Leiame pumba karakteristiku päevase olukorra jaoks: Q1+2=240 l/s = 0,24 m3/s ning töötab üks pump, H = 32 m. Koostame sarnasusvalemeid kasutades afiliteedikõvera: Q2, m3/s 0,00 0,02 0,06 0,08 0,10 0,14 0,18 0,20 0,25 0,30 0,40 H2, 18,0 22,2 34,7 50,0 88,8 m 0,00 0,22 2,00 3,56 5,56 10,89 0 2 2 0 9 Kuna päeval töötavad kaks pumpa, siis pumpade kogujõudlus võrdub sama surve juures töötavate pumpade jõudluste summaga: Päevane olukord afiniteediga 100.00 90.00 80.00 70.00 60.00 Valitud pump päeval 50.00 Tulekahju korral Afiniteet 2 pumpa 980 rpm-ga Tõstekõrgus H (m) 40
on kontaktmanomeeter kasutusel pumba sisse- ja väljalülitamiseks). Veenivood paagis kontrollib nivooandur (joon. 3.3.3, c). Ülemise nivoo juures annavad ühed kontaktid väljalülitussignaali, alumise nivoo saavutamisel teised sisselülitamissignaali. a) Joon. 3. Pumbajaamas kasutatavad andurid: a veerelee, b kontaktmanomeeter, c- nivooandur Pumbajaamas on üldjuhul mitu pumpa, mida juhitakse vastavalt vajadusele valitava algoritmi järgi. Anduriteks võib olla mitu nivooandurit või ka kulumõõtja. Viimasel juhul on võimalik sujuv reguleerimine. Joonisel 3.3.4 on esitatud pumba käivituse juhtimise ja siibri avamise releeskeem [2]. P nivoorelee kontakt PY automaatjuhtimise relee
1.jahautussüsteemi ül. Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) säilitada mootori ühtlane töötemp. 2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5
80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reageerib vedeliku temperatuure asubsuure ja väikse ringi vahel termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. Vedeliku pump Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. Radiaator Jahutab jahutusvedelikku Ventilaator tekitab õhuvoolu läbi radiaatori
voolikuliinidesse. Üheastmelise tsentrifugaalpumba tööpõhimõte Kaheastmelise tsentrifugaalpumba tööpõhimõte (kõrgem surve) VÄLJASTATAVALT RÕHULT JAGUNEVAD NORMAALSURVE PUMP (...-20bar) KÕRGSURVE PUMP (üle 20bar) SURVEPUMP (tsentrifugaalpump) KIIRE JÕUALLIKAGA ÜHENDAMISE VÕIMALUS VÄIKESED GABARIIDID LIHTNE JA KERGE KONSTRUKTSIOON LIHTNE RÕHU JA TOOTLIKKUSE SEADMINE SUUR KASUTEGUR PUMPA ISELOOMUSTAVAD SUURUSED TOOTLIKKUS (l/sek või l/min) VÄLJASTATAV RÕHK (kPa või bar) IMIKÕRGUS (m) VÕIMSUS (Kw) KASUTEGUR (%) TULETÕRJEPUMPADE TOOTLIKKUSEKS ON KESKMISELT 2000-4000 l/min 10bar JUURES TULETÕRJEPUMBAD ON ENAMUSES NORMAALSURVEPUMBAD MEIE TÖÖS KASUTATAVAD PUMBAD SURVEPUMP (tsentrifugaalpump) VAAKUMPUMP (kolbpump/membraanpump) SUKELPUMP (tsentrifugaal/propellerpump) EJEKTORPUMP (imi-jugapump) UJUVPUMP VAAKUMPUMP
*Ekvaatorist asub mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkreal, sest lõunapoolkeral on vähe maismaad *Nullmeridiaanist asub mõlemal poolkeral enam-vähem võrselt *Paikneb laiguti enamasti mandrite keskosas *Kõige rohkem on Euraasia keskosas, palju on ka Põhja-Ameerika keskosas ja vähe on Lõuna-Ameerika kagu, Aafrika kagu ja Austraalias kagu osas *Erinevate nimedega rohtlad: Euraasias on Steppi, Ungaris Pusta, Põhja-Ameerikas on Preesia, Lõuna-Ameerikas Pumpa ja Aafrikas on Veld 6. Rohtla kliima *Valdavalt parasvööde (lõuna osas) (v.a Pumpa, Veld ja Austraalia kagu osa, mis on lähistroopises) *Neli aastaaega *Talv -5*C…+5*C, suvi 15*C…25*C *Sajab 200-400mm aastas *Sajab valdavalt kevadel 7. Rohtla mullad Mustmullad. Maailma viljakamad mullad. Huumus võib olla kohati 2 meetrit. Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid. Soodne mõju ka rohketel mullabakteritel ja selgrootutel.
0,26 161,93 157,93 0,28 185,56 181,56 0,30 210,95 206,95 Võrgu graafik 50,00 H (m) 45,00 40,00 35,00 30,00 25,00 20,00 15,00 10,00 5,00 0,00 Q (m3/s) Võrk tuli Võrk tava Afiniteet öö Afiniteet tava Afiniteet tuli 1 pump 2 pumpa 3. Valin pumba APP44-150 (200-150-400) Impeller 283925 CLOSED B26 Z6 d 410 mm P 19,5 kW 81 % NPSHr 2 m 4. Kontrollin pumba sobivust v 0,795775 Re 121521,1
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaa...
Vooluvõrku lülitamisel mootor ei käivitu, pump ainult “undab”. Lülitage pump otsekohe vooluvõrgust välja, et vältida mootori mähiste kahjustumist! Kontrollige, kas pumba mootori tagaosas olev jahutusventilaatori kate pole mõnest juhuslikult saadud löögist viltu peal ja kiilunud võllil oleva ventilaatori tiiviku kinni. Selleks eemaldage ventilaatori kate ja üritage nüüd uuesti pumpa käivitada. Kui ka nüüd mootor ei käivitu: Katsuge, kas mootorivõll koos ventilaatoriga pöörleb vabalt. Kui võll pöörleb vabalt võib viga olla rikkis käivituskondensaatoris või vigastatud mootori mähistes. Toimetage pump remondiesindusse. Kui võll on kinni kiilunud: Juhul, kui pump on pikemalt ilma kasutamata seisnud, võib olla kinni kiilunud võllitihend
Tarne oli natuke üle euro ja oli umbes nädala pärast kohal. Nüüd tekkis probleem sellega, kui paneel laeb akut ja lülitades akule taha tarbija hakkaks paneel tööle vastupidi ja hakkaks soojenema, ning tarbiks sellega palju energiat ja kahjustaks paneeli. Seega oli tarvis paneeli ja aku vahele kontrollerit. Õnneks oli selliseid asju ebays müüa vaid mõne euroga. Kokku maksis kontroller 4.99$ , mis teeb 4.65 eurot. Saatmine oli tasuta. Järgmisena oli tarvis siis pumpa, millega vett kasvuhoonesse pumbata. Kuna oli atrvis pumpa mis töötaks 12v pealt kitsendas see valikut oluliselt. Eestist jällegi sellist pumpa mõistliku hinna eest saada polnud tuli jällegi ebay poole pöörduda. Väikese otsingu järel oligi sobiv pump olemas ja maksis vaid 14.31$, mis on 13.3 eurot. Ainuke probleem selle pumbaga oli see, et vooliku kinnitus, mis selle küljes oli on 30mm diameetriga, kuid voolik, mis sinna külge pidi mine oli vaid 19mm läbimõõduga
selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil. See näitab kõrgust, kuhu võib tõsta 1kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud erienergia arvel. Seetõttu pumba tõstekõrgus ei sõltu vedeliku tihedusest p 2 - p1 2 - i2 H= + H0 + s g 2g Pumba imemiskõrgus vedeliku imemine pumpa toimub rõhkude vahe tõttu imemisruumis ja pumbas. Imemiskõrgus
kiirusega veetorus , mille tulemusena esinevad imitorus rõhukaod. Reaalses olukorras võib lugeda, et veepinnal vedeliku asendienergia ja vee kiirus on null st. z0= 0 ja v0=0 , siis põ/(g) =z1 + pi/(g) + vi2 /(2g) + hti , siit tegelik imikõrgus z1 = hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Järeldame , et tegelik imemiskõrgus on vähem kui 10,33 saadud valemi sulgudes esitatud avaldise võrra. pi /(g) > 0 on absoluutsurve pumpa sisenemisel vi2 /(2g) kineetiline energia pumpa sisenemisel Tegelikus pumbas imemiskõrgus teoreetilisest on alati väiksem , sest: - reaalses pumbas pump ei suuda tekitada imitorus absoluutset vaakumit, - osa õhurõhust vedeliku ülessurumiseks kulutatakse hüdrauliste takistuste ületamiseks ( sisehõõrdumine ja keerised), - osa staatilisest õhurõhust kulutatakse vedeliku liikuma panemiseks s.o. kineetiliseks energiaks. Peale vaadeldud tegurite mõjutab pumba imemiskõrgust pumba tehniline korrasolek ja vedeliku temperatuur
Õli läbib enne hüdromootorisse sisenemist lukkklapi, mis sõltuvalt õli sisseandmis suunast laseb õli sisse ühelt poolt ja samal ajal laseb välja teiselt poolt. Kui pump survet ei anna, siis lukkklapp blokeerib õli väljapääsu hüdromootorist, et blokeerida balleri liikumine. Pumbad võivad töötada koos või eraldi. Tavalistes tingimustes opereeritakse ühe pumbaga, teine pump on varureziimil ja avariiolukorras saab toite avariigeneraatorilt. Eriolukordades kasutatakse kahte pumpa korraga. Pumbajaamad on varustatud solenoidklappidega, mida juhitatakse normaalolukorras läbi sillas oleva juhtpuldi. Pump asub sukeldatult õlitangis. Tank on jagatud kaheks kambriks, üks kamber kummalegi pumbale. Igas kambris on madala õlitaseme indikaator.
ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte:
Veojõukontrolli süsteemi eesmärk on vältida üleliigsest veojõust tingitud veorataste läbilibisemist. Veojõukontrolli süsteemi töö põhineb ABS pidurisüsteemi rataste pöörlemiskiiruste anduritel. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal üks või rohkem veoratastest hakkab läbi libisema. Koostöös mootori juhtplokiga vähendab süsteem mootori võimsust, ning vajadusel, kasutades ABS pidurisüsteemis olevat pidurivedeliku pumpa, automaatselt pidurdab läbi libisema hakanud ratast.
RAKVERE AMETIKOOL AL 11 NIMI KUIVKARTER Referaat Rakvere 2011 Kuivkarter. Kuivkarteri mootorid kannavad õli õli paagist ära, mis on eraldatud mootorist. Selle mootori õlitussüsteem kasutab kahte õli pumpa. Üks pump õlimootoris, kus ta libestab kõike ning langeb mootori põhja. Sealt teise või vaba pump pumpab õli tagasi õli paaki. Sellepärast peab mootoril laskma töödata umbes viis minutit kontrolli. Kui te ei ole kindel, kas mootoris on õli või ei, lisada pint ja seejärel käivitage mootor. Kui õlitase tõuseb. Kui ei, siis lisa veidi rohkem õli. Esimene Honda 750/4s kasutati kuivkarterit nagu tegid Triumph, BSA, Norton, HarleyDavidson, Suzuki DR350s ja teised
Vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu,ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Hüdrauliline Elektrohüdrauliline Elektriline Hüdrovedeliku pump Reservuaar Hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem Hüdrovoolikud Hammaslatiga (kruvimutriga) integreeritud hüdrosüsteem Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle
küünarõnnalt palpeerides õige võimaldab saada õige mõõtmistulemuse. kuulatluskoht õlavarrearteril. Stetoskoop aseta küünarõndlale kohta, kust tundsid pulssi. Manseti alla võib jääda üks kiht riiet, kui see on õhuke ja pole kortsus. Pumpa mansetti nii palju õhku, et kätt Hoiab ära liigse õhu pumpamine mansetti varustav veresoon oleks kinni surutud ja ja vähendab mõõtmise valulikkust. veri ei pääse läbi soone. Pumpa seni, kuni stetoskoobist kuuldavad toonid kaovad ja lisa veel 3040 mmHg. Ava ventiil ja lase rõhul ühtlaselt langeda. Registreeri süstoolne rõhk esimese kuuldava tooni ajal. Registreeri diastoolne rõhk viimase kuuldava tooni järgi. Palpatoorne meetod Saab mõõta vaid süstoolset rõhku. Vajalik on vaid vererõhuaparaat. Selle meetodiga on väärtused umbes 5 mmHg madalamad kui auskultatoorse meetodiga. Aseta mansett ümber õlavarre ja pane 3 keskmist sõrme radiaalpulsi peale.
tänapäeval. Sel ajal, kui maja põles, polnud tuletõrjest eriti kasu, ainult väiksematel tulekahjudel. Neil oli ainult hobused, kes vedasid pumbaga vankrit, ja nad ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Esimesed tuletõrjeautod olid nahkkõrvadega natid ehk hobused, kes vedasid suurt ja rasket käru. Tavaliselt oli kaks hobust. Meeskonda kuulus üks sõitja, kes juhtis hobuseid põlengu juurde, neli pumbameest, kes pumpasid suurt pumpa, et vesi jooksama hakkaks, ja pritsimees, kes suunas vooliku otsa tule poole. Niimoodi see asi käis, sest neil polnud selliseid asju nagu tänapäeval. Siis kui leiutati aurumasinad, võeti kasutusele aurupumbad. See asi oli vähe tõhusam, sest sellel oli tugevam surve ja oli vähem inimeste jõudu. Sellele viskasid ainult puid kattlasse ja vesi jooksis. Aga sellel oli üks viga, et pump tööle hakkaks, läheb vaja vett, et aur pumba tööle paneks
Näiteks toon 4-taktilise sisepõlemismootori töötamise. Mootori töötamiseks peavad toimuma erinevad protsessid, mis on omavahel mehaaniliste ülekannetega seotud. Põhimõtteliselt kõik töökäigud annab väntvõll: väntvõlli otsas on hooratas, mille küljes on hammasrihm, mis ajab koos oma liikumisega ringi nukkvõlli, mis tagab klappide koostöö, veepumpa, mis tagab mootori jahutuse ja roolivõimudega autodel ajab ringi roolivõimendi pumpa, ja generaatori rihm, mis ajab ringi generaatorit. Väntvõll tekitab ka kontaktide koostöö, mis lõpuks tekitab küünlale sädeme. Sisepõlemismootori töötaktid 4-taktilisel sisepõlemismootoril on neli takti ehk siis protsessi, mille käigus kolb liigub ühest surnud asendist teise. Surnud seisund ehk asend on piirasend, millal kolb muudab oma liikumissuunda. 1. takt sisselasketakt sisselaskeklapp avaneb vastavalt
kruvipumba müratase äärmiselt madal. omavahel minimaalse lõtkuga. Kui süsteem käivitatakse liigub sisselasketorus olev õhk läbi pumba tekitades sisselaskeavas S alarõhu, mille toimel imetakse töövedelik reservuaarist pumpa. Seejärel surutakse vedelik pumba korpuse ja hammasrataste vahele jäävas ruumalas väljavooluavasse. Põhiparameetrid Töömaht 0,2 200 cm3 Sele 4.13 - Kruvipump Töörõhk < 300 bar
Merevette viidav kala tuleb vaktsineerida Puurkaevu vesi Piisav kogus Vett peab aereerima Vee soojendamine vajalik vee koostise reguleerimise seadmed FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (3) Veevarustuse järgi jagunevad kasvandused isevoolseteks ja pumbatavateks Esimese puhul voolab vesi kalakasvatus rajatistesse kanaleid, renne või torustikke mööda ja läbivoolu reguleeritakse. Teise puhul pumbatakse vett kasvandusse ööpäevaringselt. Pumpa misel põhineva veevarustuse puudusteks on kõrgem hind ja kala hukkumist põhjus tavate avariide oht FORELLIKASVATUSRAJATISED Forelli võib kasvatada mitmesugustes rajatistes. Peamine pole tehniline lahendus, vaid veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, millest omakorda oleneb kalade tihedus vees ja juurdekasv. Rajatised jagunevad: Piklikud pinnasetiigid Basseinid Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem PIKLIKUD PINNASETIIGID Vee sügavus 0,51,5 m
Ida-virumaa Kutsehariduskeskkus Juuksuri erialal Marina Varlashina Kutsehaigused mis ohustavad,meie erialal. Katri n Veber Võimalikud kutsehaigused on tüsistunud veenilaiendid jalgadel, ärrituslik nahapõletik ja allergilised haigused. Juuksurid puutuvad tööl kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, mil on nahka ja limaskesti ärritav, aga ka allergiat tekitav toime. Allergia võib ilmneda isegi kliendi juuste ja kõõma suhtes. Tähtsamateks keemilisteks allergeenideks on juustevärvid, mis sisaldavad ammoonium- parafenüleendiamiini, persulfaati, ursooli jm, püsiloki kemikaalid, ampoonid (sisaldavad formaldehüüdi, bensoehappe derivaate jm), soengulakid (koostises on looduslik vaik ellak). Habemeajamiskreemides leidub Peruu balsamit, m...
Välised lekked olenevad pumba tehnilisest korrasolekust ja on tavaliselt väikesed või peaksid puuduma üldse. Sisemised lekked esinevad pumba tööorgani ja kere vahel ( ka klappide vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest. Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur ( 0 või v). 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba imemiskõrgus ja kavitatsioon. (vaata loengus antud joonist) Pumba imemine on vedeliku surumine pumpa atmosfäri rõhu mõjul , kui pump tekitab pumba imitorus ja pumba sees hõrenduse.. Seega imemine on seotud atmosfäri rõhoga (760 mmHg ). Kui puudub atmosfäär ,siis pole ka pumbal imemisvõimet. Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi tõuseks imitorus 10,33 m. Teiste vedelike , mille erikaal on veest väiksem , veesammas on teoreetiliselt kõrgem. Näiteks vedelik erikaaluga 0,8 maksimaalne imisammas on 10,33/ 0,8.
- asendab vanemate pidurisüsteemide mehaanilist pidurdusjõuregulaatorit. EBV tööpõhimõte Mõnedel mudelitel on peasilindri esipiduriharu poolel rõhuandur, mille kaudu jälgib juhtplokk haru korrasolekut. Juhul kui tagarataste libisemine ületab lubatud piiri, suletakse pealevooluklapp ning peasilindri ja rattapidurite vaheline ühendus katkeb. Juhul kui libisemine ikkagi ei vähene, avatakse äravooluklapp ja rattasilindritest lastakse osa pidurivedelikku rõhuakudesse. Pumpa tööle ei rakendata! 3. EDS - Diferentsiaali lukustus Kuna libedal teel auto liikumahakkamisel, kui rattad hakkavad kaapima, tavaliselt pidurit ei vajutata, siis on EDS-i töölerakendamiseks vaja eraldi, rõhku tekitavat pumpa. EDS aitab libedal teel alustada liikumist. Sõidu alustamisel pidurdatakse kaapivat ratast ja pöördemoment siirdatakse läbi diferentsiaali teisele rattale. www.hmv-systems.fi EDS tööpõhimõte
Konstruktsioon : Mittereverseeritavad pumbad on varustatud ülelaskeklappidega . Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit. Kruvipumba töötamisel tekkiv teljeline jõud on küllalt suur ,siis selle VESIRÕNGASPUMP VESIRÕNGASPUMP Vesirõngaspump on laialdaselt kasutatav vaakumpump. Pumba ümmarguses keres pöörleb eksentriliselt paiknev tiivik, enne käivitamist pumpa valatud vesi paiskub tsentrifugaaljõu mõjul ühtlase kihina vastu keret. Moodustub sellise paksusega veerõngas (siit ka pumba nimi ), mis puudutab tiiviku võlli (ülearune vesi surutakse välja ). Kõik tiiviku labad ulatuvad otsapidi vette , mistõttu labadevahelised ruumid on üksteisest eraldatud. Tiiviku pöörlemise suunas labadevaheline ruum algul suureneb ja tekib hõrendus , mil toimel imiavast tungib sisse pumbatav vedelik ( või õhk kui pumpa kasutatakse vaakumpumbana
mõlemad töös olema (rõhk peab suurem olema) o Trikilennukitel on kahel poolt paaki võimalik kütust võtta o Kui lennukis tulekahju siis tuleb koheselt sulgeda kütuse kraan o Kahe paagilistel on o Kui on pöörangud siis kulub ühes paagis rohkem kütust kui teisel o Suurtel lennukitel vesi nii suureks probleemiks pole, o Ohtlik on kui turboreaktiivmootorisse satub suur kogus vett ja korraga o Pumbad: Enamasti kasutatakse turbiintüüpi pumpa, kasutatakse ka tsentrifugaaltüüpi pumpa o Crossfeed system risttoite klapp o Jettison süsteem võimaldab kütust välja lasta lennukist o Lämmastik ei lase süttida o Osa kütust juhitakse lennuki tagaossa, lennuki trimmimiseks o Boeing 787 stabilisaatorisse on võimalik kütust pumbata o Kütusetorustik, mis läbib survestatud kereosa peab olema kahekordne.
suurendamiseks Pumbad, pumpade tööparameetrid Pumbad – hüdraulilised masinad, mis muundavad ajami mehaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Vedeliku rõhkude vahe tõttu pumbas ja torustikus toimub vedeliku transport. Pumba tööd iseloomustavad parameetrid on järgmised: • tootlikkus Q s.o. pumpa ajaühikus läbiva vedeliku maht, m3 /s, • tõstekõrgus H (m), iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab, • võimsus N (W) ja kasutegur η , • tööorgani liikumissagedus n (pöörlemis- või käigusagedus, s-1, p/min, p/s, käiku minutis). Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine.
..Une pealt lindi pealt õppimine. ... · Mille kohta öeldi: ,,Ega me vargile lähe, ainult natukeseks laename, tehnikat peab ju täie võimsusega kasutama. Kaur ütles seda kui Kiilikese südametunnistus hakkas karjuma. · Mis juhtus magnetofonilindiga? Magnet (mis oli agu käes) tõmbas sõnad ära · Miks ma hommikuti kooli hilinen · Miks ja kuidas otsustasid poisid leiutaja Valdemar Karu aidata? Nad tahtsid õpetada lehmad pumpa kasutama. · Mida õpetasid poisid mullikatele platvormile mineku asemel? Miks hilineb pärast seda Agu Sihvka pidevalt kooli ning Kiilike käib koplist mööda venna pikas palitus? Üle traataia hüppamist ja naeri ja enda järel jooksmist.Sest mullikad tahtsid kooli kaasa tulla ja selle et teda ära ei tuntaks. · Kuidas me dresseerisime meremadu · Millist Mart Obukaku lauset kuuldes oli Kiilike nõus oma mütsi ära sööma? Kas ta sõi.?
silindriga (trumliga), mis pöörleksid erisuundades ning mis vähendaks pesu pesemiskordi ja saavutaks paremaid tulemusi, kuid seda masinaidee ei ole läinud veel tootmisesse. 2. Pesumasina tööpõhimõte Kui juhtseade annab käskluse, avanevad sissevooluklapid ja vesi koos pesuainega voolab trumlisse. Kui masinas on vajalik kogus vett, hakkab mootori abil perforeeritud sisetrummel pöörlema ja pesemine algab. Väljavoolutoru kaudu pumbatakse must vesi trumlist välja. Must vesi voolab pumpa, kus see pesemis- või loputustsükli lõppedes tühjendab trumli. Sissevooluklapid lasevad sisse uue puhta vee ja algab loputus. Seejärel toimub tsentrifuug- algkuivatus ja lõpuks trummelkuivatus. 3. Pesumasina osade ülesanded · Sissevooluklapp- kaks elektronjuhtimisega klappi reguleerivad vee voolu pesumasinasse. · Pesuainesahtel- vesi voolab sahtlist läbi ja lahustab pesuaine. · Veevoolik- selle kaudu voolab läbi pesusahtli tulev vesi trumlisse.
ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte:
jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min),
2010. Sai võimalikuks füüsiliste objektide printimine, mis oli sama lihtne, nagu printerite puhul tekstidokumendi paberile saamine. Erinevad printerid: • Tindiprinter:(1951) kasutatakse tinti, mida pritsitakse paberile (Või muule printimispinnale). Tänapäeval on kasutusel kaks erinevat tehnoloogiat. Nendeks on CIJ ja DOD. ◦ CIJ (Continious Inkjet) – Antud printerite puhul kasutatakse kõrgsurvelist pumpa, mis suunab tindi läbi tindipritsi keha ja sealt selle läbi mikroskoopilise otsiku paberile. Kehas tehakse pidevast tindivoost väiksed piisakesed, mida mõjutatakse elektrostaatilise välja abil, et saata nad kas paberile või tagasi ringlusesse. Plussiks on suur kiirus nii printimisel kui ka tindipiisakeste liikumises ( Kuni 50m/s). See tähendab, et tindiprits võib asuda paberist üpriski kaugel
madalapingelisi pumpasid, mille juhe võib kulgeda maapinnal, kus seda saab maskeerida taimedega.Loodav purskkaevutüüp oleneb sellest missuguse joa te valite. Otsikud on eemaldatavad üksnes pumba äravoolutoru otsa keerates või vajutades. On väga palju erinevaid pihustussabloone ja otsikuid, mis tagavad pidevalt muutuva joa kõrguse ja vee mahu. Tuleb jälgida, et väljapritsitav vesi langeks veekokku tagasi, muidu on vesi varsti veekogust ,,kadunud". Pumpa ei paigaldata kunagi otse veepõhja- see hakkab imema põhjasetteid ja -muda. Paigaldage pump u´20 cm kõrgusele põhjast (näiteks kivi peale). Pumba filtrit on vaja paar korda nädalas puhastada. Biofilter toetab looduslikku lagunemisprotsessi, biofiltrid koosnevad bakteritele soodsa keskkonnaga pinnast. Puhastamiseks tuleks loputada veekogus filtreeritav kangas, kuna biomaterjali taastumine võtab aega neli nädalat, siis tehakse seda äärmisel vajadusel. VEE KVALITEET
Eeldatakse, et rongid liiguvad ühtlase liirusega. Esimene rong jõuab linna B 3 tundi varem kui teine rong linna A. Selle ajaga kui esimene rong läbib 250 km, läbib teine rong 200 km. Leida mõlema rongi kiirus. (1997) 12. Bassein täitub kahe toru kaudu 6 tunniga, kusjuures üks nendest torudest täidaks basseini 5 tundi kiiremini kui teine. Kui palju aega kuluks basseini täitmiseks kummagi toru kaudu eraldi? 13. Kaks pumpa koos pumpaksid basseini tühjaks nelja tunniga. Pumbad pandi korraga tööle, ent kolme tunni pärast läks esimene pump rikki. Teisel pumbal kulus järelejäänud vee pumpamiseks veel neli tundi. Kui kaua oleks pidanud järelejäänud vett pumpama esimene pump, kui esimese pumba asemel oleks samal hetkel läinud rikki teine pump? (1997) 14. Kaks müüriladujat, kellest teine alustab tööd 1,5 päeva hiljem kui teine, lõpetavad töö 7 päevaga. Kui sama töö
Savery uue vee pumpamise mooduse. Thomas Savery aurumasin ehk ,,Kaevurite sõber":1698.aastal patenteeris kapten Thomas Savery Londonis auru jõul töötava pumba. Ta teadis hästi oma leiutise tähtsust,öeldes,et juba mõne aastaga kahe- või isegi kolmekordistab ta leiutis kuningriigi rikkused.Savery kutsus oma leiutist ,,kaevurite sõbraks",sest ta kavatses sellega kaevandusest vett välja pumbata.Sellega muutus kaevurite töö palju ohutumaks ja mugavamaks. 1698.aastal täiustas pumpa inglise lendur Thomas Newcomen,pannes selle tööle väiksema rõhuga. Thomas Newcomeni kiikuva talaga masin:1712.aastal kavandas Inglismaal Dartmouthis elav rauakaupmees Thomas Newcomen Savery omast parema masina.Selle iseloomulikuks osaks oli massiivne puust risttala.Selline kiikuva talaga aurumasin seati üles kaevandussahti ava kohale.Niisugust pumpa kasutati esimest korda väljapumpamiseks Cornwali tinakaevandusest. Ent pump ei olnud ikka veel piisavalt tõhus
Kobalamiini varude ammendumine võib olla seotud hemolüütilise aneemiaga, mille korral ilmneb kiirendatud erütropoees (Lahner 2009: 5125). Teiseks, defitsiid võib olla tingitud gastrointestinaal patoloogiate esinemine, transport süsteemi kahjustusest ning järgneva kobalamiini malarbsorptaioonist. Näidiseks on Krooni tõbi (Allen 2017: 7), sisemise faktori puudumine, mis oli käsitletud eelnevalt peatükkis. Vähenenud soolhape sekretsiooni kroonilise gastriidi või proton pumpa imhibiitorite foonil põhjustab B12 vitamiini vabanemist toidust. (Allen 2017: 5-6). Osalise gastroektoomia, pankreatektoomia ja peensoole endoteliaal rakkude destruktsioon või selle osa resektsioon samuti viivad vitamiini biosaadavuse häireks (Green 2017: 2607). Kroonilise patoloogilise protsessidega seotud kõhunääre langenenud või puuduva esümatiline aktiivsusega ning haptokoriin proteiini lagunemise võimetusega rikkub kobalamini eraldamine transporteeriva kompleksist
kõrguse ja 20 km ümbermõõduga mäe. Energiaallikad 2) Maagaas: Oleks justkui ideaalne fossiilne kütus. Maagaasi peamiseks koostisosaks on metaan. Võrreldes nafta või kivisöe põletamisega tekib maagaasi põletamisel poole vähem süsinikdioksiidi. Kuid probleemiks on see, et tegemist on 24 korda tõhusama kasvuhoonegaasiga. Vesinik: Sarnaselt elektriga on ka vesinikku vaja toota; ühestki puuraugust seda välja ei pumpa. Vesinikku on tunduvalt keerulisem käsitseda kui teisi gaasilisi kütuseid, nagu metaan ja propaan. Õhuga segunenud vesinik on äärmiselt plahvatusohtlik. Energiaallikad Taastuvenergiad 1) Tuuleenergia: Inimkond on kasutanud tuuleenergiat juba oma eksisteerimise algusest saadik. Arvestades kõiki energiavajadusi, siis tuul moodustaks vaid 3% lahendusest. Tuuleenergeetika sektori hooletu ja jätkusuutmatu tööstusliku arengu
Lahendus võib osutuda kulukaks ning lisaks keerukaks ja kohmakaks. 2) Pumba jõudlust muudetakse tema pöördejõudluse muutmise teel. Tegemist on reguleeritavate pumpadega, mis on võrreldes mittereguleeritavate pumpadega oluliselt suurema maksumusega. Meetod on sobiv kasutada suure jõudlusega pumpade puhul, kui tarbitav vooluhulk muutub suurtes piirides. Kasutatakse paralleelselt mitut sama või eri jõudlusega pumpa. Seadmel on mitu erinevat kiiruste diapasooni, millest kasutatakse antud oludes sobivaimat. Vooluhulga reguleerimiseks diapasooni piires võib kasutada drosselit. 3) Kasutatakse mittereguleeritavat pumpa koos drosseli või vooluregulaatoriga. Meetodi eelisteks on reguleerimise lihtsus, kasutatavate seadmete väikesed gabariidid ja vähene maksumus. Puuduseks on
Asetage üks käsi kannatanu rindkere keskjoonele umbes rinnanibude vahele ja pange teine käsi teise peale. Viige oma keha raskus peopesa päkale. Hoidke käed küünarnukist sirged! Suruge 15 korda järjest. [Üksinda olles tehakse kaks hingamist ja viisteist pumpamist (2:15). Kahekesi tehakse üks hingamine ja viis pumpamist (1:5).] NB! Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna lapse koed ja elundid on äärmiselt õrnad (hinga ettevaatlikult ja pumpa õrnalt). Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! Suur väline verejooks: arteriaalsed (haavast tulev veri on helepunane ja pulseeriv) ja ka venoossed (veri on tume ja pidev) verejooksud tuleb peatada koheselt, püüdke sulgeda see esmalt kas või käega, teise käega sidumismaterjali otsides. Kui taskus marlirulli pole - ja kellel oleks? - siis sobib ka sokk või taskurätik. Seejärel pange
Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud protsessi läbiviimiseks, soojusülekandetegurit nii vee kui auru poolel, bolieri küttepind, peamised ehituslikud näitajad, leida surve- ja liinikaod bolieris. Oluline on leida terve liini ulatuses ka survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit. Igas protsessis on vaja ka teada, millise võimsusega pumpa vaja on. Need kõik arvutused on olulised, et majanduslikult teha ratsionaalseid otsuseid. Töö- ja arvutuskäik 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 t = ta - t1 ; °C t = (80-25)/ ln /((100-25)/(100-80)) = 41, 6 ºC ln ta - t 2 Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3
väljaklappi. Pärast läbipuhumis periodi klappid 6 ja 7 sulgevad. 32 2.3.1.4 Kõrgsurvepump Kõrgsurvepump annab täpselt reguleeritud kogustes ja suure surve all kütust pihustile, kus see pihustatakse silindrisse. Igal silindril on oma KKP. Pumbad on kinnitatud külgriirulitele kaheksa poldiga.Kõrgsurvepump on plunžeri tüüpi. Plunžerpump koosneb pumpa kerrese paigutatud plunžerpaaris (hülls ja plunžerist). Kere ülemises osas asub pumba surveklapp, mis surutakse vastu pesatihenduspinda vedruga. Plunžeri ja surveklapi vahel asub pumba töökamber. Hülsi ülemises osa asub pealevooluava, mis on ühendatud kütuse pealevoolutoruga. Kütuse tsüklilise koguse reguleerimiseks on plinžeri ülemisesse ossa fressitud soon. Reguleerimine toimub plunžeri pööramisega ümber oma telje
Lüsosoomid 11.klass 04.11.2007 Tallinn 2007 Sisukord Lk 2: Sisukord Lk 3: Sissejuhatus Lk 3: Lüsosoomide tüübid Lk 4-5: Lüsosoomid Lk 6: Ainete teekond lüsosoomidesse Lk 7-8: Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lk 9: Kokkuvõte Lk 10: Kasutatud kirjanuds 2 Sissejuhatus Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga...
· Kui vajad autot, eelista ökonoomseid mudeleid ja jaga oma autot teistega · Eelista lähemal toodetuid tooteid, eelista eestimaist 4. Kemikaalid ja keskkond Enne kui ükskõik, milliseid kemikaale osta, tuleks läbi mõelda, kas tegelikult on seda üldse vaja. Eriti selliste kemikaalide puhul nagu putukamürgid, õhuvärskendajad ja WC-ummis- tuse likvideerijad. Ummistuse puhul on kõige parem kasutada kummist pumpa. Vältige kangaste keemilist puhastamist. Paljud keemilised puhastused sisaldavad perk- looretüleeni- lahustit, mis jäävad meie või rõivastesse püsima ja on seotud vähi tekkimise- ga. Puhastusvahendite puhul on vajalik järgida täpselt kasutusjuhendit. Üledoseerimisel ei saavutata suuremat puhastusefekti, küll aga keskkonnareostust. Kui kodukemikaale osta, siis lähtuda ökomärgist. Eestis müüdavatel puhastusvahenditel võib leida järgmiseid ökomärgiseid:
Kui on, korda punkte 7-8. · Kuivata õhutuskruvi ümbrus õlist ja puhasta piduripuhastajaga. · Pane ratas tagasi alla ja eemalda tungraud. 10 · Vajadusel lisa piduriõlianumasse õli, et õlitase oleks kõrgemal normtasemest. · Korda õhutusprotsessi iga ratta juures. · Kontrolli piduri pidavust, vajutades tugevalt pedaali alla ning kontrollides õhutuskruvide ümbrust, et kuskilt ei lekiks. · Pumpa piduripedaali korduvalt, kuni pedaal hakkab täiesti ülevalt võtma. · Käivita mootor ja testi pidureid kõrvalisel alal enne teele sõitma minekut. 11
Tsentrifugaalpumba imikõrgus on väike, survekõrgus sõltub tootele mõjuvast tsentrifugaaljõust, mis on võrdeline tiiviku kiiruse ja raadiuse korrutisega. Vesirõngaspumbal on suur imikõrgus. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga. Labad liiguvad kordamööda tekkinud vesirõngasse, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum. Käivitamisel valatakse pumpa vesirõnga jagu vedelikku. Vesirõngaspumba imikõrgus on suur. 4 Mahtpumpades toimub pumpamine kindlate ühikmahtude läbiviimisega pumba korpusest. Mahtpumpadeks on kolb-, plunser-, membraan-, rootor-, siiber- (ehk lamellpumbad), kruvi- ja voolikpumbad. Mahtpumpasid kasutatakse sageli ka toodete doseerimiseks. Erinevalt tsentrifugaalpumpadest, sobivad nad hästi ka suurema
Kui basseini koguneb lehti, prügi ja muud suuremat rämpsu, eemaldatakse need näiteks kahvaga. Basseini suurpuhastuse peaks tegema vähemalt kevadel, kui vesi vahetatakse ja ka basseini seisukorda kontrollitakse. Filtriga basseinid on suhteliselt hooldusvabad. Filtri ülesandeks on hoolitseda vee puhtuse ja selguse eest. Samas võimaldab see vee bioloogilist tasakaalu hoidvate mikroorganismide tegevust. Filter takistab ka mustuse pääsu pumpa. Kui filter läheb umbe, siis vee joana voolamine väheneb, pump saab koormatud või läheb isegi katki. Hästi toimiv ja õige suurusega filter laseb kogu basseini veehulga endast läbi korra nelja tunni jooksul. Aurusauna puhastamine Suurimaks vaenlaseks on aurusauna jaoks katlakivi. See tekib iga kord kui kasutad aurufunktsiooni. Aurugeneraatori küttekehale tekib keemise ajal katlakivi kiht ja lõpuks kui seda ei puhasta põletab küttekeha läbi
parem. Mida suurem vee erikulu, seda parem jahutusefekt. 10. Vee erikulu n on tavaliselt piirides 1 –4. 1) Millest lähtutakse vee erikulu n valikul? 2) Miks ei ole otstarbekas kasutada vee erikulu üle 4 1) Lähtutakse sellest, kas vesi on ühekordselt kasutatav või korduvkasutus. Suurem on siis kui korduvkasutatav vesi. Oleneb ka kättesaadavusest. 2) pumba ja elektri kulutused lähevad liiga suureks, oleks vaja võimsat pumpa jne. 11. Nimetada vähemalt 3 veemajanduse ahela olulist lüli. Täpsemalt selgitada, miks soovitatakse vee jaotusvõrk planeerida ringtrassina (vähemalt 2 põhjust)? 3 lüli: vee algressurss, vee reservuaar, vee puhastamine ja muu töötlus. Puhastustööde ja remonditeostus on kergem; veevarustus parem, tarbjani jõuab ikka vesi. Soojusvahetid 1. Millised on soojusvahetite valiku olulisemad kriteeriumid? Nimetada vähemalt 4 koos selgitustega.
võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. 3. Pumbakamber-Kütusepump on bensiinipaagis paigutatud pumbakambrisse,mis hoiab ära õhu kaasaimemise ka siis,kui bensiinitase paagis langeb. Kütuse tagasivool rõhuregulaatorist pumbakambrisse on korraldatud nii,et moodustub imi-jugapump(ejektor),mis toimetab bensiini paagipõhjast pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest. 4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise
tegelikuks väärtuseks 1,45 ja kolvi varre poolse kolvi pindalaks 13,5 cm2. Pumba minimaalne nõutav tootlikkus 3 q = vA = 45 m × 0,001538m2 = 0,06921m = 69,2 l min min min 12 Vastus: Lähteülesandes nõutud tingimuste täitmiseks peab süsteemis kasutama pumpa mille tootlikkus oleks minimaalselt q = 69,2 l/min ning hüdrosilindrit mille läbimõõt oleks D = 50mm kusjuures kolvivarre läbimõõt oleks d = 28mm. Ülesanne 11. Variant 4 V1 = 1,4 m3 normaalrõhul olevat õhk, mille temperatuur on t1 = 18°C, surutakse kokku mahuni V2 = 0,6 m3 . Lugedes protsessi polütroopseks, arvutada, millised on gaasi rõhk p2 [bar] , temperatuur t2 [°C] ja tihedus 2 [kg/m3] peale kokkusurumist. Gaasi konstant R = 287 J/kg Valemid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
