2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3). Keharaskus viiakse üle ees olevale jalale eesmine jalg kõverdub põlvest ja taga olev jalg
· Jalad jäävad nii, nagu oli kõrgasendis laskudes. · Kere kallutatakse ette. · Käed tõusevad kõrgmale, kepiteravikud jäävad tahapoole. Puhkeasend: · Kere kallutatakse niipalju, et küünarvarrega saaks reitele toetada. · Kepid kaenla all ja teravikuga taha üles. Madalasend: · Käed on sirutatud ette ja kepid teravikuga taha. · Saab sõita heades suusajälgedes ja kiirus on sel puhul suur. Pidurdamine Sahkpidurdus: · Kanna oma keharaskus ühele ja siis teisele suusale ning kõige lõpus püüa seista nii, et raskus on mõlemal suusal. · Kui tunned, et raskus pn mõlemal suusal, siis lase põlvedest allapoole, hoia seejuures kere püsti, ära kalluta end ette. Pöörded Astepööre: · Lase keharaskus ühele suusale. · Tõsta teise suusa nina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja kanna keharaskus kohe sellele suusale. · Tõsta suusk teise juurde ja lasku uues suunas. Uisusammpööre:
3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk viiakse väikeste sammukestega käärasendisse pöörde suunas (keharaskus sellele) ja tuuakse teine jalg järele (lk28) 2) Uisusammpööre – Raskus pöördevälisele jalale -> teine jalg viiakse käärasendis libisevalt lumele (raskus sellele üle) -> kere kallutus pöördesiseselt -> pöördeväline suusk tuuakse teise juurde 3) Sahkpööre – nii pöördesse minek kui ka kogu pööre sahkasendis; keharaskus
tuuakse teine suusk juurde *lehvikpööre tagant tõstetakse suusakannad sinna, kuhu minna tahetakse ja tuuakse teine suusk juurde *tõstepööre kõrvale teotatakse kepid ühele poole, üks suusk viiakse nina ees vastassuunda ja tuuakse teine suusk juurde *hüppepööre õhku hüpates suunatakse suusad vastavasse kohta Pöörded liikumisel - *astepööre keharaskus ühele suusale, tõsta ja paiguta teise suusa nina soovitud suunas ning suuna keharaskus sellele suusale *uisusammpööre keharaskus ühele suusale, lasku kehast veidi allapoole, tõsta suusanina vajalikku suunda ning suuna raskus sellele suusale Keppidega võib tõugata kahte moodi *paaristõuked *vahelduvtõuked 1866 esimesed suusavõistlused Norras 1924 Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ja peetakse esimesed taliolümpiamängud
Tasakaaluharjutused Referaat Koostas : Jaanika Padar Juhendas : Lidia Petrova Õppeaasta : 2011/12 Tasakaaluharjutuste eesmärk on : · Harjutus parandab ja aitab hoida tasakaalu · Tugevdab lihaskonda o seisa jalad kergelt harkis o kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda) o vii parem jalg ette (kõnniasendisse) o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda o seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda) o puuduta parema jala kannaga vasaku jala varbaid o jää sellesse asendisse 10 sekundiks
Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede pealt tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Tõusuviisid Tõusuviisideks on trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus ning libisamm-tõusuviis. 1.Trepptõusu kasutatakse peamiselt järsul mäeküljel, kui ollakse matkal ning väsinud. Samuti sobib see lastele, kes alles õpivad suusatamist. Keharaskus on mõlema suusa mäepoolsel serval. Suuski tõstetakse rööbiti mäenõlvaga ning nõlvast kaugem käsi toetub kepiga tugevalt lumme. 2.Käärtõus mida järsem on mägi, seda laiem on käärasend. Suusad kanditakse suusa sisekülgedele, kehakalle ettepoole ning suusakeppidele toetudes surutakse kepiteravikud tugevasti kas jalakanna juurde või taha maha. 3.Poolkäärtõusu kasutatakse siis, kui suusad hästi ei pea. Üks suusk liigub enam-vähem otse, teine äärselt
eelnevatest pallipuudetest. Kui algajatel on eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna, siis edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Alt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all. Vaade on suunatud pallile. Mängija viskab vasaku käega palli ette-üles umbes 30 cm kõrgusele. Samal ajal kandub keharaskus tagapool asetsevale jalale ja sirge löögikäsi liigub taha. Seejärel kandub keharaskus ees olevale jalale, jalad sirutuvad, löögikäsi liigub ette ja tabab palli ees-all. Palli tabatakse pingestatud labakäe, rusika või käeservaga. Löögikäsi saadab palli võrgu suunas. Kogu tegevuse vältel on pilk suunatud pallile. Ülalt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, keharaskus võrdselt mõlemal jalal
Pilt 7 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel, ketta peal võtta kinni tõstematti sangadest (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2. Abistamine ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga toolile: · Abistajal viia keharaskus tagumisele jalale ja sooritada ümbertõste tõstematiga ja ketta abil (pilt 9, 10). Pilt 9 Pilt 10 · Sirutada patsient toolil. Võtta ära tõstematt abistaja keha ümbert ja patsiendi tuhara alt (pilt 11, 12). Pilt 11 Pilt 12 · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil ja võtta ära kettas jalgade alt ning
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED:
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha.
*Seejärel peavad suusad jahtuma välistemperatuurini.anna lõpuks suusapõhjale üks kiht Start Hardeneri, mis takistab parafiini kiiret kulumist. 7. Sahkpidurudus ja poolsahkpidurdus. Kirjelda! Sahkpidurdus. Jalad on laias harkseisus, pöiad pööratud sissepoole ning sääred kallutatud ette. Jälgida, et suusaninad on kohakuti ja veidi lahus. Reied jäävad kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 8. Erinevad tõusuviisid (vähemalt 3) Trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus 9. Laskumisasendid: kõrgasend, põhiasend, madalasend. Kirjelda!
Tallinna Laagna gümnaasium Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha.
Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatumisi - hüppeid 2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri - keha kergelt ette kallutatud - jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud - käed tõstetud vööst kõrgemale ja kõverdatult keha lähedal - vaade otse - labajalad on kas paralleelselt või siis teine jalg natuke eespool - jalad toetuvad täistaldadele ja keharaskus on jaotatud võrdselt mõlema jala päkkadele 3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid sooritatakse eraldi ja seeläbi koos teiste mänguvõtetega nagu hüppevise, korvi alt vise, lauavõitluses jne. 4)Peatumisviise liikumiselt on korvpallis kaks: · Ühetaktiline peatumine ehk peatumine hüppega · Kahetaktiline peatumine ehk sammpeatus
Tehnilised võtted Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on: · Liikumine(stardiasendid, liikumisviisid) · Söödud(ülaltsööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele, rinnale) · Ründelöök(otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök) · Sulustamine(ühe-, kahe- ja kolmeblokk) · Pallingud(altpallingud, ülaltpallingud, hüppelt palling) Võrkpallimängu tehnika · Keharaskus on viidud päkkadele võrdselt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöö kõrgusel. · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil. Erinevad tehnilised asendid vastavalt mänguolukorrale: · Stardiasend- mängija asend, mille ta võtab vahetult enne liikuma hakkamist. · Lähteasend- mängija asend, mille ta võtab enne tehnilise elemendi sooritamist. · Püsiv asend- mängija keharaskus on võrdselt mõlemal
Võrkpallur peab olema valmis kiireks liikumiseks. Liikumistehnika hõlmab stardi- ja lähteasendeid ning liikumisviise koos peatumisoskusega. Stardi- ja lähteasendid Asendiks nimetatakse mängija kehahoiakut, mille ta võtab enne mingi tegevuse alustamist. Kõige olulisem on põhiasend ehk valmisasend. Põhiasend: · Põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas · Keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Enne liikuma hakkamist võtab mängija stardiasendi, mis peab tagama täieliku valmisoleku Iga eelneva tehnilise elemendi sooritamist võtab mängija lähteasendi. Stardiasendeid liigitatakse: · Kõrguse järgi põlveliigese nurk · Toetuspinna järgi:
Mambo Agathe Tallinn 8B Mambo nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Tantsu päritolumaa on Ameerika ühendriigid. Juured pärinevad Kuubast. Mambot tantsitakse enamasti paaris ning tantsida võivad noortest inimestest vanadeni. Saatepillidena kasutatakse bandžot, kitarri, mandoliini, viiulit ja klaverit. • Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole on iseloomulik puusahööritus, millega kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Tantsijate riietus Faktid mambost • kujunes 1930. – 40. aastatel. • 4/4 taktimõõdus. • On kiire ja väga energiline tants. • http://www.youtube.com/watch?v=j phLiz0cxuo
Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Mambo ühendab Euroopa kontratantsu traditsiooni ning mustade haiitilaste iseloomulikud Aafrika-pärased sünkopeeritud rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tsa-tsa. Tantsu sammud Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Näide: http://www.youtube.com/watch? v=TvLw8p9hLiM
Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel.Lugedes rütmi "üks-ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise.Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö.Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. · Tsa-tsa tempo on 28-30 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. · Rumba ,mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. · Paso doble-Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks
Harjutus on sarnane väljaastega ette (harjutus 1), kuid lisandunud on kerepööre vöökohast. Kui sooritad väljaaste vasaku jalaga, pööra sammu lõpus ülakeha vasakule. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust teise jalaga. Soorita harjutust 5 korda mõlemale jalale. C Väljaasted küljele Astu parema jalaga samm küljele pikkusega, mis on ligikaudu kolmandik sinu kehapikkusest, mõlema jala varbad suunatuna otse ette. Kanna keharaskus paremale jalale nii, et vasak jalg sirutub. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust vasakule. Soorita harjutus 5 korda mõlemale jalale. D Väljaasted taha küljele Astu parema jalaga samm diagonaalis taha küljele, 45-kraadise nurga all. Kanna keharaskus paremale jalale nii, et vasak jalg sirutub. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust vasakule. Soorita harjutust 5 korda mõlemale jalale. E Väljaasted taha
paljude eri variatsioonidega, Soome tango, võistlustantsus tuntud Ameerika ja rahvusvaheline stiil. Kuigi tango on Ladina-Ameerika päritolu, liigitatakse teda võistlustantsus standardtantsude hulka. Tangomuusikat esitab tüüpiliselt orkester, kus on viiul, klaver, flööt, akordion ja kitarr. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tantsitava tango on tavaliselt 4/4 taktimõõdus mängitav pala. Sammud on järsud ja teravad, astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad siis järgneb keharaskus. Argentina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Euroopa ja Põhja- Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Muusika päeval 22. novembril 2007. aastal avati Argentina pealinnas Buenos Aireses tango mälestussammas. Minu arvates on tango väga kirglik ja ilus tants, aga ka väga raske ja keerukas.
Pilt 5 Pilt 6 2. Abistamine toolile ümbertõstega: · Kallutada patsiendi ülakeha ette poole (pilt 7), nii palju, et patsiendi istmik on voodilt lahti ja patsient toetub jalgadele (pilt 8). Pilt 7 Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm · Abistajal viia keharaskus tagumisele jalale ja sooritada ümbertõste (pilt 10, 11). Teisel abistajal hoida tooli paigal. Pilt 10 Pilt 11 · Sirutada patsient toolil (pilt 12). Pilt 12 · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil (pilt 13, 14, 15, 16, 17). Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm
(kaldenurk (50-60). 6. Asend “kohtadele!” - Jooksja astub pakkudest mööda nende ette ja võtab lähtasendi. Kõigepealt käed maha ja jalad paika, siis käed paika joone taha. Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Õlad on lähtejoone kohal. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend “valmis!” - Jooksja võtab optimalse lähteasendi. Puus tõstetakse õlavöötmest kõrgemale. Õlad on kätest veidi eespool. Vaade endiselt alla. Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120– 140kraadise nurga all. Keharaskus kätel ja esimesel jalal. 8
Itaalia renessanss 1. Renessanss ehk taassünd.Võeti kasutusele,et taastada vana antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´...
Hiljem aga hakati looma spetsiaalselt tangole sobivaid palasi. Üldiselt saatsid tangot viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tango tempoks on 33 takti minutis, saatemuusika on 4/4 taktimõõdus ja umbes 120 lööki minutis. Sammud on järsud ja teravad, rütmiskeemiks on aeglane-aeglane-kiire-kiire aeglane. Tangos tähendab aeglane samm kiiret sammu, millele järgneb paus. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Lisandub ka peapöörded, mis aga ei ole iseloomulikud Euroopa ja Põhja-Ameerika tango stiilile. Tänapäevaks on välja kujunenud mitu erinevat tango stiili, nendeks on: Argentiina stiilid, Soome tango, Ameerika stiil ja rahvusvaheline stiil.
näppude vahel. Tõuke faasis ei tohi kuuli kunagi õla joonest tahapoole. optimaalne tõukenurk on natukene suurem kui 40 kraadi. O' Brieni tehnika- 1952.a tõi kuulitõuketehnikasse uuenduse ameeriklane Parry O' Brien, kes alustas oma heiteid seljaga kuulitõukesektori poole. Kuna selline asend andis neljandkiu pöördest lisaks, kasvas tõukejõud ning tema tulemused paranesid umbes 1 meetri võrra. 1. Algasend- Sportlane on lõdevastunud ja keskendub pingeliselt. Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Tõuke sooritamiseks on tal aega 1,5 minutit 2. Küürutus- Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgeneva energilise liikumise ootuses. 3. Nihe- Vaba jalg sirtub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 4
Võta õlgade laiune hark, lükka puusad taha ja tee kükk. Hüppa üles ja suuna ennast paremale. Korda. Lamades selili, jalad põlvest kõverdatud ja käed rinnal risti. Tõsta puusad üles ja hoia keha sirgelt, samal ajal siruta ühte jalga-vii see tagasi alla ja korda sama teise jalaga Lamades külili, jalad põlvest kõverdatud tõsta pealmise jala põlv nii kõrgele, kui võimalik. Väldi puusa vajumist ette või taha. Hoia labajalad koos. Toenglamang, näoga põranda suunas. Keharaskus küünarvartel ja varvastel. Lamades selili kõverda ühte jalga puusast ja põlvest. Tõsta pea ja õlad põrandalt üles, siruta pead põlve suunas ja käsi varvaste suunas. Korda. Selili lamades kõverda põlved ja tõsta põrandalt rinna suunas. Tõsta põlved üles ja tuharad maast lahti. Kasutatud kirjandus: https://www.bodybuilding.com/fun/iovate5.htm https://www.bodybuilding.com/fun/top-10-full-body-workout-benefits.htm http://ajakirisport.ee/2016/12/27/milleks-meile-uke/
asendis. Kui haige seisund on stabiliseerunud, tuleb juba 24-36 tunni jooksul alustada liikumis- ja kõneravi. Esimesed kolm kuud on taastumine kõige kiirem, mida hiljem raviga alustada, seda kehvemad on tulemused. Füüsiline Tuleks teha harjutusi seistes ja istudes, mis aitaks parandada tasakaalu, tugevdada lihaseid ja võimet keha õigesti hoida. Hooldaja peaks vajadusel kasutama tuge ja juhendama haiget harjutuste tegemisel (seisa jalad kergelt harkis kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda); vii parem jalg ette (kõnniasendisse); kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette; kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); seisa jalad kergelt harkis; pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda; seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda); puuduta parema jala
Kuuba muusika, Ladina pop või rock muusika järgi. http://www.youtube.com/w atch?v=ynVt48bAS_o Mambo Mambo on 1930.-40. aastatel välja kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Hiljem arenes sellest välja veidi lihtsam cha cha. Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusa liikumine, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. http://www.youtube.com/watch?v=0qm8JZuplM0 Paso doble Paso doble (hispaania keeles “topeltsamm”) on Ladina- Ameerika võistlustantsude hulka arvatav tants. See on võistlustants, mis kujutab härjavõitlust, kus mees on toreadoor ja naine härg.
spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses
Kuigi tango on Ladina-Ameerika päritolu, liigitatakse teda võistlustantsus standardtantsude hulka. Euroopas ja Põhja-Ameerikas seltskonna- ja võistlustantsuna tantsitava tango saatemuusikaks on tavaliselt 4/4 taktimõõdus pala tempoga u 120 lööki minutis. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane-aeglane-kiire-kiire-aeglane, aeglane samm tähendab tegelikult pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega
jalgadele. Vahtkumm/lateks kooslus võimaldab jalal hingata ja õhul liikuda, sisetallad imavad niiskuse, jalg püsib kuivana lastele mõeldud sesetald. Mahuvad erinevatesse jalanõudesse materjal: looduslik kork , siidikate sobivad ka spordijalanõudesse Kannatugi pikivõlvitoega aitab summutada käimisel tekkivatpõrutust leevendab jalakanna valusid kiirendab taastumist kannatoed sobivad kõikidesse jalanõudesse Haamervarbad Kõrge kontsaga jalatsite kandmisel langeb keharaskus jala esiosale, kus seda peab kandma pöia ristivõlv Nõrgenenud sidemete ja lihaste võib aja jooksuul ristivõlv lameneda Tekib harkpõid, millele kaasnevad haamervarbad, varbad tõmbuvad ülesse Tallal ja varvastel tekivad valulikud konnasilmad ( nahapaksendid ) Varvaste asendid korrigeeritakse eripolstri või tugeva lahase abil Hallux valgus lahas liigendiga Elastsest materjalist, sisaldab plastist liigendiga ortoosi jala sisemisel küljel Korrigeerib suurvarba asendit, nii
Sild harkseisust laskumisega taha Laskumine, mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea). Viimane moodus on õigem, kuna käte viimisel üle pea muutub keha raskuspunkti asetus, mis soodustab painduvust eriti rinnaosast. Käte asetamine maha peab toimuma sujuvalt ning kergelt. Pärast toengu loomist tuleb jalgade sirutuse toimel keharaskus üle kanda kätele ning sirutada pea välja. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Akrobaatika http://akrobaatika.weebly.com/ http://www.annaabi.com/Akrobaatika-m48774.html http://akrobaatika.weebly.com/tirel-ette-ja-taha.html http://akrobaatika.weebly.com/kaumltelseis.html
Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõverdatud. Vasak käsi juhib üles-alla ja parem vasakule-paremale. Silma kaugus tagumisest sihikust mitte lähemal, kui 15 cm. Püstiasendis võib relva hoida ka kaenlas. Rihm tuleb seada parajaks, relv suruda tugevasti vastu keha ning mõlemad küünarnukid toetuvad vastu keha. Nii võib lasta täpsemalt pidevtuld ja juhitakse keha keeramisega.
sõrmed moodustaksid samuti kolmnurga. Kõik söötja sõrmed on suunatud söötja selja taha. Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele. · Palli ülesvise vähemalt 4 m kõrgusele. Pärast palli põrget põrandale tuleb liikuda palli alla ja
weebly.com/kiirlaskumisasendid.html -kiirlaskumisasend http://suusatades.weebly.com/madalasend.html -madalasend http://suusatades.weebly.com/laskumine-telemarkasendis.html -telemark 8. http://suusatades.weebly.com/pidurdusviisid.html -pidurdusviisid 9. http://suusatades.weebly.com/astepoumloumlre.html - astepööre http://suusatades.weebly.com/uisusammpoumloumlre.html -uisusammpööre 10. http://suusatades.weebly.com/sahkpoumloumlre.html -sahkpööre 11. Kukkumine- keharaskus taha, lased end istuli, suusad paralleelselt risti tõusuga (et lihtsam püsti oleks tõusta ja suusad allamäge ei hakkaks libisema), käed-kepid taha (keppe ette asetades võid end vigastada) 12. http://suusatades.weebly.com/vahelduvatotildeukeline-kahesammuline- suusatamisviis.html -vahelduvsammuline 13. http://suusatades.weebly.com/paaristotildeukeline-sammuta- suusatamisviis.html -paaristõuge 14. http://suusatades.weebly.com/uisutehnika-otildepetamine
ALGKONTAKT ALGKONTAKT – z Jala asend, kui see puudutab maad z Oluline stabiilsuseks ja edasiliikumiseks z KRK siirdamine tugifaasis on põhiline edasiliikumise impulss z Õige kannalöögi asend ja KRK vastuvõtmine on tähtis stabiilsuse saavutamiseks KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS z Põlves 10 – 15 kraadi flekstiooni z Keharaskus siirdub kesktelje poole KESKSEIS KESKSEIS: z Puusa painutus väheneb z Keharaskuse siirdamine koos 5-10 kraadise põlve painutusega üle kesktelje ÜLEKANDE FAAS ÜLEKANDE FAAS z Puusas ja põlves täisamplituudiline sirutus z KRK siirdumine jalalaba esimesele kolmandikule LENNUEELNE FAAS LENNUEELNE FAAS z 10 – 15 kraadi puusa ja 35 kraadi põlve painutust
sõiduviisil. Liigutuste sagedus on selle sõiduviisi puhul tavaliselt kõrgem kui teistel uisutehnika sõiduviisidel. Tõukefaasi ajal töötavad käed peaaegu üheaegselt, aga asümmeetriliselt, kuna kätetõuge toimub ainult ühe jala tõuke ajal. Teise jala tõuke ajal toimub käte ettetoomine. Visuaalselt näeb sõiduviis välja keppide abil käärse edasiastumisena. Käetõuge tehakse nö. tugevamal küljel, samale poole kantakse ka keharaskus tõuke alguses. Iseloomulik sõiduviisile on ka see, et ei toimu täielikku keharaskuse ülekandmist. Vahelduvtõukeline kahesammuline uisuviis Tänapäeva võistlusspordis enam seda sõiduviisi ei kasutada, küll aga leidub selle viljelejaid vanema generatsiooni suusasõprade hulgas. Peamiselt on abiks vahelduvtõukeline sõiduviis tõusude peal, kui rada on väga pehme ja keppide tõuge raskendatud. Teostuses on iseäralik see,
kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult. Emaselevant saab korraga ainult ühe poja. Poeg kaalub sündides umbes 100 kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt. Tavaliselt elavad koos üks täiskasvanud loom ning tema järeltulijad. Tütred jäävad koos oma emaga elama kauaks, kuid pojad lahkuvad juba varakult. Pojad liituvad tihtipeale isasloomade grupiga, vastasel korral jäävad nad üksikuks
3. Parem jalg ette (aeglane) 4. Vasak jalg libistada mööda paremast ning jääb tema kõrvale (kiire) * Edasi täpselt sama moodi, kuigi võib vahele panna käte liigutusi jne ... Seda ruutu tehakse koha peal kui ka ringi liikudes/tahtsides. Tsatsa (Cha-cha-cha) Tsatsa taktimõõtu on 4/4. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Tsatsa põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Parem jalg taha, sirutus pöiale 2. Uuesti ette teise jala juurde 3. Vahetussamm 4. Vasak jalg taha, uuesti ette 5. Vahetussamm
see kindlustab käsivartele hea vormi. Treeningu koormust saab ise muuta, reguleerides enne treeningut vesiratta takistused eri väntamistugevusele. Vees pole vaja tasakaalu hoida, sest vesirattal pole ümmargusi rattaid, see toetub kahe jalaga kindlalt basseini põhja. Samuti pole ohtu sadulast kukkuda ning haiget saada. Vesispinning on treeneri kinnitusel paslik neilegi, kellele põlved häda teevad, sest vees ei lange jalgadele nii suur keharaskus kui maal sõites. Vesiaeroobikatreenerid teavad, et mehed pole kuigi agarad neist treeninguist osa võtma. Vesispinning peaks neile ehk meelepärasem olema, sest rattal istudes pole vaja teha kõikvõimalikke harjutuste kombinatsioone ja põlvetõsteid ega pea mõtlema koordinatsioonile. Vesispinning ei tähenda kindlasti seda, et kogu aeg tuleb ainult monotoonselt vändata: imiteerida saab nii rasket mäkketõusu, mis nõuab sadulast püstitõusmist,
eemaldamiseks puhastusharjalt. Plastmassisit või kummist kamme kasutatakse pori ja lahtiste karvade eemaldamiseks hobuse/poni karvkattelt *Hunter- ükskõik millist tõugu hobusetüüp, mis sobib ratsajahiks *istak-viis, kuidas ratsanik istub hobusel *Jalused- kaks metallist aasa, mis on jaluserihmadega kinnitatud sadula külge, et ratsanik saaks neisse oma jalad toetada. *Juhtimisvahendid e. Mõjutusvahendid-hobusele signaalide andmise vahendid, nagu käed, sääred, keharaskus ja hääl *Juhtimisvõtted- juhtimisvahendite kombinatsioonid, millega pannakse hobune mingit liikumist või harjutust tegema *Juhtratsanik-esimene ratsanik rivis * Kabi - sarvjas moodustis hobuse jäsemete tipus, mis on arenenud küünest. *Kalossid - spetsiaalsed kaitsmed (hobuse jalgadel) piirde ja päka kaitseks. *Kangvaljad - topeltvaljastus, mis koosneb erinevate ratsmetega kasutatavast rõngastega suulisest (trenslist) ja kangsuulistest.
4. kuu Pea kontrolli täiustumine Kõhuli asendis kindel küünarvarstoetus Vaatab enda ümber 180 kraadi ulatuses Aktiivne tahtlik toetus ei ole veel välja kujunenud Hakkab kujunema tahtlik primitiivne haare Otsib silmadega nähtamatut heliallikat Koogab ja hakkab moodustama silpe Vaatab ja haarab mänguasju Kõnetamisele vastab valju naeruga 5. kuu Toetus sirgetele kätele ja ühele käele Viib varbad suhu Keerab seljalt kõhuli Püstiasendis keharaskus jalgadel Istumistasakaal veel puudub Haaramine muutub aktiivseks Eristab kõnetooni Kahe käe koostöö Algab käe-silma koordinatsioon 6.kuu Toetub täielikult sirgetele kätele Suudab lühidalt ilma toeta istuda Kujuneb tallatoetus Paneb esemeid ühest käest teise Reageerib erinevalt oma ja võõrale nimele Hakkab roomama Laliseb, kordab üksikuid silpe Sööb lusikast Sümmeetriline istumine 7. kuu Istub veidi ilma toeta
Kehalise kasvatuse tasuline arvestus Uisustiili tehnikad Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud
Allikas: Internet Google search Valgustus puudub, tööobjekt peab olema hästi nähtav, kohandades üldvalgustuse konkreetsele tööle, lisavalgustuse võimaldamisega; PILT 3 Allikas: Internet Google search Pildil olev mees ei istu õigest, esiteks on ta pool lamavalt diivanil, arvuti süles. Jälgida tuleb rühti: pea keskasendis, lõug horisontaalpinnal või veidi madalamal, õlavööde taga ning pisut allpool, kõhulihased pingul, keharaskus peab langema võrdselt mõlemale jalale. PILT 4 Allikas: Internet Google search Pildil on valesti mehe istumis asend ja tooli asend- õige peaks olema : Nurk keha ja reie, reie ja sääre vahel peab olema suurem täisnurgast; töötooli põhi võiks olla veidi kaldu ning serv peaks olema kumer. PILT 5 Allikas: Internet Google search Pildil on kõik valesti, esiteks väike laps on süles,arvuti kuvar liiga lähedal, töölaud on kõrgel.
Enamus arhailise perioodi skulptuuridest olid valminud hauatähisteks, kuid osad võivad kujutada ka mõnda jumalat. Klassikaline "Kritiose poiss" tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt astuv mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga. Loomulikkuse edasiandmiseks toetub keharaskus ühele jalale jättes teise vabalt kõrvale.Sellise asendi nimi on kontrapost.Nüüd ei asu ka õlad ja puusad enam samal joonel, sest paindesse viidud selgroog nihutab nõjajala poolse puusa allapoole ja sellepoolse õla ülespoole. Hellenism Nägu on kujutatud rahulikuna, pöörduv keha pandi kujutatav väändunud
Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist. Võrkpalluri põhiasendis seisab mängija õlgade laiuselt harkseisus põlvedest kõverdatud, labajalad on paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja viidud päkkadele, käed on küünarliigesest kõverdatud vöö kõrgusel, ülakeha ette kallutatud ja vaade otse. Võrkpallisöödud võib jagada neljaks - ülalt- , alt-, ründesööt ja sööt laskumisega. Sööta võib ühe ja kahe käega, ette - ja seljataha. Kui suur on võrkpalli mänguväljaku suurus? Kui kaugel asub ründejoon keskjoonest? Kui pikk ja kui lai on võrk? Kui suur on meeste ja naiste võrgu kõrguse vahe?
niipea kui reket tabab palli, ei liigu ta enam palliga kaasa, vaid tuuakse eeskäelöögil kas oma rinna vastu, või veelgi halvem, tõmmatakse üle vaskau õla; tagakäelöögil toimub sama tõmme paremale poole kõrvale, sageli ka üles või alla. Ajastamine ehk keharaskuse ülekanne. Viimase põhialusena jääb veel vaadelda keha raskuspunkti või keharaskuse liikumist löögi ajal. See toimub järgmiselt: valmistudes löögiks s.t. viies reketi taha, tuleb keharaskus viia tagapool asuvale jalale. Eeskäelöögi juures paremale, tagakäelöögil vasakule. Üheaegselt reketi etteliikumisega algab ka keharaskuse ülekanne eespool asuvale nn löögijalale. Paigalt lüües on tähtis, et kogu keharaskus kanduks löögijalale täielikult üle sel momendil, kui reket tabab palli. Keharaskuse ülekannet nimetatakse ka ajastamiseks, seda sellepärast, et tegemist on selle ajalise momendi väga täpse tunnetamisega, mil reket kohtub palliga
Et libisevate suuskade edasitõukamine paaristõukel sõltub ülakeha ja käte rammust, tuleks iga tõuget hästi sooritada. Käte hooliigutus ette tekitab libisemiseks hea inertsmomendi ja annab samas kätele võimaluse lõdvestuda, et järgmiseks tõukeks valmis olla. Ette liikunud käed ei peaks kunagi õlavööst kõrgemale tõusma ja sagedasemate tõugete puhul ei liigugi need nii kõrgele. Koos käte etteviimisega liigub ette ka suusataja keharaskus ja ta tõuseb päkkadele. Üks pöid võiks teisest veerandi või poole võrra ees olla, see aitab paremini tasakaalu hoida. Sellises piirmises asendis hakkab aga paaristõuke kõige olulisem osa, ülakeha ja käte töö. Esmalt lööb suusataja kepid lumme; tavaliselt lüüakse kepid lumme suusasaapa kõrvale. Löögikoha määrab suuskade libikiirus kiiremini liikudes lüüakse kepid lumme ettepoole ja aeglasema hooga edasi minnes tahapoole. Paaristõuke
tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena 6 Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on rumba arenenud neegritantsust
suuruse ja seda märgitakse tähega A, B, C, D jne (tabelist). Rinnahoidja suurusnumbriks loetakse rinnaalust mõõtu ümardatuna tabeli järgi. Näide Rü. 96 Ra. 79 96-79=17 Tabelist:17 on täht C, alumine mõõt 79, mahub tabelis vahemikku78-82 ja annab numbriks 80. Seega antud näite puhul on rinnahoidja suurusnumbriks C80. Jalatsid: Mõõt võetakse paberile märgitud jalajäljelt. Täpsuse huvides peaks jälje joonistamise ajal paberil seisma, sest istudes pole keharaskus jalale kantud ja mõõt tuleb tegelikust väiksem. Tabelisse kantud arvteljelt saab vaadata, millise suurusnumbri lähedale jäävad mõõdetud cm-d mm-d. Meie oleme harjunud jalatsipoes nägema numbreid 37, 38, 39, 40, 41, kuid mõned tootjad märgivad numbriteks jalalaba pikkuse näit.: 25; 25,5; 26; 26,5 Inglismaal toodetud jalatsid kannavad tavaliselt numbreid 4,5,6,7. Jalatsitel võvad olla erimärgistused liistu laiuse kohta. Näiteks tähisega kingad H on sobivad laiema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
