Kertu Kipper Liigesed Referaat Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad meil liikuda. Inimesel on kolme liiki liigeseid: silinder-, plokk- ja keraliiges. Liigeste ülesandeks on ühendada luud omavahel liikuvalt. Ühe luu kumer ots, liigesepea, paikneb teise luu otsalohus, liigeseaugus. Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega, mis vähendab hõõrdumist liikuvate osade vahel nagu ka liigesevedelik. See on nagu määrdeõli masinaosades, mis kaitseb hõõrdumise ning kulumise eest. Selle kõige ümber on liigesekihn, mis katab ja ühendab liigestuvate luude otsi. Kõige vabamalt liiguvad meil käed, õlaliigesed ja puusaliigesed. Seevastu küünarnukkidega ja sõrmedega saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või i...
Vastavate emotsionaalsete laengute koosmõju võib tagantjärele tarkuse abil ka selle teose puhul tinglikult täheldada- tegemist oli justkui suguvõsa kokkutulekuga, kus pinged erinevate elustiilide, põlvkondade ja maailmavaadete (antud juhul instrumentide, traditsioonide, interpreetide) vahel oli küll tuntavad, ent nende alusel positsioneerimist välditi. See "unustus" tõi kaasa puhta rõõmu kohtumisest. Tuntuimas William Shakespeare`i "Hamleti" eestinduses on fraas- "Aeg liigestest on lahti". See diagnoos näib võtvat kokku eksistentsialistliku travestia, mis Hamletit painab. Ühtlasi joonestuvad selle fraasi ja tema konteksti kaasabil välja erinevate süsteemide piirid ning moraalsed aktsendid. Kirjeldatule sarnane vaimne pilt avanes ka Turnage`i teose algust kuulates ja see väljend- liigestest lahti kangutatud rütm- torkas mulle iseenesest pähe. Kuna antud assotsiatsioon tekkis nii spontaanselt, otsustasin seda kasutada ka retsensioonis. Minu meelest
Keskaja piinamisriistad Mustvee Gümnaasium 10. Klass Marten Martinson 2013 Piinapink Koosneb: nelinurkne puust raam ja ühes otsas rullik Seotakse jalad ühte otsa ning randmed rulliku külge Hakatakse rullikut kerima Ohvri jäsemed liigestest välja Väljakannatamatu valu Ogatool Ohver seotsakse rihmadega toolile Ogad tungivad kehasse Tihti pandi ohvrile sülle lisaraskusi Tool ei olnud surmav Tihti sai teetanuse või muu nakkuse Toole valmistati puust või metallist Metallist tooli aeti vahepeal kuumaks Juuda häll Riputati raudvööd pidi lakke, ülakeha toetades Käed ja jalad seoti, jalgade vahele kepi abiga ruumi Kergitati nelihargi kohale, mis tipnes terava püramiidida Inimene lasti püramiidi peale
Fortinbrase ja tema väepealiku nägemine. ,,Mis siis olen mina, kel isa tapetud ja ema häbis see virgutamata peaks mu verd ja mõistust , kuid jätan soiku kõik? Ning oma häbiks näen surmasuus kahtkümmend tuhat meest, kes peibutavat kuulsussära püüdes on hauda nagu sängi minemas maad võitma, kuhu võitlema ei mahu ja kus langenute matmiseks ei piisa ruumi? Nüüdsest peale püsi mu mõtteis, veri, muust ma nüüd ei küsi." 3.Mõtesta lahti lause ,,Aeg on liigestest lahti", kuidas see suunas Hamletit tegutsema Lause - ,,Aeg on liigestest lahti" - all mõtles Hamlet arvatavasti, et Taanis ümbritseb kaos pärast oma isa mõrva. Hamlet tundis, et ta peab seda parandama ning leidis, et just kättemaks oma onule seda teeks. 4.Kes on Hamleti sõbrad, kes vaenlased, miks? Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ja Guildenstern. Tõeliseks sõbraks võib pidada siiski ainult Horatiot, sest ta jäi Hamletile surmani truuks ning ta oli ka ainus, keda Hamlet
Küll teda ei jätku, küll ta lendab või venib või seisab. Kas eestlase aeg liigub aeglasemalt kui teistel rahvastel või hoopis kiiremini? Küllap aeg annab arutust. Mis see aeg ikkagi on? Kas see on midagi, mis liigub meie mõtetes või on tegu füüsikalise suurusega? Filosoofilises mõttes ongi aeg subjektiivne. Seega võib arvata, et oma suhet ajaga saame muuta sellest erinevalt mõeldes. Kui lugesin üht artikli pelkirja, kus öeldi et aeg on liigestest lahti, tekkis korraks selline tunne, et aeg on midagi füüsilist, keegi meie hulgast. Aega defineeritakse kiirusena,millega valgus kannab edasi signaale. Samas on aeg nagu ruum, millele on vaid üks dimensioon, lineaarsus. Aja muutumine pole meie poolt kontrollitav, aeg muutub iseenesest(nagu tihti öeldakse voolab) ja seetõttu kulgeb enamus looduslikke protsesse nagunii olekute ajalise järgnevusena. Seejuures pole aega isegi ühegi protsessi põhjustajaks. Aeg pole ka
,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist." Hamlet oli inimene, kes jäi inimloomuse kütkeisse. Ühest küljest oli Hamlet väga üllameelne ja õiglane inimene, püüdes maksta kätte oma isa mõrvarile. Ta oli seadusekuulekas, ent kättemaksus mõrvarile ei kohkunud Hamlet tagasi ka ebaseadusliku ees. Teisest küljest oli Taani prints jällegi võrdlemisi egoistlik ja isekas, mis väljendus peamiselt soovis saada alati oma tahtmine. Seejuures ei huvitanud teda teiste heaolu või arvamused. Ometi ei saa seda talle ette heita, sest nimetatud iseloomuomadusi leidub igas inimeses. Hamlet oli pärast oma isa, Taani kuninga surma võtnud nõuks tabada mõrvar ja vastata talle sama julma teoga mõrvaga. Ta pidi olema kindel, et tapab õige mehe, sest süütu inimese tapmist poleks Hamleti natuur välja kannatanud. Niisiis plaanis prints mõrva võrdlemisi kaua ning tahtis, et kõik oleks õiglane ja aus. Suure taga...
Kõik see paneb ta aru saama, et ainukesed sõbrad ja kaaslased ootavad teda rindel ja kodus pole tal enam midagi teha. Ja ta tõdeb: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Laatsaretis olek pöörab Pauli veelgi rohkem elust ära. Kui ta suudab haiglas juba ringi komberdada, näeb ta paljusid haigeid ja nende haavu. Arst näitab talle erinevaid röntgenipilte erinevatest purunenud luudest ja liigestest. ,,Ales laatsaret näitab, mis on sõda." Paul saab aru, et ta teab elust ainult meeleheidet, surma, hirmu ja kõige mõttetume pealiskaudsuse seosutmist kannatuste kuristikuga. Ka väike armuseiklus ülejõe prantslannadega süvendab veelgi kuristikku sõduri ja tavainimesee elu vahel. Asi, millest Pauli kamaraadid mõnu tunnevad, sisendab talle vaid masendust. Talle meenuvad sõduribordellid ja kui erinevad need on. See kõik kaugendab teda
Simuleeriva Hamletiga paralleelselt oli tragöödias osa ka maailma, ühiskonna hullusel. See väljendus peamiselt nende lipitsemises, silmakirjalikkuses ja autoriteeti pimesi järgimises. Keegi peale kuninga poja ei vaevunudki tolle ootamatu surma või Claudiuse häbematu abielu üle vaagima. Kõik alamast seisusest isikud võtsid seda kui kõige loomulikumat võimuvahetust. Siinkohal oleks sobilikud Hamleti enda sõnad: ,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist!" Hamlet seisis hulluva maailma lättel ning oli sunnitud võtma enda kaela õigluse raske taaga. Kindlatel alustaladel seisev ühiskond oli vaid illusioon ning Hamleti ülesandeks oli see purustada. Olles mõistuselt igati tugevam kui ta ajakaaslased, oli ta võtnud endale ,,aja monteerija" rolli, kuigi oli sunnitud samamoodi nagu teisedki kõndima keskaja ja renessansi piiril
Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes Side- ühendab naaberluid ning on painduv ja elastne Lk. 19 7. Luustiku osad Vastus: Luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog e lülisammas, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavööte luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud. 8. Lampjalgsus, vältimine, ravi Vastus: Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvide lamendumist. See takistab jala normaalset vetrumist liikumisel. Suur osa liigestest kannatab vale koormuse all. Seetõttu tekib valu ja väsimus pöias, hiljem sääres, põlves, reies ja ristluupiirkonnas. Lampjalgsust ravitakse spetsiaalsete võimlemisharjutustega ning kantakse korrigeerivaid tallatugesid. 9. Luustiku ülesanded Vastus: Lk. 18 10. Mis on nikastus? Esmaabi Vastus: Nikastus on liigesekapsli või liigesesideme tugev venitus või rebenemine. See tekib siis, kui liigesele mõjuv jõud on väga suur ja jõu mõjumise nurk väga ebaloomulik.
Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? 3. Millist Hamleti oletust isa vaim kinnitab? Millise ülesande saab Hamlet vaimult? Claudius, prints Hamleti onu on tema isa surmas süüdi. Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. 4. Miks ,,on aeg liigestest lahti"? Aeg liigestest on lahti, neetud rist et minult nõuab paikapanemist. 5. Kuidas iseloomustad Poloniust? Too oma arvamuse kohta teosest näiteid. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud
"Hamlet" 1.Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg. 2.Hamlet oli Taanimaale pöördumisel veel sügavas leinas, kuna tema isa oli surnud vaid 2 kuud tagasi. Ta oli veendunud, et tema isa tappis Claudius, kes oli kuninga vend ja Hamleti onu ning seda veendumust kinnitas tema isa vaim. Siis tahtiski Hamlet kättemaksta Claudiusele, et oli tema isa mürgitanud ja kosinud Hamleti ema, kes lubas mitte abielluda enam kunagi. 3."Aeg on liigestest lahti"- see lause viitab sellele, et tähtis ei ole kindel aeg. Hamlet tegutses oma plaani päraselt, võtku aega palju vaja. 4.Hamleti parimaks sõbraks oli Horatio.Ta usaldas teda ja rääkis talle ka vaimuga kohtumisest.Horatio oli ka väga lojaalne kuna tahtis surra kui Hamlet oli suremas, nimelt oli ta valmis jooma mürki, aga Hamlet veenas teda, et ta on ainuke, kes saab juhtunust rääkida ning ta peab elus olema. Sõbraks võib pidada ka Opheliat kuna nende vahel oli armastus.
Istuvasend. Last kätest istuma tõmmates: jääb pea taha rippuma, käed- jalad on poolpainutatud Kõhuliasendis last tõstes (võttes lapsel kätega ümber keha): horisontaalripe - lapse pea jääb rippuma, kuid aeg-ajalt püüab pead tõsta o Püstiasend. Püstisesse asendisse last tõstes (toetatuna last oma käte vahel): pea kontroll nõrk -pea vajub õlgade vahele o toetades last jalgadele, sirutab keha ja seisab liigestest painutatud jalgadel toetudes täistallale (toerefleksi väljendus); o kallutades lapse ülakeha veidi ette tekivad sammuliigutused (sammurefleksi väljendus); Kasutatud kirjandus http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa1pa/lapse_areng_13_elukuul.html
tahapoole nimelt keskajale, kuna üks mu soovidest lapsena oli saada rüütliks või kuningaks, siis nende teoste lugemine pakub tõesti huvi. Kuigi olid raamatud ,,Hamlet" ja ,,Kuningas Oidipus" päris huvitavad, oli nendest kuigi raske aru saada, just tänu sellele, et terve teos on iseenesest kas vanas vormis või värsidena. Need teosed olid siis nii huvipakkuvad kui ka õpetava sisuga. Nimelt nad sisaldasid mõtteid mida isegi praegune teadlasete maailm kasutab, näiteks ,,maailm liigestest lahti" või ,,olla või mitte olla". Nendest saan öelda, et rahvas oli ainult kuningale meelepärane, et endal oleks parem elu ning teises ütluses seda, et mõnel määral tasub elada aga võibolla mitte. Harivaks küljeks võivad olla see, et nad sisaldasid aspekte mis oleksid kasulikud elus, näiteks sfinks, jumalad ja mõningad mõisted. Kokkuvõttena võib öelda,et raamatul on minu elus ikkagi suur roll. See võimaldab mul keelest paremini aru saada, on meelelahutav või lohutav
arendavad spetsiaalselt võistluskiirust. Kõige olulisemad on rahuliku pulsiga (orienteeruvalt 140150 lööki minutis) treeningud alguses 45 minutit ning treenituse tõustes ka juba 60 minutit ja edasi. Mis on painduvus ? Painduvus tugiliigutusaparaadi omadus, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste, sidemete ja liigesekapsli venitatavusest. Rääkides üksikutest liigestest, kasutatakse painduvuse asemel liikuvuse mõistet. Heal liigeste liikuvusel on spordis suur tähtsus tagab liigutuste täpse sooritamise ja harmoonia tagab efektiivse kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise; oluline vigastuste ennetamisel; ennetab lihaste düsbalansi teket; aitab kaasa kiiremale taastumisele; mõjutab psüühilist seisundit. Eristatakse aktiivset ja passiivset painduvust
Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust. Hoiab ära väsimuse teket, kuna lihaseid hakatakse kasutama palju efektiivsemalt, mis võimaldab kehal vähem energiat tarbida. Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid. Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud. Aitab kaasa heale väljanägemisele. 9. Mida õige rüht eeldab? Head lihaste elastsust. Tugevaid rühilihased. Lülisamba lihaste mõlemapoolne balanssi. Normaalset liikuvust liigestest. Teadlikust oma rühist, pluss teadlikust õigest rühist, mis tagab teadvusliku rühi korrigeerimiseni. Palju praktikat ja harjutamist, et korrigeerida rüht seistes istudes ja lamades. 11. Milline eesmärk on rasedusaegsel võimlemisel? Kui arst lubab, on raseduse ajal soovituslik rasedusaegne võimlemine väljaõppinud treeneri juhendamisel. Rasedusaegne võimlemine aitab korrigeerida rühti. Võimlemine valmistab ette sünnituseks, kuna õpetatakse
3. Mille eest hoiatasid Laertes ja Polonius Opheliat? Miks? Nad hoiatasid Opheliat Hamleti armuhullusest tema vastu. Nad rääkisid, et Hamleti armastus tema vastu on lühiajaline. 4. Kas Hamlet oli hull? Põhjenda. Too kaks näidet. Ei olnud, aga ta mängis hullu. Kui ta Gertrudiga rääkis, mängis ta, et ta näeb isa vaimu. Lisaks veiderdas ta ka teiste inimestega, et ennast hullu mulje jätta. 5. Mida mõtleb Hamlet, kui I vaatuse lõpus ütleb ,,Aeg liigestest on lahti, neetud rist, et minult nõuab paikapanemist". Iseloomusta Taanimaa kuningaõukonda. Ta mõtles selle all seda, et ta arvas, et maailma on suurepärane, kuid ta koges hoopis vastupidist. Ta oli kõige rohkem pettunud Taani õukonnas, sest kohe peale Hamleti isa surma, hakkasid nad uue kuninga ees pugema. 6. Nimeta 2 põhjust, mida peeti õukonnas Hamleti hullumeelsuse põhjuseks. Arvati, et Hamlet on hull Ophelia pärast, sest Hamlet armastas teda ja Gertrudi pärast, sest ta
kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. Rühihäirete ravi oleneb nende raskusastmest. Kui hoiak on kergesti korrigeeritav sirutamisel ja keha raskuskeskme muutmisel, siis on abi ravivõimlemisest ja massaazist, lisaks võib kasutada toetavat korsetti. Võimlemises on rõhk asetatud kehatüve lihaste tugevdamisele (kõhu-, paraspinaalsed ja tuharalihased) ning stretching harjutustele. Ülajäseme traumad Kõikidest inimkeha liigestest tekib kõige sagedamini nihestus õlaliigeses. Tavalisimaks tekkemehhanismiks on käe jõuline eemaldamine koos välisrotatsiooniga, mispuhul rebestatakse liigeskapsli eesmine osa. Vigastuse puhul esineb liigese piirkonna deformatsioon (õlanukialune on tühi), valu tekib õlavarre passiivsel eemaldamisel ja välisroteerimisel. Diagnoosi kinnitab röntgenuuring. Nihestus paigaldatakse narkoosis, sellele järgneb patsiendi vanusest sõltuvalt 14
Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumine on elu tunnus. Istudes ja käies, mängides ja töötades liigutame oma keha liigestest. Tegelikud liigutuselundid aga on lihased ehk musklid. Nad on kinnitunud luudele painduvate kõõluste abil. Tavaliselt eristame lihaseid selle järgi, kuidas nad kehaosi liigutavad: üks painutab, teine sirutab; üks tõstab, teine langetab; üks pöörab sissepoole, teine väljapoole. Üle neljasaja pisema ja suurema skeletilihase liigutab meie luid. Lihased moodustavad meie kehakaalust üle kolmandiku.Skeletilihased koosnevad lihaskiudude kimpudest. Praetud või keedetud
harjutusi selle treenimiseks. Referaat on kokku pandud eesti- ja inglisekeelsetest raamatutest ning internetist leiduva informatsiooni põhjal. 1. KÄTELSEIS Kätelseis on asend, kus keha on asetatud nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühise sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade randmetel ja sõrmedel. Sõrmed on harali, nimetissõrmed paralleelselt, pöidlad vastamisi. Paremini tunnetatakse kätega survet siis, kui sõrmed on keskmistest liigestest kergelt kõverdatud, pihud aga tugevalt vastu tugipinda. (Hein 2002: 28) Inimese üla- ja alajäsemed on arenenud erinevate funktsioonide täitmiseks. Jalalabade, vaagna, põlve- ja puusaliigeste funktsiooniks on keha toetamine ja liigutamine. Üliliikuvate käelabade, küünarliigeste ja õlavöötme struktuurid on arenenud sirutamiseks ja haaramiseks ning ei ole sobivad raskuse toetamiseks. Kui võrrelda käe- ja jalalabade proportsionaalseid struktuure, on
,,Dr ______ ütles kord, et kirikuisade elulugudes seisvat niisugune jutt. Ühel noorel üksildasel olevat olnud palju kurje hirmusid ja kihkusid ja ta polevat teadnud, kuidas nendest lahti saada; seepärast olevatki ta ühelt vanalt isakselt nõu küsinud, mis ta tegema peaks, ja see olevat öelnud: ,,Sa ei saa takistada, et linnud õhus edasi-tagasi lendavad, aga et nad su juustesse pesa ei teeks, nii võid sa küll asja juhtida..."" 78) ,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paika panemist!" Kelle sõnad, mis teosest ja kes on selle autor? 79) Kui elada ma saaksin maagiata ja seista nõiasõnu pruukimata kui mees su vastu, loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene." Kelle sõnad, mis teosest ja kes on teose autor? 80) Nautiv elustiil (nauding, rõõm). 81) Mõiste algtähendus oli uudis. Säilis kuni kunstilise novelli tekkeni itaalia renessansis. 82) Peenutsev sõnastus (peps)
et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime · Kiiru- ehk parietaalsagar: asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nim posttsentraalkööruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestest. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. · Oimu- ehk temporaalsagar: on külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab rendast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoole oimusagar on esmase inimeste jaoks suulise kõne mõistmise kesksus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid
ühiskondlikku laadi. Taani õukond oli aga silmakirjalik ja valelik, kus oli ka palju joominguid. Miski on küll Taani riigis mäda. Rahvas, kes lipitses ja puges võimu ees isegi siis kui nad võimukandjat ei austanud, pettus ta samuti. Aus olla tähendab, olla ainus väljavalitu 10000 seast. Ühiskonnas vohas valelikkus ja ebainimlikkus. Hamlet tundis oma vastutust ning aimas ülesande ränkust. Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist. Olles humanist, uskus Hamlet, et maailm on suurepärane ja inimene meistriteos, kuid koges hoopis vastupidist. Hamlet ja maailm Oma tragöödias Hamlet toob Shakespeare lugejateni Taanimaa printsi pettumuse maailmas, täpsemalt just oma kaaskonna mitmepalgelisu ses. Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab oma õukondlasi, kes kohe, kui
12 Laertes'i ja Hamleti võitlus 13 Hamlet sureb, Horatio jääb selgitama kõigile, mis oli juhtunud. Hamleti tõlgendusmudelid · Ühiskonnakriitika · Armastuslugu · Moraalitragöödia · Müüt · Indiviidi arengulugu Ühiskonnakriitika Platoni ideaalriigi alustoeks 4 omadust: tarkus, mehisus, mõõdukus, õiglus 1. Millised väärtused juhtisid prints Hamleti aegset Taanimaad? Otsi tekstinäiteid! Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta? · "Aeg liigestest on lahti, neetud rist et minult nõuab paikapanemist." · "Kogu maailm on paljude on riivide, kongide ja maa-aluste koobastega vangla, kusjuures Taanimaa on üks hullemaid." · "See purjus peaga tralling idas, läänes teeb häbi meil." · Taanimaa ja maailm kui "tüütu, läila, tuim, tühine kui rohimata aed." TAANI EESTI Pidev nuhkimine, altkäemaksud --//--
Teise osa otsajust moodustavad koorealused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionid: 1) sabatuum (nucleus caudatus); 2) läätstuum ehk putamen: Need kaks kokku moodustavad juttkeha - korpus striaton (?); 3) kahvatukeha (globus pallidum) Juttkeha ja kahvatukeha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Parkinsoni tõbi on tingitud selle süsteemi häiretest (suurema amplituudiga käte ja pea värisemine; algusfaasis väikemad – haigus progresseerub; hammasratta fenomen – liigestest sujuvalt liigutusi teha ei saa – robotlikud liigutused). Põhjustavad ka tavalisi lihaste liigustuste häireid. Basaalganglionid kuuluvad ka kstrapüramidaalsüsteemi – osalevad liigutuste koordinatsiooni süsteemis. Neil tuumadel seaos substancia nigra'ga (mustaine). Suuraju koor Vasak- ja parem poolkera, mis on sümmetrilise ehitusega. Ühendus kahe poolkera vahel pole kogu ulatuses, vaid allpool. Ühendusi ühendavad närvijuhteteed (???) Juhteteed, mis ühendavad ajukoore
välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 luud. Vastsündinu luustik on osaliselt luustumata, moodustudes kõhrest. Kõhrerakkude jagunemisel kasvavad luud pikemaks. Kõige väiksemad on kuulmeluud, kõige pikem reieluu, kõige suurem puusaluu. Ülesanded: 1) osalevad liikumises; 2) tagavad püstiasendi; 3) toestavad keha; 4) kaitsevad siseelundeid; 1
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
" Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi. Taani õukond oli aga silmakirjalik ja valelik, kus oli ka palju joominguid. "Miski on küll Taani riigis mäda." Rahvas, kes lipitses ja puges võimu ees isegi siis kui nad võimukandjat ei austanud, pettus ta samuti. "Aus olla tähendab, olla ainus väljavalitu 10000 seast." Ühiskonnas vohas valelikkus ja ebainimlikkus. Hamlet tundis oma vastutust ning aimas ülesande ränkust. "Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist." Olles humanist, uskus Hamlet, et maailm on suurepärane ja inimene meistriteos, kuid koges hoopis vastupidist. Hamlet ja maailm Oma tragöödias Hamlet toob Shakespeare lugejateni Taanimaa printsi pettumuse maailmas, täpsemalt just oma kaaskonna mitmepalgelisuses. Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab
Hamlet Võimalused on olemas, aga piiratud. peab asjad riigis korda ajama. Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline viisakus, lipitsemine. Pidev nuhkimine ja viisakus, lipitsemine. Pidev nuhkimine. altkäemaksud. Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta? 1. ,,Aeg liigestest on lahti-neetud rist, et minult nõuab paikapanemist." 2. ,,Tüütu läila, tuim kui rohimata aed." 3. ,,Kui maailm on paljude riivide, kongide ja maa-aluste koobastega vangla, kusjuures Taanimaa on üks hullemaid?" 4. ,,Võib naerda olles kelm. Nii vähemalt tean, võib olla Taanis." 5. ,,See purjus peaga tralling idas, läänes teeb meile häbi, teeb meist teiste pilkeks." Vaim vs võim. Millised tegelased esindavad kumbagi poolt?
Neid liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Kanna- pöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 52. Pöia-varbalülide liigesed: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Pöia-varbalülide liigesed moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Erinevalt käe vastavatest liigestest on nende liikuvus piiratum. Nendes toimuvad valdavalt liigutused ümber frontaaltelje, kuid ka ümber sagitaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine. Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) 54. Nimeta jala toetuspunktid. Jala toetuspunktideks on ristivõlvil 1. ja 4.-5.pöialuu pead ja kandluuköber. Pikivõlvil toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele
" Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi. Taani õukond oli aga silmakirjalik ja valelik, kus oli ka palju joominguid. "Miski on küll Taani riigis mäda." Rahvas, kes lipitses ja puges võimu ees isegi siis kui nad võimukandjat ei austanud, pettus ta samuti. "Aus olla tähendab, olla ainus väljavalitu 10000 seast." Ühiskonnas vohas valelikkus ja ebainimlikkus. Hamlet tundis oma vastutust ning aimas ülesande ränkust. "Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist." Olles humanist, uskus Hamlet, et maailm on suurepärane ja inimene meistriteos, kuid koges hoopis vastupidist. Hamlet ja maailm Oma tragöödias Hamlet toob Shakespeare lugejateni Taanimaa printsi pettumuse maailmas, täpsemalt just oma kaaskonna mitmepalgelisuses. Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab
1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaani...
Hästi pingelised seiundid tekib pessimaalne. Otsene pidurdus. Postsünaptiline-mediaator aine kutsub pidurduse esile. Presünaptiline. Tingitud refleksid. Oleme võimalised kohadnuma väliskeskonnaga. Tekivad teatud muutused. Püsiva muutuse tulemusel, tekivad püsivad muutused, ainevahetus-jäävad püsima. Aitavad kohaneda. Närvi-lihasaparaadi füsioloogia. Liigutusaparaat. Organite ja kudede süsteem. Liikumine on õpitud refleks. Koosneb motoorsetes närvidest, skeletilihastest, liigestest, sidemetest. Motoorne ühik. Liigutuseaparaadi kõige väiksem funktsionaalne aparaat. Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron-keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide. Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill-
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada ...
3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion
1. Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon:seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid,mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2. Juhtefunktsioon:seljaaju vahejaamaks erutuste edasiandmisel teistele närvikeskustele. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis.
1. Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon:seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid,mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2. Juhtefunktsioon:seljaaju vahejaamaks erutuste edasiandmisel teistele närvikeskustele. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis.
Nende korrektsele kujunemisele aitab kaasa liigutuste sooritamine koos selle samaaegse sõnalise kirjeldamisega. Uue õppimisel on õpilaste liigutused aeglsed, sest neid juhitakse ja suunatakse teadvuse tasandil. Uue õppimiseks vajalik info (piltlik ja sõnaline) saadakse nägemise ja kuulmise teel. Teadvustatud juhtimine on võimalik teatud liigutuste kiiruse piirini. Õpitu täiustamisel ja oskuse tekkel läheb liigutuste juhtimine kiiremale moodusele – lihastest ja liigestest saabuvale tunnetusele. See toimub otse, ilma teadvuse osavõtuta (alateadvuse tasemel e. automaatselt) ja oluliselt kiiremini. Kui liigutuse kestus väheneb veelgi (näit. klassikaline jajatõuge alla 0,1 sek), läheb liigutuse juhtimine üle veelgi kiremale moodusele – motoorsele mälule. See iseloomustab vilumuse ja võistlusspordi taset. Õpetamise raskemaid moment on üleminek liigutuse teadvustatud juhtmiselt alateadvuse tasandile
30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju (medulla spinalis). Asub lülisambakanalis, koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest)ja seda ümbritsevate nätvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Kõige lihtsam ja kõige kaudaalsem KNS osa, sarnaneb embrüonaalse närvitoruga. Seljaaju sirutub välja koljupõhimikult kuni esimeste nimmelülideni, seega ei täida ta täiskasvanul kogu selgroo-õõnt. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. Seljaaju motoorne kontroll on seotud tahtlike ja reflektoorsete liigutuste kontrollimisega. Samuti kontrollitakse närvirakkude kogumikke, mis on seotud paljude siseorganite talitluse juhtimisega. Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Spinaalne närv moodustub kõhtmiste ja selgmiste juurte ühinemisel. Dorsaalsed juured on seotud sensoorse informatsiooni vahendamisega lihastest, nahast ja siseorganitest
Kaitsta seljaaju ja närviteid Kumerused ja nõgusused Suurendavad rinna ja vaagnaõõne mahtu Annavad lülisambale amortisatsioonivõime ehk vetruvuse, muutes selja vedruna elastseks ja tagades sellega rindkerele vajaliku liikuvuse ning hõlbustavad seega tasakaalu säilimist. Sünnist esimeste sammudeni Sündides on jäsemed ületoonuses (hüpertoonilised), käed ja jalad on kõikidest liigestest painutatud. Pea ja kehatüvi on alatoonuses. 2 esimest nädalat on beebi looteasendis. 4. nädalal sirutab ta vahelduvalt jalgu puusaliigesest, põlved pole enam tõmmatud vastu kõhtu. Selili asendis hoiab tavaliselt pead pööratult – lämbumisohu profülaktika. Ühekuune laps: On rohkem sirutatud, tema pea- ja kaelaosa on suurema liigutustegevusega. Pea liigutustel on oluline osa motoorses arengus – selle kaudu algab selja
Kasutatakse kahte perkussiooni meetodit: Sõrmega sõrmele meetod. Plessimeetersõrm asub paralleelselt määratava piiriga ja liigub perpendikulaarselt selle suunas. 19 Vahetu palpatoorne meetod. Perkuteeritakse parema käe nimetis- või keskmise sõrme otsaga vahetult roietevahelisele alale. Käsi liigub peamiselt randmeliigesest, vähemal määral ka sõrmede lülidevahelistest liigestest ja küünarvars on peaaegu liikumatu. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tukiainen 2005.) Joonis 11. Perkussioonitehnika (Tukiainen 2005). Südame perkuteerimisel valitakse lapse asend selline, mis väldiks lihaspingete tekkimist rindkerel. Seega sobilikud asendid südame perkuteerimisel on püstiasend. Vastsündinutel, imikutel lamav asend. Lamavat asendit kasutatakse ka lapsel kelle üldseisund ei võimalda püstiasendit. (Lastehaiguste... 1986, Novak 2004, Novak 2006
siis ärge iitsatage kellelgi, et sellest asjast teate midagi. Minge nüüd! VAIMU HÄÄL:Jutt pandi käima, et mind une pealt uss neland aias; iga krva Taanis nii petetakse valega mu surmast. Kuid Hamlet, minu kallis poeg, sa tea: uss, kes su isa nelas, kannab nüüd ta krooni peas. HAMLET: Aeg liigestest on lahti - neetud rist, et minult nuab paikapanemist! - Nüüd tulge, lähme koos. Möödub mni nädal. 4. stseen POLONIUS. Tuleb OPHELIA. POLONIUS: Ophelia, mis juhtund on? OPHELIA: Oh, isa, isa, küll ma ehmusin! POLONIUS: Mis kohutas sind, taevas küll? OPHELIA: Kui olin oma kambris mblemas, prints Hamlet, vammus nööbit lahti eest, samm nõtkuv, hamekarva valge palg
Muna liikumine munajuhas kestab 25-26 tundi, sellest kõige kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini. 89) Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste. Seljaaju Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete närvisüsteemi osade ja peaaju vahel. Läbilõige koera seljaajust Seljaaju ülenevad juhteteed Spinokortikaalkulgla: lihastest ja liigestest pärit proprioretseptiivsed signaalid liiguvad ajukoorde Spinotserebellaarkulgla: lihaste, kõõluste ja liigeste proprioretseptoritelt pärinevad impulsid liiguvad väikeajju. Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi. Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem: kortikospinaalkulgla juhib ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse
Muna liikumine munajuhas kestab 25-26 tundi, sellest kõige kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini. 89) Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste. Seljaaju Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete närvisüsteemi osade ja peaaju vahel. Läbilõige koera seljaajust Seljaaju ülenevad juhteteed Spinokortikaalkulgla: lihastest ja liigestest pärit proprioretseptiivsed signaalid liiguvad ajukoorde Spinotserebellaarkulgla: lihaste, kõõluste ja liigeste proprioretseptoritelt pärinevad impulsid liiguvad väikeajju. Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi. Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem:
Esmakordse õlaliigese nihestuse põhjuseks on trauma, kukkumine õlaliigesele või väänamine. Kordu- vate nihestuste korral pole vajagi konkreetset vigastust, piisab kahjuks juba käe Nihestusi esineb lii- ebasoodsast asendist. Tavaline tekkemehhanism on käe jõuline eemaldamine gestest kõige enam koos välisrotatsiooniga, millega rebestatakse liigesekapsli eesmine osa. Kõikidest just õlaliigeses inimkeha liigestest tekib nihestus õlaliigeses kõige sagedamini. Pärast nihestust tekib tugev valu, kätt õlaliigesest liigutada ei saa. Valu leevenda- miseks on käsi küünarliigesest kõverdatud ja toetatakse seda teise käega. Vigastu- se puhul esineb liigese piirkonna deformatsioon, õlanukialune on tühi, valu tekib õlavarre passiivsel eemaldamisel ja välisroteerimisel. Diagnoosi kinnitab rönt-
asendati see funktsioon millega kaasnes manan~oude m¨argiga. l¨o¨omine ja loitsimine . . / ¡ Kujutab s~ ojakirvest / ¡ Koosneb inimesest ja £4 ¢ (), mis rituaalseks ku- £4 ¢murtud liigestest , kujuta- ninga seisust n¨aitavaks riis- des murtud luudega inimohv- taks. M¨argi kohta on palju rit. Inimohvreid kasutati loo- seletusi nagu n¨aiteks Maa ja dus~onnetuste v¨altimiseks. taeva vahel seisev suur inime- ne. seletab kui tae- / ¡ Kujutis mehe r¨ uu¨d va alla ilmumist , £4 ¢kandvast inimesest , mille-
Lihaseid on tavaks liigitada nende asukoha ja funktsiooni järgi: painutajalihased (fleksorid), sirutajalihased (ekstensorid), lähendajalihased (aduktorid), eemaldajalihased (abduktorid), pööramislihased (rotaatorid), rõngaslihased (sfinkterid). Lihased kinnituvad luu külge enamasti kõõluste abil. Pikemad kõõlused asuvad kõõlusetupes. 35 Joonis 3.8. Suuremad skeletilihased Kokkuvõte Inimese liikumis- ja tugiaparaat koosneb luudest, liigestest, lihastest ja abiorganitest. Nende peamine ülesanne on anda inimkehale kuju ja seda toetada, liikuda, siseorganeid kaitsta ja võtta osa hingamisest. VÕTMESÕNAD jäsemed kolju lihased atlas liiges luustik lülisammas rinnakorv skelett vaagen Teadmiste kontrolli küsimused 1. Millistest osadest koosneb inimese luustik? 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
