INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimese organismi moodustavad umbes 60 000 miljardit rakku. Täiskasvanud inimesel on üle 200 rakutüübi. Kuigi rakkude põhistruktuur on ühesugune , on erinevad rakutüübid spetsialiseerunud täitma kindlaid ülesandeid. Organismi kui terviku normaalseks toimimiseks on vaja kõikide rakkude pidevat koostööd. Kõik inimese rakud pärinevad ühest viljastunud munarakust. Enne iga raku jagunemist kahekordistub tuumas asuv DNA. Esimeste jagunemiste tulemusena tekivad spetsialiseerumata tüvirakud. Neid iseloomustab enese taastootmise ja diferentseerumise võime. ( erinevateks rakutüüpideks kujunemine) Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Eristatakse nelja peamist koetüüpi: epiteelkude; sidekude; lihaskude; närvikude. Elundid koosnevad sageli tavaliselt rohkem kui ühest koetüübist, sageli kõigist neljast. Näiteks süda, neerud ja maks. Ühesuguse ülesandega elundid moodu...
Lk 72-Seened 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5
TAIMERIIGI arenemine-vetikad- >sõnajalgtaim,sammaltaim->paljasseemnetaimed->katteseemnetaimed. LOOMARIIGI ARENEMINE-käsn->ainuõõsne->ussid->limused->lülijalgsed>selgroogsed ehk keelikloomad(kala->kahepaikne->roomajad->imetajad, linnud. EHITUSTÜÜBI ARENEMINE-ainurakne tuumata(bakterid, arhed)->ainurakne tuumaga(algloom, vetikad)->rakukogum(seened, vetikad)->hulkrakne erinevate rakkudega(käsnad)->hulkrakne kudedega(ainuõõssed)->hulkrakne organitega(taimed)- >hulkrakne elundkondadega(loomad, inimene , kala). DARWINI TEOORIA- Vastavalt Darwini teooria alustele peaks leiduma lugematu hulk fossiile organismide üleminekust madalamatelt vormidelt (näiteks sisalik) kõrgematele vormidele (näiteks lind). LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikusest.
õhulõhed ja vigastused. Kandeseente tunnused? Vaheseintega hüüfid, osadel liikidel osade vaheseinte kohal pannalühendused(nõgi-ja roosteseentel puudub, mittesugulised eosed väga varieeruvad. Biotroofid- jahukaste, ebajahukaste, nõgi-ja rooste, viirused, fütoplasmad, Nekrotroofid- lahelaiksused, ja mädanikud, juure- ja viljamädanik, vaskulaarne närbumine, vähk seeneniidistik e. mütseel- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistrukstuur seentel. Kasvab ja toitub substraadis, kus seen eluneb. Seeneniit e. hüüf- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel. Võib-olla üherakuline vaheseinteta(tsönotsüütne) või hulkrakne. Diam. 3-4-30 mikromeetrit. HETEROTROOF- saab elutegevuseks vajaliku energia valmis org. ainest. BIOTROOF E. OBLIGATOORNE PARASIIT- TOITUB ELAVA ORGANISMI ARVEl vajab elusat peremeest oma haigustsükli läbimiseks
Amööb-muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlane-püsiva kujuga piklik keha, mille otsas on vibur. Kingloom-algloom, kes on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. Tõrilane- algloom, kes elab sümbioosis üherakuliste vetikatega. Kärglane-koorega amööb. Kiirloomad-meredes elavad ühed vanimad algloomad. Malaaria-hallasääskedepoolt levitatav haigus. Tallus-vetikate hulkrakne keha. Pleurokok-üherakuline rohevetikas, kes on kohandunud eluga õhu käes. Põisadru-lintja tallusega ja õhkpõitega pruunvetikas. Furtsellaaria-agarik. Agar- tarrendav aine, mida saadakse punavetikatest. Veeõitseng-kahjulik nähtus, vetikate ajutine vohamine veekogus. Porfüüra-Hiinas toiduks kasutatav punavetikas. Hüüf-seeneniit. Mütseel- seeneniidistik. Nõiaring-kui viljakehi moodustab ainult seeneniidistiku noorim osa. Pärmseen-üherakuline organism
oranzi ja punase värvuse. · Leukoplastid pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid nt kartulites tärklis Plastiidid võivad üksteisteks muutuda 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. 7. Miks taim veepuudusel närbub? Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. 8. Millistest osadest koosneb hulkrakne seen? Koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised
1.1)Vale.Bakterid on prokariootsed organismid.2)vale. pärmseened kuuluvad ainuraksete seente hulka.3)vale. taimed on autotroofsed organismid.4)vale. seenemütsul on harunenud hüüfide poolt moodusstunud seeneniidistik. 2. Tamerakul on rakus tselluloos. Seenerakk on väga sarnane loomrakuga ning kest kitiinist, kest on elastne. 3. Ebasoodsates tingimustes tekitavad bakterid spoore. Nad lasevad endast umbes 1/3 vett välja ning kattuvad tiheda kihiga. Nende ainevahetus peaaegu seiskub 4.Hulkrakne seen koosneb viljakehast, mis on maa peal ning mü.tseenist maa all. Viljakeha koosneb peamiselt kübarast, jalast ja tupest. Mütseel on seeneniidiohk. 5.Taimerakk saab elutegevuseks vajaliku energia fotosünteesi abil, mis toimub rohelstes plastiidides kloroplastides.6. Bakterid on jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Aitavad kaasa mulle tekkele ja kasutavad toiduks teistele organismidele kahjulikke aineid. Bakterid elavadteiste organismide soolestikus ning aitavad kaasa
Viljastumine- Inimesel spermi ja munaraku ühinemine munajuhas, sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Rakukobar- Pärast viljastumist järjestikuse jagunemise teel moodustuv hulkrakne moodustis. Viljastus- Kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi (kui ei kasutata rasestumist vältivaid vahendeid) Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumise edukus sõltub nii spermide arvust kui ka nende eluvõimest naise suguteedes. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar.
Bioloogia Tallus organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Hulkraksetel vetikatel pole eristunud organeid. Vetikarakkudes on kloroplastid. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegatatiivselt. Enamik vetikatest elab veekogudes. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. Vetikaid jaotatakse
11. Päristuumne rakk EUKARÜOOT 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? SCHWANN 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt PUNGUMISE teel. 14. Lagundab makromolekule. LÜSOSOOM 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. GOLGI KOMPLEKS 16. Puravik on KÜBARSEEN . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja LIHASkude 18. Eukarüoot HULKRAKNE 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA 20. Kloroplastis leiduvad kotjad moodustised. LAMELLID
. 22. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23.Seente üldised iseloomulikud omadused . 24.Milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus? 25.Milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27.Kuidas inimene kasutab baktereid? 1. tsütoloogia- rakuteadus, uurib rakkude ehitust ja talitust 2. ainurakne- koosneb ainult ühest rakust, on väga väiksed, palja silmaga ei näe 3. hulkrakne- on vähem kui ainurakseid, koosnevad paljudest rakkudest, on suuremad 4. prokarüoot- e. Eeltuumsed. Nende hulka kuuluvad bakterid, puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 5. eukarüoot- e. Päristuumsed. Jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine 6
11.Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 12.Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Vastused: 1.Seente ehitus Ainuraksed näit. pärmseened, sõnnikuhallikud Hulkraksed näit. aedsampinjon, kukeseen Koosnevad seenebiitidest e. hüüfidest, mis moodustavad seeneniidistiku e.mütseeli. Osadelviljakehad, mis koosnevad seeneniitidest 2.HALLITUSSEEN Ehitus- Nutthallitus- niidistik on üks suur hulktuumne rakk Pintselhallitus- niidistik hulkrakne, rakud ühe tuumaga Toitumine- valmis orgaanilised ained Metskõdu, surnud organismide jäänused Toiduained Orgaanilised materjalid (näit. ehitusmaterjalid) Paljunemine- eostega mis tekivad: Nutthallitusel- nutikujulistes eoslastes Pintselhallitusel- lülidena harude tippu Kahju inimesele- allergiad, haigused, mürgitused Kasu inimesele- antipiotikum, toit (juust, salaamivorst) Tähtsus looduses- lagundajad 3. PÄRMSEEN Toitumine: suhkrutest Paljunemine:
erinevates kohtades, näiteks kaldalähises meres või kuumaveeallikates. Supis tekkisid lihtsatest ühenditest keerulisemad orgaanilised ühendid- biomolekulid. *Jumal *suure paugu teooria 7.Eukarüoodid ja nende tähtsus Eukarüood ehk päristuumne rakk(1 või rohkem tuuma). Horisontaalne geeniülekanne on toimunud eukarüootides. 8.Hulkraksete organismide teke Kui rakukogumikus arenes rakkudevaheline tööjaotus nii kaugele, et rakud ei saanud enam üksi hakkama, tekkis hulkrakne organism. Esimesed hulkraksed olid käsnad, kes koosnesid paljudest eritüüpi rakkudest. Esimest hulkraksete loomarühmade puhul oli tegemist kehavälise viljastumisega. 9.Kambriumi tähtsus Kambriumis tekkisid esimesed keelikloomad(loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega suguluses olevad selgrootud) ja välise skeletiga loomad, nt limused. Veelgi pärinevad sellest ajast ka esimesed kõhtjalgsete esindajad. 10.Mis toimus siluris?
Evolutsioon Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi,
rühma- üheidulised, kaheidulised, iseloomulik on õis ja sellest arenev vili. (ravimtaimed, ilutaimed) katteseemnetaimed- sama mis õistaimed. progress- on millegi areng muutuvas süsteemis.(organismide evolutsiooniline edasiminek) eukarüoot- päristuumne organism, kelle rakud on päristuumset tüüpi(taimed, seened) prokarüoot- eeltuumne rakk, neil puudub membraaniga piiritletud tuum, enamik prokarüoote on ainuraksed.(bakterid) hulkrakne- organism, mis koosneb kahest või enamast rakust.(kalad, kahepaiksed, roomajad) ainurakne- organism, mis koosneb ühest rakust.(bakterid) maismaaorganismid- elusolendid, kes elavad maismaal ja kasutavad elamiseks hapniku.(loomad, linnud, inimene) organ- on mingi inimese kehaosa, mis täidab oma eesmärke.(maks, seedeelundkonnad) püsisoojasus- on teatud selgroogsete võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.(linnud ja enamik imetajad)
Elu on ime Teadlased arutlevad tihti, kuidas see ilu nimega elu tekkis. Nad saavad küll midagi aru, kuigi mitte veel väga palju. Arvatakse, et elu võis tekkida ürgookeanis, kus moodustusid RNA molekulid, mis omandasid oskuse iseennast taastoota. Mingil ajahetkel moodustus ainurakne ning sealt edasi hulkrakne. Huvitav on see, et oleme alguse saanud ühest rakust, kuid korraga on neid rakke hästi palju. See on võimalik tänu sellele, et rakud jagunevad ja DNA kopeeritakse selle käigus. Kõige olulisemad molekulid, mida on vaja mõistmaks, mis on elu on - DNA, RNA ja valgumolekulid. DNA molekul on mingil arusaamatul põhjusel üks hästi tähtis molekul, sest ta sisaldab seda informatsiooni, kuidas rakk või organism peab talitlema, kuidas mingitele
kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taim ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk. 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus?
*taimed fotosünteesivad aga seened mitte. Loomadega: *loomad liiguvad aga seened ei liigu *nende ehitus on erinev 3. Kirjelda nutthallitust (ehitus, toitumine, paljunemine, kahjulikkus inimesele). Ehitus:üherakuline, hulktuumne Toitumine:toitub toiduainetest , lahustunud kujul Paljunemine:eostega , mis tekivad lutikujulistes eoslates Kahjulikkus inimesele: Leidub:toiduainetel(saiapeal) 4. Kirjelda rohehallitust (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele). Ehitus :hulkrakne Toitumine: toitub toiduainetest , lahustunud kujul Paljunemine:eostega Kahju ja kasu inimsele: kasu:toodab antibiootikume, Leidub: 5. Miks tekitavad osad seened antibiootikume, milline toime neil ainetel on? 6. Mis tähtsus on hallitusseentel looduses? On lagundajad , sümbioosis putukatega 7. Kuidas vältida toiduainete hallitamist? Hoida jahedas , kuivas, suletud õhukindlalt 8. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 9
a 5. 6. Rakku jaotatakse 1) Rakutuuma ehituse alusel: Eeltuumne – bakterid, viirused Päristuumne – taime- ja loomarakud 2) Tuumade arvu järgi rakus: Ühetuumne – epiteelkoe rakk Hulktuumne - lihasrakk 3) Raku suuruse järgi: Suured – munarakk Väikesed – bakterid 4) Rakkude hulk organismis Ainurakne – mikroobid, bakterid Hulkrakne - taimed, loomad 7. Mikrotoom on vahend preparaatide valmistamiseks. See on vajalik, et saada võimalikult õhukesed lõigud. 8. Mikroskoobid 1) Liitmikroskoop – koosned torukesest, mille mõlemas otsas oli lääts 2) Valgusmikroskoop – uuritav oli nähtav tänu valgusele 3) Stereomikroskoop – kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust 4) Elektronmikroskoop – valguskiirt asendab elekronvoog 9
värvained. Mood. Golgi k.-i põiekestes või tsütopl.-s-lüsosoomide sarnased. Tsentraalvakuool-teki vakuoolide liitumisel ja on taimerakule ainuomane. Nad on taimeraku veemahutid. Taime siserõhku nim. taime turgoriks. Kuivusel turgor langeb, kuna taim kasutab vakuoolides olevat vett. SEENED on eukarüoodid, neil on 1 või mitu rakuuuma. Nad on heterotroofid- kasutavad vajaliku energia saamiseks teiste org. poolt sünt. org. ainet. Seen on hulkrakne ja keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes mood. neist seeneniidistik ehk mütseel. Paljunevad eoste abil. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehades. Söögiks kasutatakse kandseeni. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist, vaid mitmetest hallikute liikidest.(Kottseened). Hallitanud toit on mürgine, sest sisaldab hallikute eritatud mükotoksiine. Pärmseened- üherakulised. Seenerakus pole plastiide ja vakuoole,
6. Sõnasta rakuteooria põhiteesid. 3 p a)Kõik organismid koosnevad rakkudest................................................. b)Rakk on elussüsteemielementaarüksus..................................................... c)Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 7. Too välja järgnevate sõnapaaride erinevused. 5 p A.Eukarüoot ja prokarüoot Eukaeüoot on päristuumne aga prokarüoot on eeltuumne......... B. Ainurakne ja hulkrakne .......................................................................................... C. Biotroof ja saprotroof ............................................................................................. D. Hüüf ja mütseel Hüüf on seeneniit aga mütseel on seeneniidistik.................. E. Pärmiseen ja pilvik Pärmiseen on ikkeseen aga pilvik on kandseen.................... 8. Märgi rakke võrdlevasse tabelisse X kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas. 7p
keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja üherakulistel vetikatel. Tallus Organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Pleurokokk Üherakuline rohevetikas on kohastunud eluks õhu käes. Tema Rakud on ümarad ja paksu kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest. Moodustub puutüvedel, kivimüüridel jm rohelise kirme. Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, Vees ta hukkub. Sama suur kui klorella( 8-14 um). Paljuneb pooldudes. Klorella Üherakuline rohevetikas. Erinevalt koppvetikast puuduvad tal viburid. Kasvab nt märjal maapinnal, Veekogudes ja
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine peaaegu puudub.
(Chytridiomycota), ikkesseentel (Zygomycota). Risomorf e. seenenöör, rhizomorph, mycelial cord - *somaatilistest *seeneniitidest koosnev suhteliselt jäme (1-2 mm) meetritepikkune lihtne või harunev, tumeda paksu koorja kihiga kaetud nöörjas moodustis. Saproob e. saprotroof e. saprobiont, saprobe - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism. Seeneniidistik e. mütseel, mycelium - *seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistruktuur seentel; kasvab ja toitub substraadis, kus organism eluneb Seeneniit e. hüüf, hypha - niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel; võib olla üherakuline, vaheseinteta (*tsönotsüütne) või hulkrakne; seeneniidid moodustavad omavahel läbipõimudes *seeneniidistiku Seenenöör, rhizomorph - vt. risomorf. Seenjuur, mycorrhiza - vt. mükoriisa. Seentõbi, mycosis - vt. mükoos. Seigeos, zygospore - vt. sügospoor.
................................ 5,6 Kokkuvõte..................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...................................................................................... 8 Sissejuhatus Rakk (cellula) on elusorganismide kõige väiksem ehituslik ja talitulik osake, mis on võimeline paljunema ja kasvama. Organism võib koosneda ühest rakust (ainurakne) või mitmest rakust (hulkrakne). Samuti võib ühe raku sees paikneda ka teine rakk, seda nimetatakse tavaliselt organelliks. Rakk on alati ümbritsetud membraaniga, mis kosneb valkudest, fosflipiididest ja oligosahhariididest. Rakumembraani ülesanneteks on kaitsta rakku ja reguleerida ainete transporti rakku ja rakust välja. Rakutuum sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni ja kontrollib rakkude elutegevust. Võib olla väga erineva kujuga ja eri rakkudes eri arvuga. Tuuma sees on tuumakesed, DNA ja karüoplasma
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju
Tunnused: Eukarüoot ehk päristuumne Prokarüoot ehk eeltuumne Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine Eoste abil (enamikel) Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune) Vajadus looduses ja inimese elus
Bioloogia kontrolltöö 2 Rakuõpetus Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus
Osad neist elavad sümbioosis vee algloomade, selgrootute loomade või seentega ning taluvad madalat temperatuuri ning tugevat päikesevalgust. Sisaldavad taimedega sama tüüpi klorofülli ning tärklist. näited: koppvetikas (magevees elav ainurakne) kasutatakse geenide funktsioonide määramiseks molekulaarbioloogias. koloniaalne kerasviburlane (hulkrakne) kasutatakse mudelobjektina hulkraksete organismide tekke selgitamiseks. 5) DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB ..kuulub algloomade hulka , kulendviburloomade hõimkonda, kulendloomade alamhõimkonda. def. Inimese parasiit kasvulava: pimesoole ja käärsoole valendikud, soole limaskest, maksakude (harvem) nakatumine: 1) tsüst satub inimese soolestikku toiduga
Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest 3.8 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus?
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid.
Rühmadeks on ensüümid, hormoonid ja vitamiinid. Ensüümid kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone, vitamiinid aktiveerivad ensüüme, mõjutavad ainevahetust ja on antioksüdandid, hormoonid kontrollivad närvisüsteemi. 7.Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus, kuju ja suurus) Rakk on elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Organism võib koosneda ühest rakust (ainurakne organism) või mitmest rakust (hulkrakne organism). Rakkude kuju võib olla väga erinev. Kerakujulised on enamik vererakke, kettakujulised on vere punalibled; lamedad, kuubilised, silinderjad epiteelirakud jne. Rakkude kuju sõltub geneetilisest determineeritusest, rakufunktsioonist, keskkonnast (millises keskkonnas rakk on). Rakkude suurus kõigub 5µm (aju väikesed sõmerrakud) ja 100-200 µm (munarakud) vahel. Raku suurus oleneb geneetilisest determineeritusest, raku vanusest, raku
2. nastia liikumine välisärritaja suunast sõltumatu (vesiroos avab õied kellajaliselt 10-17) 3. autonoomne välisärritajast sõltumatu liikumine (varre väändumine - luuderohi ) Meeleelundid eristavad suunda raskusväljas juure- ja varretippudega (kasv üles või alla, horisontaalselt). Eristavad pimedust ja valgust, kuiva ja niisket õhku (sulgevad õhulõhed). Rakkude vaheline suhtlemine plasmodesmide kaudu. Taimedele on iseloomulik: 1. embrüo hulkrakne loode 2. kutiikula keha kattev lipiidne kiht 3. rakke ühendavad plasmodesmid (tsütoplasmaväät) 4. raku pooldumisel moodustub rakuplaat, see eraldab tütarrakud ja kasvatab nende vahele uue rakukesta 5. haploidse ja diploidse eluperioodi vaheldumine TAIMERAKK lk 15-19 Tsütoloogia - rakke uuriv teadusharu. IGA RAKK PÄRINEB RAKUST! Taimeraku läbimõõt 10-200 µm. Taimerakk on liikumatu. Rakuehitus 1
bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 7.Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus, kuju ja suurus) - Rakk on elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ning paljunema. Rakkude suurus ja kuju on väga erinev ning nad võivad olla kaetud ripsmete või viburitega. - Ainurakne on organism, mis koosneb vaid ühest rakust. Ainuraksete kuju on väga varieeruv püsiv või muutuv. Kõige pisem üherakuline organism on mütoplasma. - Hulkrakne on organism, mis koosneb rohkem kui ühest rakust. Hulkraksete organismide rakkude kuju sõltub nende paiknemisest ja ülesandest organismis. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud, neist suurim on jaanalinnul. 8.Rakuorganellid - Tsütoplasmavõrgustik on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütiplasmavõrgustikku.
hingamine jne...., jääkide eritamine) :: elus olendid reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad 1.Elusorganismide iseloomulikud tunnused (9 skeem) Koosneb rakkudest, paljunevad, kasvavad ja arenevad, neis toimub ainevahetus ja nad reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad. 2.Eluavaldused (16-35). Nimeta need (vt pealkirju). Leia iga eluavalduse juurde, miks see on vajalik. Kõik elusolendid on rakulise ehitusega-rakus täidavad teatuid ülesandeid, mis on eluks vajalikud. Inimene on hulkrakne organism-rakus täidavad teatuid ülesandeid, mis on eluks vajalikud. Inimese kehas on neid üle 60 triljoni. Organismid kasvavad ja arenevad erinevalt-nad saavad kõik piisavalt toitaineid, kui kasvavad erineval ajal. Otsene ja moondega areng-vastsed ei konkureeri niipalju toidu üle. Organismide eluring-organismide arengu kiirusega seostub ka nende eluea pikkus. Suguline paljunemine-sugurakud on paremini kaitstud ja viljastamise tõenäosus on suurem. Järglased-liik areneb edasi.
3)toiduks 4)tarrendite valmistamine 5)põlluväetised 6)maiustused 7)paberitööstus 8)tekstiilitööstus 9)teaduslik töö 22) Veeõitseng- vetikate ajutine vohamine veekogus Veeõitsengu tagajärjel väheneb vee hapnikusisaldus ja läbipaistvus, paljud organism hukkuvad, kiireneb muda settimine Seened 23. Ehitus:1) seeneniit- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel 2) seeneniidistik- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistruktuur seentel 24. Seened saavad eluks vajalikke toitaineid läbi rakukesta. Toitudes surnud taime- ja loomajäänustest 25. Paljunemine:1) Peamiselt eostega 26. Hallitusseen Osa looduses: Kasu: muudavad orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mis on vajalik taimedele Kahju: 1) rikuvad toitu, raamatuid ja riideid 2) moodustavad ja eritavad keskkonda, teistele organismidele kahjulikke ja mürgiseid aineid 27. Käärimine- anaeroobne keskkond
tulemusel), kuhu raku koosseisu ilmusid: · Mitokondrid · Ribosoomid · Fotosünteesivatel rakkudel kloroplastid. · Eukarüootne ehitus tegi võimalikuks hulkrakse organismi tekke. · Taimedest olid need vetikad · Loomadest olid need arvatavasti pehmekehalised selgrootud oleksid (kellest ei ole säilinud kivistisi) · ~ 700 miljonit aastat tagasi · Millise eelise andis organismidele hulkrakne ehitustüüp? · Hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks · Tagas püsivama sisekeskkonna · Arenesid välja terviklikkust tagavad elundkonnad nt. Vereringe- ja närvisüsteem · Olulised muutused loomariigis toimusid 540 miljonit aastat tagasi. · Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid · Arenesid · Ainuõõssed käsnad, meduusid jt · Ussid rõngussid, lameussid jt 4
Keemiline evolutsioon — aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Märksõnad: aatomid, makromolekulid, mikromolekulid. Bioloogiline evolutsioon — elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine. Märksõnad: prokarüoodid, eukarüoodid, hulkrakne. Sotsiaalne evolutsioon — inimühiskonna areng, s.o. kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogia areng. 13. Millega seostuvad evolutsioonibioloogias järgmised teadlased: Georges Cuvier, Jean-Baptiste de Lamarck, Charles Darwin Georges Cuvier — tegi oma uuringutega kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest. Uskus siiski, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud
Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluse neuraalset regulatsiooni. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Ainuraksed ja hulkraksed: Ainurakseid on kordi rohkem kui hulkrakseid.. Enamik neist on väga väikesed ja neid ei näe palja silmaga. Piseim ainurakne: MÜKOPLASMA.0,1-0,3 m. Suurim hulkrakne: Munarakud- munarebu. Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7
3) (DNA+RNA Riketsiad bakterid) pole viirus, parasiitne, rakusisesed bakterparasiidid. Päritolu: 1) Eeleluline, ürgpuljongi esimeste elustruktuuride järglased. 2)Hulkuma läinud geenirühm viirused kasutavad enda arendamiseks peremeesraku geene. 3) Redutseerunud bakter. Viiruse leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis. 1)peremehed pidevalt väga tihedalt koos (bakterid, üherakulised organismid). 2)peremees hulkrakne, viirus elab peremeesrakkude populatsioonis mis moodustavad hulkrakse organismi (peremehed kohtuvad vahetevahel loomad, taimed). Viiruste levimine: 1)iseseisvalt füüsikaliste välisjõudude toel (faagid tolm, vesi; gripiviirus - väliskeskkond). 2)Parasiitloomade abil: a) Loomade viirused: viirus paljuneb ka levitavas vaheperemehes (puugid entsefaliit, sääsed - kollapalavik). b) taimede viirused: mehhaaniline levitamine pesemata hammaste abil (lehetäid, tirdid, nematoodid jne) 34
väljasopistised; () ränist piigid Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: () rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis; (x) ränipantsri peenstruktuur Phaeophyceae e pruunvetikad Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c Eluvorm vegetatiivses staadiumis: () monaadne; () kokkoidne; () amöboidne; (x) niitjad; () koloonialine; (x) hulkrakne 5 Levik: (x) peamiselt meres; () peamiselt magevees; (x) peamiselt kaldavöötmes; () peamiselt planktonis; () peamiselt ookeanide keskosas; () peamiselt jõgede ja järvede litoraalivööndis kividele kinnitunult Viburid esinevad: (x) zoospooridel; (x) gameetidel; () vegetatiivsetel rakkudel () puhkerakkudel
,,Looduskaitseseadus" Evolutsiooniteooria kujunemine 1. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist Füüsikaline evolutsioon (,,suur pauk", elementaarosakesed) Keemiline evolutsioon (makromolekulid) Bioloogiline evolutsioon e bioevolutsioon (prokarüoodid) Sotsiaalne evolutsioon (hulkrakne) Erasmus Darwin (1731 1802), Charles Darwini vanaisa. Evolutsiooniteooria kujunemisel olid olulised geoloogilised uuringud (Georges Cuvier). I terviklik evolutsiooniteooria Jean Baptiste de Lamarck ,,Zooloogia filosoofia" (1809). Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevad kuigi aeglases arengus. Elusorganismidele omased 2 tendentsi: Sisemine täiustumistung Kohanemisvõime elutingimustega I teaduslikult põhjendatud evolutsiooni teooria
võtab mitu korda rohkem aega). Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Mehe viljatuse põhjuseks võib olla spermide vähesus spermas. Teekonnal munarakuni konkureerivad spermid omavahel, üks neist, kes on läbinud emaka ja jõudnud munajuhasse kõige kiiremini, viljastab munaraku. Pärast viljastumist hakkab munarakk jagunema. Kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad rakud üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar (pärast viljastumist järjestikuste jagunemiste teel moodustuv hulkrakne moodustis), mis liigub mööda munajuha emakasse. Liikumist soodustavad munajuha kokkutõmbed ja ripsepiteeli töö. Rakukobara rakud jagunevad edasi ja tekib kaks rakukihti, mille vahele jääb vedelikuga täidetud õõs. Selleks ajaks on emaka limaskest paksenenud ja ~nädal pärast viljastamist rakukobar pesastub sellega. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, idulane. Välimisest rakukihist moodustub hiljem mitu kesta, mis kaitsevad teda ja mis osaleb areneva organismi toitumises
rohehallik (penitsiliin) jahukasted kärbseseened mürkel majavamm Seeneniit on hulkrakne Koosnevad 1 hüüf on 1 rakk eostest Paljunevad eostega (komiidid), mittesuguliselt Seente osa looduses: Seente tähtsus
ja talitlus Elundkond samu funktsioone titvate elundite terviklik ssteem Fsioloogia petus elutegevusest ja selle regulatsioonist Kude teatud tpi rakkude ja rakuvaheaine kogum, mis erineb nii struktuurilt kui ka talitluselt teistest samalaadsetest kooslustest Organ vt elund Organell raku kindla struktuuri ja funktsiooniga koostisosa, pisielund Organssteem vt elundkond Rakk iseseisvaks eksisteerimiseks vimeline elusaine ksus. Eristatakse ainurakseid ja hulkrakseid elusolendeid. Inimorganism on hulkrakne, rakk on inimese keha elementaarne ehituslik ksus Spordifsioloogia fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise ehk treenituse tekkimise fsioloogilisi mehhanisme Kordamisksimused: 1. Kirjelda lhidalt raku peamisi organelle ja nende philisi funktsioone. 2. Kirjelda lhidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. 3. Vrdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis. 4.
Perekond Sugukonnad jaotatakse perekondadeks Koer, kass, orav Liik Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi. Nad ei moodusta hübriide. Naarits on ohustatud liik. Liik-organismide looduslik rühm, mille moodustavad sarnased isendid, kes annavad omataolisi viljakaid järglasi, bioloogia süstemaatika väikseim üksus. Süstemaatika-valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel ELU TUNNUSED Hulkrakne organism-organism, kelle keha koosneb paljudest rakkudest, mille ehitus ja talitlus on erinevad. Ainurakne organism-organism, mis koosneb ühest rakust. Suguline paljunemine-paljunemisviis, mis põhineb seemne- ja munaraku ühinemisel, mille tagajärjel hakkab munarakust kasvama uus organism. Mittesuguline paljunemine-paljunemisviis, mille korral järglane saab alguse mõnest vanemorganismi kehaosast. Kehaväline viljastamine-sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees.
Teiseks: Eoseline · Sõnajalgtaimed · Seened · Sammaltaimed · Vetikad Taimedel toimub suguline paljunemine seemnete abil. SUGULINE PALJUNEMINE JAGUNEB KAHEKS Kehaväline viljastumine: Kalad ja kahepaiksed. Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: Imetajad, roomajad ja linnud. Küpseb vähem sugurakke. Vijastumise tõenäosus suurem. Kaitstud paremini ebaoodsate tingimuste eest. INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimene on fnktsioneeriv tervik mõisted. Närvirakkude eripära: Ülesanne on info juhtimine. Sidekude: Rakuvaheainet palju. Lihaskude: * vööt- tahtele alluvad liigutused * silelihas- maos, ei allu tahtele. * südamelihas- töötab automaatselt Organist püüab säilitada sisemist tasakaalu ehk homöostaasi Homöostaasi tagamiseks hakkavad tööle närvisüsteem ja hormoonid. Rakud suhtlevad omavahel kas keemiliste signaalainetega või elektriliste närviimpulsidega.
liikumatu munarakk. Pärast viljastumis kattub munarakk tiheda kestaga ning hakkab arenema alles pärast puhke perioodi. 8. PRUUNVETIKAD Need on merevormid, mis esinevad peamiselt lõuna- ja lõunapoolkera külmematel aladel. Pruunvetikad kinnituvad risoidide abil kas põhjakividele või epifüüdidena teistele taimedele. Pruunvetikad on enamasti pruuni värvi. See oluneb pigmentide omavahelistest kombinatsioonidest. Tallus on neil alati hulkrakne ja väga mitmesuguse kujuga. Alamatel vormidel koosneb tallus hargnenud niititest. Rakukestest koosnevad tselluloosist, kuid võivad sisaldada ka pektiinaineid. Pruunvetikad sisaldavad klorofülli, kollaseid ja pruune ksantofülle ja karotiine, kusjuures eriti iseloomulik on Enamik liike paljuneb vegatiivselt talluse jagunemise teel, pruun pigment fükoosantiin.sugutult rändosadena ja suguliselt vastavate sigimisorganite moodustamise teel
Meelte talitus nõrgeneb Neeru ja maksa taltus aeglustuvad Suguhormoonide eritus vähenb Eutanaasia*- alastussurm Bioloogiline surm*- organismi elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine Ajusurm*- kui aju on liiga kahjustatud ja pole enam võimeline toimima Kliiniline surm*- bioloogilise surma eelne seisund, is väljendab südametöö ja hingamise seiskumises ja aju talituse pidurdumist, mõningal juhul tagasipööratav ( 10-15 min) 3.1Inimene on hulkrakne organism Kõik inimese rakud pärinevad ühest viljastatud munarakust. Esimese jagunemise tulemusena tekivad spetsialiseerumata tüvirakud. Tüvirakke iseloomustab enese taastootmise ja erinevateks rakutüüpideks kujunemise e diferentseerumise võime. Algselt on neil võime muutuda ükskõik , milliseks rakutüübiks, kuid hiljem see võime väheneb. Täiskavanud organismis on igas koetüübis oma tüvirakud, mis uuendavad vanu ja kahjustunud rakke. Kindla ülesande rakus avalduvad vaid
Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses. Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 3. klassis on õpitud seente eluavaldusi ja mitmekesisust, söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning kuidas vältida mürgiste seentega seotud 16 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ohtusid.
annaabi.ee 
