liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased. Suuremaid liigessidemeid on neli: 1) mediaalne kollateraalside, 2) lateraalne kollateraalside, 3) eesmine ristatiside, 4) tagumine ristatiside. Antud teema valis mulle õpetaja ja arvan,et ka endale on see teema väga oluline,kuna ka minul on põlvetrama ja schlatter. Antud töös püstitatud probleemid: · Millised on sagedasemad põlvetraumad; · Kuidas need tekivad (põhjused), sümptomid; · Kuidas vältida põlvetraumasid? Mida jälgida; · Mida kujuab endast Osgood Schlatteri haigus; · Kellel see haigus esineb ja miks; Antud töö eesmärgid:
vajalik röntgenuuring. Kui paar-kolm nädalat peale kergemat traumat jalg ikka häda teeb, tuleb pöörduda traumatoloogi poole. Pärast vigastust taas sportima asudes peab kandma ortoosi või elastiksidet – korduvvigastuse oht on suur! Ehk peab arsijuurde minema. http://adam.about.com/surgery/Ankle-sprain-series.htm Põlveliigese sidemete vigastus Põlveliigest stabiliseerivad sidemed on sisemine ja välimine külgside ning eesmine ja tagumine ristatiside. Sageli on põlveliigese vigastuse puhul vigastatud mitu struktuuri korraga (sidemed, meniskid, luud). Jala asend vigastuse hetkel annab juba pool diagnoosi. Eesmine ristatiside rebeneb jala ülesirutusel põlveliigesest. ristatisidemete vigastuse tunnuseks on sääre liigne liikuvus ette või taha. Tagumise ristatisideme vigastus tekib aga vastu sääre esikülge saadava löögi tulemusel, kui jalg on põlvest painutatud.
end ei vigastata. ACL-Anterior Cruciate Ligament vigastuste korral ehk ristatsidemete vigastuste korral on tõenäoliselt korvpalluri hooaeg lõppenud. Need vigastused nõuavad ka kirurgilist sekkumist. Mina ise sain ka 2015.aastal selle trauma esimest korda, 2016.aasta veebruaris teistkordselt ning 2016.aasta oktoobris kolmandat korda. Ning alles 2017.aasta jaanuaris läksin lõikusele, mis oli hädavajalik, kuna ristatiside oli puruks. Esmaabi põlvetrauma korral on sarnane hüppeliigese traumale. Tuleb mängija väljakult ära toimetada ning panna ta lamama, asetada jalg kõrgemale ning peale panna külma. Hiljem tuleb viia muidugi mängija arsti juurde, kus teda suunatakse edasi siis kas vajalike uuringuteni või taastusravisse füsioterapeudi juurde. Või viimane ja halvim variant on kirurgiline sekkumine, millest taastumine, sõltuvalt mida vigastati, võib võtta 2 kuud kuni aasta. 4. SÕRMETRAUMAD
Näita joonisel, kus asub tuberoositas tibiae Sääreluukõprus). Missugune lihas sellele kinnitub. m.quadriceps femoris - reie-nelipealihas Näita joonisel, kus asub eminentia intercondylaris (põntadrvahekõrgend) ja ütle, mis sinna kinnituvad Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas Kas need on põlveliigses painutajad või sirutajad? Painutajad Näita joonisel facies lateralis tibiae (sääreluu külgmine
liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m
liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m
uurimistöö autor e. mängija sellest, et pall on piiridest väljas. Üritades palli siiski kätte saada, ülehindas ta enese jalgade pikkust ja maandus õhust väga halvasti nii, et põlv läks paigast küljele. Püsti tõustes ja proovides käia, läks põlv siiski tihti enda tavapärasest kohast välja. Autor saadeti magnet resonants tomograafilisele ( MRT) uuringule. Uuringu vastuseid teada saades selgus, et põlve ristatiside oli katki ning tuleks teha operatsioon, kui tahetakse veel kunagi spordiga edasi tegeleda. Arsti juures selgus, et ka teine põlv ei ole väga tugevate sidemetega, nii et ilmselt on autorile looduse poolt kaasa antud nõrgad sidemed ehk siis spordialad, mida ta on aastaid harrastanud ei olegi tegelikult talle , kui nõrkade põlvedega inimesele sobivad. Järgnes taastusravi periood, mis tundus aitavat, vähemalt ajutiselt.
Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd. d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum. Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side. Sõltuvalt vigastuse raskusest on ravi operatiivne. e) liigeste nikastus- liigespinnad jäävad oma kohale, vigastatud on sidemed või liigeskapsel; liigese nihestus- liigespinnad on üksteise suhtes nihkes. Väliselt ära tuntav liigese deformatsioonist, funktsiooni puudumisest liigeses, sundasendist. Esmaabiks immobilisatsioon asendit muutmata, külm. Kohapealne paigaldamine ilma
või koos ristatisidemetega. Vigastus tekib samadel põhjustel kui sisemise sideme korral. PÕLVELIIGESE RISTATISIDEME VIGASTUS Põlveliigeses paikneb kaks ristatisidet eesmine ja tagumine. Need sidemed paiknevad liigese keskel üksteise suhtes risti ja ühendavad reieluud sääreluuga. Mõlemad ristatisidemed on väga tugevad ja purunevad väga suure põlveliige- setrauma korral. Ligi pooled eesmise ristatisideme vigastustest toimuvad koos meniskivigastusega. Eesmine ristatiside tõmbub pingule siis, kui põlveliiges on painutusasendis ja lõõgastub sirutuse ajal. Rebestuse põhjusteks on: - põlveliigese rotatsioon sissepoole samaaegse ülemäärase väljasirutusega, - põlveliigese rotatsioon väljapoole samaaegse hüppeliigese pöördumisega väljapoole. Peamiselt toimuvad traumad pärast üleshüpet ühel jalal, jala kinnijäämisel vas- tase jala taha, ebaõnnestunud pöördel maandumisega tugijalale. Riskifaktoriteks
annaabi.ee 
