Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid. Östrogeene leidub enamiku selgroogsete emasloomade ja mõnede emaste putukate rakkudes. Östrogeeni valem C18H22O2 Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Ensüümid on valdavalt valgud, kuid tuntakse ka mõningaid katalüütilisi
Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a....
Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Ennetamine ja ravimine Pole võimalik ennetada, haiguse tekkepõhjuseid ei teata. Kasvuhormoon kasvu kiirendamiseks (alla 150 cm) Naissuguhormoonid Ei ole võimalik rasestuda Pidev arstlik kontroll ja ravi Aitäh!
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni.
lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub; skeleti omapära ja rasva ladestumine (naistel ladestub rasv puusade/rindade piirkonda, meestel ei pea rasva olema). Psüühika ja käitumise omapära (retseporitega avaldatakse teatud piirkonnale mõju). Sugunäärmete eemaldamine, mitte väljakujunemine vm ei võimalda sekundaarsetel tunnustel välja areneda
12. Pankrease ehk kõhunäärme hormoonid, ülesanded 1) A-rakud toodavad glükagooni 2) B-rakud toodavad insuliini 13. Insuliin. Tema puudusel tekib.. ...süsivesikute ehk energia puudus organismis (diabeet ehk suhkruhaigus) 14. Meessuguhormoon, ülesanded Meessuguhormooniks on testosteroon, mis soodustab suguorganite arengut, väliste sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1
Rasestumisvastased plaastrid Mis on rasestumisvastane plaaster? Sisaldab sünteetilist kollaskehahormooni ja östrogeeni.(Naissuguhormoonid) Plaastrid imenduvad läbi naha. Plaaster tagab sama tõhusa rasestumisvastase kaitse kui pillid. Püsib kindlalt nahal. Kuidas plaaster rasestumise ära hoiab? Plaastrid takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast (ovulatsiooni). Kui munarakk ei eraldu, ei saa seda ka viljastada. Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks), emaka limaskest õheneb ja muutub selliseks, et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda. Plaaster
välimised munandikott ja suguti 4. Kuidas valmivad naiste sugurakud? Munasarjad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad naissugurakud. 5. Mille poolest erinevad seemnerakkude ja munarakkude valmimine? Munarakud nõristuvad verre, seemnerakud aga mitte. 6. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad meessuguhormoonid? Sugurakkude valmimine, karvakasv, häälemurre, õlad laienevad, keha muutub pikemaks. 7. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad naissuguhormoonid? Häälemurre, karvakasv, rindadekasv, puusad laienevad 8. Kuidas ravida viljatust? katseklaasi lapsed, hormoonravi 9. Missugused haigused on ohtlikud raseduse ajal? punetised, toksoplasmoos 10. Nim rasestumisvastaseid vahendeid. pillid, minipillid, steriliseerimine, kondoomid, spiraalid, sos-pillid, implandaadid 11. Mõisted: ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast menstruatsioon emaka limaskesta irdumine, mis toob kaasa vere erituse menstruaal tsükkel
Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. · Kilpnääre - Reguleerib ainevahetuse kiirust · Kõhunääre (pankreas) - insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. · Neerupealised - adrenaliin, mis kiirendab südame tööd. · Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist, loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel. 9. Bisofääri tase Päikese energia arvel elab kogu biosfäär. Biosfäär on kõrgeim elu organiseerituse tase. Ökoloogia, evolutsiooniteooria. Organismide jaotus:
Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist. Mehelikku küpsemist soodustab: Sport ja liikumine mittesuitsetamine hoidumine sõltuvusainetest ja kemikaalidest piisav ja tasakaalustatud toit. Mis hormoonid puberteedieas möllavad? Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja
Kortikosteroonsoodustab glükoneogeneesi, reguleerib põletikuprotsesse, reguleerib ainevahetusprotsesse, käivitab organismi kohanemisreaktsiooni stressiolukordades. Suguhormoonid ja nende toime Meessuguhormoonid: Testosteroonstimuleerib mehel suguorganite arengut ja mõjustab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab ta ka valkude sünteesi. Naissuguhormoonid Östradiool E2Geenide regulatsioon, suguelundite arenemine, sekundaarsed sugutunnused, formeerib menstruaaltsüklit Östroon E1Geenide regulatsioon, suguelundite arenemine, sekundaarsed sugutunnused, formeerib menstruaaltsüklit Östriool E3Geenide regulatsioon, suguelundite arenemine, sekundaarsed sugutunnused, formeerib menstruaaltsüklit
5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a. Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b. Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid c. Testosteroon on meessuguhormoon. 7. Kõhunääre ehk pankreas a. Toodab hormooni insuliin. b. Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. c. Suhkrutõbi ehk diabeet i. Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. ii. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. iii. Suhkruhaiguse raviks tuleb haigele süstida insuliini
Ovogoonide paljunemine lõppeb loote eas. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine. Ontogenees Ühe inimese areng viljastumisest surmani Partenogenees Kui uus organism on arenenud viljastumata munarakust. Kehaväline viljastumine esineb kõigerohkem kahepaiksetel ja kaladel. Kehasisene viljastumine esineb enamikel lülijalgsetest, roomajatel, lindudel ja imetajatel. Naissuguhormoonid östrogeen, progesteroon Organismide looteline areng. Embrüo loode Ebrüogenees organismi looteline areng Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut. Moorula kobarloode Blastotsüst Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist.(blastula staadium) Ürgjutt muutub kokku kasvades närvi toruks, millest hiljem kujunevad pea-ja seljaaju. Mesoderm kolmas looteleht. Tugi ja liikumis elundkonna
vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. East kuni 45.-55. eluaastani. Menopaus-ovulatsioon lakkab. Östogeen ja progesteroon- naissuguhormoonid. Kasutatakse rasestumisvastastes preparaatides, pidurdavad uue munaraku küpsemist. Munarakud valmivad u. 28 päevase tsükliga, väljub munajuhasse 14. päeval, viljastumisvõimeline 36 tundi. Liigub emakasse 4-5 päeva, kinnitub 6.-7. päeval. TSÜGOOT- viljastunud munarakk MENSTRUAALTSÜKKEL- menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni kestev tsükkel. Menstruatsiooniga kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emaka seina
Valgu kvaternaarstruktuur-kahe või enama terts. aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Süsivesikute ülesanne organismis:1.energiaallikas ja varuaine(süsivesikud).2.ehitusmaterjal(tselluloos).3.kaitse(kitiin).4 .lähteaine(Glükoos/süsivesikud) Lipiidide ülesanne organismis:1.varuaine(rasvad).2.energiallikas(lipiidid).3.ehitusmaterjal(fosfolipiidid).4.k aitse(lipiidid koonduvad org. ümber).5.lahusti(rasvkude).6.signaalmolekulid(hormooonid,mees/naissuguhormoonid,tes tsteroon ja östeogeen). 7.lähteaine(süsiveskud) Valkude ülesanne organismis:1.Ensüümid.2.Ehitus(suled,vill,kabjad,valgud).3.Transport(transavalgud aitavad ainetel liikuda) .4.retseptorid(retsep.valgud,vahetavad inf raku ja välsikeskonna vahel.5.org regulaatorid(hormoonid.insuliin).6.kaitse(kaitse valgud/antikehad,antigeen).7.liikumine(lihasvalgud,müosiin,aktiin).8.enrgia(1g- 4,2kcla,valgud).9.varuaine(albumiin,kaseiin)
lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub; skeleti omapära ja rasva ladestumine (naistel ladestub rasv puusade/rindade piirkonda, meestel ei pea rasva olema). Psüühika ja käitumise omapära (retseporitega avaldatakse teatud piirkonnale mõju). Sugunäärmete eemaldamine, mitte väljakujunemine vm ei võimalda sekundaarsetel tunnustel välja areneda
Meioosiga kaasneb sugurakkude küpsemine ning eoste moodustumine. Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Ristsiire toimub profaasis. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mees Munandid (tekivad spermid ja meessuguhormoonid), munandimanused (valminud seemnerakkude talletamine), seemnejuha (kuse-seemnejuha), eesnääre ja seemnepõieke (spermid sperma) Naine Munasarjad (tekivad munarakud ja naissuguhormoonid), munajuha (munarakk liigub, viljastamiskoht), emakas, tupp (spermid liiguvad, menstruatsioon). 6.Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel? Kuidas on seotud kromosoomid ja DNA? Mis juhtub DNA-ga enne rakkude jagunemist ja miks? Viljastumisel ühinevad spermi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kromosoom on DNA ja valgu molekulide kompleks. Enne rakkude jagunemist DNA kahekordistub, et tütarrakkudel oleks sama DNA. 7
Mineraalained annavad luudele kõvaduse , orgaanilised ained aga elastsuse ja painduvuse .Kõige olulisem orgaaniline aine on valgud ja rasvad .Mineraal ainetest sisaldavad luud kaltsiumi -, fosforit- , ja magneesiumiühendeid . Luukoes on väga intensiivne ainevahetus .Vere sooladega koos vahetuvad luu mineraalid pidevalt .Täiskasvanu luudes on kaltsiumi üle kilogrammi . Luu struktuuri säilitavad mõningad hormoonid ning reagulatsiooni faktorid . Kasvuhormoon , kaltsitoniin , mees ja naissuguhormoonid ning D- vitamiinid soodustavad luu kasvamist . Luu kasvu aeglustavad parathormoon ja glükokortikoidid .Inimese vananedes luude koostis muutub . Luudes suureneb mineraalainete sisaldus , luude elastsus väheneb ning nad võivad kergesti murduda . Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest , mis on luust pehmem ja painduvam . Elastne kõhrkude hõlbustab sündimist ja tagab luude arengu ja kasvu .Lapse kasvades muutub kõhr kõvaks luuks
Proteiin- valk Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga Viirus- nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Östrogeen- põhilised naissuguhormoonid, mis kuuluvad steroidide hulka. Testostereen- peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka
Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel. Kaitse – taimelehti kattev vahakiht takistab vee liigset aurumist. Varuaine – taimede rasvaarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Lahusti – d vitamiin on rasvlahustuv aine, mida meie nahk sünteesib piisava päikesevalguse korral. Mees ja naissuguhormoonid on lipiidse ehitusega. 21.Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? – Valgud koosnevad aminohapetest, aminohapete vahel on peptiisid. 22.– 23.Nimeta erinevaid valgustrukstuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. – 2 järku: tekib polupeptiidi keerdumisel kruvikujulseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltimisel (kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud); 3järku – moodustub molekuli edasisel
Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees 50-100ml Glükoos ja valku uriinis ei ole Diurees- uriini tekke Hematuuria- vererakkud Anuuria- ei tekki uriin Düspnoe-hingeldus Difusioon-gaaside vahetus Starlingi seadus На какой недели двигается плод Опорные кости? 3 Katabolism,Metabolism Milline veri voolab kopsuarteris Meest organismis on naissuguhormoonid? Unefaas Parasümpaatline Jalaluustik Graafi põieke
Munarakkude alged on moodustunud juba looteeas ning elu elu jooksul umbes 400 munarakku. jooksul neid juurde ei teki. valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses. Vahest eraldub munarakk mõlemast munasarjast korraga! naissuguhormoonid 5 Munarakk MENSTRUAALTSÜKKEL Suuremõõtmeline ... ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise umbes 0,1 mm. menstruatsiooni alguseni (u 28, varieerudes 25-36 päeva). Toitainete rikas. Viljastamata munarakk ja emaka limaskestad eralduvad organismist menstruatsioonil. Liikumisvõimetu.
Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor. Munandid-mehe sugurakud, meessuguhormoonid. Munandimanus-spermide valmimine. Seemnejuha-sperma väljajuhtimine. Seemnepõieke-seemnerakud aktiivsed. Eesnääre-soodustab nõre väljapaiskamist. Sugutisibulanäärmed-näärmete nõre lisandub seemnevedelikule. Suguti-uriini, seemnevedeliku väljutamine. Munandikott-munandid, manusest. Munasari-naissugurakud, naissuguhormoonid. Munajuha-munaraku väljastamine. Emakas-menstruatsioon, rasedus. Suured häbememokad-piiravad häbemepilu. Väikesed häbememokad-piiravad tupeesikut.
murdeea algus nihkunud pidevalt ettepoole. Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla elutingimuste ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist. Hormoonid Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise.
Kõrvalkilpnääre Harknääre Immuunsuse kinnitamine Kõhunääre Insuliin glükoosglükogeen Neerupealsed Adrenaliin Kiirendab organismi talitlusi Neerupealsete koor Suguhormoonid Mees-ja naissuguhormoonid Sootunnuste kujunemine, sugufunktsioonid 15. Vitamiinid Mõiste: madalamolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, kuuludes liitensüümide koostisesse reguleerivad ainevahetust Liigitus: rasvlahustuvad (A,D,K,F),varud maksas ; veeslahustuvad (B,C,H,P),varud minimaalsed Tuntumad vitamiinid ja nende toime organismis:
nende genoomide ühinemine. Abort embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Suguhormoonid - sugunäärmete nõre, mida toodavad naistel munasarjad ja meestel munandid ning mis mõjutavad sugutunnuste arengut. Testosteroon peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka. Östrogeen (ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid) on põhilised looduslikud naissuguhormoonid. Progesteroon steroidhormoon, mida sünteesitakse munasarjades. Suguhaigus nakkushaigused, millesse nakatutakse tavaliselt kaitsmata suguühte tagajärje. STLH e. sugulises teel leviv haigus - haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Toksolise soki sündroom toksilise soki sündroom on raske seisund, mis kujuneb bakter Staphylococcus aureuse toksiini verresattumisel. Gonorröa e
3) vahad - nii taimne kui loomne, tahked; 4) kolesterool - tagab membraanide läbitavuse, rasvade seedimiseks, kui seda on liiga palju, tekitab südame ja veresoonkonna haigusi 2. Liitlipiidid: Ehitus - glütserool+2 rasvhappejääki (1 rasvhappe asemel 3-st on midagi muud) : fosfaatlipiidid, Steroidid: mees-,naissuguhormoonid Nt: östrogeen, D- vitamiin, testosteroon Lipiidide ülesanded: 1. varuaineks loomadel-taimedel 2. energiaallikad 3. ehitusmaterjaliks - nt vahad, fosfolipiidid 4. moodustavad kaitsekihi - siseorganite ümber, linnu tiibade ümber, taimelehtedele 5. on lahustiks 6. läbivad vaevata rakumembraane - signaalmolekulid 7. on lähteaineks 6. Valkude ehitus ja ülesanded.
Puberteediea lõpus on kasv lõppenud ja kõhreplaadid on luustunud. Epifüüd ja diafüüs kokku kasvanud.kasv võib siiski olla pisut kauem. Naistel näiteks võib veel toimuda 18 eluaastani umbes, ja meestel umbes 19-22. Juhul kui suguhormoonide produktsioon on puudulik siis kasv jätkub. Ja siis kasvavadki hästi pikad, peene kondiga inimesed kellel on ka teised sekundaarsed asjad puudulikult kujunenud. Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne. Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust. - lamedad luud vaagnaluud, koljuluud ja abaluud - lühikesed luud lülisambalülid, labakäed ja labajalaluud - Segaliiki luud näokolju luud, oimuluu kindlat kuju ei ole Millest luude kasv sõltub? luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett koosneb algus täielikult kõhrkoest. Aga juba 7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud. Luustumisprotsess jätkub pärast sündi.
täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks ajaks loetakse suguküpsuse saamist. Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kahe erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine osteblastid. Osteoklastid lammutavad, osteblastid ehitavad. Osteoklastide aktiivsus on alla surutud u 10%. Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist
2. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, rakumembraani koostises, hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba (sabad on koos) 3. Tsüklilised lipiidid ehk steroidid peamiselt hormoonid. Moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Kolesteriid kolesterool + rasvhappe, loomaraku membraani koostises, sellest sünteesitakse hormoone ja D-vitamiini ühendeid Hormoonid: testosteroon (meessuguhormoon), progesteroon, östrogeen (naissuguhormoonid), D-vitamiin hormoon, mida keha sünteesib päikesevalguse abil Lipiidide ülesanded 1. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast, lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 2. Ehituslik rakumembraani koostises 3. Varuaine loomadel varurasv, taimedel õlid 4. Ainevahetuslik täielikul lõhustumisel tekib vesi ja süsihappegaas, nt kaamelid 5
Kuna toimub piiratud kohason vähem sugurakke. Viljastumine toimub ainult munajuhas. Siis on loode ema kehas kaitstud. Kehaväline viljastumine vees, juhuslik, sugurakkude arv suur, viljastumine on väiksem ja juhuslik. Kehaväline viljastumine on energeetilisemalt kulukam. Kahepaiksed ning kalad. Follikul munaraku kaitsev ja toitev põieke. Kollakeha rebenenud folliikul Kollakeha ja foliikul eralavad mõlemad naissuguhormoone Ostrogeen ja progesteroon naissuguhormoonid 45 55 aasta vahel algab naistel menopaus. Ovulatsioonid lakkavad ja enam viljastumist ei toimu. Menopaus on sellepärast et mujal loomariigis on naispool see, kes peab nende laste eest hoolitsema. Naise vananedes munarakkude kvaliteet langeb. Hakkab tekkima palju vigu. Võib tekkida palju pärilikke haigusi. Kui munarakk ei viljastata, elab 36 tundi ja ta sureb. See munarakk väljub naise organismist. Menstruatsiooni - selle teel väljub viljastamata munarakk koos emaka limaskesta rakkudega
lima tihkemaks muutmine. Kuidas see juhtub? Munasarjade talitlust reguleerib hüpofüüs ehk ajuripats, mis on organismi tähtsaim hormonaalsete protsesside reguleerija. Munasarjad, mille tegevust stimuleerivad hüpofüüsi hormoonid, valmistavad ette munaraku ja toodavad naissuguhormoone - östrogeene ja progesteroone. Selle tsüklilise hormonaalse talitluse peamiseks eesmärgiks on rasedus. Naissuguhormoonid östrogeen ja progesteroon valmistavad emakat ette lähenevaks raseduseks, luues seemnerakkudele tingimused munarakuga kohtumiseks ja selle viljastamiseks. Östrogeenid muudavad emakakaela lima vedelamaks, vähendades selle viskoossust ja luues nii spermatosoididele tingimused liikumiseks läbi emaka munajuhadesse, kus toimub viljastamine. Progesteroon toimib vastupidiselt, s.t muudab lima paksemaks ja viskoossemaks
segunenud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada. Kui see on kõrge, oleme kindlad, et suudame eesmärke saavutada siis ka pingutame rohkem ning eesmärgini jõudmine on tõenäolisem. Kui me hindame seda madalalt, on ka pingutused nõrgemad. Enesetõhusust tõstab reaalselt saavutatavate eesmärkide seadmine. Meestel on meessuguhormoonid ehk androgeenid, naistel naissuguhormoonid ehk östrogeenid, mõlemad suunavad sootunnuste väljakujunemist ja mõjutavad seksuaalihasid. Esmased sootunnused kujunevad 2. ja 3. kuu vahel. Siis algab suguhormoonide eritumine, mis kontrollivad lapse edasist arengut: reguleerivad tema organismis kulgevaid protsesse ja ka ühtlasi genitaalide arenemist. Naise anatoomiliseks arenguks pole vaja naissuguhormoone, oluline on vaid, et meessuguhormoonide mõju puuduks. Niisiis osutub teatav sookohane käitumine hormonaalselt tingituks.
anamnees (läbipõetud haigused), perekondlik anamnees jne. Iga meetodi puhul tuleb võimalikke riske vaadelda tasakaalus – mis on antud inimese tervisele ohtlikum, kas soovimatu rasedus või tema poolt soovitud rasestumisvastane meetod. Naistearsti kinnitusel annavad kõige kindlama rasestumisvastase kaitse hormonaalsed rasestumisvastased vahendid – pillid, plaaster, tuperõngas ja hormoonspiraal. Kuna menstruatsioonitsüklit reguleerivad naissuguhormoonid, siis on kõige kindlam viis rasestumisest hoiduda, mõjutades menstruatsioonitsüklit üle samade hormoonide nii, et igakuist munaraku eemaldumist munasarjast (ovulatsiooni) ei toimu, märkis Kaha. 10 «Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks) ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda juhul, kui ovulatsioon siiski
võimalik, Ca soolad ladestuvad kõhre plaatidesse, kõhrerakud ei saa enam sinna vahele. Toruluud ei saa enam pikeneda, vaid väikesed luud. · testosteroonil on anaboolne toime valgu ainevahetusele- stimuleerib valgu sünteesi- meestel on anaboolne toime koguaeg nii puberteedi ajal ja suguküsuse perioodil, seepärast on meestel lihasmass suurem. · mõjutab ka käitumist ja psüühikat meestel, nagu naissuguhormoonid naistel. · liibido ehk vastassugu poole huvi tekitavaid hormoone. Testosterooni produktsiooni puudulikkus/langus põhjustab meestele iseloomulike sekundaarsete sugutunnuste taandumist, see oleneb ajas millal juhtub- ei pruugigi kujuneda sekundaarseid sugutunnuseid. Kui testised on eemaldatud kasvaja tõttu, siis ei kao kõik tunnused ära, tekib rindade suurenemine- suurem rasva ladestumine kehale, habeme kasv
Vähem esineb bilirubiin- ehk pigmentkive. Sapikivide suurus on väga erinev, ulatudes mõnest millimeetrist mitme sentimeetrini, võib tekkida ainult üks suur kivi või väga palju pisikesi kive. Sapikivide tekkimist põhjustab kolesterooli või bilirubiini hulga tõus sapis ja ka sapipõie tühjenemise häirumine, mille tõttu sapp kontsenreerub. Seda soodustavad ülekaal, naissugu (naistel on sapikive 2-3 korda sagedamini kui meestel), vanus (vanematel inimestel sagedamini), östrogeenid e. naissuguhormoonid (rasedus, hormoonasendusravi, rasestumisvastased vahendid), diabeet, kiire kaalulangus ja nälgimine. Mis on maksatsirroos ja mis on selle põhjused (3 põhjust)?Maksatsirroosi korral on tegemist maksarakkude kärbumise ning sidekoelise asendumisega.Maksatsirroos on mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, st selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Põhjused : alkoholi kuritarvitamine; B ja C hepatiit; pikemaaegne mürgiste kemikaalidega kokkupuutumine.
võimalik, Ca soolad ladestuvad kõhre plaatidesse, kõhrerakud ei saa enam sinna vahele. Toruluud ei saa enam pikeneda, vaid väikesed luud. · testosteroonil on anaboolne toime valgu ainevahetusele- stimuleerib valgu sünteesi- meestel on anaboolne toime koguaeg nii puberteedi ajal ja suguküsuse perioodil, seepärast on meestel lihasmass suurem. · mõjutab ka käitumist ja psüühikat meestel, nagu naissuguhormoonid naistel. · liibido ehk vastassugu poole huvi tekitavaid hormoone. · testosterooni produktsiooni puudulikkus/langus põhjustab meestele iseloomulike sekundaarsete sugutunnuste taandumist, see oleneb ajas millal juhtub- ei pruugigi kujuneda sekundaarseid sugutunnuseid. Kui testised on eemaldatud kasvaja tõttu, siis ei kao kõik tunnused ära, tekib rindade suurenemine- suurem rasva ladestumine
(naistel 19, meestel 21-22). Pärast pikikasvu lõppu, toimub luukoe uuenemine 2he erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine on osteblastid. Osteklastid lammutavad luukudet, osteoblastid ehitavad luukudet. Need protsessid toimuvad pidevalt. Osteoklastide aktiivsus on üldiselt suurem, aga nende aktiivsus on allasurutud. Naistel on põhiline osteoblastide allasuruja naissuguhormoonid. Naistel pärast menopausi hakkab luude hõrenemine. Luu tihenemine 30ndaks eluaastaks juba väheneb, intensiivistub pärast menopausi. Luu koe kasv külgedelt ehk luude paksenemine toimub samuti luu ümbrise rakkudesse kaltsiumi soolade ladestumise teel. Kuna kaltsiumi soolade ladestumine võib teatud määral avaldada survet ka närvikiududele, siis võib luukasv tekitatada valu.
päeva ja seemnerakk on viljastamisvõimeline 2 päeva. 2+2=4. 3. Ovulatsioon toimub ~14-16 päeval peale menstruatsiooni algust, ühe korra kuus alates teismeliseast kuni menopausini. 4. Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). 6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda. 7. Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule. 8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga lootel välja arenenud kõik organid ning tegu on "valmis lapsega" ehk tükkideks rebitakse juba valmis laps. Lisaks võivad tekkida abordi tulemusena komplikatsioonid (nt keerulisemad tulevased sünnitused või tuleb ebaõnnestunud abort). 10
Kilpnäärme hormoonid Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon Parathormooni e. paratüreoidiini, mis mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks.
Kilpnäärme hormoonid- Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon- Parathormooni e. paratüreoidiini, mis mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks.
Unustamine on passiivne protsess, mis öösel toimub aeglasemalt kui päeval. 56. Hormooni mõiste. Kus produtseeritakse organismis hormoone.? Hormoonid on keemilised infokandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes näärmerakkudes ja saadetakse verre ning vere kaudu sihtelundisse. 57. Hormoonid saadetakse otse verre, mille abil jõuavad nad sihtelundisse. 58. Suguhormoonid kuuluvad: steroidhormoonide hulka ning jagunevad: 1. androgeenid -meessuguhormoonid 2. östrogeenid naissuguhormoonid 59. Androgeenide füsioloogiline toime. 60. Puberteediperioodi olemus. Sigimisvõime väljakujunemise periood. 61. Tüdrukute puberteediperioodi vanusepiirid: 8-9 kuni 14-15 aastat. 62. Poiste puberteediperioodi vanusepiirid: 11-12 kuni 16-18 aastat. 63. Tüdrukute puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab menstruatsiooni algus, selle tekke vanusepiirid: 12-13 aastat 64. Poiste puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab spermatogenees, selle tekke vanusepiirid: 15-16 aastat. 65
võimalik, Ca soolad ladestuvad kõhre plaatidesse, kõhrerakud ei saa enam sinna vahele. Toruluud ei saa enam pikeneda, vaid väikesed luud. · testosteroonil on anaboolne toime valgu ainevahetusele- stimuleerib valgu sünteesi- meestel on anaboolne toime koguaeg nii puberteedi ajal ja suguküsuse perioodil, seepärast on meestel lihasmass suurem. · mõjutab ka käitumist ja psüühikat meestel, nagu naissuguhormoonid naistel. · liibido ehk vastassugu poole huvi tekitavaid hormoone. Testosterooni produktsiooni puudulikkus/langus põhjustab meestele iseloomulike sekundaarsete sugutunnuste taandumist, see oleneb ajas millal juhtub- ei pruugigi kujuneda sekundaarseid sugutunnuseid. Kui testised on eemaldatud kasvaja tõttu, siis ei kao kõik tunnused ära, tekib rindade suurenemine- suurem rasva ladestumine kehale, habeme kasv
Hormoonid tegutsevad Alates murdeeast hakkavad ajuripatsist verre nõristuma hormoonid " keemilised saadikud", mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele käsu hakata senisest enam tootma naissuguhormoone (östrogeeni ja kollaskehahormooni). Naise munasarjades ja neerupealistes toodetakse ka meessuguhormoone, mille toime naistel on peamiselt seotud karvakasvu, higi- ja rasunäärmete tegevuse ja seksuaalihaga. Naissuguhormoonid ja ajuripatsi kasvuhormoon mõjutavad rasvkoe lisandumist ja kasvu. Naissuguhormoonide toimel toimuvad järgmised muutused: · keha võtab naiselikumad vormid; · arenevad rinnad ja suguelundid; · kaenla alla ja häbemekingule ilmuvad karvad; · toimub kiire kasv (nn kasvuspurt); · tekib valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal kuul küpsema munarakud ja algavad menstruatsioonid; · nahk muutub rasusemaks, võivad tekkida vistrikud e akne; · hakkab erituma iseloomuliku lõhnaga higi.
16.3. Ovogenees toimub munasarjas; ovulatsioon on munaraku väljumine folliikulist; viljastumine on seemne- ja munaraku ühinemisprotsess; lõigustumine on sügoodi jagunemine (viljastatud munarakust moorula teke); Graafi folliikul on nn III astme folliikul, millest eraldub küps munarakk; moorula on kobarloode, see on tekkinud sügoodi lõigustumisel; emaka limaskest on emakaseina pindmine (sisemine) kiht, mis paksenenuna on ette valmistatud loote vastuvõtuks (selle implantatsiooniks). 16.4. Naissuguhormoonid: progesteroon ja östrogeenid. 16.5. Jah, on võimalik. 16.6. Haploidsed on sugurakud seemnerakud ja munarakk. Diploidsed on ovogoon (munaraku eellasrakk, munasarjas), sügoot ja sellest lõigustumisel tekkinud rakud. 16.7. Kui viljastumist ei toimuks, ei saaks joonisel kujutada seemnerakke, sügooti ja selle lõigustumist. Järgneks menstruatsioon emaka limaskesta pindmise kihi taandareng ning eraldumine koos viljastamata munarakuga. KÜSIMUS Paljunemine 17.
Hormoonid ja suguhormoonid Hormoonid · on väga aktiivsed keemilised ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes e.endokriinnäärmetes. · Need mõjutavad meid väga väikestes kogustes. · Hormoone toodetakse ajuripatsis, kilpnäärmes, neerupealistes, kõhunäärmes, munasarjades ja munandites (vt.allolevat pilti). Suguhormoonid · meessuguhormoonid e. androgeenid · naissuguhormoonid e. östrogeenid · nii meeste kui naiste organismis toodetakse meesja naissuguhormoone, kuid meestel on ülekaalus meessuguhormoonid ja vaid vähesel määral on naissuguhormoone ning naistel vastupidi. Meessuguhormoonid Mõjutavad: · mehe suguelundite arenemist, spermatsoidide tekkimist. · suurendab higi eritumist , suurendab karvakasvu, parandab juuste kasvu · teeb hääle madalamaks
Graafi põieke Fertsiaarsed folliikulid Ovulatsioon Iga 28 päeva tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja Kollakeha Moodustub lõhkenud folliikuli koha peale ja toodab hormoon progestrooni Valkjas keha Kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude valkjas keha Progestroon Hormoon, mis kiirendab seemneraku saba liikumist Östrogeen Naissuguhormoonid Menstruatsioon Mitteviljastunud munaraku väljutamine koos endomeetriumi funktsionaalse kihiga (limaskest) Kestus 3-5 päeva irdumisfaas Tsükli kestus 28 päeva. 3-5 päeva irdumisfaas Ovogenees Munaraku areng, toimub munasarjas Spermatogenees Seemneraku areng, toimub munandites Ovulatsioon Toimub 14. päeval Fertilisatsioon Östrogeenide toimel endomeetrium vohab kasvab
· kortisool ja kortikosteroon (glükokortikoidid) · aldosteroon ja 11-desaksükortikosteroon (mineraalkortikoidid) · DHEA e dehüdroepiandrosteroon 16. Suguhormoonid Testiste hormoonid toodetakse steroidseid suguhormoone e androgeene · testoteroon (keskne H) , DTH e dihüdrotestosteroon (testosterooni metaboliit) ja androstenedioon (testost metaboliit) Munasarjade hormoonid steroidsed naissuguhormoonid e östrogeenid · östradiool (keskne), östriool ja östroon 17. Rasvkoe (adipotsüütide) hormoonid · leptiin (valk) ja adiponektiin (polüpeptiid) 18. Eikosanoidhormoonid (PG-d, LT-d ja TX-d toodavad inimkeha kõik rakud, va erütrotsüüdid) Steroidhormoonid: neerupealisekoore, munasarjade, platsenta, munandite, neerudehormoonid ja eikosanoidid. Inimkeha metabolismi ja talitluse regulatsioon 1. Hüpofüüsi (ajurpatsi) reguleerimine
Ei mõjuta soodumist ja teket, soolist käitumist. Mõjutavad ja tugevdavad lihasvalgu sünteesi, lihasmass suureneb. Kaltsiumiladestumist luukoes, luudekasvu. Androgeenid. Mõjutavad lihaste valgusünteesi, lihasmassi kasvu. Sugunäärmed. Toodavad sugurakke ja suguhormoone. Testosteroon e meesuguhormoon. Suguorganite stimuleerimine. Aktiveeriv toime. Soodustab koevalkude, lihasvalkude sünteesi. Produktsioonid lihasrakkude kasvu ja jõuharjutused on omavahel seotud. Naissuguhormoonid. Östrogeenid ja progesteroon. Toodetakse tsüklitena. Östrogeenid. Mõjutavad suguorganite kasvu ja arengut, mõjutavad ainevatusprotsesse, rohkem süsiveskute ja rasvade, vähem valkude. Ovulatsioon-munaraku vabanemine. Progesteroon. Tagada loote normaalne kasv ja areng, ettevalmistada munaraku viljastumine. Erutuvuse füsioloogia erutuvus. Võime erutuda, kõikide elusorganismide põhiomadus. Organismi rakkudel on võime üle minna erutusseisundisse
annaabi.ee 
