millega võivad kaasneda suured terviserikked. Ma arvan, et rammumees on küllatki vaatemänguline, kuna on näha meeste suurt ettevalmistust ja keskendumist mis käib kõigil erinevalt. Ka see kuidas mehed tõeliselt ületavad ennast suuri raskuseid liigutades.Ma arvan, et inimestele meeldib rammumeeste võistlusi vaadata, aga alati kui vaadata milliseid raskusi sportlased tõstavad tegib endalgi sisemuses tahtmine selline olla, ning võistelda. Ma arvan, et see spordiala on küllalti kasulik ka meie üldisele rahva tervisele kuna peale võistlust mõtlevadki nii mõnedki enda treenimisega peale hakata. Sealt saavad eeskuju ka noored kelledest sirguvad meie uued rammumehed. Eesti rammumehed Erik Kuningas Sünniaeg: 08. juuni 1977 Sünnikoht: Järvamaa Elukoht: Tallinn Saavutused: 2007 paarisrammumees 2.koht 2007 Eestimaa Rammumees 8.koht 2007 klassikalises tõstmises Tallinna meister 2008 Eesti meistrivõistlustel kassikalises tõstmises raskekaalus 4.koht
TENNIS Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda. Ajalugu Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Esimest korda mainiti Inglise spordiajakirjas tennist 29. septembril 1793. Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise
UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust ar...
Jalgpalli ja Inglismaa liiga algus. 19. sajandi alguseks oli kunagine võlumäng raskete aegade survel unehõlma suikunud. Vaid Inglismaa üksikutes keskustes Etoni, Harrow, Rugby parimates koolides miilas veel tuha all spordituld. Neis lõi leek taas lõkkele ja domineerivaks sai jalgpall. Nimetatud koolide harrastus levis. Ent igal keskusel olid oma mängureeglid. 19. sajandi keskpaiku asutasid mainitud koolide vilistlased hulgaliselt klubisid ja ringe. Kitsaskohti põhjustas kosstöö puudumine. Järgiti koolis õpitut. Peagi leiti, et on tarvis klubide vahel side luua ning võistlus määrusi ühtlustada. Lõpuks jõuti mälestusväärse päevani kaasaegse jalgpalli sünnipäevani. 26.oktoober 1863. Sel päeval kogunes grupp härrasid 'Freeman's Taverni' restorani Londonis. Nad esindasid suuremaid klubisid, tulid kokku esimeseks kongressiks, et ühtlustada võistlusmäärusi ning luua liit ühtse tegevuse paremaks korraldamiseks. Juba enn...
UJUMISE KUI SPORDIALA MÕJUTUSED KEHALE JA TERVISELE Uurimustöö Autor: Juhendaja: ANNOTATSIOON Töö pealkiri: Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele Kuu ja aasta: aprill 2010 Lehekülgede arv: 15, jooniseid kuus, lisasid üks Referaat Selle uurimustöö eesmärk on uurida ujumise kui spordiala mõjutusi meie kehale ja tervisele. Uuritakse seda, mis on kõige olulisem ujumise juures, kuidas on ujumine mõjutanud füüsilist ja keha arengut. Samuti uuritakse, kuidas ujumine toob endaga kaasa negatiivseid
SPORTLASKMINE Jaanika Üprus Klassikalised harjutused Kaarrada ehk skeet Kaevikrada ehk trap Paariskaevikrada ehk double trap Varustus Relv, laskemoon, sobiv optika Relvapuhastusvahendid ning relvakohver Kõrvaklapid Õige riietus, laskurikinnas Võistlused Palju erinevaid võistluseid erinevatele vanuseastmetele http://www.ejsl.ee/index.asp?action=0&type=100002&id=325 Olümpiamängud Miks mina valisin? Perekonnas on jahimehi Teema tundus huvitav Selle kohta oli piisavalt informatsiooni TÄNAN KUULAMAST!
talvised spordialad: dryland e. lumeta spordialad: kelguvedu koerakross e. Canicross suusatajavedu e. Skijoring jalgrattavedu e. Bikejoring rakendisuusatamine e. Pulka tõukeratta vedu e. scooter käruvedu Kelguvedu on traditsiooniline kelgukoerte spordiala. Võistlustel võib vastavalt võistlusklassile koerirakendis olla 2 kuni 12. Rakendis on igal koeral oma ülesanne. Esimene paari moodustavad reeglinaheade juhiomadustega ja kogenud koerad.Selle järgi, kuidas juhtkoerad õpivad rakendit juhtima võib eristada 3 tüüpi juhtkoeri: · Avamaa juhid sellise koera omanik võib eriti rahul olla, kuna selline koer täidab kõrgeimadnõudmised. Koer, kes suudab juhtida kelku avamaal, jälgedeta lume-
Leht1 S I N N E T F L O G I V M A L P I N I S MV Ä K Õ O A R N R A T S A S P O R T L A S K E S P OR T H K O I I K J Õ U S A A L Ä P S H A E R O O B I K A Ä A P O J A L G R A T A S J L O K OR V P A L L MA E L R I MA L E N N U S P O R T Saalihoki Motosport Jäähoki Jõusaal Korvpall Ratsasport Laskesport Male Tennis Võrkpall Lennusport Golf Alpinism Jalgratas Aeroobika Vastused: Eesti odaviskaja perekonnanimi : _ _ _ _ _ _ Eesti suusataja perekonnanimi : _ _ _ L...
Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe.Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Võistlusalad Murdmaasuusatamine: Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Mäesuusatamine: Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Laskesuusatamine: Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952
Kool Nimi ja klass Korvpall ja suusatamine Referaat Kuupäev Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala kogu maailma. Tartu Ülikool Rock
enesehinnang, mäluhäired 4. Miks on paremad täisteratooted (pudrud, leivad jt.) võrreldes kõrgema sordi jahust valmistatud toitudega? · kõrgema sordi jahus jääb viljateradest järele vaid tärklisekontsentraat. Töötlemise käigus eemaldatakse vitamiinid ja kiudained. · täisteratoodetes on suur kiudainete osakaal ja oluliselt suurem vitamiinide osa. 4. Kirjuta punkthaaval tervisliku spordiala valiku kriteeriumid · meeldimine · sobimine tervisega · sobivus kehakaaluga · sobivus füüsiliste võimete ja võimekusega · koormuste valimine (seostub eelmisega e suutlikusega) 6. Millisel juhul on Tallinna, näiteks Rocca al Mare piirkonna joogivees radooni tervistkahjustav mõju suurem a) ülemiste järve vett juues või Ülemiste järve vesi on korralikult ja vastavalt standardile puhastatud
harrastamiseks vajalikud teadmised Annemai Harak 12. klass Antsla Gümnaasium Ala valiku põhimõtted ● Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas valida õige spordiala? ● Uurida ja tutvuda kodupiirkonnas harrastatavate spordialadega. ● Kui on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, ollakse võimeline osalema igal spordialal. ● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega võistlemiseks, mis annab samad eelised kui võistkonna sport. Enne treenimist vajalik
Võistlustants Mis see on? · Võistlustants ehk tantsusport on paaris spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. · Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks.
Referaat Mõõdukas kehaline koormus Kätlin Ilves 11.a Nõo Põhikool 2013.a Kehaline aktiivsus aitab puhata vaimsest pingest ja aitabolla terve ja vastupidav ning annab hea enesatunde. Üha rohkem inimesi tegeleb tänapäeval tervisespordiga .See tähendab mingi spordiala harrastamist tervise tugevdamiseks ning enese vormis hoidmiseks.Tervisespordiga võikstegeleda igaüks.Ent kehalist koormust annavad ka näiteks sõpradega õues liikumine,trepist kõndimine ja koolitee läbimine jalgsi. Kehalise aktiivsuse põhimõtted -arenda erinevaid kehalisi võimeid ja elukondi. -Olla kehaliselt aktiivne järepidevalt,milleks läheb vaja tahtejõudu. Inimestel, kes teevad nädalas 2,5-7,5 tundi sporti.
Kool KORVPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED Referaat Nimi klass Türi 2011 SISSEJUHATUS Korvpalliks nimetatakse spordiala, mida üldjuhul mängitakse kahe meeskonna vahel. Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond, kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud, võidab. Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast
Eestis on selles valdkonnas rohkem rõhku pandud maratonidel, kuid ka sportmängudele mis toimuvad nii ettevõtete kui ka koolide vahel. Meedia pakub saateid kaalulangetamisest ja oskuslikest spordimängudest, mainimata ei saa jätta muidugi olümpiamänge, ajalehtedes aga tervislikke koduseid retsepte ja spordi ettekandeid. Meie Eesti olümpiakangelased on loonud koole-trenne, mistõttu on populariseerinud oma spordiala ka tavainimeste seas. Riigi poolt on toetused lastele ja koolides on kohustuslikus korras kõigil kehaline kasvatus. Sellest tulenevalt tundub nagu sport on igal pool, ja ongi. Kuid inimeste initsiatiiv end osa võtma suurtest üritustes on siiski väike ja oleneb paljustki meediast ja meid ümbritsevast ühiskonnas levinud normidest. Meedia, see on üks mõjuvõimsamaid vahendeid mõjutamaks ühe riigi rahvast. Spordi küljest
materjali. Refetaat on koostatud kehalise kasvatuse tunni raames. Iluvõimlemine Iluvõimlemine ühendab balleti, akrobaatilisi elemente ja ala spetsiifilisi tehnilisi elemente, mis sooritatakse võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt muusika taustal, koos erinevate vahendite (hüpits, rõngas, kurikad, pall, lint) käsitsemisega. Iluvõimlemine on kujunenud üheks levinumaks ja populaarsemaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Iluvõimlemine on spordiala, kus võistlevad enamjaolt ainult naised, erandiks on Jaapan ja mõned muud maad, kus võistlevad ka mehed. Kavade koreograafia sooritatakse muusikapala saatel, mis koosneb ühest või mitmest instrumendist. Iluvõimlemise muusikas ei tohi olla ära tuntavaid sõnu, küll aga võivad esineda erinevad häälitsused. Kava ajal peab võimleja hoidma vahendid pidevas liikumises, sooritades erineva tasapinna, suuna, trajektoori ja amplituudiga liigutusi
6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7. Vetelpääste 110 KIRJANDUS 118 LISAD 119 3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel. Samas on akadeemiline sõudmine oma arengus läbi teinud pika arengutee. Sealjuures on läbi aegade muutumatuna püsinud paatkondade koostöö, mis on esmatähtis iga sõudevõistluse võitmiseks. Koostöö parimaks näiteks on alati kuninglike kaheksapaatide võistlus, kus ühise eesmärgi nimel pingutavad kaheksa sõudjat ja roolimees ning paatkond on täpselt nii tugev kui tugev on kõige nõrgem lüli kaheksapaadis
tehnika. Seepärast tuleb kiirustreeningu puhul rangelt jälgida õige tehnika säilimist. Liigutuse 7 korduval sooritamisel muutub see automaatseks. Ka vale tehnika, halvad harjumused, võivad muutuda automaatseks ja nende parandamine on raske. Arendades võimsust, võimsus- vastupidavust ja kiirust, tuleb arvestada spordiala spetsiifikat ja õiget tehnikat. Kiirusvõime arendamisel tuleb järgida järgmisi metoodilisi soovitusi: • kiiruse arendamine nõuab aega ja kannatust • enamik sportlasi sooritab lõike maksimaalsele lähedase kiirusega. Soorita lõike 1-5% kiiremini, kui on sinu distantsi kiirus. • puhkepausid lõikude vahel peavad tagama taastumise, mis võimaldab järgmisi sooritada vajaliku kiirusega. Ühes treeningus peaks sportlane sooritama nii palju lõike, kuni vajalik kiirus säilib.
kahe kaupa. Pall on põrgatuste, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumas, joonistama spiraale, siksakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikesi lahtilaskmisi ja suuri viskeid. 4 RÜHMVÕIMLEMINE Rühmvõimlemine on naiste spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele liikumistehnikale. See on stiliseeritud, väljenduslik ja loomulik tervet keha haarav liikumine. Rahvusvahelises võistlusprogrammis on ainult vabaharjutus, kus muusika ja liikumine moodustavad ühtse kunstilise terviku - võistluskavad on kui väikesed ,,jutustused". Rühmvõimlemise võistkond koosneb 6-10 võimlejast, kes peavad olema vähemalt 16 aastased või vanemad. Võistluskava pikkus 2.15 -2.45 minutit.
Suusatamine 1. Mis on suusatamine? a) mäest laskumine uiskudega b) spordiala, mis koosneb ujumisest, laskesuusatamisest ja rattasõidust. c) traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel 2. Mida kasutatakse suusatmises tasakaalu hoidmiseks? a) suusakeppe b) suuski c) suusakeppe ja suuski 3. Kust on pärit vanim suusk? a) Hiinast b) Norrast c) Rootsist 4. Mis spordiala on suusatamine? a) harrastus- ja võistlusspordiala b) lõbuspordiala c) võistlusspordiala 5. See on kõige populaarsem ... spordiala. a) suveolümpiamängude b) taliolümpiamängude c) nii suve- kui ka taliolümpiamängude 6. Millised on suvised alternatiivid suusatamiseks? a) rullsuusatamine ja veesuusatamine b) rullsuusatamine c) surfamine 7. Populaarsemad sõidustiilid suusatamises: a) suusakeppideta suusatamine
..............................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks
SISUKORD 1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3 1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4 1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................5 2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16 3.2 Püssialad ja laskeasendid..................
Kuidas staarid sünnivad Kõigil on väiksena soov saada oma lemmiku spordiala staariks ning olla kuulus. Unistatakse kuidas mängitakse suurtel areenidel, fännide karjumisest või siis adrenaliini rohketest momentidest. Selle kõige taga on palju rohkem kui ainult praktiseerimine. Seal taga peitub emotsionaalsete olukordade kontrollimine ja enda arendamine psüühiliselt. Sisemuselt me kõik võime olla staarid, aga maailmapildis on palju erinevaid kangelasi kes raske tööga tippu jõudsid. Inimene ei tohiks kahetseda oma otsuseid mida langetas minevikus ja kõik
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis
Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine kõhulihastest) 2. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine) 3. Päev- jõusaal (tsiitsepsi pumpamine) 4. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine triitsepst) 5. Päev- jõusaal(rinnalihastest pumpamine) 6. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine vasika lihaseid) 7. Päev- ei ole treeningut 8. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 9. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 10. Päev- spordiala tehnika omandamine (3-pointer) 11. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 12. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 13. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 14. Päev- spordiala tehnika omandamine(3-pointer – hommikul ja 3 astet visega - õhtul) 15. Päev- spordiala tehnika omandamine (mängu paaris) 16. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine) 17
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli
maade sportlasi. Alates vaheolümpiamängudest on olümpiamängude populaarsus ja suurus üha kasvanud. Taliolümpiamängud kutsuti ellu selleks, et sportlased saaks võistelda lumel ja jääl harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel suveolümpiamängude raames keeruline korraldada. Iluuisutamine oli suveolümpiamängude kavas nii 1908. kui ka 1920. aastal ning jäähoki 1920. aastal. Olümpiamängude programmi kuulub 35 spordiala, 30 distsipliini ja peaaegu nelisada võistlusala. Maadlus on näiteks suveolümpiamängude spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist Kreeka-Rooma maadlusest ja vabamaadlusest, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks. Suveolümpiamängude programmis on 26 ja taliolümpiamängude programmis 15 spordiala. Igas suveolümpiamängude programmis on olnud kergejõustik, ujumine, vehklemine ja
Neiu iluuisutamise kunst täiustus veelgi ja üha enam sulatas ta oma kavasse tantsuelemente, klassikalise balleti plastika kaasa arvatud. Ikka oskas ta lisada midagi uut ja enneolematut, täiendades harjutusi ka hüpetega, mida seni olid sooritatud vaid mehed. Ka muusika pidi olema teistsugune, mitte ainult traditsioonilised viini valsid. 6 Kokkuvõte Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline on esinemisel muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldiselt võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest
Tallinna Lilleküla Gümnaasium AKROBAATIKA Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Akrobaatika Tirel ette ja taha Kätelseis Sild Kasutatud kirjandus Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viiakse läbi ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Peaaegu igasugust spordiala, mis sisaldab endas täieliku kehalist liikumist saab pidada akrobaatikaks. Akrobaatikat sisaldavad ka tantsud, erinevad spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sport akrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida
..........6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Mis on akrobaatika? Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda väljendatakse ka spordis. Akrobaatikaga on võimalik tegeleda erineva kehalise ettevalmistusega inimesel igas vanuse astmes. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumises- võib nimetada akrobaatikaks. Akrobaatika kattub tantsu, erinevate spordialadega, näiteks vettehüpped ning usukommetega. Akrobaatika harjutused arendavad jõudu, osavust, painduvust, kiirust, liigutuste koordinatsiooni, ruumitaju, tasakaalutunnetust ja teisi omadusi. Paljude elukutsete omandamine lausa nõuab akrobaatikaga tegelemist, et arendada julgust,
Võrkpalli sünd ja ajalugu Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Mina räägin teile võrkpalli sünniloost ja selle varajasest ajaloost. Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala. Kuid vähesed teavad, kuidas nende ja ka minu lemmikspordiala sündis ning mil moel see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledzi kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva jalgpallurina silma paistnud Morganit kannustas ilmselgelt ka kadedus, sest tema hea sõber James Naismith oli äsja leiutanud korvpalli. Seeläbi sündis Morganis soov luua midagi nende jaoks,
Erinevad uisud Rulluisud Tavaliselt nelja rattaga, uisud asfaldil või muul siledal pinnal liikumiseks. Kiiruisud Õhukese teraga uisud. Kiiruiske on kahte sorti, klapp-uisk ja tavaline uisk. Hokiuisud Saabas on tavaliselt valmistatud plastikust, nahast ja ballistilisest nailonist. Iluuisud Suurim erinevus iluuiskude ja hokiuiskude vahel on see, et iluuisu tera otsas on väikesed sakid, mida kasutatakse peamiselt hüppamiseks. Uisutamis stiilid Rulluisutamine Rulluisutamine on nii spordiala, tervise korras hoidmise kui ka lihtsalt vaba aja viitmise viis. Rulluisutada saab igal siledal pinnal. Ameerikas oli see hobi väga populaarne 1970 ja 1990 aastal. Esimest patendeeritud rulluisku tutvustati 1760. aastal, selle leiutaja oli belgialane John Joseph Merlin. Tema leiutis aga ei saanud väga populaarseks. 1863. aastal aga leiutas Massachusettsist pärit James Plinton kiikuva rulluisuga, millega sai väga hõlpsasti keerata
3. Kägarasendist sirutada jalad, nii paikneb raskuskese kiiremini ümber taha, kergendades liikumist otse üle pea taha. 4. Elemendi lõpetamisel tuleb tulla toengkägarasse põlvedele toetamata. Nimeta võimlemisvahendeid. Hüpits, rõngas, pall, lint , kurikad Selja- ja kõhulihaseid arendavaid harjutusi. Turiseisust keha aeglaselt alla langetamine ja nn kõhulihased Võimlemise alaliigid on: Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Sportvõimlemine Rühmvõimlemine on naiste spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele liikumistehnikale
78 3.78 Kertu Paide 6.31 4.68 Liis Tallinn 5.54 5.57 NORMID Kaugushüpe 5.4 60m jooks 4.5 KAS ÜLETAS NORMI? Nimi Kaugushüpe 60m jooks Kätlin YES NO KUI PALJU ÜLETAS NORMI? Kaugushüpe 60m jooks Arvuliselt 0.1 - Protsent 1.82% - STATISTIKA m jooks Spordiala Keskmine Parim Nõrgim Kaugushüpe 5.65 6.31 4.62 60m jooks 4.74 3.68 6.38 SPORDIVÕISTLUS Kaugushüpe 60m jooks TULEMUSED OSALEJAD Nimi Spordiala Tulemus Linn Arv Ülle Kaugushüpe 4.85 Tallinn 2 60m jooks 3
.................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................6 Kasutatud allikad....................................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Tõstmine. Kui vana võib olla see spordiala inimkonna ajaloos? Küllap on õigus nendel kes väidavad et tõstmise sündi otsides tuleb üsna kaugele ajaloos tagasi minna. Sajandite vältel on toimunud raskejõustikus-tõstmises areng. Selle töö eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti tõstmise ajaloost. 3 1.MIS ON TÕSTESPORT? Tõstmine on spordiala, mis seisneb rauast kangi tõstmises põrandalt pea kohale. Tõstmine on võrdlemisi uus spordiala, mis on välja kasvanud raskuse
MALEPOKS · Hollandlase Lepe Rubinghi leiutatud spordiala. · Vahelduvates raundides mängitakse malet ja poksitakse. · Spordiala idee on tulnud sarjast ,,Külm ekvaator". · Malepoksi põhimõte on selles, et ta nõuab enda võistlejatelt vaimset ja füüsilist pingutust. Võistlus sisaldab 11 raundi. 6 maleraundi (paaritud), 5 maleraundi (paaris), niiet alati alustatakse malest. Maleraund kestab 4 minutit. Poksiraund kestab alates 2007. aastast 3 minutit. Raundide vaheaeg on 1 minut. Võitja on see, kes: · teeb teisele mati · kelle vastane jääb maleraundis ajapuudusesse
Naisekandmine Naisekandmine on spordiala, kus kaheliikmeline võistkonnad ( koosneb mehest ja naisest) peab läbima 352.5 meetrit pikka võistlusraja. Võistlusrada koosneb kolmest rajast: liiv, muru ja asfalt. Lisa taksistuseks on kuni 1 meetri sügavune auk ja kaks kuiva takistust. Kantav ehk naine peab olema vähemalt 17 aastane ja kaaluma minimaalselt 49 kilo. Kui kaala ei vasta nõuetele siis lisatakse mehele lisa raskus kuni saadakse nõutud 49 kilogrammi täis.
KICKBOXING EHK KICKPOKS Referaat (nimi) .klass 2013 Sissejuhatus Valisin teemaks kickpoks sellepärast, et see on Eestis veel küllaltki vähese populaarsusega spordiala ja soovisin teada saada, kas ja kus on Eesti üldse võimalik kickpoksiga tegeleda. Lisaks huvitas mind see, mida kickpoks täpsemalt endast kujutab, sest tean, et võitluskunste on mitmeid ja pealtnäha neis väga suuri erinevusi ei märka. Ajalugu Kickboxing e. kickpoks on spordiala, mis sisaldab jala- ja käelööke. Jalalöögid pärinevad karatest, taipoksist ja taekwondost, käelõõgid klassikalisest poksist. Kõige esimesena kasutas terminit Kickboxing jaapani poksi edendaja Osamu Noguchi 1950. aastal. Kickpoksi tunti alguses Full Contact Karate nime all. 1970 aastal toimusid USA-s esimesed kohtumised karatekade ja poksijate vahel, mis saidki aluseks uue spordiala tekkele. Mõned kickpoksi koolkonnad kasutavad harrastaja taseme määratlemiseks (nagu
TÖÖLEHT Orienteerumine (küsimused) 1. Mis spordiala on orienteerumine? 2.Kus asub orienteerumise sünnimaa? 3.Millised on veel orienteerumisalad? 4.Millised on orienteerumise põhiliigid(2)? Iseloomusta. 5.Milles seisneb orienteerumise asja mõte? 6.Iseloomusta orienteerumise rada. 7.Millised teadmised tulevad kasuks orienteerumises? 8.Mis aastal toimus Eestis esimene orienteerumisvõistlus? 9.Kus peetakse tavaliselt võistlusi ja mis on võistlejatel keelatud teha enne orienteerumist? 10. Millised on tähtsamad võistlusvahendid?
Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ja julgust. Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust. Sportakrobaatika õpetab kehavalitsemisokust erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautide ja langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala
Kergejõustiku ajalugu Tallinn 2009 Selle referaadi eesmärk ja põhiidee on tutvustada ühe vanima ja harrastatavama spordiala ajalugu ja teket. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr (esimeste Olümpiamängude ajal) võisteldi ainult staadionijooksus, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude
Spordiorganisatsioonid: 1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine; 2) maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid; 3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid; 4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus;
Loksa Gümnaasium Iluvõimlemine olümpiamängudel Referaat Anneli Alenina 10b klass Juhendaja: Pille Plakk Loksa 2013 1. Iluvõimlemine olümpiamängudel. · Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti
· noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida (spetsialiseerida), pidades silmas treenituse ülekande efekti, viies miinimumini negatiivne ülekande efekt. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: · oskuste ja vilumuste formeerimine, mille baasil, kasutades positiivse ülekande efekti, luuakse antud spordiala tehnilis-taktikalised vilumused; · üldise töövõime tõstmine ja säilitamine ning nende võimete treenimine, mida spordiala küllaldaselt ei arenda; · aktiivse puhkuse, töövõime taastumise kiirendamine ja monotoonsuse vältimine. Kehaliste harjutuste valikul treeninguprotsessis optimaalse efekti tagamiseks on vajalik silmas pidada järgmist: · treenijate individuaalsed iseärasused: tervislik seisund, vanus, sugu, kehaline areng,
Tuul spordialades Tuul on üks paljudest ilma vormidest, mis mõjutab sporti. Üks spordiala, kus tuul võib olla nii negatiivne, kui ka positiivne tulemusele on golf. Golfi mängitakse loodusliku muruga väljakul, mis on 25-30 ha suurune ja mitmekesise reljeefiga, kuhu kuulub nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi. Täismõõtmelisel väljakul on 18 auku. Iga auk on tähistatud lipuga. Mängitakse eriliste keppidega. Mängu võidab see, kes kulutab palli ajamiseks läbi kõikide aukude kõige vähem lööke. Asukoht, kus pall maandub sõltub lööjast ja tuulest.
Rakke Gümnaasium KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953
Ultimate, reeglid Ultimate (mõnikord frisbi või ultimate frisbee) on meeskonnasport, mida mängitakse lendava taldriku ehk kettaga. Mängu eesmärk on saada punkte söötes ketast vastasasuvasse värava-alasse. Mängijad ei tohi koos kettaga liikuda ning ketast käes hoidev mängija peab hoidma ühte jalga maas. Kuigi algselt kutsuti spordiala ultimate frisbee'ks, on praeguseks ametlikuks nimeks välja kujunenud ultimate kuna sõna Frisbee on registreeritud kaubamärgina. Eestis on spordiala tuntud pigem frisbi nime all. Reeglid: Kaks seitsmeliikmelist võistkonda alustavad vastastiku asetsevatest lõpualadest ning üritavad liigutada ketast üksteisele söötes teisele poole platsi. Mäng algab, kui kaitsev meeskond viskab ketta üle platsi ründavale poolele. Kui ketas on mängus, ei või enam ketast käes hoides liikuda, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
