Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla ka mitu Bakteril puudub tuum Rõngas DNA bakteri kromosoom genoom Bakteris peavad olema ka ribosoomid (valgusüntees). Gaasivakuoolid asuvad samuti bakteris, reguleerib kas bakter vajub põhja või tõuseb pinnale, toimib nagu kala ujupõis. Plasmiid väikerõngas DNA. Plasmiidis on geenid mis võimaldavad bakteril elada ekstreemsetes tingimustes. Ilma plastiidita (antibiootikumid, kõrge temperatuur, kõrge rõhk, happeline, aluseline keskkond). bakter on ilma plastiidita elujõuline Plasmiide võib olla ka mitu. Bakterid muutuvad resistentseks antibiootikumide suhtes. Bakterid paljunevad iga 20 minuti pärast. Plasmiide võib olla ühel bakteril ka mitu. Kuidas bakterid energiat saavad? väga erineval viisil: a) Autotroofid...
viirusosakesed, rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks · Lüsogeenne: viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi, on mõni aeg inaktiivses olekus, bakterirakk paljuneb, järgneb lüütiline tsükkel Sarnasused ja erinevused: · Sarnasused: Mõlemal DNA (päriliku info säilitamine), kaitsev kate (viirusel kapsiid, bakteril kapsel/rakukest), erinevate kujudega (kera, pulk). Mõlemad põhjustavad haiguseid. · Erinevused: Bakter pooldub iseendast, viirus vajab märklaudrakku paljunemiseks. Bakteril on lisaks muid osi: vibur, piilid, tsütoplasma, mida viirusel pole.
bakterite spoorid-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Kõikides bakterirakkudes on ribosoomid, kus sünteesitakse valke. Gaasivakuoolid on bakterirakus asuvad mahutid mis sisald gaase. Neid on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad veekogus vertikaalselt st pinnast põhja ja vastupidi liikuda.Viburid ja karvakesed paiknevad rakukesta peal. Viburid aitavad bakteril liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. Osa baktereid mood ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks spoore. Selleks vähendab ta raku veesisaldust ja ka rakuorganellide arvu.Ühest rakust mood ainult 1 spoor, seega pole spooridel paljunemisfunktsiooni.
Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist
Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumid. Antibiootikumide suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Kuidas bakterid energiat saavad? Väga erineval viisil: 1. Autotroofid Kemosünteesil või fotosünteesil 2. Heterotroofid... kääritades või rakuhingamisel Endospoori moodustumine toimub keskkonna tingimuste halvenemisel Bakterid on kõige kauem elavad organismid
kanalite kaudu välja ning need happed lõhuvad seda keskkonda, milles bakter on. Mõni sekund pärast hapete väljapumpamist imeb bakter need happejäägid ja lõhutud ained endasse tagasi- nii saab ta süüa. Kui väliskeskkond on keemilise seose osas tugevam bakteri mambraani elastsusjõust, siis välja antud vedelikku bakter enam tagasi ei saa. Sellest momendist alates on bakter näljas. Soola või suhkru lisamisel või vee vähendamisel toiduainest tekitatakse keskkond, kus bakteril enam vett tagasi saada ei õnnestu- seetõttu vastavad toiduained ka säilivad. Bakteril tuuma ei ole, tema elu programm ehk DNA on otse plasmas. Osa temast on keeratud rõngasse ja see antud hetkel ei toimi, teine osa on lahti keeratud ja toimiv. Aktiivses DNA-s on geenid, millega määratakse bakteri toitumisviis, kaitsmine ja paljunemine. Passiivses DNA-s on geenid teist tüüpi toidu tundmise ja kasutamise kohta. Ribosoomid on supervalgud, mille tegevuse kaudu ehtiab bakter
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid
Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, mis on eriti oluline ühemembraaniliste bakterite puhul. Mõnel bakteril on kest kaetud karvakeste, mõnel aga viburitega. Bakterite viburid ja karvad on päristuumsete organismide viburitest ja karvadest erineva ehitusega (valguse ehitusega, kuid ei sisalda mikrotuubuleid). Karvakeste abil kinnituvad bakterid sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega. Viburite abil liiguvad bakterid edasi. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli, sellel on eelkõige kaitsefunktsioon, kuid see hõlbustab ka liikumist. Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud, sest nad võivad põhjustada tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga patogeensed bakterid. Patogeensete bakterite toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest baktertoksiinidest. Baktertoksiinid on valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Bakterite põhjustatavad haigused:
BAKTERID 1) Bakteri rakuosad/ehitus/osade ülesanded. - Bakteril ei ole tuuma. eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, mille tõttu pole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Kapsel: Sisaldis: Tsütoplasma: ringleb bakteris vähem kui päristuumses rakus ja ainete kandumine ühest raku osast teisi toimub valdavalt difusiooni teel. Tuumapiirkond: seal paikneb rõnasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist.
3. Immuunsusüsteem · Antikehad · Teatud valgete vereliblede vormid Bakteriraku ehitus. · Limakapsel ei esine kõikidel liikidel. Seda on niiskuse säilitamiseks vaja. · Vibur Liigub sellega. Ei esine kõigil liikidel. · Rakukest võib olla erinev, aga see on kõigil olemas. · Plasmiid on DNA molekul. · Bakteril ei ole rakutuuma, DNA on lahtiselt tsütoplasmas. · Lüsosoomid Erinevate ainete lagundamiseks. · Ribosoomid sünteesivad valke. Bakterikromosoom · Bakteritel on geneetiline informatsioon ühes kromosoomis. · Bakterikromosoom on rõngasmolekul. · Rõngasmolekul DNA. Plasmiid väike rõngas DNA Paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel. Enne pooldumist ta sünteesib oma kromosoomist koopia.
GMO Peamiselt kasutab geenitehnoloogia baktereid, et organisme geneetiliselt muundata Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) on organismid, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. GMOd on geneetiliselt muundatud taimed, loomad ja mikroorganismid. GMOd olid pärit bakterite perekonnast. Nad tekkisid bakteri rakku uusi geene sisaldava plasmiid DNA sisestamisel. Hiljem avaldusid bakteril need uued geenid, mis kodeerivad ravimeid ja ensüüme. 1982. aastal loodi esimene insuliini tootev bakter. L G S G M O E Y L B X T J D L N R N M O O L M I E O E J D L W U T M I E V B N G K S I H G A R E A Y P N X Z G F B D S W I K S H L P S T A I M L Äitah tähelepanu eest!
Karvakesed aitavad kinnituda ja viburid liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne? Kaitseks ja hõlbustavad liikumist 7) Kuidas nim haigusi tekitavaid baktereid? Batogensed bakterid 8) Mis on bak. toksiinid? Bakteri mürgid 9) Nim bakter haigusi? Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria. 10) Kõige tugevam bakeri mürk? Botulismi toksiin 11) Mis on bakteri tuuma asemel ja mis seal paikneb? Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole? - tsütoplasmavõrgustikku - golgi kompleksi - kloroplaste - mitokondoreid - tsentrosoom - tsütoskelett 15) kus toimub bakteri valgusüntees? Ribosoomides 16) millised lisa organellid on vees elavatel bakteritel ja mis otstarve neil on, kirjeda? gaasivakuoolid,aitavad vees püsida 17) joonista bak rakk,kirjuta osade nimed?
· Värvusetud, sinised või punakad. · Paiknevad üksikult või ahelatena. · Keskmine pikkus mõni mikromeeter. · Ehituselt väga lihtsad. · Ümbritseb rakukest, mille ümber on omakorda limakest. · Üks või rohkem vibureid edasiliikumiseks. Paljunemine · Põhiliselt pooldumise teel. · Sobival temperatuuril võivad poolduda väga tihti. · Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunniga tekkida 140 triljonit uut bakterit. · Mõnel bakteril täheldatud ka sugulist paljunemist: ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Kasutamine ja vajalikkus · Või ja juustu valmistamine · Piimasaadused: hapupiim, keefir, jogurt · Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest,
Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.Mõnedele rakkudele annab pünotsütoosi- ja fagotstoosi võime. 10.Kromosoom on DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin). 11. 12. Taimerakk erineb seenerakust selle poolset, et seenerakus ei ole vakuooli ja plastiide, rakukestas tselluloosi asemel litiin. Seenerakk erineb loomarakus selle poolest, et seeneraku kest koosneb peamiselt kitiinist. Seenerakk erineb bakerirakust selle poolest, et bakteril ei ole ühtegi membraanset organelli. Sarnased on neil tsütoplasma, rakumembraan, ribosoomid.
Samuti kaitseb ka välistingimuste kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakukestaga reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. Tsütoplasma asub raku sees, milles paiknevad ribosoomid ja pärilikkusaine. Pärilikkusaine on rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Sisaldab bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Viburi pöörlemine aitab bakteril keskkonnas liikuda. Jätked ulatuvad rakukestast välja, mille abil bakterid kinnituvad pindadele. Bakterid paljunevad pooldudes. Rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudest on bakterite pooldumine lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini. Et paljuneda kiirelt on vaja sobivad tingumusi. Peamine on, et oleks piisavalt niiskust. Sellele järgneb bakteritele soodne temperatuur. Mõned bakterid paljunevad
Haiguse raskus sõltub mutatsiooniga mtDNA hulgast üldises rakutüübi mtDNAs. Eriti kahjustatud saavad selliste kudede rakud, mis vajavad palju ATPd, nii et kogu mitokondris olev genoom peaks sünteesima täisväärtuslikke ATP sünteesi valke. Leber’i optiline neuropaatia – nägemisnärvi degeneratsioon, millega kaasneb pimedaksjäämine – on põhjustatud mutatsioonist NADH-CoQ reduktaasi geenis. ! 15. Valgusünteesi initsiatsioon tsütoplasmas bakteril – kirjeldala. Miks, kus ja milleks on Shine-Delgarno järjestatud. ! a) Metioniini formüülimine. Bakteril on initsiaatorkoodoniks GUG, kodeerib samuti nagu AUG, aminohapet metioniin, kuid selle keemiliselt modifitseeritud vormi- N-formüül-metioniini. Fosforüülimist teostab ensüüm transformülaas. Formüülrühm võetakse doonorainelt. (b) Initsiatsioonikompleksi moodustumine. · Kõigepealt peab ribosoom lagunema kaheks allüksuseks. Kui ribosoom ei lagune,
mis avaldub suurema valmisolekuna tõrjuda mis tahes võõraid organisme mis tahes taimeosas. Selgrootud rohusööjad eelistavad taimi, kes pole teatud põhjustel mükoriissed või kelle seensümbiont pole tõhus antud kahjuri vastu. Juurte kaitse on arusaadavam: enamik haigustekitajaid ei talu mükoriisaseente tekitatud happelist keskkonda ega antibiootikume. Nad konkureerivad mükoriisaseentega taimejuure kui kasvusubstraadi pärast. Patogeensel seenel või bakteril on raske läbi tungida juba välja arenenud tihedast elujõulisest seenmantlist. Mitmete sümbiontsete seeneliikide niidistik on surmavalt mürgine lestadele ja hooghännalistele. Seened omastavad tapetud selgrootutest toitaineid ning edastavad neid ka taimele.
mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline tugor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor
põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist, kus juures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Hallitusseened Erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid. Hallitusseened muutuvad ohtlikuks alles siis kui nad on ennast mugavalt toa nurka sisse seadnud. Hallitusseente paljunemine Paljunevad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt.
1) Millised on kaks tähtsamat avastust organismide rakulise ehituse kohta? V. Kõik organismid koosnevad rakkudest, Rakud erinevad suuruse,kuju,ehituse ja tähtsuse poolest. 2) Mille poolest erinevad eeltuumsed ja päristuumsed rakud? V. Eeltuumsed rakud on bakteril. Päris tuumsed on organismides ning neil on välja arenend rakutuum. 3) Nimeta päristuumse raku peamised koostisosad? V. rakutuum, tuumaümbris,kromosoomid,DNA 4) Mis tähtsus on rakutuumal? V. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust- kõiki rakus toimuvaid protsesse. 5) Missugused organellid paiknevad tsütoplasmas ning millised on nende ülesanded? V. Tsütoplasmas organellides on tsütoplasma võrgustik, mitokondrid- varustavad rakku
13.bakteriraku head omadused: nad viivad läbi aineringeid, nad kujundavad mulda, nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlust. 14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. 15.Spoor tekib ühest rakust. Spooride pooldumine on võoimalik 37 kraadi juures. 16. Viburid aitavad rakul liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. 17.seened on edukad lagundajad, sest and tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. 18.Seente roll aineringes - Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. 19.Seente kahjulikkus - rikuvad toitu (käärimine, hallitamine),
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
SEENERAKK · Kitiinist kestaga · Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine · Organellid samad, mis loomarakus · Võivad olla üherakulised või hulkraksed BAKTERIRAKK · Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) · Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid · Gaasivakuoolid ehk aerosoomid
miljoneid aastaid, ei tea millises keskkonnas on Eesti esimesel laulupeol osalenud bakterit hoitud, seega ei saa kindel olla kas on elav või mitte. 13. Defineeri: Patogeensed bakterid- Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürgistest bakteritoksiinidest Bakteritoksiinid- bakteris olevad mürkained Tuumapiirkond- koht kus asub tuum Plasmiidid- seal asub bakteril DNA Gaasivakuool-bakterirakus asuvad mahutid, mis sisaldavad gaase. Need on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad vees pinnast põhja ja vastupidi liikuda. Spoor-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Generatsiooniaeg- ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid- bakterid kes vajavad hapniku
kolooniaks. · Limakapsli all paikneb jäik rakukest, mis annab bakterile kuju. · Rakukest kaitseb bakterirakku välis-tingimuste kahjustava mõju eest. · Rakukesta all paikneb kilejas rakumembraan. · Rakukest ja rakumembraan reguleerivad ainete liikumist rakku ja rakust välja. · Bakterirakk on täidetud liikumatu tsüto- plasmaga, milles paiknevad valke sünteesivad ribosoomid. · Bakteritel on kas üks või mitu viburit. Vibur aitab bakteril liikuda. Bakteri ehitus Bakterite kuju ·Kerabakterid ehk kokid ·Pulkbakterid ehk batsillid ·Spiraalsed bakterid ehk spirillid Bakterite paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel. Paljunemist soodustavad tegurid · Piisav niiskuse hulk · Soodne temperatuur (nt. osad bakterid paljunevad kõige paremini 36-37C° juures) · Piisav toitainete hulk
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnedel tsüanobakteritel on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist (kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil). Mõnedel bakterirühmadel (nt Hyphomicrobium) esineb ka pungumist. Maailma suurimal teadaoleval bakteril (kuni aastani 1999) Epulopiscium fishelsoni'l arenevad tütarrakud aga emasorganismi sees ning hiljem väljuvad emabakteri piludest, põhimõtteliselt on tegu "sünnitajabakteriga". 5 Siret Püi Bakterid Kokkuvõte bakteritest: Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest
23. fantaasia kujutlusvõime; unistus, väljamõeldis; vabavormiline pilliteos 24. definitsioon mõiste sisu avamine selle oluliste tunnuste kaudu 25. baseeruma põhinema; sõj baasis asuma Geniaalne Bakter! Kunagi ammu, kaua aega tagasi, elas üks pisike, kuid väga geinaalne bakter. Ta oli vägagi sportlik ja seoses sellega oli ka tema figuur ideaalne. Sellel pisikesel bakteril oli aga unistus: ta soovis minna olümpiale! Samas ei osanud ta valida ala, milles võistelda. Pisike fantaasia Bakteri peas soovis osaleda balletis "Luikede järv", kuid selles raskes osas ei suutnud ta kunagi toime tulle, sest tema liikuvus oli väga piiratud. Samas rääkis bakter, kellel nimeks oli Poku, et on briljantne baleriin, kuid kõik tema sõbrad olid kindlad, et ta blufib. Kui talle see selgeks tehti, et ta ei ole valeriin, mõtles ta proovida muud ala,
Plasmiid tagab täiendavad ainevahetusvõimalused : + plasmiidide olemasolu, mis märgib ära õli lagundamise toime(hea reostuspuhastusvõime), - plasmiidid, mis määravad vastupidavuse antibiootikumidele. 6. piil - valguline, seest õõnes struktuur,ulatub bakteri tsütoplasmast välispinnale. NB! kuna bakteritel pole sugu, siis nad pole suguorganid. Funktsioon :selle abil bakterid vahetavad pärilikku infot, kindlustab päriliku muutlikuse. 7. ribosoomid - bakteril umbes 10000, ehituselt, talitluselt erinevad võrreldes päristuumsete organismide omadega, väiksemad * toimub valkude süntees 8. vibur - Valkudest koosnev struktuur(flagelliin). Tänu pöörlevale liikumisele kindlustab raku liikumise keskkonnas. Vibur pannakse käima ratasülekandega - unikaalne. 9. gaasi vakuool - on täidetud gaasiga, hõlbustab vees elavatel bakteritel liikumist. 10. varuainete kogumid - vajalikud tagavaraks(varuvad sooli ja varuaineid). 11
Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid aitavad bakteril liikuda Limakapsel kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine Plasmiidid väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid valkude süntees Gaasivakuoolid aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub
19sj lõpus kasvab mikrobioloogiast välja uus teadusharu IMMUNOLOOGIA. Asvastati, et mikroobide poolt eritavate mürkide toimet on võimalik neutraliseerida antitoksiinide abil. Ilja Metsnikov avastas valgetel vererakkudel võime õgida baktereid (fagotsütoos) Rakuline immuunsus. Humoraalne immuunsus - P. Ehrilich ( vere immuunsus ) A. Fleming (1929) I antibiootium ( penitsiliin ), ravi alustati 1940. IV MOLEKULAAR PERIOOD 1953 - Watson ja Greek selgitasid DNA struktuuri bakteril. 1970 Töötati välja DNA vaktsiin B-hepatiidi vastu ( geenitehnoloogid ) · Insuliini tootmine bakterite abiga 20sj lõpust pärinevad mõisted: · Antibiootikum · Vaksineerimine ( !! ) · Aseptika ja antiseptika MIKROOBIDE omadused : · Mikroorganismid põhjustavad haigusi 1. Tõelised nakkushaigused kindel tekitaja, iseloomulikud tunnused. NT. Difteeria ja gripp. 2
on näha värvumata endospoorid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Sporogeense pulkbakteri Clostridium tetani (põhjustab kangestuskramptõbe) rakus paikneb endospoor raku otsas ja paisutab rakku. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Pulkbakterite rakuotsad võivad olla teritunud nagu tselluloosi lagundaval bakteril Cytophaga. Paremal: Cytophaga hutchinsonii rakud kleepununa tselluloosikiu pinnale, et seda lagundada. Tselluloosi lagundamiseks vajalikud ensüümid on seotud raku pinnaga, seetõttu on bakteri tihe kontakt tselluloosikiuga hädavajalik. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Pulkbakterite rakud võivad olla
Täida õpiku ja vikiku tabeli (p14) põhjal järgnevad võrdlused. Bakteri ja alglooma võrdlus Võrdlustunnused Bakter Algloom rakutuum Olenevalt algloomast on tal Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad..
kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika. ebasoovitavate isikute steriliseerimine, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom, DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt kokku pakitud, paikneb membraaniga ümbritsetud tuumas. Bakteril kaheaheline ja enamasti rõngaks keerdunud kromosoom, paikneb nukleosoomina rakus. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi teel jagunenud tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Nii emarakk kui ka tütarrakud on diploidsed (2n), mis tähendab seda, et iga kromosoomitüüp on esindatud kahes korduses, homoloogiliste kromosoomide paaridena. Rakkude meioosi teel jagunemisel moodustuvad
piiritletud tuum Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan – valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest – sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed – katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid – aitavad bakteril liikuda Limakapsel – kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) – üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine Plasmiidid – väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma – ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid – valkude süntees Gaasivakuoolid – aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub
puudub) -gaasivakuool PlasMiid- Dna rõngas, erinev arv, sisaldavad infot ensüümide sünteesiks, mis aitavad lagundad kahjulikke aineid. mille alusel toodetakse valke, et keskkondas hakkama saada nt antibiootikumid (teevad antibiootikumid kahjutuks) Bakteritoksiin: eritab mürkaineid, inimestele ohtlikud (patogeensed bakterid) Millised organellid bakterirakus puuduvad? kõik organellid, millel ON membraan, puudub bakteril Spoori moodustamine on kaitsekohastumus st sporualtsioon toimub ebasbivates tingimustes. spoori mõõtmed on muutunud- ainevahetus on minimaalne (aeglustunud) -tsütoplasma väiksem (veesisaldus väiksem) -kest paksem -spoorid hävitab steriilimine (kasutatakse meditsiinis ja lihakonservides) Raku tähtsus: lagundajad (igasugu organismide – ka surnud organismide ja jäätmete lagundajad) seejärel tekib muld (mulla teke)
emeetiline sündroom koos iivelduse ja oksendamisega, ning aeglase kuluga kõhulahtisuse sündroom. Teised Bacillus liigid, eriti B. cereus, vähem ka B. subtilis ja B. licheniformis, on perioodiliselt seostatud bakterieemia/septitseemia, endokardiidi, meningiidi ja haavade, kõrvade, silmade, respiratoor-, urinaar- ning seedetrakti infektsioonidega (Turnbull, 1996). 2.2 Bacillus anthracis B. anthracis bakteril on omadus moodustada pikki pulgakujulisi ahelaid. Kultuurina on see mitteliikuv ja mittehemolüütiline. Kolooniad on kareda ja ebaühtlase pinnaga. Bakteril on polüpeptiidne kapsel ainsa antigeeni tüübiga, millel on antifagotsütaarsed omadused. Bacillus anthracis’e endospoorid on ekstreemselt tugevad ja võivad säilida keskkonnas kümneid aastaid. Bakter toodab ka tõhusat eksotoksiini kompleksi, mis sisaldab kahte ensüümi - ödeemi faktorit
kogumikke, on üherakulised. Neid elab peaaegu igas elukeskkonnas On enamasti ümbritsetud ühe rakumembraaniga, koosneb valkudest ja lipiididest. Kest koosneb polüsahhariididest, ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, kest võib olla kaetud karvakeste või viburitega. Viburites ja karvakestes pole mikrotuubuleid. Karvakeste abil kinnitub bakter kasvuks pinnale, vibureid kasutab liikumiseks. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli Mitmed bakterid võivad olla ohtlikud e patogeensed, sest põhjustavad tervisehäireid, kuna eritavad väliskeskkonda mürke bakteritoksiine. Bakteri rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist ja tal pole vabu otsi). Kõikidel bakteritel on üks kromosoom. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. 7
pärmiseened ära 10. Millisest toorainetest saab valmistada äädikat? Veinist ja palsamiäädikast 11. Milleks kasutatakse kodus äädikat? Veekeetja puhastamiseks, toidu maitsestamiseks(palsamiäädikas), marineerimisel, hoidiste tegemiseks, asjade puhastamiseks, süldi söömine 12. Kes teeb kapsad ja kurgid hapuks, millised on selle organismi elutingimused (vajadused)? Bakterid, Plasmiidid annavad bakterile eeliseid kindlates keskkonnatingimustes hakkama saamiseks ning võimaldavad bakteril erinevate elutingimustega kohaneda 13. Millel põhineb kalade soolamine, milline on soola toime? Soolamise mõju põhinebki sellel, et keedusoola toimel kaotavad soolatavad kalad vett ja muutuvad veevaeseks. 14. Miks ei tohi süüa väga soolaseid toite ja toiduaineid? Kuna sool hoiab kehas kinni vedelikke, tekitab vererõhu tõust, südamerabanduse risk suureneb, kannatavad neerud, südamehaiguste risk suureneb, kongnitiivsed võimed vähenevad. 15
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
See koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile. Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni. Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga (karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad. Mõnel bakteril eritab kest veel limakapsli, mis on nii kaitseks kui hõlbustab liikumist. Bakteritel ei ole rakutuuma seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb DNA molekulist, millel ei ole vabu otsi.. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuni 6 tuhandeni. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks.
bakterirakus. Järgmisel aastal saadakse esimest korda inimese valku (insuliin) transgeensetest bakteritest. 1976: Saavutatakse pärmseene geenide avaldumine bakteris Escherichia coli. Moodustatakse rahvusvaheline Rekombinantse DNA Järelvalve Komitee, kehtestatakse ametlikud reeglid rekombinantse DNA sisestamiseks mikroorganismidesse ja viirustesse. 1975: Luuakse hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade saamiseks. 1973: Stanley Cohen ja Herbert Boyer sooritavad bakteril esimese eduka katse rekombinantse DNA-ga. 1972: Embrüosiirdamise moodsa tehnoloogilise väljatöötamine ja rakendamine põllumajandusloomadel. 1970: Norman Borlaug saab Nobeli preemia teenete eest "rohelise revolutsiooni" arendamisel. Avastatakse restriksiooniensüümid. 1965. Luuakse somaatiliste rakkude liitmise metoodika, saadakse esimesed inimese ja hiire hübriidrakud. 1963/64: Norman Borlaugi juhtimisel aretatakse produktiivsed lühikõrrelised
19. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taime-, seene- ja bakterirakke. 20. Mis on plasmiid? Bakteri tsütoplasmas olev väiksem DNA rõngas, põhiliselt ainevahetusliku tähtsusega. Sisaldab gene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavad lagundada org aineid. Vajalikud nii toitumiseks kui ka kahjulike ainete hävitamiseks. Nt sisaldavad plasmiidid gene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteril elada antibiootikumide keskkonnas. 21. Rakutsükli etapid. Mitoos(karüokinees- rakutuuma jagunemine 4 perioodis: pro-, meta-, ana- ja telofaas ning tsütokinees- tsütoplasma jagunemine) ja interfaas- 2 mitoosi vahele java raku eluperiood. 22. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks on vaja meioosi, mille käigus
* rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge * viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA * DNA piirkond nim. nukleoid * bakteri kromosoomis histoonid puuduvad. * abikromosoomid e plasmiidid tekivad bakteril teatud tingimustel tema kaitseks * plasmiid toodab valke iseenda kaitseks * plasmiide kasutatakse inimeste jaoks ära, liita võimalik inimese geene, transgeenne organism * gaasivakuoolide abil reguleeritakse kõrgust vees * baktereid saab jagada kuju järgi rühmadeks: - kokid ehk kerabakterid kahekaupa on diplokokid pikas reas streptokokid, tekitavad mädapõletikku
paljunemine pidurdub. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnedel tsüanobakteritel on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist (kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil). Mõnedel bakterirühmadel (nt Hyphomicrobium) esineb ka pungumist. Maailma suurimal teadaoleval bakteril (kuni aastani 1999) Epulopiscium fishelsoni'l arenevad tütarrakud aga emasorganismi sees ning hiljem väljuvad emabakteri piludest, põhimõtteliselt on tegu "sünnitajabakteriga". Toitumine ja ainevahetustüübid Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism).
anaeroob – suudab elada ainult hapnikuga keskkonnas aeroob – suudab elada ainult hapnikuvabas keskkonnas 1. nimeta bakterite omadusi, mis tagavad laia leviku? Väikesed mõõtmed ning kiire paljunemine sobivates tingimustes. 2. miks vaid bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka? Sest neil puudb väljakujunenud tuum. 3. bakteriraku neli osa: vibur – võivad olla 1 või enam,. Viburi pöörlemine aitab bakteril vees liikuda. Limakapsel – aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakke kolooniatesse. Rakukest – jäik kest, mis annab bakterile tema kuju (kera, pulk, spiraal, niitjas) rakumembraan – reguleerib ainete liikumist rakust sisse-välja 4. kuidas saavad bakterid liikuda? Viburite abil. Osa baktereid liigub endast lima välja surudes, või kruvitaoliselt pööreldes. 5. bakterite paljunemise tingimused? Paljunevad pooldudes. Vaja on:
· Seltsi kuulub 10 sugukonda, millel on väga erinevad fenotüübid. · Rhizobium on juuremügarate sümbiont, kelle abil liblikõielised taimed seovad õhulämmastikku. Perekond Agrobacterium Liigid: 1. tumefaciens 2. radiobacter (pole tumorigeenne) 3. rhizogenes (põhjustab hairy root-haigust). · Perekonna tüüpliigiks on A. tumefaciens. · Agrobacterium põhjustab kaheidulehelistel taimedel mitmesuguseid kasvajaid. Sellel bakteril on tohutu peremeestaimede ring. · Nakatuvad näiteks marjapõõsad ja viljapuud. Kasvajad tekivad juurtel, okstel ja tüvel. · Kasvajad takistavad vee- ja toitainete liikumist taimes. Taimed kääbustuvad ja on väheviljakad. · Algul on kasvaja pehme, soolatüükataoline, hiljem aga puitub. · Agrobacterium tumefaciensi poolt põhjustatud kasvaja õunapuu oksal · Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks
Bakterirakk koosneb tsütoplasmast ja membraanist: Tsütoplasma Tsütoplasma on poolvedel, tema keemilisse koostisse kuulub nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid (valgud, nukleiinhapped, vesi, rasvad, mineraalained). Mikroobiraku tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimateks tsütoplasmas sisalduvateks organellideks on kaheldamatult ribosoomid, kus toimub proteiinide süntees. Bakteril on ribosoomide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks mRNA molekul võib saada transleeritud mitmete ribosoomide poolt samaaegselt, mille tulemusena tekib polüribosoom ehk polüsoom. Nii on võimalik, et üht geeni DNAs transkribeeritakse samaaegselt paljudesse RNA molekulidesse. See on seotud vajadusega ellu jääda kiiresti muutuvais tingimustes, näiteks joogiveest suhu ja sealt edasi seedekulglasse sattudes.
· Trihhoom niit · Spoorid e akineedid niitjatel bakteritel esinev rakk mis talub hästi ebasoodsaid tingimusi · Heterotsüstid niitjatel bakteritel esinev rakk, mis fikseerib õhulämmastikku e N2-te · Goniidid niidi otsmine rakk, mis eraldub ja võib anda alguse uuele niidile · Filamentne kasv üksainus rakk moodustab pika niidi · Koniidid aktinomütseetidel esinev spooritaoline moodustis, mis aitab bakteril säiluda ja paljuneda · müksospoorideks e mikrotsüstideks müksobakteritel esinev tsüst, mis talub hästi kuivust, kiirgust, kuumust kuni 60°C · Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest · Stäroplast osaliselt kahjustatud kestaga rakk · Periplasma - välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum G(-) bakteritel. · Mesosoom rakumembraani sissesopistus · Inklusioonkeha sisaldis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
