Sõltumata ilmast, aastaajast või kellaajast. Jõusaali külastajatel on võimalik kasutada erinevaid treeningseadmeid, mis võimaldavad koormust doseerida ja hinnata mõju organismile (jooksurajad, velotrenaöörid, crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha treening omakorda käsi, õlavöödet, rindkeret ja selga. Harjutamisel crosstraineril tuleb kindlasti järgida õiget tehnikat, et mitte hoopis terviseprobleeme tekitada.
Jalapress trenazööril 3 x 8 - 10 Jalgade kõverdamine trenazööril istudes 3 x 8 - 10 Pöiasirutus trenazööril seistes 3 x 8 - 10 Keresirutus horisontaalsel alaseljapingil 3 x 10 - 12 Jalgade tõsted kaldpinnal 3 x max Märkused: Enne trenni soojendus: velotrenazöör, stepper, jooksurada vms 10-15 min, võimlemine. Enne etteantud seeriate juurde asumist sooritada soojendusseeria(d) kergema raskusega. Peale trenni venitusharjutused, lõdvestus. Pausid seeriate vahel ca 2 minutit. Vajadusel rohkem. Kava teha läbi 2x nädalas, mitte järjestikustel päevadel. Harjutusi võib vahetada. Intensiivus olgu algajate kavas 80% st mitte pingutada suutlikkuseni vaid jätta seerias 2 kordust varuks. Algajate
aastast 1811 Maja ametlik nimi oli Täidesaatva võimu häärber (Executive Mansion), kuni 1901. aastani, kui president Theodore Roosevelt kehtestas ametlikuks nimeks Valge Maja Washington Valge Maja- The White House Praegune ametlik nimi Valge Maja (The White House) pärineb presidendi Franklin Roosevelti valitsusajast Hoones on: 132 tuba, 35 vannituba, 6 korrust, 412 ust, 147 akent, 28 kaminat, 8 treppi, 3 lifti, tenniseväljak, keeglirada, kino, jooksurada ja bassein Kuulsaim ruum on presidendi tööruum Ovaalkabinet Ovaalkabinet Valge Maja- The White House Ainuke asi mis on säilinud Valges Majas 1800. aastast on Gilbert Stuart´i maal George Washingtonist Valges Majas on veel George Peter Alexander Healy maal president Abraham Lincoln´ist Maal George Washington´ist Maal Abraham Lincoln´ist Valge Maja Valge Maja Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org (16.10.2012) http://www.whitehouse.gov/ (17.10.2012)
Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse
Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4
Konteiner pilvelõhkuja otsas Liinibussi istmed Konteiner maa all-sissepääs pealt Maja ümber peeglid, suunavad valgust Maa alune konteinerite võrgustik majale Konteiner vee alla 5.6 Küte, energia: 5.8Meelelahutus: Ergomeetrid energia tootmiseks Akvaarium Õhksoojuspumbad Kelgumägi Maasoojuspumbad Jooksurada Päiksepaneelid Jõusaal Tuulegeneraatorid Baar 6. Järeldus: Ajurünnakul käidi välja äärmiselt suur hulk erinevaid ideid. Mitmed ideed olid äärmiselt radikaalsed ja uudsed. Kuigi teemaks oli uudne seinakonstruktsioon, kalduti ajurünnaku käigus algselt teemalt kõrvale ning vaadati noortekeskust kui tervikut lahendit, mis võib olla abiks järgnevates tööstaadiumites. Võttes arvesse ning kaaludes kõiki välja
käterätte, kindaid). Kord aastas hakkame korraldama Tartu Uisufestivali (esialgu Hansapäevade raames). 3.2 Tootestrateegia Ehitatavasse kiiruisuhalli on planeeritud 400m kiiruisuringrada, mis koosneb 8m laiusest kaherealisest põhirajast koos 4m laiuse sisemise soojendusrajaga. Ringraja keskele on planeeritud standardmõõtudes hokiväljak, kaks curling-u rada, riietus- ja dushiruumid, jõusaal, abiruumid, peoruumid ja saun. Ringrada ümbritseb jooksurada, millele on võimalik paigaldada teisaldatavad tribüünid. Tualetid asuvad nii ringraja keskel kui ka tribüünide alal. Halli külgmises ääreosas asub toitlustusasutus. Sissepääsu juures asub uisu- ja uisukostüümilaenutus ja kassa koos uisutarvete ja meenete kauplusega. Uisuhalli kõrvale kavandame parkla. Halli sisetemperatuur on aastaringselt 13o C. Teenusteks on 1) noortele ja täiskasvanutele, algajatele ja edasijõudnutele kiiruisutreeningute pakkumine,
Eestis kõige harrastatavamad tervisespordi olümpiaalad on jalgpall, korvpall ning ujumine. Mitteolümpiaaladest on kõige populaarsemad fitness, aeroobika ja võistlustants. Tervisespordi alad Toon välja levinumad alad just Eestis: Jooksmine Kõige kiirem ja lihtsam viis enda treeninguks. Seda saab teha igal pool, iga ilmaga ning suurt varutust pole ka vaja. Tänapäeval on võimalik minna terviseparkidesse, kus on kindlasti alati jooksurada olemas ning ka kindlasti muid treeningvõimalusi täiesti tasuta, mida on võimalik lisaks proovida. Kepikõnd Kõigile jõukohane sport, mida saab teha igal pool (pargis, metsas, linnas). Kõik mis vaja läheb on sportlikku riietust ja paar kõndimiskeppe, mis oleksid sinu pikkusele sobivad. Suusatamine Suusatada on kõige parem talvisel ajal, kuigi on ka olemas rullsuusatamine, mida saab teha kuival ajal ning mis on peaaegu sama mis talisuusatamine. Suusatamisel on
Magistraat- kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Rahvatribuun- lihtrahva huvide kaitsja Vana-Roomas. Senat- vana Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. Kitoon- selga tõmmatav nelinurkne riidetükk Kreekas. Tooga- pidulik pealisrõivas meestel Roomas. Latifundium- suured maavaldused, kus töötasid orjad, Roomas. Akvedukt- sildveejuhe, mis kannab üht või mitut veekanalit. Amfiteater- Colosseum Roomas. Hipodroom- jooksurada, kus korraldati hobuvõistlusi. Frangid- germaani hõimurühm. Majordoomus- Frangi riigis kuningliku koju juht, kes vastutas selle eest. Rüütel- sõjamees, kes oli kuningale truu. Kõik feodaalid keisrist väikerüütlini. Läänistamine- maa andmine lääniks. Valitseja annab maatükke sõjamehele, kes läheb sõtta. Hospidal- haigetemaja, kus elasid vaesed ja haiged. Raekoda- hoone, mis oli tähtsaim ja esindusliku, kus toimusid raeistungid. Tsunft- käsitööliste organisatsioon.
meeskonna vormiriietus ja kingad. Pesapalli on mäng. Mida õigepoolest ei saa mängida lihtsalt niisama kuskil platsil vaid pesapalli mängitakse suurel väljakul. Pallimine, samuti kurika kasutamine nõuab osavust ja harjutamist, siin läheb vaja treeneri abi. Pesapalli mängitakse suurel väljakul. Väljakul mängitakse nelinurkne ala,mille sees asub eesväljak, sellest väljapoole jäävad tagaväljak ja vaheala ehk jooksurada. Nelinurga kolmes tipus on pesad, neljandassöödulaud (kodupesa)ja püüdja ala. Nelinurga keskel, 18 meetri(60jala) kaugusel, on spetsiaalne söödukoht. Siit viskab söötja kaitsjale. Pesapallimängus on kummalgi meeskonna eesmärgiks sooritada kestel võimalik palju jookse. Jooks sooritatakse, kui lööja(kaitsja) lööb kurikaga palli ning mängijad liiguvad 2 enne järjega söödulaua juurde tagasi jõudmist läbi kõigi pesade
maailmameistrivõistlustel. Kõigidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Ametlikuks Maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m tõkkejooksus 110 ja 400 m jooksus ning 4x400 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400m jooksus, 100 ja 400 m jookus ning 4x400 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem
eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a
Stanley park. (Viide 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) Joonis 2 Joonis 3 Kuigi taimed ja maavorm pargis paistab loomulik on see peaaegu täielikult haljastatud. Pargis on mitu loomulikku järve ja tiiki, mis on loodud kunstlikult, ulatuslikud jalutusrajad, kaks uisutamiseks mõeldud jäähalli, loomaaed, konservatooriumi aed, suur ala looduslikele metsadele, jooksurada ja amfiteater, Delacorte teater, kus toimuvad suvel festivalid. Sise vaatamisväärsuste hulka kuulub ka Belvedere loss ja ajalooline karussell. Lisaks on seal ka rohtukasvanud alasid, mõned neist on kasutatavad näiteks meeskonnaspordialadel. (Viide 10. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) Olmsted filosoofia Ükskõik mida ta tegi, püüdis ta parandada Ameerika ühiskonda, see oli Olmsted’i peamine eesmärk
Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu. Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon), Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks. Loodusnähtuste taga jumalike jõudude toime. Teadused Vana-Kreekas:
Pulk on 28-30cm pikkune 12-13cm läbimõõduga õõnes toru, mis kaalub vähemalt 50g. Kõrgushüppes asuvad postid 4-4,04 meetri kaugusel. Kui latt on asetatud postide vahele, peab see olema täiesti sirge see ei tohi keskelt vajuda rohkem kui 2 cm. Iga kõrguse tõstmine peab olema vähemalt 2 cm, mitmevõistlustes on lubatud tõsta latti 3 cm kaupa. Võistleja peab tõukama ära ühelt jalalt ning kui latt kukub võistleja süül maha, ei loeta katset õnnestunuks. Teivashüppes peab jooksurada olema vähemalt 40 meetrit. Hoojooksu lõpus peab võistleja viima teiba ettemääratud auku. Võistlejad kasutavad enda teibad, mille pikkused ja läbimõõdud pole ettemääratud, kuid kindlasti peab olema teiba pind sile. Teivashüppes tõstetakse latti alati vähemalt 5 cm kaupa. Niisamuti kui kõrgushüppes, ei loeta katset sooritatuks, kui latt kukub võistleja süül postide vahelt maha. Sportlastel on lubatud kasutada
Valmistati see meie põhjanaabrite juures Soomes. Valmis ta aastal 2009. Hinnaks kujunes 1,2 miljardit dollarit. Mida kõike see ujuv linn endas hõlmab? Olemas on amfiteater, mitmed basseinid, kasiino, hulk restorane, baare ja kaupluseid. Lastevanematele on olemas lasteaed, kuhu panna oma väiksed lapsed. Samuti on liuväli, korv-, võrk- ja golfiväljak, 2 mägironimisseina, 2 surfisimulaatorit, täisvarustuses jõusaal, 700 meetrine jooksurada ja spaa. Laeval on park 56 puuga ja enam kui 12 tuhande taimega. Pargis on hulgaliselt müügikohti, sealhulgas niinimetatud tõusu ja mõõna baar, mida saab tõsta ja langetada 3 teki võrra. 11 Ainukordsed atraktsioonid: Aqua Theater`i bassein on sügavaim mereveega bassein, mis iial ühele laevale ehitatud. Selle sügavus on muljetavaldavad 5,4 meetrit. Kusjuures, basseini põhi võib tõusta ka
enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojendusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele. Jooksud Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksul võetakse aega 0,01 sekundi täpsusega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles.
kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896.a.) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Mis on kaugushüpe? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, kus sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüppe jooksurada on 1,22m lai, maandumiskast 2,75m lai, 6m pikk ja 0,5m sügav, liivaga täidetud. Liiv maandumiskastis peab olema niiske, hästi kobestatud ja hoojooksurajaga ühel tasapinnal. Äratõukeks on paigaldatud 20cm laiune ja 1,22m pikkune puust valgeks värvitud hüppepakk. Hüppepaku kaugus kastist on mitte alla 1 meetri. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese
Spordis on jooks määratletud kõnnakuna, mille puhul teatud hetkedel on mõlemad jalad maast lahti, ning see on võidujooksuna kergejõustikuala ja antiikolümpiamängude esimene võistlusala. Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksul võetakse aega 0,01 sekundi täpsusega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab
20-aastased) arendasid oma keha ja vaimu - need kaks külge olid Ateena hariduses (paideia) teineteisega lahutamatult seotud. Sinna mindi suhtlema, arutlema, mitmesuguseid võistlusi ja ettevalmistusi jälgima, mindi, et ennast näidata ja endale nime teha; aga ka selleks, et näha teisi ja aktuaalsete probleemidega kursis olla. Ehitis koosnes mitmest osast: pikk treeninguteks ja talvisteks jooksuvõistlusteks mõeldud kinnine galerii (xystos), lahtine jooksurada (paradromos), suure veemahutiga ruum (lutron), kus sportlased said ennast pesta, keha naha kaitsmiseks õliga võida ja liiva või tolmuga katta või siis seda kaabitsaga puhastada; võimla, lahtine plats ja selle ümber asusid portikused, mille taga olid riietus- ja kooliruumid ning õpetajate ja pedagoogide toad. Noored ateenlased treenisid võimlas, tegelesid mitmesuguste spordialadega ja harjutasid võitlemist, et oma keha arendada. Poisse
Kanadalased andsid lipu üle ROK-i presidendile lord M. Killaninile ja too omakorda Moskva linnapeale Vladimir Promõslovile nelja-aastaseks säilitamiseks. 1.8. Autasud Kuld-, hõbe- ja pronksmedalid (Pilt 1 lk 12). Kullast ja hõbedast valmistatud kuldmedaleid (60×3 mm, kaal 134,1 grammi, kulda 6 grammi) valmistati kokku 483 ja neid anti 416 sportlasele. Medali avers - 1928. aasta olümpiamängudeks Giuseppe Cassioli loodud süzee, revers - olümpiatuli, jooksurada ja Moskva olümpiamängude tunnus (kavand Ilja Postola). Olümpia mälestusmedali kavandi autor Angelina Leonova, valmistaja Leningradi Rahapada. Medalil oli kujutatud staadion, Moskva olümpiamängude embleem ja Punane väljak. Olümpiaembleem on Rezeknest pärit kunstniku Vladimir Arsentjevi kavandatud puna- valge sümbol "Massispordist tippsportlaseks", mis võitis orgkomitee korraldatud konkursil 26 000 osavõtja seas esikoha. 6 1.9
olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,221,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada
Spordihall, mis avati 14-ndal märtsil 2006. Ehitamisele kulus umbes aasta ja planeerimisele kaheksa aastat rääkis Ivi Eenmaa 3. Praeguseks on Spordihall töötanud neli aastat ja väga paljusid sportlikke üritusi eelmine aasta avati Spordihalli kõrvale ka uus ja paremate tingimustega staadion. Veel on Kubjal asfalteeritud 2.2 km pikkune valgustud rollerirada4. Kõrval on ka saepurukattega kõnni-ja jooksurada. Niisiis Võrus on väga palju paranenud sportimisvõimalused. Kagukeskust asuti ehitama 2007-ndal aastal ja avati 3-ndal aprillil 2008. Siis oli Kagu- keskuses 16 poodi, nüüdseks on poodide arv 18-kümnele kasvanud. Kagukeskus on kolme- korruseline hoone, mida plaanitakse veelgi arendada. Kagukeskuse omanik Meelis Munski ütles Võrumaa Teatajale5, et Võrus ei ole veel väga palju poode, mis teistes linnades on. Kuid
Juba 2000 aastat eKr oli see ala keldi mängude osaks. Esimese rekordi 6.92m püstitas Sparta atleet Chionis olümpiamängudel aastal 656 eKr. Kaugushüpe lisati Oxfordi ülikooli Exeteri kolledzi esimeste kergejõustikuvõistluste kavva 1850. a ning on olnud olümpiaala 1896. a esimestest Ateena nüüdisolümpiamängudest alates. Naiste kaugushüpe on olnud olümpiaala alates Londoni olümpiamängudest. Kaugushüppe jooksurada on 1,22m lai, maandumiskast 2,75m lai, 6m pikk ja 0,5m sügav, liivaga täidetud. Liiv maandumiskastis peab olema niiske, hästi kobestatud ja hoojooksurajaga 7 ühel tasapinnal. Äratõukeks on paigaldatud 20cm laiune ja 1,22m pikkune puust valgeks värvitud hüppepakk. Hüppepaku kaugus kastist on mitte alla 1 meetri. Kui võistlejaid on rohkem kui 8, viiakse algul läbi eelvõistlus
Õuealal ei olnud sellist kohta, kus viia läbi liikumistunde. Pidime kasutama kooli staadionit ja rahvamaja suurt saali. Selleks tuli väga palju aega varuda, et õigeks ajaks kohal olla. Lasteaeda tagasi minek oli samuti raskendatud, kuna lapsed olid väsinud ja mängimiseks õuesoleku aega peaaegu ei jäänud, sest nende riided olid võimlemisest märjad. Nüüd on see mure õnneks lahendatud. Õueala sai renoveeritud, meil on oma kaugushüppekast, jooksurada, korvpalliplats. Lapsed saavad neid alati õuesoleku ajal ka kasutada ja see meeldib neile väga. Terved lapsed on meie tulevik! 3 2. Laste kehaline aktiivsus ja selle vajalikkus õpilastele Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on
maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega.
Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. 3/11 Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse
maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 -
Sisekergejõustikus võistlevad nii mehed kui naised 60 meetri distantsil. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 meetri jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. KROSSIJOOKS Krossijooks või murdmaajooks (varem nimetati ka maastikujooksuks) on pikamaajooks, mida jookstakse maastikul. Jooksurada on üldiselt 3-12 km pikk. Stardi- ja finisikoht asuvad tavaliselt lähestikku ja rada kulgeb üldiselt ringina. Osavõtjate hulk on varieeruv. XX sajandi alguses oli maastikujooks ka olümpiaala (viimati kavas 1924 Pariisis). KIIRJOOKS EHK SPRINT Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt
maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,221,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10
Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid ka kaunistatud kuulsaimad Kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. paiknesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadioni jooks ( 1 staadion = 192.27m; a. 724 e.m.a. pikendati jooksurada 2 staadioni), a. 720 (teistel andmetel a. 716 e.m.a.) võeti lisaks vastupidavusjooksu ( raja pikkus 8.10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadlus tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljata. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest , odaviskest 8 mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõistlus( 688 e.m.a.) võiduajamine hipodroomil (680 e.m.a
Spordikompleks (ujula, pallimängudesaal, kaljuronimissein, kõrgseiklusrada, sulgpallisaal, squashisaalid, aeroobikasaal, jõusaal, lauatennisesaal, idamaine saal). Uued spordiväljakud ja palliplatsid on vald rajanud Tabasalusse, Harkusse, Kumnasse, Vääna ja Harkujärvele. Mõned aastad tagasi rajati Tabasalu staadioni kõrvale skatepark, mullu valmis selle naabruses uus korvpalliväljak. Tabasalu looduspargis saavad tervisesportlased kasutada Aura loodusrada ja puukoorekattega miilipikkust jooksurada. Nõmme-Harku parkmetsa on rajatud valgustatud matka- ja suusarajad ning Olümpiavõitjate rada, mille äärde on ehitatud ka treeninguplatsid. Murastest kuni Tabasalu tõusuni kulgev kergliiklustee rajati mullu jalakäijaile, kepikõndijaile, jalgrattureile ja rulasõitjaile. Spordihuviliste kasutada on ka kilomeetri pikkune liikumisrada Tabasalu Ühisgümnaasiumi lähedal. Tabasalu Ühisgümnaasium Tabasalu spordikompleks 4. Loodushoid 4.1 Looduskaitsealad
Meid on kutsutud mõnikord imetlema Vana-Kreeka atleete sellepärast, et nad olid valmis võistlema väärtusetu pärja pärast ja neid tuuakse eeskujuks kui kõige puhtamaid amatööratleete. See oli nii vaid olümpiamängude algaastail. (Kuningas/Voolaid 1997: 13) Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a 472 eKr pikenesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsana võistlusalana staadionijooks (1 staadion = 192,27 m; a 724 eKr pikendati jooksurada 2 staadionini), a 720 (tesitel andmetel a 716) eKr võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr),
topos, ladina keeles on sõna spatium, kuid kreekakeelne sõna khora on lähedasem meie ,,ruumile". Ja von Wright lisab, et Aristotelese ruumifilosoofia on topos'e mitte khora teooria. [Wright, G. H. von, 1996, lk. 105] Ladina-Eesti sõnaraamat annab spatium'ile koguni 6 suurt vasteperekonda (rühma): 1. ruum; 2. suurus, ulatus; 3. ruumivahemik, vahe, vahemaa, kaugus; 4. ajavahemik, vaheaeg; ajajärk; tähtaeg; vältus; aeg; 5. võitlusväljak, areen; võidusõidurada, jooksurada; jalutuskoht, jalutuskäik; 6. silbi kvantiteet. [Kleis, R. jt., 1986, lk. 611] Nagu näeme on sõna niivõrd abstraktne (üldine), et aeg, ruum, suurus jne. on n.ö. ühes katlas. Kreeka-Eesti Uue Testamendi õppesõnastikus antakse sõnale topos samuti palju tähendusi-vasteid: koht, paik; ruum; koht raamatus; istekoht; seisund, amet; võimalus, juhus, ajend; sadam. [Lepajõe, M., 2002, lk. 102] Olukord pole siingi parem.
Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojen- dusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele. 10 Jooksud: Kiirjooksud – Normaalmõõtmetega jooksurada on 400m pikkune ringrada. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22+0,01 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Radade nummerdamine toimub seest välja poole. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400m pikkustel distantsidel ja 4x200 ja 4x400 teatejooksu esimestel etappidel.
aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja, 18.04.2009) 1812. aasta sõjas süütasid britid maja põlema, säilisid vaid välisseinad. Peale sõda maja taastati ja värviti valgeks, et varjata suitsukahjustusi. 1818. aastast hakati avalikkuses kasutama nimetust Valge Maja.(http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja, 18.04.2009) Valges Majas on: 132 tuba, 35 vannituba, 6 korrust, 412 ust, 147 akent, 28 kaminat, 8 treppi, 3 lifti, tenniseväljak, keeglirada, kino, jooksurada ja bassein. Tuntuim ruum on presidendi tööruum Ovaalkabinet (Oval Office). (http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja, 18.04.2009) 16 4.2 Pentagon Pilt 5: Pentagon Pentagon on USA Kaitseministeeriumi peahoone, mis asub Arlingtoni maakonnas Virginia osariigis. Hoone valmis ajavahemikus 11.09.1941 kuni 15.01.1943. Hoone on oma nime saanud viisnurkse põhikuju järgi. Tegemist on maailma suurima kontorihoonega ja USA
1.2.1. Lühimaajooks ehk sprint Sprindis joostakse maksimaalkiirusega distantsi kuni 400 meetrit kaasa arvatud. Lühimaa jooksu eesmärgiks on läbida distants võimalikult kiirelt ja lühima ajaga. Selleks tuleb peale lähtepauku võimalikul kiiresti jooksu alustada, saavutada võimalikult kiirelt maksimaalne kiirus ning hoida seda kiirust võimalikult kaua. Maksimaalse kiiruse säilitamise osa nimetatakse distantsjooksuks. Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada. Sprindiks nimetatakse ka kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4]. 1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8 Pikamaajooksja harrastajatele eelduseks on hea vastupidavus, mida iseloomustab
lükkavad. Kergemate väsimusmurdude korral üldine treenitus õnneks ohtu ei satu, kuna üldkehalisi treeninguid võib jätkata basseinis või jalgrattal. Oluline on see, et vigastatud koht otsest koormust ei saaks. Kui arst on andnud loa ujulat ja jalgratast kasutada, võid alustada ka kergemate kiirete jalutuskäikudega. Kui nädalase harjutamise jooksul valuaistingut ei tekkinud, jätka juba kerge sörkjooksuga. Jooksurada peaks olema suhteliselt pehme ja tasane ning sellegi perioodi pikkuseks võiks olla nädal. Kui selle aja jooksul valusid ei teki, võib treeningkoormusi järk-järgult tõstes endisele tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed.
maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega(2). Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega.(2). Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai 8 ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. (2)
tagasipöördumise määramata tähtajaks edasi lükkavad. Kergemate väsimusmurdude korral üldine treenitus õnneks ohtu ei satu, kuna üldkehalisi treeninguid võib jätkata basseinis või jalgrattal. Oluline on see, et vigastatud koht otsest koormust ei saaks. Kui arst on andnud loa ujulat ja jalgratast kasutada, võid alustada ka kergemate kiirete jalutuskäikudega. Kui nädalase harjutamise jooksul valuaistingut ei tekkinud, jätka juba kerge sörkjooksuga. Jooksurada peaks olema suhteliselt pehme ja tasane ning sellegi perioodi pikkuseks võiks olla nädal. Kui selle aja jooksul valusid ei teki, võib treeningkoormusi järk- järgult tõstes endisele tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed.
meelisharrastus - populaarsemateks aladeks jäid eelkõige suusatamine ja ujumine, aga ka mitmed muud spordialad. Jäneda parimad saavutused kergejõustiku-vallas piirduvad vabariigi tehnikumide spartakiaadide tasemega. Hans Lööperi tulekuga Jäneda kehalise kasvatuse õpetajaks sai küll valmis 400-meetrise ringrajaga staadion, kuid maakonna kergejõustiku arengu seisukohast polnud sellest mingisugust abi, sest puudusid nii tasemel hüppepaigad kui korralik jooksurada. Just seetõttu pole seal saanud korraldada ka suuremaid võistlusi; sellest on kahju, sest Jänedat oleks võimalik kujundada maakonna noorte suvelaagrite läbiviimise paigaks, kuna seal on ilus järv ja kaunis loodus. TÜRI Türi on väike aedlinn Kesk-Eestis, mida teatakse enamasti lillelatade tõttu, kuid ka siin tegeletakse edukalt mitmete spordialadega, sealhulgas kergejõustikuga. Türil leidis kergejõustik esimesi poolehoidjaid paberivabriku töötajate ja raudteelaste hulgas
heidet alles pärast seda, kui mõlemad jalad on maas. Ketas lastakse lahti õlgade kõrguselt või veidi kõrgemalt (õlad on paralleelsed). 7. Heitja tasakaalustamise faas - Pidurdusfaasis/tasakaalustusfaasis pidurdab heitja liikumise ja püüab vältida üleastumist. Pärast ketta äraheidet toimub kiire jalavahetus. Parem jalg on kõverdatud. Ülakeha on kallutatud. Vasak jalg teeb hooliigutuse taha. Võistlusmäärused: JOOKSUALAD (s.h tõkkejooks) - Üldpõhimõtted Jooksurada: Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. Raja laius on 1,22 + 0,01 m, kusjuures ühel staadionil peavad kõik rajad olema rangelt ühelaiused. Rajad eraldatakse 5 cm laiuste valgete joontega, kusjuures jooksu suunas paremale jääva eraldusjoone laius kuulub vastava raja laiuse sisse. Raja lubatud maksimaalne külgkalle on 1:100, suurim lubatud pikikallete summa jooksusuunas allapoole on 1:1000. Stardipakud:
objektini. Nende kahe arvu keskmine ongi tõenäoline kaugus objektini. Näide. Maksimaalne kaugus 800m, minimaalne kaugus 500 m (pilt 2.13). Tõenäoline kaugus (800 m + 500 m)/ 2 = 650 m Pilt 2.13 43 VÕRDLUSE ABIL Selle meetodi kasutamiseks peab sõdur omama eelnevast elust ettekujutust, milline näeb välja näiteks 100 m pikkune vahemaa. On siis selleks tuttavlik 100 m pikkune staadioni jooksurada, jalgpalli väljaku või mõne muu enda jaoks kindlalt teada oleva objekti suurus. Seda suurust teades saab võrrelda, kui palju selliseid pikkusühikuid mahub vaatluspunkti ja vaadeldava objekti vahele. Pilt 2.14 100m + 100m + 100m =300m Pilt 2.15 Näide. Jalgpalliväljaku pikkus on üldjuhul 100 m (pilt 2.14), oletatav vahemaa on 300 m (pilt 2.15). OBJEKTI VÄLJANÄGEMISE JÄRGI
Viimane neist oli omapärane selle poolest, et võistlesid mitte kaarikujuhid, vaid hoburakendite omanikud. Seetõttu võis siin saata edu ka vanu mehi, kes enam ise sportlikeks saavutusteks võmelised polnud. Kõige prestiizsem oli siiski lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõduühik (192 m). Nii pikk oli seega ka sirge mis jooksjatel läbida tuli. Aja jooksul hakkas staadion tähistama ka jooksurada ennast. Võitjate üle peeti varasest ajast hoolsat arvet. See võimaldas V sajandil e. Kr. koostada olümpiavõitjate nimekirja, mida seejärel uute võitjatega pidevalt täiendati. Peagi muutus see aastasse 776 eKr tagasiulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Sündmuse daatumi määras see, mitmenda olümpiaadi (mängudevahelise perioodi) mitmendal aastal ta toimunud oli. Olümpiamängude tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Siin ohverdati jumalatele
Viimane neist oli omapärane selle poolest, et võistlesid mitte kaarikujuhid, vaid hoburakendite omanikud. Seetõttu võis siin saata edu ka vanu mehi, kes enam ise sportlikeks saavutusteks võmelised polnud. Kõige prestiizsem oli siiski lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõduühik (192 m). Nii pikk oli seega ka sirge mis jooksjatel läbida tuli. Aja jooksul hakkas staadion tähistama ka jooksurada ennast. Võitjate üle peeti varasest ajast hoolsat arvet. See võimaldas V sajandil e. Kr. koostada olümpiavõitjate nimekirja, mida seejärel uute võitjatega pidevalt täiendati. Peagi muutus see aastasse 776 eKr tagasiulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Sündmuse daatumi määras see, mitmenda olümpiaadi (mängudevahelise perioodi) mitmendal aastal ta toimunud oli. Olümpiamängude tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Siin ohverdati jumalatele
3) kehalise töövõime hindamiseks; 4) taastumisprotsesside kiiruse hindamiseks. Koormustest viiakse läbi kas veloergomeetril, liikurrajal ehk tretbaanil või sõude- ergomeetril. Noorsportlastel sobib seoses lihasrühmade ühtlase arenguga enam veloergomeeter, mis on ka odavam, vajab vähem ruumi ja tekitab ka vähem müra. Jooksurada sobib nooremate tüdrukute ja selliste vanemate noorsportlaste testimi- seks, kes võistlevad jooksuvastupidavust nõudvatel spordialadel. Täiskasvanutel on eelistatum jooksurada, sest koormatud on enam lihaseid. Võistlustel osalevate sportlaste testimiseks kasutatakse maksimaalseid koormusteste. Enam levinud näitaja kehalise töövõime määramiseks on PWC170 (PWC physical PWC 170 lihtne
annaabi.ee 
