VIIRUSED Bakterite tähtsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks. Mügarbakterid : Elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, äädikates, hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui
Mikroobide üldarv mullas Üldvalem: Mikroobide üldarv mullas: = 231 * PMÜ/g Klostriidide määramine mullas: : = 427 273 PMÜ/g Tulemus: Mikroobide üldarv on mullas 231 * PMÜ/g ja klostriidide arv 427 273 PMÜ/g. Vastused küsimustele: Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumuskihis ning leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid, kes ei vaja elus püsimiseks hapnikku. (Allikas: Vikipeedia) 2. Tooge välja mulla alalised mikroobid. Mulla alalised mikroobid on proteo- ja tsüanobakterid, aktinomütseedid, sporogeensed batsillid jt. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika sõltub keskkonna tingimustest nagu näiteks mulla
, PMÜ/g Klostriidide arv mullas: , PMÜ/g Tulemus Mikroobide üldarv mullas on 23 090 909 PMÜ/g ja klostriidide arv 427 273 PMÜ/g. Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. © EeeOoo Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumus ja leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid. (Allikas: Vikipeedia) 2. Tooge välja mulla alalised mikroobid. Mulla alalised mikroobid on proteo ja tsüanobakterid, aktinomütseedid, sporogeensed batsillid jt. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid.
kõrget tempot. Tervise tugevdamise ja säilitamise kohapealt anaeroobseid harjutusi ei soovitata. Seda intensiivsuse piiri, millest alates aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihastööd kindlustada ja järjest enam rakendub töösse anaeroobne ainevahetus, nimetatakse anaeroobseks läveks. Tervise ja kehalise vormi kohapealt on aeroobne ainevahetus oluliselt efektiivsem võrreldes anaeroobse ainevahetusega. Mida hiljem (suurem jooksutempo) lülituvad töösse anaeroobsed protsessid, seda parem on sportlase aeroobne töövõime. 7 3 Anaeroobne lihastöö 3.1 Anaeroobne treening Jooksutempo suurendamine nõuab niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsessid ei suuda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiirem võimalus tagada lihastele energiat. Samas on need võimalused üpris piiratud,
Elu tunnused 1) RAKK Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude alusel jaotatakse organismid: *ainuraksed *hulkraksed 2) HINGAMINE Hingamise alusel jaotatakse organismid: *aeroobsed vajavad õhuhapnikku *anaeroobsed õhuhapnikku ei kannata Hapnik rakkudes ühineb orgaanilise ainega ja selle käigus vabaneb energia. 3) AINE- JA ENERGIAVAHETUS (e. metabolism) *toitumine: -autotroofid toodavad ise orgaanilisi aineid (nt. taimed) -heterotroofid toituvad valmis orgaanilistest ainetest *jääkainete eritamine *hingamine 4) ELU KÄIK sünd elu käik(arenemine) surm 5) PÄRILIKKUS Geenides sisalduva info põhjal suudavad rakud toota neile vajalikke aineid. Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud ...
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5
Tervise tugevdamise ja säilitamise kohapealt anaeroobseid harjutusi ei soovitata. Seda intensiivsuse piiri, millest alates aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihastööd kindlustada ja järjest enam rakendub töösse anaeroobne ainevahetus, nimetatakse anaeroobseks läveks. Tervise ja kehalise vormi kohapealt on aeroobne ainevahetus oluliselt efektiivsem võrreldes anaeroobse ainevahetusega. Mida hiljem ( suurem jooksutempo) lülituvad töösse anaeroobsed protsessid, seda parem on sportlase aeroobne töövõime. Aeroobne energiatootmine - Kui annad kehale mõõduka koormuse, siis saab keha toota energiat aeroobselt - ehk energiat sisaldavate ühikute lõhustamine (peamiselt süsivesikud ja rasvad) toimub hapniku juuresolekul. Hapnik on siin väga oluline. Rasvadest saab süsivesikutega võrreldes 2 korda rohkem energiat, samas aga ei suuda keha rasva molekuli lõhustada, kui tal pole selleks piisavalt hapnikku.
TAIMSE JA LOOMSE RAKU TEKE ENDOSÜMBIOOSIL, HULKRAKSUSE TEKE, TAIME- JA LOOMARIIGI ARENG 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda ise) anaeroobsed (ei kasuta hapniku) bakterid - Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakterid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid - Molekulaarse O2 tekkimine maismaale → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine
jaoks parimad võimalused tulemuse nägemiseks, sest omaette ,,mässates", olles hingega ka väga asja juures, võib ikka väheks jääda ja tulemuse puudumisel kiputakse alla andma. Mitmekülgne enesearendamine Ilmselt ei kahtle keegi faktis, et antud alaga tegelemine arendab terve keha füüsilist jõudu ning kiirust, põletades sealjuures rasva ning aidates kasvatada ja arendada lihaseid. Samuti paneb ta proovile meie lihaste erinevad aeroobsed anaeroobsed süsteemid ning arendab koordinatsiooni erinevate liigutuste sooritamisel. Treeningutegevuse käigus peaks vähenema tõenäosus saada vigastada areneb intensiivsus toime tulla erinevate vigastuste ja nihestustega või õigemini neid lihtsalt suudetakse vältida. Kuna treeningutegevus on erinevate harjutuste kombineerimisega võimalikult mitmekülgseks, siis selle käigus on võimalik treenida nii käelihaseid, jalalihaseid, kõhulihaseid, seljalihaseid,
Tööleht Hingamiselundkond Inimene on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut. Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru
4.punamullad PUNAMULD - sisaldab rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide. Nad on levinud Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel ja Austraalias lähistroopilises, troopilises, lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Üldiselt huumusevaene ja väheviljakas. 5.gleistunud GLEISTUMINE - mullatekkeprotsess, mis toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Lihtsam definitsioon liigniiskes keskkonnas toimuv protsess, mille tagajärjel tekivad mulda sinakashallid laigud/täpid.
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud s...
lagunevate taimejäänuste koostisest,3.mulla niiskusest,4.temp,5.mulla reaktsioonist. AEROOBSED BAKTERID-vajavad eluks õhuhapnikku,lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks.NITRIFTSEERIVAD BAKTERID (mügarbakterid liblikõielistel)-seovad õhulämmastiku(vajalik lubjarikas keskkond) ANAEROOBSED BAKTERID-saavad hapniku lagundavatest ühenditest,esineb org aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda(CH4, H2s). Anaeroobsed bakterid taandavad fosfaate (tekib fosforvesinik PH3), denitrifikatsioonil vabaneb molekulaarne lämmastik,mis lendub,tekib bakteritele mürgine võihape.Põllumullas toimuvad tavaliselt üheaegselt nii aroobne kui anaeroobne lag.Toitainete kadude vähendamiseks tuleb leida võimalus,et org aine mineraliseerumisel vabanevad toitained uute taimede poolt ära kasutatakse et mullas ei esineks tühipõlemist. Mikroorganismide elutegevuse optimumiks on 25-35C, temp tõusu
Ning 1960. aastal viis teine Ameerika teadlane, Sidney Fox, läbi katse, kus ta kuumutas aminohappeid laavatükil ja tulemuseks olid polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustasid kerajaid struktuure nn. mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. Arvatakse, et elu tekkis algselt vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobsed, sest keskkonnas puudus vaba hapnik. Ilmselt olid nad termofiilsed ehk soojalembelised ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi.
PULKBAKTERID Pulkbakterid ehk keppbakterid ehk batsillid on silindrilise või pulgakujulise ehituse, ümardunud otstega, Gram-positiivsed või Gram-negatiivsed, aeroobsed (mõnel juhul ka anaeroobsed) Bacillaceae sugukonda kuuluvad bakterid. Neid leidub nii vees kui ka mullas. Pulkbakterite suurus varieerub suurel määral: mõned meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megate...
PULKBAKTERID Pulkbakterid ehk keppbakterid ehk batsillid on silindrilise või pulgakujulise ehituse, ümardunud otstega, Gram-positiivsed või Gram-negatiivsed, aeroobsed (mõnel juhul ka anaeroobsed) Bacillaceae sugukonda kuuluvad bakterid. Neid leidub nii vees kui ka mullas. Pulkbakterite suurus varieerub suurel määral: mõned meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megate...
mehaaniliselt eraldatav. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, millede esialgne ehitus ja struktuur on täielikult muutunud Huumus sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat, need vabanevad huumuse lagunemisel. 3. Lagunemiskeskkonna niiskus kuiv seeneline lagunemine parasniiske aeroobsed bakterid märg anaeroobsed bakterid =) 4. Temperatuur tõus 10oC võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda. Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 5. Mulla reaktsioon (happesus): Happelises keskkonnad seeneline lagunemine, mineralisatsioon kiire, huumust vähe. Leelised keskkonnad bakteriaalne lagunemine, (Ca, Mg)karbonaatsed mullad 6. CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 7
1. Toiduainetetööstus (aminohapete tootmine, toidupaksendajad) 2. Farmaatsiatööstus (antibiootikumid, vitamiinid) 3. Tekstiilitööstus 4. Energeetika 5. Loomakasvatus 6. Keskkonnakaitse (Heitvete puhastamine) 7. Metallurgia 8. Meditsiin 9. Põllumajandus 10. Orgaaniliste hapete, etanooli tootmine Bakterite tähtsus looduses Nad on lagundajad : · Aeroobsed kõdunemine · Anaeroobsed käärimine, roiskumine Nad osalevad ka aineringes: · Süsinik-ringes: · Autotroofid (CO2 orgaaniline aine) · Heterotroofi (orgaaniline aine CO2) · Lämmastik-ringes: · Õhust lämmastiku fikseerimine (mügarbakter) · Ammonifikatsioon (surnud organismide valkude lagundamine ammooniumiooniks NH4 + · Nitrifikatsioon aeroobses keskkonnas: NH4+ NO2- NO3-
Fotoorganotroofid: Purpursed ja rohelised mitteväävlibakterid, ATP sünteesivad valguseenergia arvel, C-allikana saavad kasutada nii CO2 kui ka orgaanilisi ühendeid, CO2 fikseerimiseks kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti orgaanilisi aineid. Kemolitotroofid: Nitrifitseerijad, tioonbakterid, vesinikubakterid jt; ATP sünteesivad anorgaaniliste ühendite oksüdatsiooni arvel, C-allikana kasutavad CO2. Kemoorganotroofid: Tavalised heterotroofsed bakterid, nii aeroobsed, fakultatiivselt anaeroobsed kui ka kääritajad; ATP sünteesivad orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneva energia arvel; C- allikana kasutavad samuti orgaanilisi aineid. 3. Mis jääb bakterirakul tsütoplasmast väljaspoole, milliseid raku tüüpe kesta ehituse alusel eristatakse? Kirjelda. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasma membraani ja rakuümbrise vahel, on rigiidne rakusein. Rakusein on Gram-positiivsetel ja Gram-negatiivsetel mikrorganismidel erinev.
Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon) · Peensoole perforatsioon (mittevaskulaarne) ·Gangrenoosne koletsüstiit · Jämesoole perforatsioon letaalsus
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
, Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU
annuseid. Haigustunnused on väga lähedased Creutzfeld-Jakobi tõvele. Haigust iseloomustab pikk inkubatsiooniperiood, sümptomiteks on koordinatsiooni- ja käitumishäired, mälukaotus, nõdrameelsus. Ravi puudub ja haigestumisele järgneb praktiliselt 100% surm. BOTULIIN Botuliin on mürkaine, mida eritavad ainetegevuse käigus gram-positiivsed anaeroobsed bakterid. Tegemist on kõige kangema loodusliku mürgiga. Põhjustab botulismi. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peam. kodus valmistatud) lihakonservid jne. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C. Võib olla surmav.
−2 N=361 , PMÜ/ml Kolibaktereid ei olnud jõe- ega kraanivees. Tulemus Jõe- ja kraanivesi on reostunud, kuna mõlemad ületavad piirnormi, milleks jõeveel on 1000 PMÜ/100 ml ning kraaniveel 100 PMÜ/100 ml. Küsimused 1. Mis iseloomustab kolilaadseid baktereid? Tooge välja tuntumad esindajad. Kolibakterid on gramnegatiivsed, spoore mitte moodustavad, oksüdaasnegatiivsed, kepikujulised anaeroobsed bakterid. Tundumad esindajad kuuluvad Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter perekonda. (Allikas: http://veehygieen.edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3. Millele viitavad keskkonnas kolilaadsed bakterid? Nende bakterite esinemine viitab olmereostusele.
Glükoosi lagundamine (ehk gükolüüs), toimub oksüdeerumine (aatom loovutab elektrone). Heterotroofid (söövad olemasolevat) – loomad, seened, osad bakterid, osad protistid. Autotroofid (teevad Ise) – taimed, osad bakterid, osad protistid. Sünteesiprotsessid: energia salvestub; Nt. fotosüntees, D-vitamiini süntees, aminohapete süntees; toimub redutseerimine, aatomisse lisandub elektrone. Kes/Mis kasutavad käärimist? Paljud anaeroobsed bakterid; muud organismid, kui rakkude eneegiatarve ületab hapnikuvarud (Nt. suur füüsiline koormus); toidutehnoloogia – veinide, õlle, jogurti jms. valmistamiseks. Rakuhingamise kulg (Ilma hapnikuta) 2. Glükoosist saab energiat>käärimine. 3. Glükolüüs saab toimida, kuid ülejäänud rakuhingamine mitte. 4. Teisisõnu, glükolüüsi saab lõhustada osaliselt (ja saada vähem energiat). 5. Käärimine on oluliselt kiirem, kuid vähem tõhusam kui rakuhingamine.
Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest - toodavad ise orgaanilisi aineid Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja hapniku) SEENERAKK Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel) Biotroofid - toituvad elusast org. ainest (kuuseriisikas) Hüüfid e. seeneniidid Mütseel e. seeneniidistik Üherakulised - pärmiseen, täpphallik Hulkraksed - kottseened Seened looduses:
Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Energiaallika alusel jaotatakse: kemoorganotroofid orgaanilised ühendid keskkonnast(tselluloos, suhkur, aminohapped, nafta). fotoorganotroofid päikesevalgus Orangotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid keskkonnast. Hingamise alusel jagunevad: aeroobsed bakterid vajavad hingamiseks hapnikku (orgaaniline aine + hapnik) anaeroobsed bakterid ei vaja hingamiseks hapnikku, kasutavad hingamiseks sulfaat- või nitraatioone või käärimine ehk anaeroobne glükolüüs, kus suhkrutest moodustatakse mitmesuguseid ühendeid Autotroofsed bakterid sünteesivad eluks vajalikke aineid ise. Energiaallika alusel jaotatakse kemolitotroofid anorgaanilised ühendid fotolitotroofid päikesevalgus Litotroofide süsinikuallikaks on anorgaanilised ühendid. 1.Aeroobsed bakterid
kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete mikroorganismide poolt tekitatud haiguste raviks. Anaeroobsed mikroorganismid suudavad elada ilma hapnikuta. Patsient pannakse kõrgrõhu kambrisse, kus hapniku rõhk on tõstetud 3 kuni 4 atmosfäärini. Nii kõrge rõhu juures tungivad hapniku aatomid rakku ning tapavad anaeroobsed mikroorganismid. Sellist ravi tehakse näiteks gangreeni korral. Roll Maa atmosfäärist moodustab hapnik umbes 21%. Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesitulemusena. Põhiline oksüdeerija meid ümbritsevaskeskkonnas, sealhulgas ka
Spoor moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg. POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. GENERATSIOONIAEG- Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim
Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'
toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
Bakterid 1. Biotehnoloogia - Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2. Bakterite biotehnoloogiline kasutamine A) Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. B) Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas. C) Bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. D) Kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. E) alkoholitööstuses tärklise lagundamiseks vajaliku ensüümi tootmine bakterite abil 3. Bakterite kasutamine ravimi-,tekstiili-ja keemiatööstuses A) antibiootikumid - ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide ...
Ülemäärased nitraatioonid põllumaade aluses põhjavees pärinevad taimede poolt kasutamata jäänud lämmastikust. Osa taimede poolt kasutamata jäänud lämmastikust kandub mullast sademetega välja. Üks osa väljakantavast lämmastikust läheb pinnaveekogudesse, teine aga läheb põhjavette. Osa põhjavette jõudnud lämmastiku ühenditest denitrifitseerub mikroorganismide toimel ja lendub. See toimub siis, kui põhjavees või maa sees elavatel mikroorganismidel on anaeroobsed tingimused. Aeroobsesse põhjavette jõudvad lämmastikuühendid liiguvad allikate kaudu pinnavette. Ammoniaak, mis moodustus orgaanilise aine lagunemisel mullas, sõnnikus, vees jne., oksüdeeritakse kiiresti nitrititeks ja nitraadiks. Seda protsessi nimetatakse nirtifikatsiooniks. Looduses on mikroorganisme, mis võivad omastada molekulaarset lämmastikku ja sünteesida sellest oma rakus kõik vajalikud lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Nad esinevad keskkonnas kas
sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal. Sademete hulk peab olema suurem kui aurumine. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates (aladel, kus sademete hulk on võrdne aurumisega). Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Soostumine
tugevdab või hoiab keha vormisolekut. · Südamega seoses füüsiline treening tugevdab südame lihaseid endeid, võimendab immuunsus süsteemi mis seejärel aitab ära hoida erinevaid südame haiguseid. · Füüsilised harjutused samuti vähendavad kortisoli taset, mis vähendavad võimalusi haiguste tekkeks. Kortisol Stressi hormoon mis võib tekitada mentaalseid ja füüsilisi tervise häireid. · Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused, mõlemad tõstavad südame mehhaanilist taset. See kasvatab südametugevust ja suurust. · Aeroobne tähendab "hapnikuga", seega treeningu eesmärk on võimendada kõikide kehaosade vastuvõtlikkust hapnikule. · Aeroobsed harjutused langetavad vererõhku ja tõstavad punaste vereliblede taset veres, lihtsustades hapniku transporti. · Aeroobsete harjutustega kaasnevad : · ...suurem süsivesikute ja rasvade kogus lihastes.
Bakterid väiksemad organismid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest. Nende laialdast levikut soodustavad väiksed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterirakkudes ei ole väljakujunenud tuuma, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusainest, viburist ja jätketest. Limakapsli lima aitab säilitada niiskust ja siduda üksikuid rakke kokku kolooniaks. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke. Rakukest asub limakapsli all, annab bakteritele kindla kuju. Samuti kaitseb ka välistingimuste kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakuke...
seljaga, · kvaliteetsed jooksujalanõud kaitsevad liigeseid põrutuste eest · looduslikul pinnal jooksmine on parem kui asfaldil või bituumen rajal, · olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, · lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused. Reketisport Tennis, squash ning sulgpall on mõõduka intensiivsusega suurepärased mängulised tegevused. Ehkki primaarselt on need tegevused anaeroobsed, aitavad nad teatud määral kaasa aeroobsele vormisolekule ning seda eriti siis, kui regulaarsele treeningule lisatakse aeroobsed harjutused. Harjutusi, millega kaasneb järsk ja rohke energia kulu nimetatakse anaeroobseteks, kuna organismil ei ole võimalik koheselt rahuldada kõrgenenud hapniku nõudlust. Organismis tekkivast hapnikupuudusest (see rahuldatakse hiljem) kuhjuvad jääkproduktid, mis põhjustavad inimesel ebamugavustunde ja väsimuse.
Need kõik viitavad ühisele esivanemale ja evolutsioonile. 4. Millist ajavahemikku pakutakse võimalikuks elu tekkeks Maal, millised faktid sellele viitavad? Tõenäoliseks elu tekkeks Maal pakutakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi: *ligi 3,5 miljardit aastat tagasi leitud kivimitest on leitud stromatoliite(kihilisi struktuure, mis võivad olla tekkinud mikroorganismide tegevuse tagajärje või keemilisel teel) *Vanimad elusorganismid olid anaeroobsed (ei vaja hingamiseks hapniku) heterotroofsed (toitub valmis orgnaanilisest ainest) prokarüoodid (eeltuumne). Põhiliselt bakterid ja arhed. *Kõige rohkem arvatakse, et vanimad mikroorganismid on 2 miljardit aastat vanad, sest selliseid jälgi on leitud kümnest kohast(tuntuim Gunflinti kihistu Ontario järve kaldal Kanadas) 5. Millised olid esimesed elusorganismid ja milline on nende tähtsus järgnevate organismide ja kogu elu arengu seisukohast?
võimelised organismid eelise ning kiire paljunemise ● Kaks miljardit aastat tagasi hakkas rohkem vaba hapniku atmosfääri jõudma Esimesed elusolendid maal ● Hapniku kogunemisega kaasnesid olulised muutused: ● Hapnik reageeris teiste gaasidega atmosfääris tänu millele atmosfääri koostis muutus vähehaaval selliseks nagu tänapäeval ● Teine muutus olisee et hakkas moodustuma osoonikiht ● Algsed organismid olid anaeroobsed ning hapnik oli nende jaoks mürgine , kuid vaba hapniku suurenedes pidid organismid valima kas kohaneda keskkonnaga või välja surra. ● Esimene hapnikutaluvus tekkis tsüanobakteritel, neil arenes rakuhingamine, teistel aga ei tekkinud seega nad surid välja ja see oli maa esimene suur väljasuremine. Tekib tuumaga rakk ● 1,6-2,1 miljardit aastat tagasi tekkis päristuumne rakk e. eukarüootne rakk
vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda) Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid Generatsiooniaeg-: Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid:- Bakterid, kes valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli Anaeroobsed bakterid:- Bakterid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest Osmootselt toituma:- Väliskeskkonnast ning vees lahustunud toitaineid terve raku pinnaga omastama 14. Baktereid kasutatakse: a. Toiduainetööstuses b. biokeemias c. Ravimitööstuses d. Molekulaarbioloogias e. Geneetikas f. Põllumajanduses 15. Bakterid ja aineringe - Bakterid on aineringes väga olulised , nagu näiteks surnud orgaanilise aine
mineraalseid toiteaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid,mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalgusest või keemilistest redoksreaktsioonidest. Organismid on jaotunud nende hapnikutarbe järgi: aeroobsed- vajavad molekulaarset hapnikku ainevahetuses. Anaeroobsed- kasutavad mingit muud ühendit. Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed ja anaeroobsed. Lisaks jagatkse protsessid tehniliselt teostuselt: aktiivmuda protsessid- mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokile protsess- mikroobid kinnituvad tahke kandja või töäiteaine pinnale. Biotiigid- looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadkse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosüneetsi tulemusena. Tiigis esineb mikrooragismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: imbväljakud, niisutusvälakud, pinnasfiltrid.
Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest, jagunevad kaheks: * Kliimategurid: temperatuur, sademed, päikesekiirgus, tuul. * Elukeskkond: õhk, vesi, muld. Fotoperiodism- Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele. Nt; taimedes ehituslikud ja talituslikud muutused
tarbimise järgi ja nimetage esindajaid. Klassifikatsioon Süsiniku allikas Energiaallikas Fotoautotroofid CO2 Valgus Fotoheterotroofid Orgaanilised ained Valgus Kemoautotroofid CO2 Redoksreaktsioonid Kemoheterotroofid Orgaanilised ained Redoksreaktsioonid Hapniku järgi: Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobid Anaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid 9. Kataboolsetes reaktsioonides toimub süsiniku aatomite redutseerituse järk-järguline langus (st oksüdatsiooniastme järk-järguline suurenemine). Määrake C aatomite oksüdatsiooniaste toodud ühendites või ühendite fragmentides ja reastage need
Geograafia 1.) Murenemine Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, ...
V: kiire paljunemine ja väikesed mõõtmed tagavad nende laia leviku. 2) Miks aint bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka? V: Kuna neil puudub välja arenenud tuum. 3) Kuidas saavad bakterid keskkonnas liikuda? V: Viburite abil. 4) Millistes tingimustes moodustavad bakterid spoore? V: siis kui keskkonnatingimused muutuvasd ebasoodsaks 5) Võrdle anaeroobseid baktereid ja aeroobseid baktereid? V: Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikkuvabas keskkonnas. LK31 1) Kirjelda kuidas osalevad bakterid aineringes? V: nad on olulised lagundajad. Nad seovad õhulämmastikku mullas. 2) Milliseid toiduaineid saab bakterite osalusel valmistada? V: jogurt,hapupiim,hapukoor,salaamivorst 3) Selgita erinevaid viise kuidas saab vältida toiduainete riknemist? V: säilitusainetega 4) Võrdle steriilimist ja pastöörimist? V: pastöörimisel osad spoorid jäävad ellu
Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis vees moodustavad kerajaid piirkihiga struktuure nn. Mikrokerasid. Need moodustised meenutavad mingil määral rakke. - Miks elu tänapäeval ei teki? - tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik ,,põletatakse" ära lihtsad orgaanilised ained; osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. 5. Elu algne areng Maal. - vanimad elusorganismid olid bakterid, kles esmaselt olid anaeroobsed kemasünteesijad. - 2,7 miljardit a. Atgasi tsüonobakterid. - Eukarüootide teke - 1900mln. a. Tagasi. - eelised : a) tekkisid organellid ja kujunes rakusisene tööjaotus. b) pärilikkusaine koondus kromosoomidesse. c) arenesid rakujagumimisviisid. d) tekkis suguline paljunemine suurem geneetiline muutlikkus. - Hulkraksed. - 569miljonit a. Tagasi. - eelised : a) rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed.
tingimustes – kui on vaba hapnikku. Seetõttu on küsimus, kas nad on ka anaeroobselt biolagundatavad – olukorras, kus hapnikku ei ole. Ökomärkide Nordic Swan ja EL lilleke nõue on, et pindaktiivse ained oleks vähemalt 60% anaeroobselt lagunevad. Sellist nõuet on vaja, sest anaeroobsed tingimused võivad olla heitveemudas, kui see läheb põllumaadele Tensiidid Tensiidideks nimetatakse pindaktiivseid aineid, mis esinevad ioonoskestena (positiivset või negatiivset laengut omava osakesena). Puhastusainetes kasutatakse mitut erinevat tensiidi. Nende ülesanded on: alandavad vee pindpinevust,
12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens. 14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna. 18) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. 19) Klostriidid ei ole ranged aeroobid 20) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. 21) Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt. 22) Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud, mumps, rõuged.
Anaeroobne hingamine ei ole sama tõhus kui aeroobne hingamine, kuid see mängib olulist rolli globaalses väävli-, lämmastiku- ja süsinikuringes. 2 Anaeroobsed loomad Kasutatud materjal: · http://www.teachersdomain.org/sci/life/index.html · In the depths of the Mediterranean Sea, a · http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/cell/krebs/index.html
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
