Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud (0)

TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri. Suur risk amenorröa (Amenorröa all mõistetakse menstruatsiooni puudumist naistel selles eas, kus see normaalselt peaks esinema, ja juhul, kui selle puudumine ei ole seotud rasedusega) tekkimiseks. Rasvkoe osakaalu alumist piiri, millest alates amenorröa tekkimise oht märgatavalt suureneb, ei ole õnnestunud täpselt määratleda, kuid see on tõenäoliselt individuaalne ja võib olla vahemikus 12–17%. Amenorröaga, sõltumata selle otsestest põhjustest, kaasneb naissuguhormoonide östrogeenide sekretsiooni vähenemine naise organismis ja nende kontsentratsiooni langus veres. Vere östrogeenisisalduse vähenemine mõjub väga negatiivselt naise luustiku arengule ning võib viia luukoe massi ja tiheduse ulatusliku vähenemiseni. 4. Kui suur on sooline erinevus vere hemoglobiinisisalduses ja millest see tuleneb? Hemoglobiini kontsentratsioon on naistel keskmiselt 10–15% väiksem kui meestel. Hemoglobiini suhteliselt madala taseme peamiseks põhjuseks naistel võrreldes meestega peetakse naiste madalat testosteroonitaset. 5. Võrrelge naise ja mehe südame talitlust iseloomustavaid peamisi parameetreid võrdse suhtelise intensiivsusega kehalisel tööl. Võrdse absoluutse intensiivsusega submaksimaalsel koormusel (nt 50 W veloergomeetril)


on naisel südame löögisagedus suurem kui mehel, südame minutimaht aga mehe omaga praktiliselt võrdne. Seega naisel kompenseerib südame suurem löögisagedus väiksema löögimahu. Seevastu võrdse suhtelise intensiivsusega koormuse (nt 60% VO2max) puhul on naise ja mehe südame löögisagedus sarnane, kuid naise südame löögi- ja minutimahud jäävad mehe vastavatele näitajatele märgatavalt alla. Kehalisel tööl saavutatav maksimaalne minutimaht on naisel samuti 20–23% väiksem kui mehel. 6. Kirjeldage lühidalt füsioloogilise soojusregulatsiooni toimimise soolisi iseärasusi. Naisel on higinäärmete arv naha pinnaühiku kohta suurem, kuid üldine higieritus siiski väiksem kui mehel. Higi eritumine intensiivistub nii naisel kui ka mehel naha ja keha süvapiirkonna temperatuuri tõusu korral. Ilmneb, et mees hakkab higistama juba suhteliselt väikese kehatemperatuuri tõusu tagajärjel, naisel intensiivistub higieritus aga alles temperatuuri suure nihke puhul. 7. Mis on söömishäired ja milliste spordialade tippsportlaste seas on nende esinemissagedus suhteliselt suur? Söömishäired. Kindlate sümptomite põhjal kliiniliselt diagnoositavad söömishäired on anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa). Nende tekkepõhjused on indiviiditi erinevad ja üksikasjades keerukad, kuid peamiselt seotud psüühika kõrvalekalletega. Söömishäirete esinemise sagedus on ühe Norra uurimisrühma andmetel iluvõimlemises, võimlemises, ilu uisutamises ja võistlustantsus kõrgesse rahvusvahelisse klassi kuuluvate naiste seas 40–42%, kaalukategooriatega spordialadel võistlevate sama kõrge sportliku kvalifi katsiooniga naissportlaste hulgas aga 30–35%. Seevastu pallimängude ja teatud tehniliste spordialade (nt vehklemine, ratsutamine, golf, purjetamine, laskmine, lumelauasõit, motosport, veesuusatamine) naistippsportlaste vastav näitaja on „vaid“ 16–17%. Kõrge kvalifi katsiooniga meessportlastest esineb söömishäireid kõige enam kergejõustiku hüppealade esindajatel (22–42%) ning maadlejatel, judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%.


8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi enam – noore naissportlase luukoe taandareng võib olla ka niivõrd kiire, et osteoporoos avaldub juba väga noores eas. 10. Mis on naissportlase triaad? Termin „naissportlase triaad“ (ingl. k female athlete triad) tähistab kolme haiguse – söömishäirete, amenorröa ja osteoporoosi – koosesinemist. Lk 41-56 / VASTUPIDAVUS- JA ULTRAVASTUPIDAVUS- TREENINGU FÜSIOLOOGILINE ERIPÄRA 1. Milles seisneb peamine erinevus patoloogilise ja vastupidavustreeningust tingitud südamelihase 
hüpertroofia vahel? - Olulisim erinevus seisneb selles, et patoloogilise hüpertroofiaga kaasneb sõltuvalt selle 
ulatusest suurem või väiksem südametalitluse kahjustus, treeningupuhune hüpertroofia aga suurendab südame 
jõudlust.  2. Selgitage lühidalt, miks südame löögimahu suurenemine treeningu tulemusena võimaldab langetada 
südame löögisagedust puhkeseisundis ja submaksimaalse intensiivsusega kehalisel tööl - Südamelihas 
hüpertrofeerub, südame mass ja mõõtmed suurenevad. Südame löögimaht suureneb nii puhkeseisundis kui ka 
kehalisel tööl tänu vatsakeste mahu ja südamelihase kontraktsioonivõime suurenemisele.  3. Nimetage kolm peamist muutust, mis ilmnevad lihasrakus vastupidavustreeningu tulemusena ja millel 
põhineb lipiidide osakaalu suurenemine lihase energiavarustuses kehalisel tööl. - Vastupidavustreening kutsub 
lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi 
transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb 
lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks.  4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja 
vastupidavusliku töövõime seos. - Anaeroobse lävena mõistetakse kehalise koormuse intensiivsust, mille puhul 
vere laktaadisisaldus tõuseb tasemeni 4 mmol/l. Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema 
intensiivsusega koormust on ta võimeline pikka aega taluma. Vastupidavustreeningu töövõimet suurendav efekt 
põhineb suuresti anaeroobse läve tõusul. 


5. Miks annab treenitud sportlase puhul anaeroobse läve määramine tema treeningu efektiivsuse kohta 
olulisemat informatsiooni kui VO2max-i mõõtmine? - Maksimaalse hapnikutarbimise võime tõus on algul väga 
ilmekas, kuid see aeglustub peagi ja treeningute jätkudes jääb VO2max pärast esimese või paari aasta möödumist 
võrdlemisi stabiilseks. Anaeroobse läve tõus aga jätkub treeningul veel pikka aega pärast seda, kui VO2max enam 
märga- tavalt ei muutu.  6. Nimetage vähemalt kolm asjaolu, mis võivad mõjutada liikumise ökonoomsust vastupidavustööl. - Sportlase
keha asend, sammu pikkus ja sagedusest, vanus, organismi süsivesikutevaru suurenemine, lihaskiudude vahekord.  7. Milline on vereplasma mahu suurenemise mõju liikumise ökonoomsusele? Põhjendage lühidalt oma 
vastust. - Vastupidavustreeninguga kaasneb vereplasma mahu suurenemine, mis vähendab vere viskoossust. Parema
voolavusega veri vähendab südame koormust ja võimaldab seeläbi liikumise ökonoomsust tõsta.  8. Mille poolest erinevad ultravastupidavusalad n-ö tavalistest vastupidavusaladest? Milliseid 
ultravastupidavusalasid te oskate nimetada? - Taditsioonilistel vastupidavusalade võistlussoorituse kestus ületab 
märgatavalt aja, mis näiteks kulub maratonijooksjal. Nt. täispikk triatlon, pikk duatlon ja 100km maanteejooks.  9. Selgitage lühidalt, miks VO2max-i, anaeroobse läve ja liikumise ökonoomsuse seos saavutusvõimega on 
vastupidavusaladel tugev, ultravastupidavusaladel aga suhteliselt nõrk. - Ultravastupidavusaladel on 
tähtsamateks teguriteks sportlase võime säilitada organismis optimaalset energia-, vee-, elektrolüütide ja 
soojustasakaalu.  10. Loetlege vähemalt kolm tunnust, mille olemasolu suurendab ultravastupidavusala sportlasel 
hüponatreemia tekkimise ohtu. - Aeglased, pikalt rajal olevad sportlased. Kelle higi sisaldab rohkesti naatriumi ja 
kelle higieritus on suur, rajal liiga suures koguses vee joomine või tagasihoidliku naatriumisisaldusega jookide 
tarvitamine.  11. Millest on tingitud oksüdatiivne stress ja miks see kehalisel tööl suureneb? - Kehalisel tööl võib organismi 
hapnikutarbimine võrreldes puhkeseisundiga suureneda 10 korda ja enamgi. Seoses sellega suureneb ka reaktiivsete 
hapnikuühendite produktsioon organismis. Reaktiivsete hapnikuühendite hulga ülemäärane suurenemine on aga 
ohtlik ja põhjustab oksüdatiivset stressi.  12. Selgitage antioksüdandi mõistet ja nimetage vähemalt kolm vitamiini, mis toimivad organismis 
antioksüdandina. - Agressiivsete hapnikuühendite kahjulikku mõju aitavad kontrolli all hoida ühendid, mida 
nimetatakse antioksüdantideks. Eksogeensete antioksüdantide hulka kuuluvad vitamiinid C, A ja E.  13. Selgitage lühidalt, kuidas võib lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi ja laktaadi dehüdrogenaasi 
aktiivsuse muutus veres olla seotud oksüdatiivsest stressist tingitud kahjustustega lihaskoes. - Lihaste 
oksüdatiivseid kahjustusi saab kaudselt hinnata lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi (CK) ja laktaadi 
dehüdrogenaasi (LDH) aktiivsuse muutuste alusel vereplasmas. Nende ensüü- mide aktiivsuse väga ulatuslik ja 
pikaajaline suurenemine sportlase veres võib aga peegeldada oksüdatiivsest stressist tingitud tõsiseid 
lihasekahjustusi.  14. Kas antioksüdatiivse toimega vitamiinide tarvitamine toidulisandina on soovitatav kõigile vastupidavus- 
ja ultravastupidavusalade sportlastele või ainult osale neist kindla näidustuse alusel? Põhjendage oma 
vastust. - Antioksüdatiivse toimega vitamiinide tarvitamist toidulisandina tuleks tõsiselt kaaluda üksnes neil 
sportlastel, kelle toit on kõnealuste ühendite poolest vaene ja/ või kelle veres on nende sisaldus väike. Liigne C ja E-
vitamiini manustamine võib hoopis suurendada oksüdatiivset stressi. Miks see nii on, pole päris selge.  Lk 57-66 / KIIRUS- JA JÕUTREENINGU FÜSIOLOOGILINE ERIPÄRA  1. Millised kiirusega seotud aspektid määravad sprinteri 100 m jooksu tulemuse? - Reaktsioonikiirus, 
kiirendus, maksimaalne liikumiskiirus, kiirusvastupidavus.


 2. Millest sõltub liigutuse kiirus? - Liigutuse kiirus sõltub närvisüsteemi ning tugi-ja liikumisaparaadi aktiivsete 
ning passiivsete komponentide täpse koostöö tulemusest.  3. Millest sõltub reaktsiooniaeg? - Reaktsiooniaeg sõltub tegevusse kaasatud närvirakkude hulgast ning nende 
ainevahetuslikust ja energeetilisest seisundist.  4. Kuidas on koordinatsioon seotud kiiruse ja jõuga? - Jõud ja kiirus sõltuvad aktiveeritud motoorsete ühikute 
arvust. Mida rohkem on ühikuid haaratud seda ökonoomsem on liigutus, seda parem tehnika ehk koordinatsioon.  5. Millist rolli täidavad inimese liikumisvõimes kontsentriline, ekstsentriline ja staatiline töörežiim? - Lihaste 
jõud võib rakenduda kolmes režiimis. Kontsentrilise jõu rakenduse puhul lihas lüheneb, ekstsentrilise jõu puhul 
annab lihas pikkuses järele ja staatilises seisavad liigutuses osalevad elemendid paigal.  6. Millistest loogilistest faasidest koosneb liigutuse kiiruse ja jõu arendamine? - Arendada üldist töövõimet. 
Liigutustehnika õppimine. Liigutusspetsiifika arendamine. Võistlusteks ettevalmistumine. Puhkus.  7. Miks kasutatakse maksimaalse jõu arendamiseks väikest korduste arvu? - Tagamaks liigutuse õige tehnika. Lk 67 -94 küsimused  1. Selgitage lühidalt, kuidas on higistamine seotud normaalse kehatemperatuuri säilitamisega.  Higistamine – on higiga erituva vee aurustmine nahalt. See võimaldab organismil liigsest soojusest vabaneda ka siis
kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur ning nii säilitada normaalset kehatemperatuuri. 2.  Selgitage lühidalt, kuidas mõjutab dehüdratsioon südame löögimahtu, löögisagedust ja minutimahtu erineva  intensiivsusega kehalisel tööl kõrge temperatuuriga keskkonnas.  Südame löögimaht väheneb kehalisel tööl enam-vähem proportsio- naalselt dehüdratsiooni ulatusega, südame 
löögisagedus aga suureneb ligikaudu 8 löögi võrra minutis iga liitri kaotatud vee kohta.  Südame minutimaht on kuumas kliimas oluliselt väiksem kui normaalse temperatuuriga keskkonnas.  Suure intensiivsusega tööl südame löögimaht väheneb ja sellest tulenevalt väheneb ka südame minutimaht.  3.  Selgitage lühidalt, mis on keha süvatemperatuur, kuidas seda mõõdetakse ja kas see on inimesel stabiilne või  muutlik.  Keha süvatemperatuur – pärasoolest mõõdetud süvatemperatuuri nimetatakse rektaaltemperatuuriks, seda saab 
määrata ka vastava anduri viimisega söögitorusse või kuulmekäiku. On võrdlemisi stabiilne ja keskkonna 
temperatuurist suhteliselt sõltumatu.  4.  Mis on hüpertermia ja kuidas see mõjutab kehalist töövõimet?  Hüpertermia on normaalsest kõrgem kehatemperatuur – mõjub kehalisele töövõimele negatiivselt. Enamik 
inimestest ei suuda tööd jätkata, kui nende rektaaltemperatuur on tõusnud tasemele 39,5–40C (väga halb enesetunne,
üldine nõrkus, orientatsiooni- ja tasakaaluhäired, külmavärinad). 


5.  Kirjeldage lühidalt peamisi füsioloogilisi aklimatiseerumisreaktsioone kuumas kliimas.  - vereplasma mahu suurenemine – lihaste, nahaaluskoe ja naha verevarustuse paranemine - südame löögisageduse langus – lihaste vere- ja hapnikuga varustamise paranemine kehalisel tööl  - rektaaltemperatuuri langus – töövõime paranemine - pingutuse raskusastme langus – töövõime paranemine - Na+ ja Cl- sisalduse langus uriinis ja higis – elektrolüüte säästev efekt - higierituse intensiivistumine ja ühtlustumine nahal - soojusregulatsiooni efektiivsuse tõus  6.  Mis on hüpotermia ja kuidas see mõjutab kehalist töövõimet?  Hüpotermia – normaalsest madalam kehatemperatuur. Lihase tempe- ratuuri langemisel võivad ilmneda suured 
negatiivsed muutused lihasekontraktsiooni kiiruses, jõus, võimsuses ja lihasetalitluse ökonoomsuses.  7.  Kirjeldage lühidalt peamisi füsioloogilisi aklimatiseerumisprotsesse külmas kliimas.  - muutused hormoonide sekretsioonis;  - naha temperatuuriläve alanemine (sellest alates ilmnevad külmavärinad);  - naha verevarustuse muutused kätel ja jalgadel.  - 8.  Selgitage lühidalt asjaolusid, mis võivad külmas kliimas suurendada sportlase organismi veevajadust  võrreldes normaalsete keskkonnatingimustega.  - ebasobiv riietus – liiga soojas riietuses võib kehatemperatuur tõusta – higieritus väga intensiivne - suureneb uriinieritus – nii reageerib organism vererõhutõusule, mis on tingitud nahas asuvate veresoonte 
ahenemisest  - külm õhk on tavaliselt kuiv - kuivas õhus on veekaotus hingamisteede kaudu oluliselt suurem kui 
normaalse õhuniiskuse korral. 9.  Selgitage peamisi asjaolusid, miks töötavate lihaste hapnikuga varustatus enam kui 1500 m kõrgusel mägedes võrreldes madalamal asuva lauskmaaga halveneb.  - Atmosfääri rõhk – mida kõrgemale merepinnast liigume, seda väiksemaks jääb atmosfääri rõhk, 
sealhulhas ka hapniku osarõhk. Hapniku osarõhu langus õhus on üks peamisi asjaolusid, mis kõrguse 
suurenedes kutsub esile märgatavaid muutusi inimese organismi talitluses.  - Õhu temperatuur ja niiskus kõrguse suurenedes vähenevad. Kuiv õhk soodustab inimese organismist vee
eritumist, kuna suureneb aurustumine nii hingamisteedest kui ka keha pinnalt.  - Päikesekiirguse toime on mäestikutingimustes intensiivsem kui merepinna kõrgusel.  10. Millel peamiselt põhineb mäestikutreeninguga taotletav efekt ja miks seda alati saavutada ei õnnestu? Siirdumisel merepinna kõrguselt kesk- või kõrgmäestikku ilmnevad inimese organismi talitluses märkimisväärsed 
muutused nii puhkeseisundis kui ka kehalisel tööl - muutuvad hingamissüsteemi ja südame talitlus, samuti vere 
omadused ja ainevahetuse reaktsioon kehalisele koormusele. 


Mäestikutreening tekitab dehüdratsiooni ja söögiisu vähenemist, millega võib kaasneda kehakaalu ja keha rasvavaba
massi vähenemine. Seetõttu ei suuda sportlased mägedes treenida sama mahu ja intensiivsusega, mis on neile 
jõukohane normaalsetes oludes ning vastupidi eeldatule sealne treening suuremat positiivset mõju ei avalda.  11. Miks põhjustab inimorganismile omaste bioloogiliste rütmide häirumist pikk lääne-idasuunaline 
lennureis, aga mitte sama pikk põhja-lõunasuunaline teekond?  Lääne-idasuunalisel lennureisil ületatakse mitu ajavööndit ja tekib sihtkohas olukord kus inimese füsioloogilised ja
kohalikud looduslikud rütmid ei ole omavahel kooskõlas. Põhja-lõunasuunas neid ajavööndeid ei ületata. 12. Miks ei ole treeningupaus alati negatiivne?  Sest töövõime paraneb just puhkuse ajal. Treening on keha kontrollitud kahjustamine eesmärgiga kutsuda esile 
struktuure taastavad ning paren- davad protsessid. Selliselt vaadates on hoopis treening negatiivne tegur, mille 
ülekasutamine viib üksikute või süsteemsete kriisideni. Antud kontekstis võib pikaajaline vahe treeningus täita 
vajaliku taastumisaja ülesannet, eriti kui sportlane on kramplikult kinni hoidnud treeningukesksest arusaamast ja tal 
on selle tulemusel tekkinud pikaajaline kurnatus. Aeglaselt ning varieeruvate sümptomitega kulgev ülekoormus võib
olla põhjuseks, miks jätkuvad treeningud ei kajastu arengus ega sportlikes tulemustes.  13. Millal võib treeningupausi pidada negatiivseks? Ei ole olemas ühtset ajalist kestust, millest alates võib treeningupausi pidada negatiivseks. See on seletatav treenijate
vaheliste erinevuste suure mitmekesisusega. Näiteks mõjub treeningupaus samale sportlasele erinevalt tippvormi ja 
ettevalmistava perioodi ajal. Analoogseid erinevusi leiab, kui võrrelda tippsportlast algajaga, noori ja vanu, mehi ja 
naisi, vastupidavate või kiirete lihaskiudude ülekaaluga sportlasi ning erinevate alade harrastajaid.  14. Millised on olulisemad muutused südame-vereringe süsteemis?  - Vere üldmahu (vere plasmamahu) vähenemine. Vere plasma = vere vedel osa - Suureneb südamelöögisagedus - Vähenevad südame löögi- ja minutimaht - Väheneb südame lihasmass 15. Miks hakkab lihas pärast mõnenädalast treeningupausi sama koormuse juures rohkem laktaati tootma? Kuna aeroobne energiatootmispotensiaal väheneb.


16. Kuidas on treeningupaus seotud keha rasvavarude suurenemisega? Samal ajal kui rasvu põletavates punastes lihaskiududes mitokondrite arv (rasvade põletamise potentsiaal) väheneb, 
kasvab mitokondrite arv rasvarakkudes mitmekordseks. Seda tuuakse üheks võimalikuks seletuseks, miks sportlased
koguvad treeningupausi ajal suhteliselt palju rasva – keha tegeleb energiavarude potentsiaali parandamisega.  17. Miks on treeningupausi järgsed muutused tippsportlase ja algaja organismis erinevad?  Üldise reegli järgi on tippsportlastel treeningupausi kestuse ja vastupidavuse langus selges korrelatsioonis. Kõige 
suurem on vastupidavuse langus umbes viiendal nädalal, seejärel vastupidavuse muutus stabiliseerub, püsides enam-
vähem ühesugusena kuni pool aastat.  Algajatel sportlastel on pausi negatiivse tagajärje arvnäitajad tavaliselt märksa piiratumad – sealt, kust on vähe 
võtta, ka võetakse vähe! Paraku viib algajatel umbes pooleaastane paus vastupidavusvõime lähtetasemele, st 
treeningutega saavutatud kasu kaob ära.  Sarnaselt vastupidavusega on ka jõu vähenemine seotud sportlase üldise treenituse ja varasema treeningu 
ülesehitusega. Nii algajatel kui ka hästitreenitud sportlastel algab maksimaalse jõu langus umbes neljandast 
tegevusetuse nädalast. Kolm kuud treeninud algajad kaotavad 6–10-nädalase pausiga kogu juurde treenitud lihasjõu. 
Treenitud sportlaste lihasjõud aga jääb pärast sama pikka pausi tavainimese omast oluliselt suuremaks  Kordamisküsimused Lk 129 -162  1.Milliste spordialade tippsportlased paistavad silma suurima toiduenergiavajadusega ja millest on see 
tingitud?Vastupidavusalade tippsportlastest paistavad kõige suurema energiavajadusega silma jalgratturid, 
triatleedid ja murdmaasuusatajad. Tingitud sellest, et nende alade sportlaste treeningud/võistlused kestavad pikalt 
(jalgratas nt 3-7h). Samuti on see probleemiks, sest ei jõuta süüa treeninguväliselt nii suurt hulka sööki, et kataks 
energia vajaduse.  2.Kirjeldage lühidalt organismi glükogeenivarude võistluseelse nn ülelaadimise meetodeid. Milles seisneb 
nende peamine erinevus? Klassikaline meetod: Seitse päeva enne võistlust tugevale treeningukoormusele järgneval
kolmel päeval süüakse rasva- ja valgurikast, kuid süsivesikuvaest toitu, seejuures kahel esimesel päeval praktiliselt 
ei treenita, kolmandal aga tehakse seda taas suure koormusega. Viimaseks kolmeks võistluseelseks päevaks 
loobutakse treeningutest, süsivesikute osakaalu toidus aga suurendatakse 75– 80%-ni selle üldisest kaloraazist. Pea- 
mised probleemid (tugevad seedehäired, hüpoglükeemia, üldine nõrkustunne, meeleolu langus, ärrituvuse tõus) on 
ilmnenud päevadel, mil on ette nähtud vähese süsivesikusisaldusega rasva- ja valgurohke toidu tarbimine. 
Modifitseeritud meetod: Kuuel võistluseelsel päeval vähendatakase järk-järgult treeningukoormust kuni täieliku 
puhkuseni, toidu süsivesikusisaldust suurendatakse märga- tavalt kolmeks viimaseks päevaks.  3.Kuidas mõjutab keha glükogeenivarude taastumise kiirust süsivesikute manustamise ajastus pärast kehalist
koormust? Millises olukorras osutub süsivesikute tarbimise optimaalne aeg eriti oluliseks taastumisvõimet 
limiteerivaks teguriks? Süsivesikute tarbimise ajastus tähtsustub olukorras, kus taastumisaega on kuni kaheksa tundi.
Lihaste glükogeenivarude võimalikult kiire taastumise tagab sellises olukorras süsivesikurikka toidu või joogi 
manustamine kohe pärast treeningut või võistlust. Vahetult pärast koormust on organism toiduga saadavatele 
süsivesikutele kõige vastuvõtlikum ning nende tarbimine stimuleerib glükogeeni sünteesi lihastes kõige tugevamini.  4.Nimetage vähemalt kaks asjaolu, mis tingivad vastupidavusalade tippsportlastel suurema valguvajaduse 
võrreldes inimestega, kelle kehaline aktiivsus on väiksem. Esiteks seostub vastupidavusalade tippsportlaste 
treeninguga suur energiakulu. Kuigi valkude osatähtsus energiaallikana on suhteliselt väike, suureneb koos 


treeningukoormuste mahu kasvuga ka valkude kasutamine. Teiseks tekitavad treeningukoormused lihastes 
paratamatult kahjustusi. Nende kõrvaldamiseks ja lihase koormustaluvuse parandamiseks tuleb kahjustatud 
valgulised struktuurid uutega asendada.  5.Kirjeldage lühidalt vadakuvalgu ja kaseiinide tarbimise mõju vabade aminohapete sisalduse muutustele 
veres. Senistel andmetel imenduvad aminohapped näiteks vadakuvalkude tarbimisel võrdlemisi kiiresti, mille 
tulemusena ilmneb veres nende sisalduse märgatav, kuid lühiajaline tõus. Vadakuvalgu tarbimine kohe pärast 
jõutreeningut stimuleerib lihasevalkude sünteesi taastumise algfaasis. Seevastu kaseiini manustamise järel 
imenduvad aminohapped aeglasemalt ja nende sisalduse suurenemine veres on vähem väljendunud, kuid 
kõrgenenud tase püsib kauem. Mõned uuringud on näidanud, et pikemaajaline regulaarne jõutreening koos kaseiini 
tarbimisega annab nii lihasmassi kui ka jõu juurdekasvu osas suurema efekti kui samasugune treeninguprogramm 
koos vadakuvalgu manustamisega.  6.Kirjeldage lühidalt peamisi seoseid, mille kaudu erinevad vitamiinid võivad mõjutada inimese kehalist 
töövõimet ja treeningu efektiivsust. ->B-rühma vitamiinidel ja C-vitamiinil on suur tähtsus organismi 
energiavarustusega seotud protsesside regulatsioonis. Nende vitamiinide vaeguse korral inimese töövõime langeb ja 
kehalisel pingutu- sel tekib kiiresti süvenev väsimus. ->foolhape ja vitamiin B12 reguleerivad heemi sünteesi ja 
vererakkude loomet, tagades sellega kehas hapniku transpordi ning mõjutades aeroobset töövõimet. ->vitamiinid A, 
C ja E toimivad antioksüdantidena, aidates kontrolli all hoida nn vabade radikaalide kahjustavat mõju organismi 
struktuuridele. Kehalisel tööl vabade radikaalide produktsioon eelkõige kontraheeruvate lihaserakkude 
mitokondrites suureneb ja nende hulga kontrollimatu kasv seaks ohtu organismi normaalse talitluse.  7.Kirjeldage lühidalt peamisi seoseid, mille kaudu erinevad mineraalained võivad mõjutada inimese kehalist 
töövõimet ja treeningu efektiivsust. ->naatriumil, kaaliumil, kaltsiumil ja magneesiumil on keskne roll lihaste 
kontraktsioonivõime tagamisel, samuti närvisüsteemi talitluses. ->raud, vask, mangaan ja koobalt on vajalikud 
normaalseks vereloomeks ning hapniku- transpordi toimimiseks organismis. ->Tsink, vask ja magneesium kuuluvad 
väga paljude ensüümide koostisse, mõjutades kogu ainevahetuse toimimist nii puhke- seisundis kui ka kehalisel tööl. 8.Inimese tavapärane ööpäevane veevajadus on ligikaudu 2–2,5 l. Millise koguseni võib küündida 
vastupidavusalade tippsportlaste (näiteks jalgratturite) veevajadus väga suurte treeningukoormuste puhul 
või võistlustingimustes? Kuumas kliimas treenimise ja võistlemise korral võib tippsportlase organismi ööpäevane 
veekäive moodustada 30–40% vee üldhulgast kehas. -> Tippjalgratturitel võib võistlustingimustes vajadus juua 12–
13 liitrit päevas. Teiste alade tippsportlaste veevajadus niisuguse määrani enamasti ei küündi, kuid veedefitsiidi 
vältimine on saavutusvõime optimeerimise seisukohast üks esmatähtsaid ülesandeid praktiliselt kõigi jaoks. (lk 165 -195 )TREENING JA ORGANISMI KAITSESÜSTEEMID Kordamisküsimused 1. Selgitage lühidalt mõistete „antigeen” ja „antikeha” sisulist tähendust.  Antigeeni nimetakse võõra geneetilise informatsiooni kandjaks. Võõraineteks võivad olla näiteks valgud ja/või 
lipopolüsahhariidid, mida leidub mikroorganismide ja viiruste pinnal, aga ka teistelt organismidelt pärinevad rakud, 
koefragmendid ja muu selline materjal, mis kannab endas võõrast geneetilist informatsiooni. Antikeha  on  immunoglobuliinid ehk antikehi, mis mitmel viisil aitavad sissetungijaid kahjutuks teha. 2. Nimetage vähemalt kaks olulist tunnust, mille poolest erinevad kaasasündinud ehk mittespetsiifiline ja  omandatud ehk spetsiifiline immuunsus. 


 Mittespetsiifiline kaitse ei suuda mikroobide või viiruste sissetungi organismi ära hoida ja Mittespetsiifi
line kaitsesüsteem reageerib erinevatele antigeenidele ühtemoodi, sama kiiruse ja tugevusega sõltumata 
sellest, kas organism puutub konkreetse antigeeniga kokku esimest või mitmendat korda. Mittespetsiifilise 
kaitsesüsteemi esmane ülesanne on takistada haigusetekitajatel organismi sisenemist. Kui see aga ei 
õnnestu, asub mittespetsiifiline kaitsesüsteem sissetungijaid hävitama. Selle kaitsesüsteemi rakkudest on 
tähtsaimad õgirakud ehk fagotsüüdid ja loomulikud tappurrakud.  Spetsiifiline immuunreaktsioon tugineb eelkõige lümfotsüütidele ja nende kiirele paljunemisele. 
Lümfotsüüdid kas ründavad otseselt haigusetekitajaid või produtseerivad spetsiifilisi kaitsevalke – 
immunoglobuliine ehk antikehi, mis mitmel viisil aitavad sissetungijaid kahjutuks teha. Spetsiifilise 
kaitsesüsteemi reaktsioon on seevastu alati valikuline ja suunatud konkreetese antigeeni vastu. See 
tähendab, et aktiveeruvad üksnes need spetsiifi - lise kaitsesüsteemi rakud, mis on kohastunud konkreetse 
antigeeni kahjutuks tegemisele, muud aga mitte. Pärast esimest kokkupuudet kindla antigeeniga jäävad 
organismi nn mälurakud, mis sama antigeeniga taaskohtumisel tagavad esimese korraga võrreldes 
kiirema ja tugevama immuunreaktsiooni 3. Mis on fagotsütoos ja kuidas osalevad fagotsüüdid organismi kaitses haigusetekitajate vastu? Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsereaktsioonina, ning and osalevad 
organismi kaitses kapseldades endasse kehavõõraid osakesi (nt bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad
need lagundamise teel. 4. Selgitage lühidalt primaarse ja sekundaarse immuunreaktsiooni erinevusi.  Primaarneimmuun reaktsioon tekib T- ja/või B-lümfotsüütide esmasel kokkupuutel antigeeniga. Sekundaarne immuunreaktsioon vallandub organismi teistkordsel ja igal järgmisel kokkupuutel sama 
antigeeniga.  5. Mis on tööpuhune leukotsütoos ja mis selle esile kutsub? Leukotsütoosiks nimetatakse leukotsüütide normaalsest suuremat kontsentratsiooni veres. Esile kutsub lühiajaline 
(alla 1 tunni) suure intensiivsusega (80% VO2 max) kehaline pingutus,   6. Kirjeldage lühidalt tüüpilisi muutusi, mis ilmnevad vere loomulike tappurrakkude (NK-rakkude) ja  lümfotsüütide kontsentratsioonis kehalisel tööl ja sellele järgneval taastumisperioodil. Milline on nende 
muutuste mõju organismi haigusetekitajate vastasele kaitsevõimele? Intensiivse pingutuse järgsele taastumisperioodile on iseloomulik loomulike tappurrakkude (NK-rakkude) ja 
aktiivsuse lümfotsüütide kontsentratsiooni oluline langus veres.  See tähendab, et pikaajaline suurte koormustega 
treenimine põhjustab immuunsüsteemi kaitsevõime langust. Sportlane peab olema haigustekijate vastu hästi kaitstud
pärast võistlusi, sest ta on väga vastuvõtlik haigustele.  7. Kirjeldage lühidalt seost inimese kehalise aktiivsuse ja ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemise  sageduse vahel.  Suurte kehaliste koormuste mõjul suurenev risk haigestuda ülemiste hingamisteede haigustesse näitab, et 
immuunsüsteemi efektiivsus on vähenenud. Põhjused pole üheselt selged, kuid sageli on koos sellega täheldatud 
limaskestades IgA ning veres NK-rakkude ja glutamiini kontsentratsiooni vähenemist.


8. Millistel perioodidel tavaliselt esineb tippsportlastel immuunsüsteemi nõrgenemise tunnuseid? Võistlusperioodi või suurema intensiisusega treening perioodi järgselt.  9. Nimetage peamised makro- ja mikrotoitained, millega varustatusest sõltub inimese immuunsüsteemi  talitlus.  Makrotoitained on süsivesikud, rasvad ja valgud  Mikrotoitained on vitamiinid, mineraalaineid  Immunsüsteemi jaoks on vaja  varustada organismi : A-, E-, B6 -, B12- ja C-vitamiini ning foolhappega, aga ka raua
ja tsingiga  10. Millised inimese immuunsüsteemi talitlust mõjutavatest mikrotoitainetest võivad nende ülemäärase  tarbimise korral kõige tõenäolisemalt organismi kaitsevõimet kahjustada? Organismi kaitsevõime võib kahustada ülemäärane  E-vitamiini, raua ja tsingi manustamine, sest see  pärsib 
immuunsüsteemi talitlust.  Seepärast pole õigustust sportlaste seas üsna levinud praktikale tarvitada 
immuunsüsteemi tugevdamiseks suures koguses ja regulaarselt toidulisanditena vitamiine ja mineraalaineid.  11. Mis annab alust eeldada, et lehma ternespiima tarvitamine toiduks võib inimese immuunsüsteemi  tugevdada? Lehma ternespiim sisaldab rohkesti immunoglobuliine ja muid mikroobivastase toimega ühendeid, mis tugevdavad 
vastsündinud vasika organismi kaitsevõimet haigusetekitajate vastu varasel eluperioodil. See on innustanud teadlasi 
kontrollima hüpoteesi, et lehma ternespiima tarvitamisega saab tugevdada ka sportlaste immuunsüsteemi. Mõni 
selline uuring on andnud ka osaliselt positiivseid tulemusi, kinnitades näiteks IgA kontsentratsiooni suurenemist 
pikamaajooksjate süljes, ilma et see oleks mõjutanud ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemise sagedust 
uuritud sportlaste seas. Kokkuvõttes on seniste andmete põhjal ennatlik soovitada sportlastele ternespiima kui 
efektiivset immuunsüsteemi tugevdamise vahendit. TAASTUMISPROTSEDUURID JA TAASTUMISVAHENDID SPORDIS. 1. Millised on treeningujärgsed taastumisvõimalused?   külma- (jäävannid, külmageelid jne) ja kuuma- (saun, soojendussalvid jne) protseduurid.  spetsiaalseid taastumisseadmeid (tervisekapsel, energiakookon, elektrostimulatsiooniseade, 
ultraheliseade jne)   spetsialisti teostatavaid taastumisprotseduure (spordimassaaž, manuaalteraapia jne). 2. Milles seisneb külma toime treeningujärgsel taastumisel? 


Külma kasutatakse peamiselt vigastuste varajases ravis. Külma mõjul ainevahetusprotsessid aeglustuvad, 
veresooned ahenevad ja turse alaneb. Külmravi ehk krüoteraapiat kasutatakse palju tugi- ja liikumisaparaadi 
krooniliste haiguste (tendopaatia, artroos, kontraktuur jne) raviks nii eraldi kui ka kompleksravi osana. Palju on 
hakatud kasutama treeningujärgseid külmavanne, seda harrastavad eriti kiirusjõualade sportlased. Selle eesmärk on 
parandada taastumist ja hoida ära põletikulisi protsesse, mis tekivad intensiivse treeningu käigus lihase 
mikrokahjustuste tagajärjel. 3. Mis on spordimassaaž?  Spordimassaaž on sportlase sooritusvõime pirandamine või taastamine läbi massaaži  ( nt taastamassaaž, 
võistluseelne massaaž jne ) 4. Mida nimetatakse trigerpunktiks ja kuidas need mõjutavad sportlase sooritusvõimet?  Trigerpunktiks nimetatakse müofastsiaalses koes paiknevat jäigemat piirkonda, mis palpeerimisel ja kompressioonil 
põhjustab kiirguvat valu. Need on lihaskiud, kus sarkomeer on täielikult lühenenud.  Lihaseprobleemide kuhjumine ja nendega tegelemata jätmine võib põhjustada sportlastel nii ägedaid kui ka 
kroonilisi vigastusi. Järjepidev massaaž võimaldab terapeudil varakult tunnetada, leida ja ravida pehmetes kudedes 
tekkinud probleemseid kohti, mis võiksid põhjustada vigastusi. 5. Mille poolest on massaaž lihastele kasulik? Massaaži kasulikkus lihaskoele:  • vähendab lihasepinget ja -jäikust; 
• aitab kiiremini paraneda lihaste ülevenitusvigastustest ja liigesesidemete venitustest; 
• vähendab lihasevalu ja -turset; 
• parandab liigeste liikuvust; 
• parandab sportlikku sooritusvõimet; 
• intensiivistab vereringlust ja seega ka laktaadi eemaldamist ning alandab kreatiini kinaasi taset.   6. Milliste skeletilihaseprobleemide korral peaks sportlane pidama nõu füsioterapeudiga?   • valulikkus ükskõik millises skeletilihaste piirkonnas; • varasem vigastus, millega füsioterapeudi poole pole 
pöördutud; • trauma- ja ülekoormussündroomijärgne taastumine; • märgatav kehapoolte asümmeetria; • häirunud 
liigutusmustrid erialasel sooritusel 7. Mida hinnatakse sportlasel füsioterapeutilise hindamise käigus? (Nimetage vähemalt kolm parameetrit.) 1- sportlase rühti  2- kehaosade aktiivsust  3- passiivset liigeseliikuvust  * ( need on ka nt  :  lihasejõunäitajaid, staatilist ja dünaamilist tasakaalu ja  koordinatsiooni) 8. Kuidas saab spordifüsioterapeut treenerile tema igapäevatöös abiks olla? 


Spordifüsioterapeudi juurde saab suunata vigastatud sportlase ravile, et saavutada kiirem taastumine.  Füsioterapeudi
käest saab treener õppida teadmisi, et  ennetada vigastuste tekkimist.  9. Millistele aspektidele sportlase liigutusmustris tuleb pöörata tähelepanu sügavkükitestil?  A. Eestvaates. Käed, õlad ja pea on algasendis ja püsivad liikumisel sümmeetriliselt. Kehatüve ja puusavöötme 
asend jääb sümmeetriliseks. Põlved on stabiilsed, ei vaju sisse- ega väljapoole. Hüppeliigesed jäävad ka lõppasendis 
paralleelseks, kannad ei vaju sisse- ega väljapoole.  B. Külgvaates. Pea ja kehatüvi asetsevad ühel joonel. Kehatüvi ja sääred asetsevad lõppasendis paralleelselt. 
Kehatüvi ei vaju ette alla jalgadele. Säilib mõõdukas nimmenõgusus. Kannad ei tõuse maast lahti. Testitav säilitab 
tasakaalu 10. Missugune on erinevate venitusharjutuste mõju organismile?  Dünaamilised venitusharjutused aitavad väga hästi soojenduse puhul kaasa ja aitavad liigese suuremat 
liikumisulatus saavutata. Ennetab vigastuste tekkimist.  Microstretching on sidekoe, eriti kõõluste ja lihaste regenereerimise tehnika. Põhiline microstretching’u eesmärk 
on parandada sportlase kehas negatiivseid füüsilisi muutusi, mis on tekkinud treeningukoormuste ja varasemate 
vigastuste tõttu, ning ühtlasi vähendada ka põletikku  Staatilisel venitusel on tähtis lihaspinge vähendamine asendis püsimisel. Kui lihaspinge jääb püsima, siis lihase 
elastsus jääb saavutamata.  PLV ( pingutus lõdvestus venitus) – annab kõige kiiremaid tulemusi liikuvuse arendamisel ja on eriti tõhus 
liikuvusulatuse suurendamisel. Pingutuse-lõõgastuse ja agonisti pingutuse-venituse meetod (PLAP; ingl. k contract-relax agonist-contract 
stretching). Tsükli jooksul toimub antagonistlihaste isomeetriline kontraktsioon, nende lõõgastus ja dünaamiline 
kontraktsioon. Agonistlike lihaste kontraktsiooni meetod. – aitab liikuvuse arendabmise, aga venitustehnika ei sobi vigastuste ja 
traumade korral. 11. Miks tuleks kasutada erinevaid venitustehnikaid?  Erinevad venitustehnikad mõjuvad erinevalt kehale.  Treener peab mõistlikult  kasutama sõltuvalt olukorrast 
venitustehnikaid, et hoida ära  võimalike komplikatsioonide tekkimise ohte. Venitutehnikad ei tohi teha juurde 
pingeid või vigastusi ega taastumist veelgi pikendada. 12. Milles seisneb kinesioteipimise meetod?  Piirata ülemäära suure ulatusega liigutusi, mis võiksid põhjustada mõne koestruktuuri ülevenitust; • toetada jäset 
(teip moodustab n-ö kunstliku nahapealsete sidemete süsteemi); • avaldada lihaserühmale survet ja sellega takistada
lihase maksimaalset kontraheerumist (vähendades koormust). 13. Mis on sporditeipimise eesmärk? Sporditeipimise eesmärk on lihaseid teibi paigaldamise ajal venitada, moodustavad teip ja selle all asetsev nahk 
algasendisse tulles väikseid kortsukesi. Tekib naha ülestõstmise efekt, mistõttu paraneb lümfi - vedeliku ringlus ja 
see omakorda vähendab naha valuretseptorite stimuleerimist. Need füsioloogilised efektid võimaldavad kehal 
alustada iseenesliku tervenemise protsessi, tagades kudede funktsioonide paranemiseks parema keskkonna. 


Kordamisküsimused Lk 197- 223 ARSTLIK-PEDAGOOGILINE JA ENESEKONTROLL SPORDIS 
Kordamisküsimused  1. Põhjendage, miks on vaja küsida ja koguda sportlaselt ka subjektiivseid hinnanguid. Vastus: Tagamaks 
ülevaade sportlase organismi reageeringutest erinevatele treeningukoormustele.  2. Miks on sportlasel ja treeneril vaja jälgida, millises intensiivsustsoonis treenitakse? Vastus: Tagamaks 
sportlase töövõime optimaalne areng, vältides samal ajal ületreeningut.  3. Millised on spordimeditsiinilises terviseuuringus olulisemad hinnatavad laboratoorsed parameetrid? 
Vastus: Hemogramm, ferritiin, C-reaktiivne valk, aminotransferaasid (ASAT, ALAT), lihasekahjustuse näitajad 
(kreatiini kinaas), elektrolüüdid, neerutalitluse näitajad jne.  4. Missugune laboratoorne näitaja peegeldab organismi rauavarusid? Vastus: Seerumi ferritiin näitajad.  5. Mis võib põhjustada C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemist? Vastus: Põletikuliste protsesside, traumade ja 
müokardiinfarkti korral. Väga tugev ühekordne kehaline pingutus.  6. Missuguste haiguslike seisundite korral võib kreatiini kinaasi aktiivsuse tõus olla märkimisväärne (ületab 
normväärtuse rohkem kui kolm korda)? Vastus: Rabdomüolüüsi ehk ekstreemse lihasekahjustuse korral.  7. Nimetage magneesiumidefitsiidiga seotud sümptomeid. Vastus: Lihaskrambid, kehalise töövõime langus, 
üldine väsimus.  SPORDIALADE SPORDIMEDITSIINILINE ISELOOMUSTUS Kordamisküsimused  1.Milline on kehalise tegevuse mõju südame-veresoonkonnale? Vastus: Suureneb südamelöögimaht, 
südamelöögisagedus, süstoolne vererõhk ja keskmine arteriaalne rõhk.  2. Milles seisneb staatilise ja dünaamilise harjutuse erinevus?  Vastus: Staatilised harjutused põhjustavad võrreldes dünaamiliste harjutustega oluliselt väiksemaid muutusi 
hapnikutarbimises, südamelöögimahus ja -sageduses. Staatilistes harjutustes ei muutu lihaste pikkus ega toimu ka 
liigeste liikumist vastupidiselt dünaamilisele.  3. Millist toimet avaldab vastupidavustreening organismile? Vastus: Parandab üldist töövõimet, avaldab 
positiivset mõju südame-veresoonkonnale jne, mis kokkuvõttes aitab kaasa koormusjärgsele taastumisele.  DOPINGUVASTANE VÕITLUS TREENERITÖÖS  1.Mida doping tähendab? Vastus: Keelatud ainete või meetodite kasutamine selleks, et spordis oma tulemusi 
parandada.  2. Millal keelatud ainete nimekiri muutub? Vastus: Keelatud ainete ja meetodite nimekirja kinnitab WADA 
täitevkomitee iga aasta septembris ja see hakkab kehtima järgneva aasta 1. jaanuaril.  3. Mitu milliliitrit uriini tuleb anda dopingukontrollis? Vastus: Vähemalt 90 ml.  4. Mida saab treener ära teha dopinguvastases võitluses (nimeta kolm tegevust)? 


Vastus: Selgitage oma sportlastele ausa mängu olulisust. Edastada sportlasele kõige uuem info keelatud ainete ja 
meetodite nimekirjast. Hoida endi kursis dopinguvastase koodeksi osadega, mis puudutavad teid ja teie sportlast.  5. Miks ei või doping olla kõigile lubatud? Vastus: Õõnestab spordi põhiväärtusi ja ühiskonda laiemalt. Sporti ei 
nähtaks väärtusliku valdkonnana. Kahjustab sportlase tervist. Lk 225 -251 TREENERI KUTSEMEISTERLIKKUST MÕJUSTAVAD TEGURID 1. Mida annab treenerile praktiline intelligentsus? nn talupojamõistus - sisetunne mis pidevalt täiustunud läbi  kogetu ja analüüsivõime. 2. Kuidas võib emotsionaalne intelligentsus mõjustada sportlase tippvormi? Selliselt, et soovitud tulemused  ei avaldu kuna võime ennast kokkuvõtta on puudulik (postiivsete ja negatiivsete emotisoonidega toimetulek). 
Tooge näide võimekuse ja treeninguprotsessi diagnoosist ja prognoosist kui treeneri konstruktiivse võimekuse 
näitajast. *oskus jagada sportlasi gruppidesse vastavalt võimetele *oskus valida õppematerjal vastavalt 
võimetele *oskus hinnata treeningülesannete raskust *oskus treeninguid ajalsielt planeerida *oskus planeerida 
enda tegevust treeningu käigus *oskus anda koduseid ülesandeid 3.  Mis on treeneri intellektuaalse hariduse ja intellektuaalsete omaduste arendamise sisu? See on treeneri  teoreetiline ettevalmistus ehk hea analüüsivõime, mõistuse/mõtlemise kriitilisus, kiirus, sügavus. 
Keskendumisoskus ja loogiline üldistuse võime  4. Milles seisneb treeneritöö loomingulisus teie erialal? Kuna tulemuste saavutamiseks on vajalik režiim, siis  selle range sõna pehmendamiseks tuleb erinevate oluliste aspektidega tegeleda nii, et 
kliendile/treenitavale/patsiendile ei jääks mulje kui millestki rangest vaid pigem meeldivast protsessist. TREENINGU JUHTIMINE JA KONTROLL 1.  Millised võimalused on treeneril sportlastelt informatsiooni saada? Suhtlus/usaldus treeneri ja  treenitava vahel. Treeningpäeviku pidamine, hindmiasmarkerite kasutamine protsessi käigus (raskusaste, 
valu). Testid. Protsessi käigus toimuv analüüsi - sama harjutust sooritatakse halvemini/paremini eelmisest 
korrast.  2. Milline on treeningu juhtimise üldises skeemis tegevuste loogiline järjestus? Informatsiooni kogumine, selle info analüüs ning otsuste vastuvõtmine ja realiseerimine  3. Mis on treeningu kontrolli eesmärk ja millised on kontrolliliigid? Sportalse ettevalmistuse protsessi ja  võistlustegevuse optimeerimine tema ettevalmistuse erinevate külgede ja funktsionaalsete süsteemide 
objektiivse hindamise põhjal. Eristatkse kolme kontrolli liiki - etapikontroll, jooksev kontroll ja operatiivne
kontroll  4. Millisel eesmärgil kasutatakse kompleksset kontrolli? Etapikontrolli, jooksva kontrolli ja operatiivse  kontrolli paralleelne kasutamine . Kusjuures kasutades pedagoogilisi, sotsiaal-psühholoogilisi ja 
meditsiinilisbioloogilisi meetodeid.  5. Millised on treeningutehnoloogia elemendid? Neid on kokku 10! Mudeldamine, võimekuse  diagnoosimine, planeerimine, programeerimine, juhtimine, registreerimine, kontroll, kalkuleerimine, 
analüüs, korrigeerimine SPORDITREENINGU SPETSIAALPRINTSIIBID.  6. Mida mõistetakse sporditreeningu printsiipide all? Millised ka ei oleks sporditreeningu iseärasused,  peavad selle protsessi aluseks alati olema üldpedagoogilised printsiibid: nõudlikkus ja isiksuse austamine, 
individuaalsete iseärasuste arvestamine, teadlikkus, aktiiv- sus, näitlikkus, süstemaatilisus jt.  7. Milliseid bioloogilise tagasiside signaale sportlane peab õppima tundma ja tõlgendama? Normaalsest  suurem lihaste valulikkus;südame löögisagedus;üleväsimus ja/või treenimissoovi kadumine; 
Lihaskonstruktsiooni tunnetamine harjutuste sooritamisel  8. Milline on üld- ja spetsiaalettevalmistuse vahekord eri treeninguperioodidel? Kumbagi ei saa kõrvale  jätta, kahjustamata teist, kahjusta- mata kogu sportliku ettevalmistuse taset. Spetsiaalettevalmistuse sisu 


sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse 
iseärasused.  9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus? Treening tõstekangiga millel raskus 1KM  >85% (1-3x) Nt. lamadessurumine, täiskükk, jõutõmme, rippes küünarvaret kõverdamine lisaraskusega…  10. Milliste tsüklite kaupa ehitatakse üles treeninguprotsess? Mikrotsükkel (nädal) Mesotsükkel (kuu)  Makrotsükkel (aasta) TREENINGU ADAPTATSIOONILISED ASPEKTID.  11. Milles seisneb kiir- ja kestusadaptatsiooni erinevus? Üks tekib vahetult pärast treeningärritaja toime  algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena.  12. Mis on kestusadaptatsiooni füsioloogiline alus? Suureneb müosiini ja aktiini sisaldus - kontraktiilsed  valgud;kasvab mitkondrite mass (energia tootimine); suureneb sarkoplsamaatiline retiikulum ; 
sünteesitakse puhveromadustega valke  13. Kuidas vältida vastuolusid, mis tekivad dominandiprintsiibi rakendamisel treeninguprotsessis?  Domineeriva süsteemi funktsiooni suurenemine toob seaduspäraselt endaga kaasa valgusünteesi 
aktiveerumise rakkudes, mis moodustavad antud süsteemi. Seega tuleks kasutada adaptatsioonide 
kombineerimist.  14. Miks on vaja tunda adaptatsiooniliste protsesside järjestikkust ja eriaegsust erinevate  energiatootmismehhanismide arendamisel? Sest protsessid on risti vastukäiva iseloomuga ja seetõttu 
pärsiks arengut. Näiteks aeroobse võimekuse arendamine koos maksimaaljõu arenguga on ristivastukäiva 
iseloomuga.  15. Mis on nn jooksva adaptatsioonilise reservi sisu?  Treeningu ja puhkuse vahekord on vajalik, et avalduks organismi kompensatoorsed mehhanismid. Milline
osa on adaptatsiooniprotsessis metaboolse reaktsiooni tüüpide arvestamisel? vt lk 248 MA EI OSKA 
SELLELE VASTATA! Äkki: See on Ensüümiaktiivsuse ja energia ülekande kindlustamine. Milliseid 
kesknärvisüsteemis toimuvaid muutusi peaks treeningute läbiviimisel arvesse võtma? vt öl 250 MA EI 
OSKA SELLELE VASTATA! Ise vastaks nii: Kesknärvisüsteem koordineerib igasugust liigutustegevust. 
Peaks arvesse võtma, et harjutste valik oleks kergemalt raskemale ja piisavate puhkepausidega, et 
koordinatsioon liigutustegevste vahel oleks võimalikult “värske”. Protsesse Kesknärvisüsteemis 
iseloomustavad selle erutus ja pidurdus, lk 253-278 Kordamisküsimused  1. Püüdke sisuliselt põhjendada tegureid, millest sõltub kiirus kui kehaline võime. Kiirus on võime sooritada 
liigutust või liikumist lühikese ajaga. Kõige üldistatumalt sõltub see: närviprotsesside liikuvusest ja 
koordinatsioonist; lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases; maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest; 
energiavarudest lihases ja nende mobiliseerimise tempost; lihaste elastsusest ja viskoossusest; tahtepingutusest; 
tehnika täiuslikkusest.  2. Mida tähendab mõiste „baastreening“, mis loob eeldused kiirusvõimete efektiivseks arendamiseks? 
Baastreening-arendatakse põhilisi liigutuslikke võimeid, et kindlustada soliidne baas järgnevaks treeninguks. See 
sisaldab programme lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja 
painduvuse suurendamiseks, aga ka kehakontrolli parandamiseks suurenenud liigutusvilumuste hulga kaudu.  3. Millised on võimalused omandatud kiiruse perioodiliseks ületamiseks? Sõltuvalt ettevalmistuse etapist 
aitavad kiirendusjooksud kaasa nii kiiruse arendami sele kui ka säilitamisele. Omandatud kiiruse perioodiline 
ületamine seisneb võistlusharjutuste sooritamises supramaksimaalse ehk maksi maalkiirust ületava kiirusega. Sel 
eesmärgil kasutatakse kergendatud tingimuste ja variatiivset meetodit. Kergendatud tingimustes parandavad 
sprinterid eelkõige sammu sagedust. Kuigi sammusagedus on sünnipärane võime, võib seda tree nin guga parandada
10–15%. 4. Kuidas aitab seitsmeastmeline kiirustreeningumudel kaasa kiirustreeningu planeerimisele? Selles 
mudelis avalduvad nii kiiruse-eelduste arendamine, kiirus- ja jõuvõimete arendamise optimaalne järjestus kui ka 
kiirustreeningu spetsiifilisus. 


5. Püüdke kirjeldada kiirustreeningule kui protsessile iseloomuliku toimespiraali olulisemaid komponente. 
On leitud, et treening on efektiivne siis, kui selle peamised komponendid on omavahel seostatud nii, et luuakse 
konstantselt rakenduv toimespiraal. Sellise spiraali aluseks on hea baasettevalmistus – kiiruse kui võime eelduste 
loomine ning tipuks võistlusspetsiifi line ettevalmistus ja planee ritud võistlustulemuse saavutamine. Selline 
lähenemine aitab mõista treeningu mõjustusi ja adaptatsiooni nendele kui ühtset, järkjärgulist progresseerumist, 
milles kasutatakse kasvava treeniva potentsiaaliga harjutustekomplekse koos vastavate taastava iseloomuga 
meetmetega. Sellega tagatakse efektiivne treenituse ülekanne, sest ka viimast tuleb näha kui protsessi.  6. Milline on kiirustreeningu osa teie erialal? Personaaltreeneri töös on põhiliselt vaja aidata jooksjaid 
baastreeningul (lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja painduvuse 
suurendamiseks,) ning jõu-ja võimsusharjutustega (Maksimaalse võimsuse arendamisel kasutatakse harju tusi 55–
85% intensiivsusega enda maksimumist (1 KM = 1 kordusmaksimum). Põhi vahenditeks on klassikalised 
tõsteharjutused (rebimine, tõukamine, rinnalevõtt, jõu tõmme jms), erineva sügavusega kükid lisaraskusega, selili 
surumine..)  1. Milline jõuvõimete liik (liigid) on teie valitud spordialal peamine? tagatakse üldkehalise ettevalmistuse vajalik
tase; • arendatakse nende lihasgruppide jõudu, mille jõud määrab edu valitud spordi alal;  2. Millised on isokineetilise režiimi negatiivsed küljed? Spetsiaalselt aparatuuri ei ole alati saada (Isokineetilise 
režiimi sisu seisneb selles, et spetsiaalse aparatuuriga muudetakse automaatselt liigutuste välist vastupanu 
(limiteeritakse kiirust ja tagatakse lihaste maksimaalne koormus kogu amplituudi kestel). Määratakse vastupanu 
suurus ja sooritamise kiirus. Kiiruse kasvuga väline vastupanu suureneb.)  3. Kuidas määratakse jõuharjutuste sooritamise intensiivsust? Intensiivsust jõuharjutuste sooritamisel 
väljendatakse: • välise vastupanu suurusega (protsent parimast tulemusest): 1. tsoon: 91–100% – maksimaalne, 2. 
tsoon: 81–90% – submaksimaalne, 3. tsoon: 71–80% – suur, 4. tsoon: 61–70% – keskmine, 5. tsoon: 51–60% – 
väike, 6. tsoon: 40–50% – minimaalne, • korduste (tõstete) arvuga seerias, • maksimaalse vastupanuga tõstete 
arvuga, • treeningutunni tihedusega (seeriate, tõstete arv ajaühikus). • Korduste arv seerias sõltub intensiivsusest: 
maksimaalse puhul 1–2, submaksimaalse puhul 3–4, suure puhul 5–6 korda jne.  4. Milliseid harjutusi kasutate plahvatusliku jõu arendamiseks? Plahvatuslik jõud tähendab lihaste võimet 
arendada liigutuse alustamisel kiiresti tööpinget ja selle suurendamist liigutuste käigus. NT: Rebimine ja tõukamine 
5. Millised spordialad eeldavad suurt jõuvastupidavust? Jõuvastupidavus on jõuvõimete spetsiifiline vorm 
liigutustegevuse tingimustes, mis nõuab kestvat pingutust tööefekti vähenemiseta. NT: Dünaamiline jvp: 2000m 
sõudmine; (ka jooks, ujumine; hüpped, heited, poksilöök) ja Staatiline jvp: (purjesport, laskesport)..  1. Mida annab treenerile bioenergeetiliste kriteeriumide – võimsuse, mahutavuse ja efektiivsuse tundmine? 
Vastupidavuse arendamise üks võtmeküsimusi on aeroobse töövõime efektiivne suurendamine ning sobiva suhte 
saavutamine aeroobse võimsuse, mahutavuse ja efektiivsuse kriteeriumide vahel. Vastupidavuse baasiks on aeroobse
ja anaeroobse läve kiiruste järkjärguline tõstmine. Selle protsessi edukusele aitab kaasa lävikiiruste olemuse 
mõistmine ning arvestamine treeningute läbiviimisel.  2. Millised soodsad nihked toimuvad sportlase lihastes ja organismis aeroobse läve tasemel treeningute 
toimel? (Baasvastupidavus suureneb.) Aeroobne lävi peegeldab eelkõige lihasesiseseid metabool seid võimalusi, 
mis on aluseks suurele oksüdatiivsele töövõimele: • paraneb kapillarisatsioon ja koos sellega verevarustus; • 
suureneb mitokondrite arv ja maht; • suureneb oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus; • kiireneb laktaadi tööaegse 
eemaldamise võime; • suureneb rasvade kasutamine energiaallikana; • tõuseb müoglobiini hulk; • suureneb 
südamelöögimaht; • mõjustatakse aeglasi, väsimusele resistentseid lihaskiude.  3. Viige vastavusse vastupidavuse liigid ja neile omased energiatootmise liigid. Anaeroobne alaktaatne -
Alaktaatne kiiruslik vastupidavus ja kiirus Anaeroobne laktaatne- Laktaatne kiiruslik vastupidavus Maksimaalne O2
tarbimine- Maksimaalne vastu pidavus Anaeroobne lävi -Tempovastupidavus Aeroobne lävi -Baasvastupidavus 


4. Püüdke eristada ekstensiivset ja intensiivset intervallmeetodit. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng 
tagatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segarežiimi mõjustamine ekstensiivse intervall 
meetodi, ning anaeroobne glükolüütiline režiim intensiivse intervallmeetodi ja kordus meetodi kasutamisega.  5. Millised on intervalltreeningu toimet mõjustavad viis põhilist komponenti? väikse intensiivsusega aeroobne 
jooks → keskmise intensiivsusega aeroobne jooks → maratonikiirusega jooks → anaeroobse läve kiirusega jooks-> 
taastumine  6. Millised vastupidavuse ja jõuvõimete liigid on olulised vastupidavuse baasi loomisel? Vastupidavuse baasiks 
on aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste järkjärguline tõstmine. Selle protsessi edukusele aitab kaasa lävikiiruste 
olemuse mõistmine ning arvestamine tree nin gute läbiviimisel. Aeroobne lävi peegeldab eelkõige lihasesiseseid 
metabool seid võimalusi, mis on aluseks suurele oksüdatiivsele töövõimele.  7. Millised on vastupidavuse kui protsessi tunnused? Vastupidavuse puhul on tegemist kompleksse liigutusliku 
võimega, mistõttu on vaja laialdast testide kompleksi, mille abil oleks võimalik: 1) määrata vastupidavuse erinevate 
komponentide tase; 2) leida nende komponentide arendamise optimaalsed kiirused; 3) leida 
vastupidavuskomponentide taseme vastavus planeeritule ja kasutatud tree ninguvahenditele.  lk 297 - 316 Spordipsühholoogia rakendusi:  Kognitiivsed võimed Igas inimtegevuse valdkonnas on oskuste aluseks teatud võimed, mida võib tinglikult jaotada 
kahte rühma: kehalised võimed ja kognitiivsed võimed. Mõistet „kognitiivsed võimed“ kasutatakse käesoleva teema 
raames vaimse tegevusena, mis tuleneb ennetava peegelduse ehk antitsipatsiooni printsiibist. Sõltuvalt tasandist on 
antitsipatsioon teadvustatud (nagu mõtlemine loogilisverbaalsel tasandil, näiteks spordis vastaste taktikalise 
tegevuse ennetamine) või mitteteadvustatud (nagu subsensoorsel tasandil toimuv kerelihaste toonuse reguleerimisel, 
mida me üldjuhul endale ei teadvusta).  1. Millistest allikatest saadakse informatsiooni liigutuste ajastamiseks? Antitsipatsioon kujutab endast 
omalaadset ettenägemismehhanismi, kus toimub igal mikrohetkel võrdlus hetkel käimasolevate tegevuste 
parameetrite (näiteks palli lennu kiirus sportmängus või käe liikumise kiirus kahevõitluses) ja otsuse vastuvõtu 
staadiumis valitud tegevusplaaniga kaasnevate engrammide (kogemuses olevad jäljed vastavate liikumiskiiruste 
kohta) vahel. Antitsipatsioon närviprotsesside tasandil toimub kiiremini kui sündmused reaalajas ning see asjaolu 
võimaldab tegelikkuses toimuvat ennetada. Antitsipatsiooni mehhanism seletab ka intuitsiooni ja improviseerimise 
olemust. Antitsipatsiooni tasandeid on viis: • subsensoornetasand, • sensomotoornetasand, • pertseptiivnetasand, • 
kujutlusetasand, • loogilis-verbaalne tasand. Liigutuste ajastamist spordis on seni spordipsühholoogia kontekstis 
selgitatud kolme liiki tegevuste kaudu, mille järgi see tagatakse kas • a) liikuvast objektist saadava informatsiooni 
põhjal sensomotoorsel ja pertseptiivsel tasandil (näiteks palli lennu kiirus), • b) ettevalmistavate liigutuste alusel 
pertseptiivsel, kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil, s.t lähtudes sooritusele eelnevatest ettevalmistavatest 
liigutustest (näiteks jalgade ja keha asend hoovõtul enne 11 m karistuslööki jalgpallis), või • c) toetudes 
seisukohtadele, mis saadakse varasematest kogemusest ja teadmistest ning teoreetilis-statistilisest analüüsist 
kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil (näiteks vastase tegevuse „üleskirjutamine“ või spordiala teoreetiliste 
alustega tutvumine). Kui kolmest nimetatud võimalusest kahe viimase korral saab ettevalmistuses kasutada 
informatsiooni analüüsiks teadlikku tegevust, näiteks videosalvestiste analüüsi või spordialade spetsiifikaga seotud 
kirjanduse lugemist, siis liikuvast objektist saadava informatsiooni mehhanismi juures on sportlikus tegevuses 


peamine osa nägemisaistinguga seotud kognitiivsetel võimetel. Nende hulgas on olulisemateks bioloogilise 
liikumise taju ja antitsipatsioon liikumiskiiruste eristamisel.  2. Mida annab treeneritele sportlaste bioloogilise liikumise taju võime suuruse määramine? Liigutustegevuse 
tajumisega seotud kognitiivset võimet nimetatakse bioloogilise liikumise tajuks, kusjuures evolutsiooni jooksul on 
keskkonnaga kohanemiseks välja arenenud ühed ja samad närvisüsteemi struktuurid nii teiste liigutustegevuse 
tajumiseks kui ka enda liigutustegevuse juhtimiseks. Kui liikumiskiiruste eristamise võime tase on madal, siis nii 
palli lennu, inimese enda kui ka teiste liikumise ja liigutuste kiirusi (ka sälgu ja kirbu omavahelist liikumist 
laskmises jms) ei tajuta õigesti. Selle tagajärjeks on kesknärvisüsteemis tegelikkusele mittevastava informatsiooni 
alusel vale tegevusprogrammi moodustumine, mille tõttu on motoorses süsteemis innerveeritud motoorsete ühikute 
proportsioon samuti ebaadekvaatne ja valesti doseeritud kehaliste võimete poolt ajastatakse liigutused valesti. 
Tagajärjeks on ebatäpne sööt, serv, löök või lask, eksitakse palli püüdmisel või tõrjumisel, liigutakse valesse kohta 
või tulenevalt spordialast ajastatakse teatud liigutused ja liikumised taktikalistes kombinatsioonides valesti. 
Uuringud näitavad, et liikumiskiiruste eristamisel on otsuse vastuvõtmise kiirus olulisem kui täpsus. Otsuse 
vastuvõtu kiiruse suurem olulisus uuringutes tuleneb sellest, et mida lühema liikumistrajektoori põhjal suudetakse 
antitsipeerida liikumise kogu trajektoor, seda rohkem jääb aega vastusreaktsiooni sooritamiseks (nt servi vastuvõtul 
võrkpallis). Lisaks liikumiskiiruste eristamise võime (aga ka muude kognitiivsete võimete) tippsoorituseks 
ebapiisavale tasemele võib tehnilise praagi põhjuseks olla loomulikult ka psüühiline pinge ja väsimus. Samas ei 
mõjuta väsimus mitte ainult kehalist, vaid ka kognitiivset võimekust ehk teiste sõnadega: väsimus ei ole ainult 
perifeerne, vaid on ka tsentraalne. Tsentraalse väsimuse korral on täheldatud kognitiivses tegevuses vigade hulga 
suurenemist ja esimesel pilgul paradoksaalsena tunduvat otsustuskiiruse paranemist. Niisiis tuleks kindlaks teha, kas
konkreetse sportlase puhul on vaja rohkem tähelepanu pöörata tema kognitiivsele või kehalisele ettevalmistusele. 
Seda on võimalik teha vastava testimisega, millega saadakse teada sportlase funktsionaalne võimekus ning 
hinnatakse tema liikumiskiiruste eristamise võimet vahetult enne ja pärast füüsilist koormust. Keskmisest parema 
bioloogilise liikumise tajuga inimeste leidmine võimaldab ka suunata neid erialade juurde, kus on vaja 
liigutusvilumusi õpetada või korrigeerida.  3. Mida tähendab kognitiivsete ja motoorsete võimete arendamise ühtsus ja kognitiivsete võimete arendamise
innovaatiline aspekt? Kognitiivsete võimete arendamisel tuleb arvestada, et kognitiivsete võimete osakaal ei ole 
oluline mitte ainult nendel spordialadel, kus on tegemist liikuvate objektidega (näiteks sportmängud), vaid kõikidel 
spordialadel, sest liikumise tajumiseks kasutatavad nägemissüsteemid on samad nii sportlase enda liikumisel kui ka 
liikuvate objektide tajumisel. Kognitiivsete võimete arendamine põhineb kahel printsiibil: • kognitiivsete ja 
motoorsete võimete arendamise ühtsus - see tähendab oskuste õppimisel kognitiivse ja motoorse tegevuse vaheliste 
seoste teadvustamist. Kui näiteks võrkpallis tahetakse parandada servi tulemuslikkust, tuleks filmida ja teadvustada 
mängijale palli lennu trajektoor ja kiirused (kognitiivne pool) seostes vastavalt käe/randme (kere, jalgade) erinevate 
asenditega (motoorne pool). Seega tuleb sooritust näha tervikuna, kuid oluline on, et teadvustataks nii kognitiivse 
kui ka motoorse komponendi konkreetsed seosed koos nende seoste kombinatsioonidest tulenevate soorituste 
tagajärgede-tulemustega. Vilumuse parandamiseks tuleb vastavaid seoseid teadvustades korrata neid kuni 
kinnistumiseni • kognitiivsete võimete arendamise innovaatiline aspekt - traditsioonilise aspekti korral on 
kognitiivsete võimete areng kaasneva iseloomuga ja paraneb koos oskuste omandamisega. Innovaatiline aspekt 
tähendab seda, et spetsiaalseid kognitiivseid võimeid treenitakse täiendavalt samal põhimõttel, nagu seda tehakse 
kehaliste võimete arendamiseks kõikidel spordialadel (nt sportmängude jaoks arendatakse jõudu, kiirust, 
vastupidavust ja kiiruslikku jõudu mänguväliselt kas jõusaalis või staadionil). Ületreening, läbipõlemine ja 
relaksatsioon 1. Nimetage läbipõlemise staadiumid. Ületreening tähendab olukorda, kus treeningukoormus on kohanemiseks 
liiga intensiivne ja pikaajaline ning tagajärjeks on sportliku soorituse halvenemine. Ületreeningu tagajärjeks on 
ülepingutuse seisundi tekkimine, kus sportlasel on raskusi treeningukavast kinnipidamisega ning tema tulemused 
hakkavad halvenema. Läbipõlemise all mõeldakse tervet psüühiliste ja kehaliste nähtuste kompleksi. Läbipõlemise 
põhjustavad sagedased, kuid edutud püüded suure treeningu- ja võistluskoormusega toime tulla. Läbipõlemise 
staadiumid: 1. Depersonalisatsioon. Inimene justkui distantseerub, tunnetab end ebareaalse ja võõrana, muutub 
emotsionaalselt eemalolevaks, hoolimatuks ja ükskõikseks. 2. Eneseteostusest loobumine. Inimene tunneb, et ta 
rohkem ei taha olla pühendunud eesmärkidele, mida ta on eneseteostuseks püstitanud. 3. Isolatsioon. Inimene 


eraldab ennast teistest võistkonna- või treeningukaaslastest ning otsib vabandusi treeningutele ja võistlustele 
minemata jätmiseks. 4. Emotsionaalne ja kehaline kurnatus. Inimene on emotsionaalselt ja/või kehaliselt murdunud. 
Aeglaselt arenev läbipõlemisprotsess on jõudnud lõpule, kui on kadunud soov võistelda ja treenida ning selleks ei 
ole ka energiat. Läbipõlemise põhjustena nimetavad sportlased: emotsionaalset ja füüsilist kurnatust, 
halbutreeningutingimusi, liiga vähest aega taastumiseks; tüdimust, äärmuslikku kehalist väsimust.  2. Mis on õpitud abitus? Läbipõlemist iseloomustab ka õpitud abitus – seisund, kus indiviid tajub, et tema tegevus 
ei mõjuta ülesande või soorituse tulemust.  3. Kuidas jagunevad lõdvestustehnikad toimemehhanismi poolest kahte rühma?   Lihasest-püühikasse-meetodite eesmärgiks on tekitada lihaste lõdvestuse kaudu psüühilise pinge 
vähenemine. Näiteks kontrollitud hingamine on üks lihtsamaid ja efektiivsemaid ärevuse ja lihase- pinge 
kontrolli all hoidmise võtteid. Kergesti õpitav on nn täielik hingamine, mis kujutab endast 
diafragmahingamist. Progresseeruv relaksatsioon on üks lihasest-püühikasse-meetodeid. See koosneb 
selliste harjutuste seeriast, mis sisaldavad kindlate lihasegruppide pingutamist, mõne sekundi vältel pinge 
hoidmist ja siis lõõgastamist. Progresseeruv relaksatsioon on lõdvestustehnika, mis suundub suurematelt 
lihasegruppidelt väiksematele ja seisneb pingutuse ja lõdvestuse vaheldumises. Selle tehnika eesmärk on 
õppida tähele panema lihasepinge olemasolu ja seda, milline tunne viitab lihasepinge puudumisele, ning 
seeläbi teadvustada, et lihasepinge alanemist ja sellega kaasnevat ärevuse alanemist saab tahtlikult suunata.  Psüühikast-lihasesse-meetoditega õpitakse alandama vaimset pinget, millega kaasneb automaatselt ka 
lihasepinge vähenemine. Seda tüüpi meetodite hulka kuuluvad näiteks mitmesugused 
mediteerimistehnikad ja autogeenne treening. Autogeenne treening kujutab endast oskust tekitada raskus- 
ja soojustunnet jäsemetes, rütmilist hingamist ja südametööd, soojustunnet kõhupiirkonnas ning jahedust 
otsmikupiirkonnas. Autogeensel treeningul on nii rahustav kui ka mobiliseeriv vorm. Autogeense 
treeningu põhikomponendid on järgmised: lõdvestus, tähelepaupüsivus, ilma pingutuseta kasutatavate 
sõnastuste sisu ere ettekujutamine ja oskus rakendada sõnastusi ajal, kui ajurakkude erutuvus on 
vähenenud. Nii lihasest-psüühikasse- kui ka psüühikast-lihasesse-meetodid on head ja efektiivsed. On 
põhimõtteliselt ükskõik, kas sportlane keskendub eferentsetele kesknärvisüsteemi osadele (psüühikast 
lihasesse) või aferentsetele kesknärvisüsteemi osadele (lihasest psüühikasse). Õppides vähendama 
kummagi kesknärvisüsteemi poole aktiivsust, suudab sportlane katkestada stimulatsiooni, mis tekitab 
ebasoodsat lihasepinget. Oluline on aga meeles pidada, et lõdvestustehnikaid nagu iga sportlikku vilumust 
tuleb harjutada regulaarselt. Sporditraumade spordipsühholoogiline aspekt  1. Iseloomustage sporditraumadega seotud psühholoogiliste tegurite rolli. Isiksuseomadused on 
psühholoogilistest teguritest ühed esimestest, mida seostatakse spordivigastustega. Sellest hoolimata pole seni 
veel suudetud tuvastada ega osata mõõta isiksusetunnuseid, mis on seotud spordivigastuste põhjustega. Küll aga 
kinnitavad uuringud, et sellised isiksusetunnused nagu optimism, enese-hinnang, stressitaluvus ja ärevus on kindlasti
sporditraumadega seotud. Samas on isiksuseomaduste seosed traumadega lihtseostest märksa keerukamad, sest 
isiksuseomadused toimivad stressi ja vigastuse seose kaudu. Stress on sporditraumade tekkeks oluline eeldus. 
Üldiselt näitavad uurimused, et kõrgema stressitasemega sportlastel esineb spordivigastusi rohkem kui madalama 
stressitasemega sportlastel. Uuringud viitavad ka tõsiasjale, et kui sportlasel on vähe toimetulekuoskusi ja ka 
sotsiaalset toetust napib, on tal suurte elumuutuste ajal suurem risk saada spordivigastus. Samamoodi kuuluvad 
riskirühma inimesed, kellel on madal enesehinnang ja suuremad ärevusprobleemid ning kes on pessimistlikud ja 
taluvad halvasti stressoreid. Stress põhjustab peamiselt tähelepanu häiritust ja lihaspingeid. Samuti mõjutavad 
uskumused - treenitakse edasi vigastustega, pingutatakse üle, et kinnitada, et ollakse võimekad. Huvitaval kombel 
pole vigastusest taastumisel aga peamised stressiallikad vigastuste füüsilised aspektid. Stressoritena on pigem välja 
toodud psühholoogilised reaktsioonid (nt vigastuse kordumise hirm; tunne, et lootused ja unistused on purunenud; 
teiste sportlaste soorituse vaatamisega kaasnevad reaktsioonid jne) ja sotsiaalsed huvid (nt tähelepanupuudus, 
isolatsioon, negatiivsed suhted).  2. Kirjeldage psühholoogilisi reaktsioone seoses sporditraumadega.  Tänapäeval arvatakse, et vigastatud kogevad peamiselt kolme kategooriasse kuuluvaid reaktsioone.


 1. Vigastusega seotud informatsiooni töötlemine. Vigastatud sportlane keskendub vigastuse valuga seotud 
informatsioonile, vigastuse ulatuse ja raskusastmega seotud informatsioonile; ta uurib, kuidas vigastus juhtus, ning 
hakkab mõistma negatiivseid tagajärgi.  2. Emotsionaalne murrang ja reaktsioonid. Kui sportlane mõistab, et ta on vigastatud, võib ta emotsionaalselt 
muutuda; kogeda kõhklevaid emotsioone; tunda emotsionaalset tühjust; kogeda isolatsiooni ja eraldatust; tunda 
šokki, uskumatust, eitamist või enesehaletsust.  3. Positiivne väljavaade ja toimetulek. Sportlane lepib vigastusega ja saab sellega hakkama, algatab positiivseid 
toimetulekupingutusi, näitab positiivset suhtumist, on optimistlik ning tunneb edusamme nähes kergendust. Ehkki 
vigastusele reageerivad üldiselt just nii paljud sportlased, varieerub edusammudeni jõudmise lihtsus ja kiirus väga 
suurtes piirides: ühtedel käib see päeva-paariga, teistel kulub aga nädalaid või isegi kuid. Paljudel võib esineda 
korraga mitmele nimetatud staadiumile omaseid emotsioone või tundeid või langetakse mõnda varem läbitud 
staadiumi tagasi. Mõnigi sportlane, kes ei saa vigastuse tõttu enam (tipp)spordis osaleda, kogeb identiteedikaotust. 
See tähendab, et sportlase elust väga olulise osa kadumise tõttu on mõjutatud ka tema enesekontseptsioon. Oma 
identiteedist ilmajäämist on eriti raske taluda neil sportlastel, kes määratlevad end vaid spordi kaudu. Tavalised 
reaktsioonid on ka hirm ja ärevus, enesekindluse puudumine, soorituse taseme langus, Võttes arvesse oma kehvemat
füüsilist seisundit ning mõnda aega kestvat võimetust treenida ja võistelda, kaotavad vigastatud sportlased 
enesekindluse.  3. Selgitage psühholoogilisi protseduure ja tehnikaid, mida kasutada vigastatud sportlaste korral. Olulised 
etapid treeneri töös vigastatud sportlasega: usaldusliku suhte loomine (hoolivus ja empaatia), vigastuse ja sellest 
taastumise protsessi olemuse tutvustamine (vigastuse mehhanismide ja paranemise selgitamine, veenmine piisavaks 
tastumiseks, edaspidine treeningplaan), spetsiifiliste psühholoogiliste toimetulekuoskuste õpetamine (need on: 
eesmärgipüstitus, sisekõne kasutamine, visualiseerimine, lõõgastustreening), tagasilangusega toimetuleku õpetamine
(inimesed tastuvad erinevas tempos, tagasilangused n normaalsed), sotsiaalse toetuse pakkumine (motiveerivad 
treener, meditsiinitöötajad, pere, lähedased jt), vigastatud sportlaste kogemustest õppimine (kuidas teised sportlased 
on samalaadsetest vigastustest üle saanud). Soovitused paranemise kiirendamiseks: Sporditraumade ravi 
psühholoogilise aspekti rakendamine on näidanud, et paranemise kiirenemiseks sobib kasutada holistilist suunda, 
mis tähendab traditsioonilisele ravile psühholoogiavõtete lisamist. Esimeses faasis on hea keskenduda sellele, et 
aidata sportlasel vigastusega kaasneva emotsionaalse murranguga toime tulla. Peamine stressiallikas on ebakindlus, 
mis tekib kõigepealt siis, kui vigastus on veel diagnoosimata, ja seejärel diagnoosi tõttu, mida tuleb aidata sportlasel 
mõista. Teises faasis ehk taastus- ja paranemisfaasis tuleb keskenduda sportlase motivatsiooni hoidmisele ja 
taastusraviplaani täitmisele. Eesmärkide püstitamine ja positiivse suhtumise säilitamine, eriti tagasilanguste ajal, on 
siin väga oluline. Kolmas faas, mille ajal on sportlasel taas lubatud sportida, tähendab veel mittetäielikku taastumist.
Uuringud näitavad, et pärast tõsist vigastust võib vigastus- eelsele tasemele jõudmiseks kuluda vägagi palju aega – 
kuuest nädalast kuni aastani. (lk 323-344) VISUALISEERIMINE 1. Kirjeldage visualiseerimisest tuleneva efekti tekkimise võimalikkust näitavaid allikaid. 
Psühhoneuromuskulaarse teooria (W.B. Carpenter 1894) olemus seisneb selles, et ükskõik millise liigutuse 
sooritamise „plaan” saab alguse kesknärvisüsteemist. Elektromüograafilised uuringud näitavad, et mingi liigutuse 
või tegevuse mõttes sooritamisega kaasneb vastavas liigutuses või tegevuses osalevate lihaste elektriline aktiivsus. 
Sümbolite teooria (R.S. Sackett 1934) olemus seisneb selles, et kõikidest tegevustest jääb kesknärvisüsteemi 
engramm ehk mälujälg. Mälus oleva informatsiooni põhjal erinevate liikumiste, liigutuste ja kohamuutuste mõttes 
paljukordne ettekujutamine ehk „läbimängimine” võimaldab kvaliteetsemalt vastavaid mälujälgi nii a) meelde jätta, 
b) säilitada kui ka c) vastava olukorra ilmnemisel kiiremini leida ja reageerida adekvaatselt õige lahenduse 
leidmisega tegelikes oludes. Bioinformatsiooniline teooria (Lang, 1979) Olukorra üksikute omaduste 
visualiseerimine võib põhjustada selle olukorra tervikliku kujutluse, nagu ka olukorra kui terviku visualiseerimine 
võib põh- justada selle üksikute osade põhjal mingi konkreetse tegevuse komponendi käi- vitamise kujutluses, 
millega on omakorda seotud ka vastavad füsioloogilised muutused organismis. Kolmekordse koodi teooria (Ahsen 


1984) toob esile visualiseerimise kolme olulise teguri mõju (teguritteks: kujutlus, somaatiline reageering, tähenduse 
mõju). Sama visualiseerimisjuhend ei mõju kunagi kõigile inimestele ühtemoodi (nt medali võitmise 
visualiseerimine võib põhjustada hirmu raske töö ees või hoopis motiveerida rasket tööd tegema).  2. Selgitage visualiseerimise võimalikke funktsioone. Visualiseerimine saab olla kas motiveeriv või kognitiivne; 
mõlemad variandid võivad olla orienteeritud kas üldisele või spetsiifilisele tegevusele. Motiveeriv spetsiifiline 
visualiseerimini- Visualiseeritakse konkreetseid eesmärke ja sellega seotud tegevust koos võistluse võitmise ja 
auhinna vastuvõtmisega pärast võidukat esinemist. Motiveerivat üldist visualiseerimist saab jagada kaheks: 1) 
Motiveeriv üldine-arendav. Seda kasutatakse hea ja enesekindla esinemise visualiseerimisel. 2) Motiveeriv üldine- 
erutusega seotud. Seda kasutatakse erutusastme või lõdvestamise tõstmise visualiseerimisel. Kognitiivne spetsiifiline
visualiseerimine- Tähendab spetsiifiliste motoorsete oskuste visualiseerimist. Seda kasutatakse kõige rohkem 
liigutusvilumuse parandamiseks. Kognitiivne üldine visualiseerimine- Tähendab mänguplaanide läbiharjutamist, 
võistlusstrateegiate ja spetsiifilise taktika harjutamist. Tänapäeval käsitletakse kognitiivset üldist visualiseerimist 
kaheosalisena: strateegia loomine ja strateegia täideviimine. (lk 324, tabel   3. Millised võivad olla visualiseerimisega kaasnevad riskid? Sageli arvatakse ekslikult, et mida selgemaks on 
tehnikaelement/ tegevus meile saanud, seda kiiremini võiksime seda mõttes ette kujutada. Visualiseerimine ei 
asenda tegelikku treeningut. Visualiseerimine ainult toetab reaalset treeningut. Samas peaks vigastatud, kurnatud või
ületreenitud sport- lane visualiseerimist kasutama sunnitud treeningupauside ajal ehk ka siis, kui reaalseid 
treeninguid ei toimu. Pinge vältimine. Vältida tuleks selliste olukordade visualiseerimist, mis tekitavad liigset 
ärevust. Olulise kindlakstegemine. Visualiseerimine, mis suunab tähelepanu ebaolulistele teguritele, ei paranda 
esinemist. Mõtete kontrolli oskus. Visualiseerimine olukorras, kus veel ei suudeta oma ku- jutlusi kontrollida, võib 
viia halva esinemise või vigase soorituse visualiseeri- miseni. Moraalne küpsus. Tuleb vältida olukorda, et 
visualiseerimine muudab sportlase põhjendamatult liiga enesekindlaks või ülbeks ja upsakaks. Enesekindlus. Halva 
esinemise visualiseerimine võib enesekindlusele halvasti mõ- juda. Samad kujutluspildid, mis on seotud võistlustel 
jõu ja pingutuste suuruse tunnetamisega, parandavad sportlikku enesekindlust. Inimese sisemaailm. Visualiseerimise
mõju sõltub sportlase individuaalsetest omadustest. Näiteks võib mõni sportlane tajuda olümpiamängude kuldmedali
kaelariputamist mitte motiveerivalt, vaid hoopis hirmutavalt, sest see sisaldab survet võita. Reaalse ja kujutletava 
ajaline vastavus. Visualiseerimisega tegeleb teadvustama- tult iga sportlane, kes mõtleb oma esinemisele. Risk tekib 
aga juhul, kui kujut- luses ei sooritata tehnikaelemente reaalajas toimuvale vastavalt, vaid kiiremini, arvates 
ekslikult, et mida selgemaks on tehnikaelement/tegevus meile saanud, seda kiiremini võiksime seda mõttes ette 
kujutada.  PSÜÜHILISED PROTSESSID JA NENDE SEOS. KEHALISE TEGEVUSEGA  4. Nimetage ärevuse kaks komponenti.  1. ärevusetunnetuslik komponent on kognitiivne ärevus (muretsemine, ootusärevus);  2. ärevuse kehaline komponent on somaatiline ärevus (tajutava kehalise akti- vatsiooni määr). Lisaks eristatakse 
seisundi- ja püsiärevust. Seisundiärevuseks nimetatakse meeleolu pidevalt muutlikku komponenti. Püsiärevus on osa
indiviidi isiksusest, käitumuslik kaldu- vus ehk eelsoodu- mus, mis mõjutab käitumist.  5. Nimetage seisundärevuse kaks külge.  1) Kognitiivne seisundiärevus iseloomustab indiviidi muretsemise määra või negatiivsete mõtete hulka. 2) 
Somaatiline seisundiärevus iseloomustab tajutud füsioloogilise aktivatsiooni määra.  6. Iseloomustage seisundi- ja püsiärevuse vahelist seost. Seisundi- ja püsiärevuse vahel on otsene seos. Need, 
kelle püsiärevus on suurem, kogevad ka võistluslikes, hinnatavates situatsioonides rohkem seisundiärevust. Samal 
ajal võib suure püsiärevusega indiviid tänu oma pikaajalistele võistlusko- gemustele suure seisundiärevuse tekke ära 
hoida. Samuti saab seisundiärevust vähendada toimetulekuoskuste parandamisega. Indiviidi püsiärevuse taseme 
teadmine aitab üldiselt siiski ennustada, kuidas ta võistlustel pingelise olukorraga toime tuleb. ENESEKINDLUS 
SPORDIS 


7. Mil viisil saab sportlane oma enesekindluse?  1) Füüsiline ja mentaalne ettevalmistus: suutlikkus end seoses eesmärkidega püsivalt fookustada ja valmisolek 
maksimaalselt pingutada.  2) Kaudsed kogemused: teiste sportlaste eduka esinemise vaatamine, mis aitab ennast projitseerida perspektiivis.  3) Keskkonna komfortsus: esinemiskeskkonnas enda mugavalt tundmine.  4) Meisterlikkus: oskuste kõrge tase.  5) Rahulolu välimusega: rahulolu keha muskulatuuriga  6) Soodsad olukorrad: tunne, et takistused on möödas ja kõik läheb hästi.  7) Sotsiaalne toetus: võistkonnakaaslastelt, treeneritelt ja perekonnalt saadud julgustus.  8) Treenerite juhivõimed: treeneri tehtud ostuste usaldamine ja usk tema võimetesse.  9) Võimete demonstratsioon: edukogemus.  8. Kas võistkondlik enesekindlus moodustub grupi liikmete enesekindluse aritmeetilisest summast? 
Võistkondliku enesekindluse korral on oluline, et seda ei peetaks ainult grupi liikmete enesekindluse n-ö 
aritmeetiliseks summaks, vaid et võistkonna liikmed tunnetaksid enesekindlust ja mõistaksid seda grupi kohesioonist
ehk kokkukuuluvusest tulenevalt.  9. Mitu peamist komponenti moodustavad enesekindluse mitmemõõtmelisuse? 1) Kehalised võimed (nt jõud, 
kiirus, vastupidavus); 2) Motoorsed oskused (nt spordialade tehnika ja taktika); 3) Psühholoogilised oskused (nt 
visualiseerimine, sisekõne); 4) Usk uue õppimise ja omandamise võimesse (veendumus ja kogemus, et suudetakse 
täita iga nõudmine, kui selleks vajadus tekib). lk 345-372 Kordamisküsimused  TREENERI, SPORTLASTE JA LAPSEVANEMATE VAHELINE KOMMUNIKATSIOON  1. Nimetage ebaefektiivse kommunikatsiooni põhjuseid. Põhjused võivad olla järgmised: • arvatakse, et 
vaikimine on „ohutum“; • ei peeta kinni konfidentsiaalsusnõudest; • ei kasutata empaatiat, mis aitaks teisi paremini 
mõista (mis tähendab, et ei proovita end panna teise inimese olukorda ega püüta aru saada tema eesmärkidest); • 
kaldutakse inimestele ütlema seda, mida nad tõenäoliselt kuulda tahavad; • suhtlus ei arene põhjendamatu ujeduse ja
piinlikkustunde tõttu, millega võib kaasneda soov mitte suhelda; • treener on kommunikatsioonis sportlasega 
subjektiivne; • puudub usaldus; • sotsiaalsetest ja vaimsetest erinevustest tulenevalt tõlgendatakse sõnumeid valesti; 
• sõnumi vastuvõtja ei pööra saatjale tähelepanu; • väljendusoskus vajab parandamist; • suhtluspoolte eelhäälestus 
on jäik ja kaitsev või lausa tõrjuv.  2. Mida ette võtta lastevanematega tekkinud tõsisemate erimeelsuste korral? Kommunikatsiooni käigus 
tekkivate erimeelsuste korral soovitatakse teha järgmist: a) leida hea kommunikatsioonioskusega sildisikud, kes 
määratakse konfliktide lahendamisel lepitaja rolli. Vastavate oskustega sildisikud rakendavad konflikti 
lahendamiseks tavaliselt traditsioonilist seitsme kategooriaga määratletud metoodikat ja asjakohaseid võtteid; b) 
lapsevanemate jaoks, kes kipuvad treeningutel treenerite tööd segama, teha treeningutest (võimalusel koos häirivate 
vanematega) videosalvestised, mida soovitatakse kodus uurida.  3. Kuidas arvestada suhtlemisel inimeste erinevustega, mis tulenevad holistilisest ja analüütilisest 
tunnetusprotsessist? Kommunikatsioon kognitiivse stiili aspektist tähendab inimese väljast sõltuva või sõltumatu 
kognitiivse stiiliga arvestamist. Väljast sõltuva kognitiivse stiiliga on inimesed, kes tajuvad ümbritsevat lähtuvalt 
kontekstist ja nende jaoks on primaarne tervik, mille komponentidele hakatakse mõtlema hiljem (nad näevad pigem 
metsa kui puid). Väljast sõltumatu kognitiivse stiiliga inimesed on analüütilisemad ja nende jaoks on primaarseks 
komponendid, millest tervik moodustub (nad näevad pigem puid kui metsa). Uuringud näitavad, et ühiskonnas 


prevaleeriv pragmatism on analüütilise ja holistilise lähenemise vahekorra tänapäeval tasakaalust välja viinud. 
Alates õpingutest koolis soodustatakse analüütilist mõtlemist, mis toetab väljast sõltumatu kognitiivse stiiliga 
indiviidide arengut, kuid sunnib samal ajal ka väljast sõltuva kognitiivse stiiliga õpilasi teadmisi ja oskusi 
omandama peamiselt analüütilise mõtlemise põhimõttel, liikudes üksikult üldisele. Samal ajal on väljast sõltuva 
kognitiivse stiiliga indiviididel raskusi detailide eristamisega üldisest kontekstist, kuna nad tajuvad keskkonda 
rohkem holistlikult ehk käsitlevad seda terviklikumalt. Nende jaoks on efektiivsem kasutada tehnikaid, kus 
liigutakse terviku tajumiselt selle komponentide tajumise suunas ehk üldiselt üksikule. Sellest tulenevalt võib 
üldjuhul eeldada, et kognitiivse stiili eiramine tekitab nendes stressi, mis kommunikatsiooni aspektist vaadatuna 
põhjustab halvemal juhul suhtlemisest loobumist, või hakatakse tegema teadvustamata valikuid selle järgi, kus 
suhtlemisstiil tundub nende omaga paremini sobivat. Efektiivse kommunikatsiooni saavutamiseks nõuab inimeste 
erinev kognitiivne stiil ka erinevat sõnumite edastamise struktuuri. Järgnev võrdlus annab ülevaate, milliseid 
omadusi tuleb arvesse võtta väljast sõltuva ja sõltumatu kognitiivse stiili korral, et üksteist paremini mõistetaks. Lk 350 ( table 2) Lk 373-406 Organisatsiooni töö korraldamine  1 Miks on vaja tegevusi dokumenteerida? Tegevuste dokumenteerimise vajadus tuleneb ettevõtte vajadusest 
paremini korraldada oma tööd, tagada õigusi ja fikseerida kohustusi ning jälgida seadusi ja ettekirjutusi.  2 Mis on dokumendihaldus? Dokumendiahlduse puhul on tegemist väärtusliku teavet sisaldavate dokumentide 
säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega.  3 Mida loetakse isikuandmeteks ja kuidas neid liigitatakse? Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava 
füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või 
sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega on enamik isiku kohta käivaid andmeid isikuandmete kaitse 
seaduse mõsites isikuandmed ja nende töötlemisel tuleb täita kõiki nõudeid, mis erinevate isikuandmekategooriate 
kohta kehtivad. Isikuandmete liigitus: 1. ISIKUANDMED, 2. ERAELULISED ISIKUANDMED 3. 
DELIKAATSED ISIKUANDMED  4 Millised on isikuandmete kasutamise põhimõtted? 1. Seaduslikkuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda 
ausal ja seadsuslikul teel; 2. eesmärgikohasuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja 
õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei tohi töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse 
eesmärkidega kooskõlas; 3. minimaalsuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik 
määratletud eesmärkide saavutamiseks; 4. kasutuse piiramise põhimõte - isikuandmeid võib muudel eesmärkidel 
kasutada vaid andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal;  5. andmete kvaliteedi põhimõte - seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks peavad isikuandmed olema 
ajakohased, täielikud ja vajalikud;  6. turvalisuse põhimõte - isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid nende tahtmatu või volitamata 
muutmise, avalikuks tuleku või hävimise eest;  7. individuaalse osaluse põhimõte - andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb 
võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete 
parandamist. 5 Mis tuleks ürituse korraldamisel esimese asjana läbi mõelda? Kas iIsikuandmete töötlemise 
põhimõtted vastavad reeglitele.  Lk 381-390 Miks ja kuidas suhelda ajakirjandusega? Millised on meediasuhtluse eesmärgid?  1. Teavitada oma tegevusest avlikkust 2. Mõjutada avalikku arvamust endale ja oeganistaisoonilse soodsas  suunas. 3. Võimalus mõjutada ajakirjanduse kaudud regulaarselt teatud ühiskonna rühmi. N: otsustajad, 
tulevased sportlased, sposnorid jne 4. Luua suhtevõrgustik ajakirjanusega - mida parem on isiklik 
suhtevõrgustik ajakirjanikega, seda lihtsam on oma sõnumit edastada. 


2. 2 Mida on pressiteate kirjutamise puhul oluline silmas pidada? 1. Alguses kuupäev 2.Pealkirjas kõige  olulisem info 3. Avalõik kordab ja laiendab pealkirja 4. Pikem ja professionaalsem pressiteate tekst 
sisaldab vahelduvalt otsest ja kaudset kõnet N: J.K võitis eile Münchenis tpimunud kergejõustiku MM-il 
kuldmedali tulemusega .... "Lausvihmas toimunud võistlus oli väga raske, aga seda õnnelikum olen 
kolmandal katsel saavutatud võidutulemuse üle". 5. Pressiteate lõpuosas antakse üldisem taust N: 
võistlussarja või sportlase kohta. 6. Taustateave võib korduda presiiteatest pressiteatesse. 7. Pressiteate 
lõpus osuta lisainfot pakkuvale allikale ja pressiteate autorile. N. koduleht. 8. Pressiteate lõpus anna 
kontaktid kelle käest võiks enam infot saada. 9. Pressiteate pikkus on kuni 1 A4-lehekülg. 3.  3 Mida tuleb teha enne intervjuu andmist? 1. Mõtle positiivselt - ole tänulik võimaluse eest  ajakirjanduses esineda ja oma tööd tutvustada. 2. Mõtle läbi, mida tahad öelda. Ajakirjanikud ei oska kõike 
ise küsida. 3. Mõtle läbi, kuidas vastata lühidalt ja täpselt. Intervjuu andmise 5 põhireeglit: 1. Valmistu 
inetervjuuks. 2. Tea kellega ja kellele sa räägid. 3. Ole tsiteeritav! N: Räägi lühikeste võimalusel vaimukate
lausetega. 4. Harjuta! 5. Ära väldi ebamugavaid teemasid ja valeta.  4. 4 Mis näitab teie meediasuhtluse edukust? 1. Meediaseire - ülevaade selle kohta kui palju teid  kajastatakse. 2. Publiku hulk võistlustel - edukas meediasuhtlus enne võistlust kajastub ka publiku 
osavõtus. 3. Täiendava rahastuse hankimine - sponsorite leidmine või riigilt rahastuse saamine läheb 
lihtsamalt. 4. Maine paranemine - avaliku arvamuse küsitlused näitavad head mainet või selle paranemist.  Lk 391-406  Spordi rahastamine 1 Miks toetavad avaliku sektori institutsioonid ja äriühingud sporti?  Avalik sektor ja äriühingutel tekib huvi sporti toetada enamasti siis, kui avalikku teenust (spordiõpetus, 
treeningud, võistlus) pakutakse laiemale harrastajate ringile, eelkõige lastele ja noortele, kui see on 
kasvatuslikult ja sotsiaalselt oluline ning aitab toetada paikkonna identiteeti, ning luua positiivseid hoiakuid
ja eeskujusid.  2 Miks on oluline spordiorganisatsioonide rahastamine erinevatest allikatest? Erinevate 
rahastamisteede kasutamine annab spordiorganisatsioonile enam kindlust ja sõltumatust juhuks kui rahastus
peaks mõnest allikast lõppema või otsustaja eelistused muuutuma.  3 Nimetage erinevaid spordi rahastamise allikaid. 1. Kohalikud omavalitsused 2. Riigieelarvest - 
(toetused alaliitudele, spordiklubidele, spordikoolidele, riiklikud stipendiumid ja -preemiad, 
hasartmängumaksust, Kultuurkapitalist, alkoholi-ja tubakaaktsiisist)  4 Millistele formaalsetele tingimustele peab vastama spordorganisatsioon, et saada toetust 
riigieelarvest? Riigieelarvest makstakse toetust spordiorganistasioonidele, millel on arengukava, mis on 
kantud spordi andmekogusse ja kes on eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed 
vastava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud. Spordioragnisatsiooni arengukavas nähakse ette 
organisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatud tegevus ja vahendid. Arengukava 
koostatakse vähemalt 4 aastaks.  5 Kirjeldage, milliste toetuste liik on stipendium? Stipendium on tuleviku suunatud toetus, mida 
makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku 
tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitleta väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse 
mingit tegevust, või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.  6 Kellele võib maksta tulumaksuvaba stipendiumi? Stipendiumit saab näiteks maksta haridusasutus oma
õppurite nimekirjas olevale õpilasele või üliõpilasele ning sellist stipendiumit tulumaksuga ei maksustata. 


Stipendiumi määramise või stipendiumilepingu sõlmimise ajal peab õpilane või üliõpilane olema 
stipendiumit maksva kooli õpilane, et saaks maksuvabastust kohaldada. Samuti ei maksustata 2020. a 
augustis tööd alustanud Haridus- ja Noorteameti makstavaid stipendiume.  7 Kellel on õigus maksta tulumaksuvaba stipendiumi? tulumaksuvaba stipendiumi maksmine onlibatud
kui see on sätestatud seaduses või valla-või linnavolikogu määruses või mida makstakse riigieelarvest, 
mida maksab oma õpilastele või üliõpilastele EV haridusseaduses nimetaud õppeasutus või sellega 
samaväärne välisriigi  8 Millised maksusoodustused kehtivad tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja 
sihtasutuste nimekirja kantud organistatsioonidele?  1. Kingitused ja annetused - nimekirja kantud organisatsioonile annetades saab füüisiline isik annetuse oma
tulust maha arvata ja seega on tal õigus saada annetatud summast tulumaksu võrra tagasi.
 2. Tulumaks kingituselt, annetuselt ja vastuvõtukuludelt - nimekirja kantud organisatsioon ei pea kinni 
pidama tuluaksu kingitustelt, annetustet ja vastuvõtukuludelt. - nimekirja kantud ühing saab 
tulumaksuvabalt vastu võttakingitusi ja annetusi ning kinkija ja annetaja saab saab teha selle maksuvabalt 
(koguväärtus ei tohi ületada aastas 3 % andja palgafondist või 10% andja eelmise majandusaasta 
puhaskasumist). -nimekirja kantud ühing võib maksuvabalt kanda põhikirjalistel eesmärkidel külaliste 
vastuvõtmisega seotud kulusid. - nimekirja kantud ühing võib põhikirjalistel eesmärkidel teha maksuvabalt 
kingitusi ja annetusi teistele nimekirja kantud ühingutele. - nimekirja kantud ühing võib põhikirjalistel 
eesmärkidel kinkida noorte püsi-või projektlaaris osalejatele maksuvabalt (teatud summa ulatuses) 
meeneid. - nimekirja kantud ühing võib põhikirjalistel eesmärkidel spordivõistlustel osalejatele kinkida 
tulumaksu vabaltmeeneid (piiratud summa ulatuses). - nimekirja kantud ühing võib vara (näiteks kogutud 
annetusi või eseimeid) põhikirjalistel eesmärkidel tulumaksuvabalt kinkida heategevuseks. 
3. Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis - nimekirja kantud 
ühing saab tulumaksu vabalt anda stipendiume, preemiaid, toetusi, spordilähetuste kulu