda. On teada, et inimese süda vajab 40 min päevas füüsilist koormust, et olla terve. Kui palju on siis kasulik inimesele teha füüsilist koormust nädalas, et sportimine saavutaks oma eesmärgi? Kindlasti oleneb see inimese vanusest. Liiga harvad ja lühikesed treeningud ei anna tulemust. Usun, et inimene peab ise tundma kui palju ta on valmis korraga sporti tegema. Sport ei ole kasulik kui sunnitakse sporti endale vägivaldselt peale. Kui näiteks pole jõudu teha hetkel sporti, ei tule vägivaldsest sundimisest sportimisele, mitte midagi head välja. Pigem on see tervisele kahjulik. Kui aga sellised ,,ei jõua tujud" muutuvad liiga pikaajaliseks, tuleb end siiski enda heaolu nimel selleks sundida. Spordiga ei tohi end ülekoormata
kahjustanud inimkonna tervislikku seisundit ja toonud kaasa palju negatiivseid tulemeid nagu näiteks liigsöömine või vastupidiselt nälgimine. Optimaalseim oleks tervisesportlasel treenida 3 korda nädalas ja hea enesetunde korral isegi rohkem. Treeningud võiksid algselt olla kestuselt vaid 20-30 minutit pikad. Suurim viga tehakse ka enamjaolt sellega, et tahetakse kohe ja kiiresti saavutada supervormi, mis tegelikult on aga võimatu. Kiire kaalulangus ja pikad treeningud toovad endaga kaasa hilisema stressi, treenimise vähenemise ja seevastu hoopis kaalu tõusu ja ülesöömise. Kasulik oleks alustada lühikeste treeningutega ja pidevalt vaikselt koormust tõsta. Nii on kõige optimaalsem viis enda tervislikku seisundit parandada ja liikuda vaikselt kuid kindlalt paremate eesmärkide suunas ilma organismi kurnamata. Seejuures ei juhtu ka seda, et inimene ühel hetkel tunneks end niivõrd väsinuna, et tahaks aktiivsele eluviisile lõppu
tekib väsimus kohe. Suurendada tuleb koormusi aeglase intensiivsusega tsoonides. Muidu kurname organismi ära. Tsoon1 mõjustab rasvade ainevahetust. Mida rohkem kasutame rasva, seda rohkem säästame süsivesikuid. Ökonoomsem distantsi läbimine. Aeglased lihaskiud kasutusel. Mida rohkem kasutatakse, seda parem sportlane on paraneb ökonoomsus. Negatiivne mark: treening peab olema pikaajaline. Sportlane, kes 4-5h harjutab, treeningu efekt algab 45ndast minutist. Lühikesed treeningud on väikese koormusega Tsoon2- mõjustavad süsivesikuid ja rasvasid. Antakse tugevam impulss, millest organism on võimeline taastuma. Tempo on kiirem, inimesel tekib mulje, et ta liigub kiiresti. Väsimus võib saabuda ootamatult. Põhjustavad sümpaatilist stressi mida intensiivsem treening, siis organism ei jõua enam taastuda, närvisüsteem ei jõua enam tasakaalu minna. Erineva tasemete sportlasel intensiivsus peab olema erinev! Treenides vähem peab olema intensiivsus kõrgem
Sõudeklubi pärnu Tegevused: Treeningud, võistlused,jooksuvõistlused ja muu Sõudmisest vees ja kuival maal: Vee peal liikumine on iidsetest aegadest pärit edasi jõudmise viis. Esimeseks liikumisvahendiks arvatakse olevat puutüvi, esimeseks paadiks aga puutüvest õõnestatud paat. Vana Egiptuse Derelbahesi templi varemetest leitud skulptuurid annavad märku, et juba 2500 a. e. Kr. kasutati pikkade aerudega sõudmist. Seda sporti ülistasid antiikaja poeedidki - Homeros foiniiklaste sõudekunsti ning Vergilius esimesi sõudevõistlusi. Põhja Euroopas kujunes sõudmine eriti oluliseks liikumisviisiks. 8. sajandi keskpaigast kuni 11. sajandini röövretkedel osalenud viikingid vedasid oma saaki just aerude taga higistades. Nagu selgub, on sõudmine võimalik ka kuival maal. Selleks pole vaja muud, kui kõrvaloleval pildil asuvat aparaati. See Concept 2-e nime kandev seadeldis konstrueeriti esmakordselt 1981. aastal. Con...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
