Kolonnid: seotud faasiga kvartskapillaar mõõtmetega 30m×0.25mm×0.25μm DB-5 ((5%- difenüül-95%-dimetüülpolüsiloksaan) vedela faasiga. Töö tingimused: Kolonni temperatuur 35°- 250°C Aurusti temperatuur 300°C He kiirus kolonnis 1.3 mL/min He rõhk kolonni sees 16,1 psi He jaotus kolonni sees 1:30 Õhu mahtkiirus 400 ml/min Vesiniku mahtkiirus 30 ml/min Proovi hulk 0.5 μl Töö käik: 1. Tutvuda aparatuuriga 2. Kontrollida aparatuuri tööks valmisolekut 3. Analüüsida alkaanide segu C6-C13 4. Analüüsida tundmatut orgaaniliste ainete segu Arvutused: 1. Leida tundmatute piikide retentsiooniindeksid RI PT kasutades lihtsusatud valemit: RI PT =100∗z+ 100∗
B12 vit. ja Erütropoetiin(EPO- doping)).Valgeliblede (eluiga 2-3 päeva) loome e. leukopoees( granulotsüüdid p´uaneses luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel) 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. (Hemodünaamika seaduspärasused).*Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk. Vere joonkiirus on üksikute vereosakeste kiirus (cm/ sek).Kesksmine vere joonkiirus täisring vereringe aeg ~ˇ20sek rahulolekus ja 15-8 sek aktiivolek
Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist VERE HULK - Vere hulk on seda suurem, mida suurem on vererõhk. - Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb: Süstoolne e ülemine- (110 – 120mm Hg-elavhõbedasammast) Diastoolne e alumine Normväärtused: Normotooniline süstoolne vererõhk 100 – 139Hg
Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis.
Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis.
Hemodünaamika põhilised seaduspärasused. Vedelike vool torudes määratletaks 2 jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub s.t. rõhkude vahega toru alguses ja lõpposas. Soodustab. Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja diameetrist. Takistab. · Verevoolu maht- ja joonkiirus. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses ja venoosses lõpposas. Vereringe takistus (R) Q = Pa-Pv / R Vere liikumist iseloomustavad: Verevoolu mahtkiirus ml/min või ml/sek Vere joonkiirus Vere keskmine joonkiirus cm/sek Rahulolekus on 21 sek-21 sek Kehalisel tööl 15- 8 sek · Vererõhk, selle näitajad. Rõhk , mille all veri voolab veresoonkonnas Jaguneb: Süstoolne e.ülemine 110-20 mm Hg. Lõõgastunud Diastoolne e.alumine 60-80 mm Hg. Pulsirõhk süstoolse ja diastoolse rõhu vahe . 40 mmHg Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) Vereringe perifeersest vastupanust (R) P=QxR Vanusest
% mud elundid. Puhkeolekus kulgeb neerudest 100 koegrammi kohta minutis läbi 400 ml verd, ajus sama näitaja korral 50 ml, südamelihases 85 ml, nahas 13 ml, skeletilihases 3 ml. füüsilise töö ajal suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbi voolava vere maht kuni 85 %-ni kogu ringluses olevast verest. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Q=(P1-P2)/R Q-mahtkiirus; P1 ja P2-rõhud veresoonte otste vahel; R- takistus. Vererõhu diferentsi määrab mahtkiiruse ja takistuse korrutis: (P1-P2)=Q*R Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, on vere laminaarsel voolamisel väljendab Poiseuille´seadusega. R=8*L*n/Pii+r4
mis suubuvad arteritesse ja veenidesse. Samuti on mõlemal olemas vahekest, mis on üsna ehituselt üsnagi sarnased. Veenil on olemas teatud lihasrakud, mis aitavad venoossel verel üles liikuda. Neil on mõlemal olemas sidekoest ehitatud sisemine kest, kuid veenil on olemas veeniklapid, mis on levinud kogu vereringe piires. Nende ülesanne on aidata verel kulgeda südame suunas ning takistada venoosse vere tagasivoolu. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresoones oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Verevool on võrdneline soontesüsteemi erinevate osade rõhu diferentsiga, veresoone raadiuse neljanda astmega ning pöördvõrdeline veresoone pikkuse ja vere viskoossusega (Kingisepp, 2001). Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev. Kõrgeim rõhk on aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on
Pumbafunktsioon realiseerub järjest korduvate tsüklite käigus. Tsükkel koosneb diastolist, mille käigus müokard lõõgastub ning südameõõn täitub ja süstolist, mille käigus müokard kontrakteerub ja veri väljub õõnest. Iseloomustavad parameetrid: - FREKVENTS ehk südametsükli sagedus. Normaalses rahulolekus 70 tsüklit minutis. - LÖÖGIMAHT ehk vatsakesest süstoli käigus väljutatud vere maht. Normaalselt 70 ml. -vatsakese MINUTIMAHT ehk MAHTKIIRUS Q=V*fc, kus V on löögimaht ja fc on südametsükli sagedus e löögisagedus minutis. Normaalselt 5 l/min (70*70=4900ml) Kumbki vatsake pumpab ajaühikus sama koguse verd. Pumbad on järjestikku, seega mahtkiirus on ühest vatsakesest minutis väljutatud vere ruumala. Müokardi roll: MÜOKARDIOTSÜÜDID on erutumisvõimelised, võimelised genereerima aktsioonipotentsiaali. Tüüpiline müokard, mille kontraktsioon aitab täita pumbafunktsiooni
(~0,5 m/s). See võimaldab kapillaarides toimuda gaasi - ja ainevahetusel. Viimast soodustab ka õhuke kapillaarisein. Läbi veresoone seina ei saa normaalselt minna suuremolekulilised valgud (albumiin, globuliin, erütrotsüüdid) 2. Mahtkiirust s.o. vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus (mõõdetakse ml/s, ml/min.). See näitaja iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit. Nii on lihastes mahtkiirus töö ajal suurem kui rahuolekus. Veenide seinad on õhukesed, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides tagavad: 1. Veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme. 2. Klappide olemasolu veeni sisepinnal 3. Negatiivne rõhk südameõõntes diastoli ajal 4. Negatiivne rõhk rindkereõõnes sissehingamise faasis Pikka aega passiivses asendis jäsemes võib tekkida venoosne seisak (käsi v. jalg "sureb ära")
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev ...
Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad südame tööd: südame rütmi, kontraktsioonijõudu, tõstavad südame erutuvust ja kiirendavad erutuse juhtimist. Südametegevust reguleerivad keskused on kogu aeg erutusseisundis. Närvikeskuste sellist seisundit nim. Toonuseks. Mõlemad keskused on vastastikuses funktsionaalses seoses: ühe toonuse tõus kutsub esile teise languse, vastavalt sellele muutub südame töö. · Hemodünaamika põhiseadused. Verevoolu mahtkiirus ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Voolamise mahtkiirus (vereringe oluline näitaja), oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Vere mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Joonkiirus vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
10. Vere muutused kehalisel tööl pH muutub happelisemaks -tõuseb piimhappe kontsentratsioon (anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam. 11. Vereloome. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja granulotsüüdid. *erütropoes *leukopoes – 2-3 päeva *trombotsütopoes – 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus – ml/sek või ml/min. Oleneb rõhust ja takistusest (vere viskoossus, veresoonte pikkus ja diameeter). Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus). 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub?
Rõhupulss on süstoliga kaasnev rõhulaine arterisüsteemis. Erinevalt voolupulsist ei lange nulli! Sissehingamise ajal tekib südame löögisageduse kerge tõus. Südameklappide avanemist ja sulgumist reguleerivad kontraktsiooni ja lõõgastumise vaheldumisel tekkivad rõhumuutused südameõõnes. 13. Vere voolamise üldpõhimõtted, seaduspärasused ja olulisemad näitajad. Vere liikumise joonkiirus vereringe erinevates osades, vere liikumise mahtkiirus. Verevool konkreetsesse piirkona on kõige enam määratud rõhkude erinevuse ja veresoone diameetri poolt. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest madalama rõhuga piirkondadesse. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Rõhk väheneb voolutakistuse tõttu (tuleneb sisehõõrdumisest). Kuna organismi eri piirkondade ainevahetuslikud vajadused on muutuvad, peab ka piirkonane verevarustus olema paindlikult reguleeritud.
-36. Pöördreakts -selektiivsuse saavutamine.-Olgu antud vastavat temperatuuri -nimetatakse reak-i -parameetritega muutub ka mahtkiirus v: - tasakaalukonstandi leidmine, van Hoff. van't Hoffi reaktsioonikiiruse seadused kahele -paraleelsele
31 Süstoolne rõhk - vasaku vatsakese väljastusmise faasis vererõhu suurim väärtus. Diastoolne rõhk – pärast süstooli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalsele tasemele. 13. Vere voolamise üldpõhimõtted, seaduspärasused ja olulisemad näitajad. Vere liikumise joonkiirus vereringe erinevates osades, vere liikumise mahtkiirus. Resistance in the blood vessels is effected by three parameters: 1. Length of the vessel. The longer the vessel the greater the resistance. 2. Viscosity of the blood. The greater the viscosity the greater the resistance. 3. Radius of the vessel. The smaller the radius the greater the resistance. Verevoolu kontroll/ regulatsioon http://www.biosbcc.net/doohan/sample/htm/COandMAPhtm.htm 1) Arterioraalse raadiuse sümpaatiline kontroll a
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
Vere suunavad südamest elunditesse ja kudedesse arterid. Veri liigub südamesse tagasi veenide kaudu. Arteriaalset süsteemi ühendavad venoosse süsteemiga verekapillaarid. Ainevahetus vere ja koerakkude vahel toimub läbi kapillaari seina difusiooni teel." TÕENE 92.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. *Kõrgeim on vererõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides., *Vere v oolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. 93.Mis on pildil numbritega tähistatud südame osade nimetused? Numbriga 1 tähistatud südame osa on... → aort, Numbriga 2 tähistatud südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 94.Mis on alltoodud arterite nimetused eesti keeles? a) arteria cerebri posterior → Tagumine
Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad südame tööd: südame rütmi, kontraktsioonijõudu, tõstavad südame erutuvust ja kiirendavad erutuse juhtimist. Südametegevust reguleerivad keskused on kogu aeg erutusseisundis. Närvikeskuste sellist seisundit nim. Toonuseks. Mõlemad keskused on vastastikuses funktsionaalses seoses: ühe toonuse tõus kutsub esile teise languse, vastavalt sellele muutub südame töö. Hemodünaamika põhiseadused. Verevoolu mahtkiirus ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Voolamise mahtkiirus (vereringe oluline näitaja), oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Vere mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Joonkiirus vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust
Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhuga piirkonnale Vere voolamisel mängib rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus Veri voolab sirgjooneliselt Arterid - kõige paksema seinaga veresooned; Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab algse kuju Vere voolamisel eristatakse: 1) Joonkiirust - osakeste liikumiskiirus piki versoont; cm/s või m/s; suurim kiirus veresoone keskel; kapillaarid - aeglane, aort - kiire 2) Mahtkiirus - vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus; ml/s või ml/min; suurem rahulolekus; iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit Veenid - õhukesed seinad, sisepinnal klapid; Vere liikumise tagavad: 1) Veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme 2) Klappide olemasolu veeni sisepinnal 3) Neg. rõhk südameõõntes diastoli ajal 4) Neg. rõhk rindkereõõnes sissehingamise faasis Pikka aega passiivses asendis jäsemes võib tekkida venoosne seisak - "sureb ära"
Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad südame tööd: südame rütmi, kontraktsioonijõudu, tõstavad südame erutuvust ja kiirendavad erutuse juhtimist. Südametegevust reguleerivad keskused on kogu aeg erutusseisundis. Närvikeskuste sellist seisundit nim. Toonuseks. Mõlemad keskused on vastastikuses funktsionaalses seoses: ühe toonuse tõus kutsub esile teise languse, vastavalt sellele muutub südame töö. · Hemodünaamika põhiseadused. Verevoolu mahtkiirus ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Voolamise mahtkiirus (vereringe oluline näitaja), oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Vere mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Joonkiirus vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust
muutub pruuniks. MIKROTSIRKULATSIOONI MUUTUSED VENOOSSE HÜPEREEMIA KORRAL · Verevool arterioolides, kapillaarides ja veenulites aeglustub · Kui rõhk venoosse takistuse ees võrdsustub diastoolse rõhuga, muutub verevool tõukeliseks, liikudes vaid süstolis. Kui rõhk takistuse ees veelgi tõuseb, siis süstolis voolab veri edasi, diastolis tagasi (retrograadne vool) · Veenid ja kapillaarid laienevad ja täituvad verega, organi maht suureneb. · Verevoolu joonkiirus ja mahtkiirus vähenevad · Mikrotsirkulatsiooni piirkonnas verevarustuse tase väheneb · Venoosset hüpereemiat kasutatakse vahel ka ravi eesmärgil sidekoe vohamise soodustamiseks (haavade, luumurdude ine paranemise stimuleerimiseks) Pankrease ensüümid- Trüpsiin · pankrease nõres sisalduv proteolüütiline ensüüm. · Eritub trüpsinogeenina ja aktiveerub soolenõres leiduva enteropeptidaasi toimel. · Seedib hästi lihasvalku
Tsüklonid: Väga levinud on tööstuses tsüklontolmupüüdurid ehk tsüklonid (Joon. 3.3). Tsüklonis sadeneb aerosooliosake tsentrifugaaljõu mõjul: F = m2 /R, kus m - osakese mass, kg - gaasi tsentrifugaalkiirus, joonkiirus tsüklonisse sisenemisel, m/s R - gaasijoa pöörlemisraadius, m. Tegur 2/R on tsentrifugaaltegur, mis iseloomustab osakese sadenemiskiiruse suurenemist võrreldes gravitatsioonilise sadenemidega. Tsükloni arvutuse lähteandmed on: - gaasi mahtkiirus ja füüsikalised omadused - tolmu sisaldus ja osakeste suuruse jaotus - vajalik puhastusaste. Arvutuste alusel määratakse tsükloni diameeter D ja selle alusel valitakse tsükloni tüüp ülejäänud standardmõõtmetega. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega (15-25 m/s) puutuja suunas ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõjul vastu tsükloni seinu ja kaotanud kiiruse, vajuvad mööda tsükloni alumist koonilist osa alla
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
vähendavad südame kontraktsioonide tugevust, langetavad südamelihase erutuvust ja juhtivust. Südame voolutamine kontsentreeritud kaaliumilahusega viib tema seiskumisele diastolis. Kaltsiumioonid põhjustavad südame löögisageduse kiirenemist ja kontraktsioonide tugevnemist, müokardi erutuvuse ja juhtivuse tõusu. Kaltsiumi kõrgel kontsentratsioonil südame voolutamisvedelikus seiskub südametegevus süstolis. 13. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus vere hulk, mis voolab läbi kogu veresoonte süsteemi ühes ajaühikus. Mõõdetakse ml/min või ml/sek. Verevoolu joonkiirus vereosakeste liikumise kiirus piki veresoont. Mõõdetakse cm/sek. Veresoone keskosas on joonkiirus suurem ja seinte lähedal väiksem. Vere keskmine joonkiirus on aeg, mis kulub vereosakestel üheks täisringiks (rahuolekus 21-23 sek., kehalisel tööl 15-8 sek.). 14. Vererõhk, selle näitajad. Vererõhk on rõhk, mille all veri voolab verisoonkonnas. Jaguneb:
tööl vastavalt hõlpsamini on see märgatav hingamissageduse ja -sügavuse suurenemisena. Puh- lihaste suurenevale keseisundis hingab inimene 1216 korda, kehalisel tööl aga kuni 60 korda minutis. hapnikuvajadusele Selle tulemusena suureneb oluliselt kopsude ventilatsioon, s.o kopsusid läbiva õhu hulk. Kopsude ventilatsioon sõltub olulisel määral hingamislihaste võimsusest, viimast omakorda iseloomustab õhu liikumise mahtkiirus sisse- ja väljahingamise maksimaalse tahtelise forsseerimise korral. Tervel, kuid treenimata inimesel küü- nib see näitaja ligikaudu 56 liitrini sekundis, treenitud sportlastel aga võib see olla 1014 ls-1. Kopsude maksimaalne ventilatsioon jääb treenimata inimestel ena- masti vahemikku 70100 lmin-1, kõrge treenituse tasemega sportlastel (eelkõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
