Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline astma ja allergiline nohu. Nahal: Kontakt allergia ja toiduallergia Seedetraktis: Toiduallergia Allergiline astma. Astma - bronhide limaskesta krooniline põletik millega kaasneb bronhide kitsenemine. Tekkepõhjused. Olme tolm, milles erutseb ämbliku taoline tolmulest. Lemmikloomade karvad. Õietolm. Hallitusseente eosed. Tunnused(astmahoog). Äkiline köiv köha. Lima hingemis teedes. Vilistav raske väljahingamine. Esmaabi ja ravi. Eemaldada allergeen , kui see on võimalik . Anda haigele hingamisteed avavad vahendit ( inhalaator). Panna haige lõdvestus asendisse. Astmahaige elutingimused. Luua võimalikult tolmuvaba keskkond( pidev tolmu pühkimine). Ära kojata tekstiili esemed. Kerged tolmukoguvad esemed panna ära. Vältida toataimi. Toa temperatuur peab olema 20-22 , niiskus kuni 45%. Allergiline nohu. Tekkepõhjused
Alleriganähud võivad olla ajutised või pidevad, olles vahel seotud niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad alleriganähud öösel või varahommikul. Õietolmud Õietolmu allergia põhjustab astmahooge või nende ägenemist eriti kevadel ja varasuvel. Iseloomulik on muidugi kurikuulus heinapalavik: vesine allergiline nohu, silmade kipitus ja punetus, vahel ka nahalööve; astmaatikutel võib lisanduda astmahoog. Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm
Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.
Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). Selline reaktsioon on kiiret tüüpi spetsiifiline allergiline reaktsioon. Mittespetsiifilist reaktsiooni põhjustavad mitmesugused tegurid, nagu saastunud õhk, tubakasuits, teravad lõhnad, tolmud, keemilised ained, higistamine, psüühiline stress ja kroonilised põletikukolded (soodustavad allergia teket või ägestavad juba olemasolevat allergiahaigust). Allergeenid TOLMUD Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad
Mõnele inimesele tundub see ületamatu takistusena. Nii ületamatu, et ta parem laseb oma organi ära lõigata. Nii kiire on tal. Kiirustamisest sünnib alati mõttetus. Ta peab kaotuseks ainult seda, mida oma silmaga näeb. Oleks käsi või jalg, siis küll ei lõikaks, aga mõni siseorgan sellest pole küll suuremat lugu. Kuid see kaotus annab hiljem märku. Haigushoog valu, südame rütmihäire hoog, astmahoog möödub mõne minutiga. Südame vaevuse ja astma puhul hingame välja veel süütunnet, mis inimest painab ja efekt on veelgi kiirem. Hingamisel saadav energia on puhas jumalik energia. Meie positiivne mõttelaad suurendab saabuva energia puhtust ja hulka. Öeldakse, et stress tekib välis ja sisekeskkonna olustike muutumisel. Tegelikult on stress iseenda poolt tekitatud emotsioon. Näiteks, kui õpilastel on tulemas eksam
Allergiat võivad tekitada ka karusnahast tooted. · Allergiat võivad põhjustada ka nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeenideks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund. · Seeneosed võivad tekkitada ülitundlikust. Enamasti on allergeenideks hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Need satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja võivad põhjustada nohu ja astmat. Allergia võib esineda ka toiduainete kasutamisel, milles on hallitus- või pärmseeni. Ülitundlikust võivad põhjustada ka naha seenhaigused.
Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha, mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). 1.3. ALLERGIKU ELUSTIIL Allergiku elustiil on niisugune elukorraldus, mis võimaldab allergiahaigele normaalse elukvaliteedi. Eesmärgiks on vältida või vähendada kokkupuudet allergeenide ning allergiat soodustavate teguritega. Allergikule vajaliku elukeskkonna loomisel osaleb tema pere, sõbrad, kooli- ja töökaaslased, praktiliselt kogu ühiskond. Kõige enam mõjutab inimese tervist sisekeskkond, kus me veedame suurema osa oma päevast.
puhastusvahend looduspuhtama ja inimsõbralikuma vastu välja vahetada. Kui aga töötajal esineb allergia konkreetse toiduaine või toidulisandi vastu, siis ei ole soovitav sellega kokkupuutes edasi töötada. Allergia korral ei pruugi aidata ka isikukaitsevahendite ega ennetusabinõude kasutamine. Juba väga tühise ühendi koguse sattumisel nahale või hingamisteedesse vallandub allergiline reaktsioon (naha sügelemine, nahalööve, nohu või kõriturse). Tekkinud astmahoog võib lõppeda töötaja lämbumisega, kui ei suudeta anda õigeaegset abi. 7 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Ohtlike keemiliste ühenditega töötamine on keelatud isikuil, kes põevad kesknärvisüsteemi haigusi (epilepsia, neuroos), psüühilisi haigusi (depressioon, skisofreenia), kroonilist
2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Toime tugevuse poolest; toime kestvuse poolest; mineraalkorikoidsuse poolest (kas tekitab turseid või mitte) 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada? Millisel juhul milline masnustamisviis on eelistatud ja miks? Parenteraalne manustamine (i/v, i/m) – võib osutuda vajalikuks erakorralistes olukordades (nt äge astmahoog). Suukaudne ravi – kasutatakse kroonilise manustamisvajaduse korral. Lokaalne manustamine – võimalusel tuleks alati kasutada lokaalset manustamist süsteemsete kõrvaltoimete vältimiseks! - Astma ravi (inhaleeritavad glükokortikosteroidid). - Allergilise riniidi ravi (intranasaalsed glükokortikosteroidid). - Nahahaiguste ravi (psoriaas, dermatiit). 4
Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood. Esineb silmade valguskartlikus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Ärritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri limaskestal - esineb kipitustunne, piinav kuiv ärritusköha, hääl võib muutuda kähisevaks, võib tekkida hingeldus- ja õhupuudushooge (astmahoog). Haigel on üldiselt häiritud enesetunne - nõrkus, unehäired, erutatud olek, võib esineda palavik. Pollinoosi on varem nimetatudki heinapalavikuks. Õietoimuallergiat esineb linnainimestel sagedamini kui maaelanikel. Et õietolm satub organismi peamiselt hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus enam esinevad ja limaskestasid kahjustavad õhu saastained -autode heitgaasid, vääveldioksiid, tolm, suits jm. - soodustada organismi allergiseerumist õietolmudega
ning üks õpilane leidis, et sellises vanuses, 10.- 12. klassis, pole seda enam mõtet teha. 14 Milliseid sümptomeid on teile tekkinud tubakasuitsuses keskkonnas viibides? (Vaata Joonis 4) Köha on tekkinud 29 õpilasel ehk 40%. Peavalu on esinenud 25 ehk 34% vastanutest. Unisus on tekkinud 13 õpilasel ehk 18%. Iiveldus ja vesised silmad on olnud 12 õpilasel ehk 16%. Ülejäänud sümptomid (astmahaigetel astmahoog, kinnine või vesine nina, muu) on esinenud 11 ehk 15% õpilasel. köha peavalu unisus iiveldus Sümptomid muu kinnine või vesine nina astmahaigetel astmahoog
pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv. Kuivõrd Monsanto firma oli oma glüfosaatseid preparaate reklaaminud kui täiesti ohutuid, kaevati nad kohtusse eksitava reklaami esitamise pärast ning sunniti selline reklaam toodetelt eemaldama. Toime inimesele? Välised ilmingud: silmade kipitamine, pisaratevool, nägemise ähmastumine. Nahalööve, nahapõletused või sügelemine, iiveldus, kurgu kraapimine. Astmahoog, hingamisraskused, pearinglus, nohu, uimasus. Mutageensus: laborikatseis leitud, et glüfosaadid kahjustasid hiirte maksas ja neerudes DNA-d ning tekitasid geneetilisi kahjustusi luuüdis. Kahjustusi on leitud ka inimese ning veiste vererakkudes aga ka sidekoes. Geneetilised kahjustused. Kasvajate teke: On leitud otsene seos glüfosaatide kasutamises ja verevähki ning munandivähki haigestumise sagenemises, kilpnäärme kasvajate tekkes,
Lisaks neile sümptoomidele hakkavad tunda andma siseelundid, tekivad peavalud, valud lihastes ja südame piirkonnas ning kõhus, muutub pulsisagedus ja vererõhk. Stressiga toimetuleku oskuste valdamine on neuroosi ennetamisel olulise tähtsusega. 6.7 Bronhiaalastma Bronhiaalastma on ülitundlikkuse alusel hoogudena tekkiv bronhide ja bronhioolide valendiku ahenemisest tingitud hingamishäire, mis tekib enamasti järsku ja millega kaasneb lämbumistundest tingitud hirm. Astmahoog võib vallanduda mingi keemilise või füüsilise ärritaja toimel (tolm, gaas jne.), kuid sageli ka psüühilise (enamasti negatiivse) elamuse tagajärjel. Stressisituatsioon soodustab astmahoogude sagenemist. 6.8 Mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi Pikaaegsel stressori toimel võivad tekkida muutused praktiliselt kõikides elundisüsteemides. Üks tundlikumaid on seedeelundkond. Stress mõjutab maomahla eritumist, mao ja kaksteistsõrmiksoole spasme ja
suurem. Ta oli ühtlasi ainuke poiss, kelle juuksed nähtavasti ei kasvanud. Põssa nägemine ei olnud kõige parem, mille pärast oli ta sunnitud kandma paksude klaasidega prille, nende ära varastamiselt nägi ta sõprade nägusid vaid udukogudena. Samuti ei olnud tüseda poisi tervis hea. Ta ei saanud aidata teisi onnide ehitamises ega suutnud ka puid tuua lõkke jaoks, sest teda on juba varasest vanusest kiusanud astma ning füüsilise koormuse suurendades raskenes ka tema astmahoog. Kui Ralph ja Põssa tutvusid, siis ütles Põssa usaldavalt "Mul on ükskõik, kuidas nad mind hüüavad," kuid siiski pidi ta ära mainima, et teda koolis noriti nimega Põssa. Ralphile pakkus see nalja ning ei ta ei jõudnudki Põssa pärisnime küsida ja tema nimeks jäi teose lõpuni Põssa. Ta tunneb end solvatuna ja masendatult, kui Ralph astub tema kaitseks välja, öeldes, et tema nimi ei ole Pekk vaid Põssa, kuigi Põssa palus, et seda nime ei kasutataks. Tahest tahtmatult pakkus
Häiriv kuiv köha ja hingeldamine, eriti öisel ajal põhjustades ka öiseid ärkamisi. Iseloomulikuks tunnuseks on kiuned rinnus või köha füüsilise pingutuse järgselt, raskustunne rindkeres. Sümptomid võivad esineda ka vaid kindlal aastaajal või pärast kontakti allergiat tekitava ainega (Kopsuliit.ee) Astma võib kulgeda ka väga ägedalt ning olla fataalne. Ägeda raske astmaga haige seisundis eristatakse kahte etappi: kestev astmahoog, mis pole allunud ravile või eluohtlik seisund. Kestvat astmahoogu iseloomustab tugev hingeldus ja suutmatus rääkida lausetega; hingamissagedus üle 25 korra minutis; pulsisagedus üle 110 lööki minutis ja PEF alla 50% isiklikust parimast väärtusest. Eluohtlikku seisundit iseloomustab bradükardia või hüpotensioon; psüühikahäired, kurnatus, kooma ning PEF jääb alla 33% patsiendi parimast väärtusest. (Pulmonoloogia lühikursus 1996) 1.9. Ennetamine
raiheina allergeenid õhus Äikesetormiastma - äikese ajal on püsiv õietolmu ja seeneeoste kõrgenenud kontsentratsioon. Tormile eelnenud suure õhuniiskuse tõttu lendunud õietolm lõhustub, vabastades väikesi allergeene sisaldavaid partikleid, mis lenduvate saasteosakestega (heitgaaside süsinikosakesed) või üksi penetreeruvad väikestesse hingamisteedesse. Seega äikesetormi ajal võib siiani kerge astmaga haigel tekkida äge, peaaegu fataalne või fataalne astmahoog. Siseruumides samuti sisaldab suuri osakesi, langeb pindadele, võib aastaringselt olla (soodne väliskliima) Maapiirkondades rohkem õietolmu, AGA siiski soovitatav maal elada, sest linnas palju saasteaineid (heitgaasid), seal õietolmu allergeene sisaldavad partiklid penetreeruvad koos lenduvate saasteosakestega väikestesse hingamisteedesse. Aerobioloogiline seire Eestis ambroosia õietolm Ungari, Ukraina ja Venemaa lõunaosast Okaspuud puudub allergoloogiline tähtsus
Pollinoosi puhul esineb allergikul kipitus- ja sügelustunne ninas, võib tulla ka rohkesti vedelat eritist. Või siis on nina hoopis kinni ning seetõttu ei saa inimene nina kaudu hingata. Iseloomulikud on aevastushood. Esineb silmade valguskartlikkust, pisaravoolu, hõõrumis- ja kipitustunnet, silmade sidekestapõletikku, silmade punetust. Ka kõri limaskestal võivad tekkida ärritus- ja põletikunähud: kipitustunne, kuiv ärritusköha, kähisev hääl. Raskemal juhul võib tekkida astmahoog. Lisandunud õhusaaste tulemusena on viimastel aastakümnetel sagenenud õietolmuallergia linnades. Sagedasemad allergeenid: · Lepp Lepp kasvab enamasti metsaservas või oja ääres. Peamine õitseperiood on veebruar ja märts, kusjuures õietolm vabaneb juba ca 10ºC õhutemperatuuri juures. Bioloogilise suguluse tõttu esineb sageli ristuv allergia kasega. · Sarapuu Sarapuu õitseperiood on varakevadel - märtsis ja aprillis, sooja talvega aastal juba veebruaris.
Samuti ka vaimset alaarengut. (Smart, 2012, lk 245) Astma Astmat kutsutakse kui enim sandistavat lapseaea haigust. Astma on ühtlasi ka kõige populaarsem lapseea haigus, mis võib areneda krooniliseks. See on ühtlasi ka kõige aladiagnoosituimaks ning alaravitavamaks haiguseks. Probleem esineb lapse hingamises. Hingamine on vilisev ning raskendatud. Peamine põhjus astma tekkeks on ema rasedusaegne suitsetamine, suitsu sisse hingamine ning madal sünnikaal. Astmahoog võib kesta päevi ning olla eluohtlik. Astmat esineb kahte liiki. Üks on allergiline astma, mida põhjustavad erinevad allergeenid ning teine on kaasasündinud (loomuomane) astma, kus hood sagenevad haigestumisel. Oluline on astmahaiget teadvustada sellest, kuidas astmahoogu kontrolli alla saada või seda ennetada. Rasketest astmahaigetest lastest on oluline informeerida ka õpetajaid ning koolikaaslasi, et vältida teadmatust haigushoo ilmnemisel vajadusel õiget ning kiiret abi anda
tema mitte, sest üksainus väike komm võib põhjustada väga palju vaevusi. (See tundmatu. 1992: 25). Maapähklist tingitud allergilised reaktsioonid tekivad kiiresti ja on tavaliselt rasked. Need võivad ilmneda juba esimesel kokkupuutel ning vahel piisab selleks kaduväikesest kogusest. Vaevusi võib tekitada ka pähkli lõhn, kuid õnneks on toidu lõhnast tekkinud allergia alati nõrgem. Tugevam on see vaid juhul, kui inimesel on samal ajal astmahoog või allergiline reaktsioon mõnest muust toidust. Allergilist nohu ja silmade ärritust võib tekitada ka kokkupuude suure koguse pähklivõiga või see, kui keegi sööb läheduses pähkleid. Nii maa- kui puupähkliallergia võib tekkida igas eas ning see kestab sageli kogu elu. Viimased uuringud on näidanud, et 20% maapähkliallergiaga lastest kasvab sellest siiski välja. Toidud, mis sisadavad maapähklit Tabel 5
Paus sekundaarne infektsioon – peale nakatumist kiire ja ulatuslik reaktsioon, kestab kaua (u 20 päeva) Allergia: puhtas keskkonnas jääb osa immuunsüsteemi ressurssist kasutamata mis reageerib olematutele vaenlastele nagu organismi sattunud õietolm või loomadelt ja putukatelt pärit valguframendid- allergeenid Sõltuvalt allergeeni kehasse sattumise asukohast tekib lokaalne reaktsiooni nagu nohu, astmahoog kopsudes, naha sügelus ja punetus Osa allergeene jõuavad sisenemiskohast eemalduda kandudes vereringega üle organismi ning siis tekib anafülaktiline šokk Märksõnad (astma, ekseem(naha reaktsioon), sügelus, riniit(nina pidev tilkumine), konjukiviit) 1) Tundlikkuse teke Kontakt allergeeniga – möödub märkamatult ja kestab paar nädalat peale põhjuseks olnud allergeeni lahkumist
(soodustav söögitorusong) limaskesta kahjustus häiruvad nii söögitoru kui mao tühjenemine Kliinik: 1. kõrvetised (75%), 2. röhatised (60%), 3. neelamishäired (50%), 4. toidujääkide regurgitatsioon (40%), 5. epigastriline valu (30%), 6. ebameeldiv maitse suus, 7. iiveldus, harva oksendamine Soodustavad: lamamine, kummardamine, söök Refluksösofagiit (2) Tüsistused: 1. haavand, 2. verejooks (harva), 3. köha ja astmahoog aspiratsioonist, 4. hääle kähisemine larüngiidist, 5. söögitoru kitsenemine ja neelamishäired, 6. metaplaasia vähk Diagnoos: 1. kaebused, 2. kliiniline pilt, 3. endoskoopia (erosioonid, haavand, nekroos), 4. biopsia (silinderrakuline metaplaasia, adenokartsinoom), 5. 24-tunni pH-meetria refluksiaeg (pH < 4) > 8% päeval ja > 3% öösel Ravi: 1. vältida soodustavaid tegureid (sh. hilised söömised, nikotiin, happelised söögid ja joogid jm), 2
Bronhiaalastma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinades olevate silelihaste kramplikust kokkutõmbest, bronhide limaskesta tursest ning lima hulga suurenemisest bronhides. Astma korral esinevad köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne - nende ilmingute raskusaste on tavaliselt väga erinev. Astmahoog võib olla lühikese kestusega, kuid võib kesta ka mitu päeva. Ulatusliku hingamisteede spasmi puhul on tegemist nn. astmaatilise seisundiga - hapnikuga varustatus langeb tugevalt, seisund muutub eluohtlikuks. Vanematel inimestel, kellel haigus on kestnud juba aastaid, ei muutu hingamine täiesti vabaks ka astmahoogudevahelisel perioodil. See on krooniline bronhiaalastma. 21
vad astmale iseloomulikud haigusnähud: 52 SPORDI ÜLDAINED I TASE · episoodiline aevastamine, NB! · hingamisraskus, · pingetunne rinnus, · õhupuudus, · hingeldus, · vilistav hingamine, · köha. Paljudel inimestel kulgeb astma järsku tekkivate hingamisraskuse hoogudena. Kui astma on jäetud diagnoosimata või ebapii- savalt ravitud, võib astmahoog põhjustada eluohtlikku seisundit. Astmat võivad esile kutsuda mitmesugused tegurid · viirused, · allergeenid, · külm õhk, · õhusaaste, · tubakasuits, · teravad lõhnad, · kehaline koormus. ASTMA JA SPORT - Kui varasemalt soovitati astmaatikutel loobuda kehalisest treeningust, siis nüüd on leitud, et regulaarne füüsiline koor- Hingetoru ehk trahhea algab kõri piirkon- nast ja hargneb kaheks peabronhiks
Südamepuudulikkus Poliomüeliidi, difteeria, polüneuriidi tagajärjel tekkinud hingamisteede halvatus Epiglotiit – kõripealise põletik 264 Müokardiit – südamelihase põletik Poliomüeliit – lastehalvatus (viirushaigus) Polüneuriit – perifeerse närvisüsteemi põletik Diferentsiaaldiagnoosiks vajalikud näitajad Vt peatükki „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“. Vanus Hingamishäire algus: o äkki (astmahoog, pneumotooraks, võõrkeha aspiratsioon, larüngospasm), o aeglaselt (krupp, bronhopneumoonia, interstitsiaalne pneumoonia)? Hingamisheli (striidor): o inspiratoorne (ülemiste hingamisteede takistus, mille põhjustajaks on nt krupp, larüngospasm, aspireeritud võõrkeha); o ekspiratoorne (alumiste hingamisteede takistus, mille põhjustajaks on nt bronhioliit, bronhiit, astma, sügaval asetsev aspireeritud võõrkeha);
annaabi.ee 
