imikud laps Series 1 täiskasvanud Turvaline keskkond kus inimene tunneb ohutu ja turvalisem, teaduse ja tehnika võidukäigus uued ohud, ebameeldiv lõhnast,ohutust,mürast kaugelja ennast käitsta, ellujäämiseks,terviseks ja eneseteostamiseks. Lapseiga ja noorukiga sünnieelmisel periood,sokk ja lambumine, vanemate roll, isikliku vastutuse kandmine, suurimad õhuallikad, sporditraumad. Täiskasvanuja vanuriiga suured vastutust, töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine, esineb sageli kukkumisi, risk on nende puhul suur, elukaare lõppuosas sõltuvust teisest imiestest, sõltuvuse kõrvamiseks abivahendid kasutada. Bioloogilised tegurid füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, immunsus protsess, soki fenomen. Keskkonnategurid Ø saastumise vältimine, Ø õnnetusjuhtumite vältimine, Ø
Nendeks tingimusteks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine. Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised, jne) mõju organismile, mis kahjustab selle terviklikkust, lõhub ehitust kudede tasandil ja muudab normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimist. Sporditraumad klassifitseeritakse raskuste järgi: ·I aste -kerge trauma - traumad ei tekita olulisi muutusi organismis ja ei too kaasa sportimis- või töövõimetust. Raviperiood on kuni 10 päeva. ·II aste - keskmise raskusega trauma - traumad, mis tekitavad organismile selgeid muudatusi, mis toovad kaasa 10-30-päevase töö- või sportimisvõimetuse. ·III aste - raske trauma - traumad, mis põhjustavad järsult väljendunud tervisehäireid.
Alaseljavalu on levinud tervisehäire. Seljavalu võib jagada ägedaks ja krooniliseks valuks. Äge valu paraneb tavaliselt kahe nädalaga. Krooniliseks loetakse seljavalu, mis kestab üle 46 nädala või kui see kordub. Äge seljavalu võib tekkida vale liigutuse või ülemäärase raskuse tõstmise järgselt (töötraumad, sporditraumad jne.). Kroonilise seljavalu põhjuseks võib olla harjumuspärane väär kehaasend, lülisamba staatiline ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused:
Alates sellest ajast on see meetod jõudsalt arenenud ning korduvalt tõestanud, et suudab leevendada nii valu, kui soodustada kudede loomulikku paranemist. Laserteraapia vähendab oluliselt luu-lihaskonna valu ja põletikke, samuti edendab kudede kiiremat paranemist. Põhimõtteliselt kiirendab laserteraapia organismi loomulikku tervenemise protsessi. Väga efektiivne järgmiste näidustuste puhul: haavade paranemine, karpaalkanali sündroom, artriit, herpes, sporditraumad, lihasvalud, akne, ekseem, psoriaas jne. Biostimulatiivne laserravi on unikaalne ning võrratu loogikaga töötav süsteem, kus toimub kiirem paranemine keha enda toel, ilma teadaolevate kõrvalnähtudeta. Laserteraapias kasutatakse madala sagedusega lasereid (alla 1000nm), mis annavad välja monokromaatilist valgust, ning mis stimuleerivad rakufunktsioone ilma rakku ennast mingil moel kahjustamata. Ägedate vigastuste puhul kiireneb muljetavaldavalt tervenemise aeg. Täielik
7 Laserteraapia sai alguse 1960ndatel aastatel, kui ilmusid esimesed bioloogilised efektid külma laserkiirte mõjudest kudedele. Alates sellest ajast on see meetod korduvalt tõestanud, et suudab leevendada nii valu, kui turset, ning soodustada kudede loomulikku paranemist. Laserteraapia on väga efektiivne järgmiste näidustuste puhul: haavade paranemine, karpaalkanali sündroom, artriit, ohatis, sporditraumad, -vigastused, lihasvalud, akne, ekseem, psoriaas ja veel teistegi probleemide puhul. [10] Laserteraapias kasutatakse madala sagedusega lasereid, mis annavad välja monokromaatilist valgust ning mis stimuleerivad rakufunktsioone, seejuures ilma, et see vigastaks või kahjustaks rakku ennast mingil moel. Terapeutiliseks "aknaks" loetakse lainepikkust vahemikus 780-904nm. [10] Laserteraapia tulemused: · vähendab spordivigastuste turseid ning raviaega;
Põhjuseks olid tema keha mõõtmed 5 - kuidas suudab selline sale noormees rohkem kui tolleaegsed korpulentsed maailmakuulsad atleedid? Kui Lurich hakkas süstemaatiliselt treenima, s. t. 1891. aastal, oli ta 150 cm pikk ja kaalus umbes 50 kg. 1899. aasta sügisel algas uus peatükk Georg Lurichi elus, ta sõitis pikemale võistlusreisile Lääne-Euroopasse. Lurichil tuli oma teel kuulsusele ületada palju raskusi, takistusi ja ootamatusi. Sporditraumad, intriigid. Ent ta oli oma taotlustes sihikindel, püsiv, raugematu. Austria-Ungari, Saksamaa, Belgia, Taani, Rootsi, Norra, Holland, siis taas Saksamaa - selline oli üldjoontes tema esimene sporditurnee Lääne-Euroopas. Kõikjal hämmastas ta rahvahulki oma tohutu jõu ja hiilgava tehnikaga nii raskuste tõstmises kui ka maadluses. Alates 1901. aastast on võimatu anda ülevaadet Lurichi võistlusturneedest. Tema teekond võidult võidule käis risti-rästi läbi Euroopa ning Tsaari-Venemaa
.....................17 3 Sissejuhatus Sportimine on väga hea viis vormis püsimiseks, stressi maandamiseks ning meeldivalt vaba aja veetmiseks. Olenemata sellest, kas on tegemist algaja või juba kogenud sportlasega, peaks igaüks olema teadlik ohtudest seotud erinevate spordialdega ja nende vältimisest. Spordivigastuste valdav enamus on tingitud ülekoormusest, ületreeningust või ebaõigest venitamisest. Seega on paljud, et mitte öelda kõik sporditraumad ennetatavad. Vabaaja spordivõimalustega saab tutvuda erinevatel Internetilehekülgedel ja samuti kergesti tekkivate vigastuste kohta. Alljärgnevas referaadis mõned kindlad lihtsamad spordialad. 4 1. Jalgrattasõit- mida on oluline igaühel teada Jalgrattasõit on üks levinumaid liikumisharrastuse vorme, mis iga aastaga üha suuremat populaarsust võidab. Jalgrattaga sõitmine tugevdab eriti sääre-, reie- ja
Teise raskusgruppi kuuluvad võimlemine, kergejõustik, jalgrattasport, suusatamine ja uisutamine. Ohutumad spordialad on aerutamine, sõudmine ja ujumine. Lihased tõmbuvad pingesse, kui neile langeb ülemäärane koormus. Lihaspinge haarab tavaliselt paar kolm lihaskiudu, kuid nende pinge muudab terve lihase normaalset funktsioneerimist. Lihase mõlemad otsad kinnituvad kõõluste abil luude külge. Vigastuste liigid Spordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtne ja loogiline on jagada sporditraumad ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel. Siia kuuluvad luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jms. Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks. Välised tegurid on: - kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine; - valesti valitud jalanõud, riietus, spordivahendid, kaitsevahendid; - halvad treening- ja võistlustingimused. Sisemised tegurid on: - oma võimete ülehindamine; - reeglite eiramine;
ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri mingisse aju piirkonda ja pressib ajukoele; see kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga. Ajukolju trauma korral kahtlusta ka selgroo kaelaosa vigastust. Põhjused: • Löök pähe, • kukkumine, • vette hüppamine, • liiklusõnnetus, • füüsiline vägivald jne Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus. Põhjustajateks võivad olla: õnnetusjutumid, sporditraumad, liiklusõnnetused, kaklused., ka ealised eripärasused (tihemini kukuvad ja vigastavad end just vanemaealistel inimesed), koordinatsioonihäired, mõne haiguse tagajärg, väga madal vererõhk ne. 90 %-l inimestest tekib lühiaegne teadvusekadu, mida inimene ise ei pruugi mäletada, seda nim. amneesiaks. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus. 17. Missugused on ajukolju trauma tunnused?
ägenemise, pidurdab selle kulgu ja vähendab ravimivajadust. Et toime oleks püsiv, tuleks ette võtta korduvad mudaravikuurid mitme aasta jooksul. Peamised näidustused piirdenärvisüsteemi haigused (radiku-, neuro-, ja polüneuropaatiad), lihassüsteemi haigused (müoalgiad, müosiidid, lihasatroofiad ja degeneratiivsed muutused), luu- ja liigessüsteemi ainevahetuslikud ja degeneratiivsed muutused (kroonilised ja mitteinfektsioossed liigespõletikud remissioonistaadiumis), sporditraumad ja teiste traumade järgsed seisundid, kroonilise kuluga günekoloogilised haigused, esmane ja teisene steriilsus. Mudaravi võiks ette võtta munasarjapõletiku ja kroonilise eesnäärmepõletiku puhul. Peamised vastunäidustused: palavikulised haigused, kasvajad, verehaigused, südame-vereringe puudulikkus (II ja III staadium), tuberkuloos, neerukahjustused, rasedus. Mudaravi protseduure ei või teha krooniliste haiguste tugeva ägenemise faasis.
toimub looteea lõpus peitmunandilisus. Munandites on eriline verevarustus temp langetamine munanditesse tulev veri jahutatakse maha. Spermatogeeni epiteel ei tohi sattuda otsesesse kokkupuutesse verega varustatus hapniku ja toitainetega toimub läbi spetsiaalse biobarjääri kui see puruneb, siis tagajärjes on see, et immuunsüsteem hävitab biobarjääri ja tulemuseks on steriilne mees vanasti tehti seda tahtlikult. Sporditraumad ja isikuvastased ründed. Spermid on pidevalt uuenevad rakud, eeldusel, et spermatogeeni epiteel pole kahjustatud. Nt. alkoholismi kanduvatel meestel on võimalus saada normaalseid järglasi, kui nad suudavad elada kuni neli kuud karsket elu. Kui spermatogeensel epteelil on kiirguskahjustused siis järglasi ei saa. Spermatogeneesi häired: tänapäeval üha laiemalt leviv nähtus: 1) põletikulised protsessid kuse-suguelundkonnas. Kulgevad ilma eriliste kaebusteta ja sageli
Veekeskuses (kukkus peaga vastu põrandat) Kodus vannist tulles (lõi pea vastu seina) Traumad vägivalla tõttu (10-14 a.) Tungiti kallale õhtul maja ees. Löödi peaga vastu nina; sai jalalöögi vastu lõuga. Teine koolipoiss peksis tänaval käte ja jalgadega näkku ja kõhtu. Laps sai tänaval oma tuttavate käest peksa. Ema elukaaslane andis paksu rihmaga peksa, kuna sai koolis kahe. Vigastused üle keha. Sporditraumad (10-14 a.) Võimlemistunnis libises rööbaspuudelt Sõrm jäi jõusaalis lindi vahele. Maahokit mängides jooksid omavahel peadpidi kokku. Kukkus rattaga trikke tehes. Jalgpall, rula, uisutamine, suusatamine. Kukkus, pähe, peaga ja peale Sõitis mäest alla peaga vastu seina. Üks poiss viskas teisele portfelli vastu pead. Keldris ronides jäi pea seina ja veetoru vahele. Kukkus peaga vastu seisvat trolli.
SPORDIMEDITSIIN NB! 60 SPORDI ÜLDAINED I TASE NB! SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI GUNNAR MÄNNIK, AALO ELLER, SIIM SCHNEIDER, REIN JALAK VIGASTUSTE LIIGID Spordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtne ja loogiline on jagada sporditraumad Ägedate vigastuste ägedateks ja kroonilisteks. tekkepõhjused on Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel. Siia kuuluvad luumurrud, välised ja sisemised venitused, rebendid, põrutused jms. Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks. Välised tegurid on: - kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine;
annaabi.ee 
