ning ei ole viimastel aastatel muutunud: sotsiaalteenused (lapsed, kodutud, töötud, vanurid, eri, ohver, abivajaja); kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jt); spordiga seotud tegevused (trennid, rahvaspordiüritused); Noorsootöö. Peamiseks probleemiks on lepingute puudumine, vabaühenduste huvi riigiga kostööd teha, suured finantsriskid. 11. Loeng: avalik teenistus ja selle areng Eestis (Tiina Randma-Liiv) Tiina Randma-Liiv ja Külli Sarapuu, 2012, `Avalik teenistus', raamatus: Raivo Vetik (toim.), Eesti poliitika ja valitsemine 1991- 2011, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 356-388:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/ev-20.pdf Avalik teenistus on üks olulisemaid omariikluse institutsioone, millest on vähe räägitud. Tänapäeva üha keerulisemas maailmas vajavad poliitikud üha enam spetsialiseerunud oskusteavet ametnikelt. Üleminekuühiskond seisab ees keeruliste, suuremahuliste,
aastal: „Seaduse vastuvõtmine, mis reguleerib riigiteenistussuhteid ja loob selle korrastatud süsteemi, on tõhusa riigiteenistuse alus.“ (Merusk,1992, lk 327) Samas algasid muudatused avalikus teenistuses juba päris iseseisvusaja alguses, toimus süstemaatiline töötajaskonna vähendamine, toimus nn noorenduskuur. 1994. aasta seisuga oli 31% rahandusministeeriumi, 28% justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi ning 48% välisministeeriumi töötajatest alla 30 aasta vanad (Randma, 2001, lk 41-51). Siinkohal võib põhjuseks olla soov vabastada avalik teenistus nõukogudeaja taagast ning ainus võimalus selleks tundus palgata inimesi, kel puudus üldse kogemus eelmise režiimi all töötamisest või, kes olid seda teinud märkimisväärselt lühikest aega. Töötavat tundus loogika noor taasiseseisvus, noor administratsioon. Seega arenes riik koos ametnikonnaga ning ametnikkond koos riigiga, kõik oli uus, kindlasti tehti selle protsessi käigus hulgaliselt vigu,
Kadrioru Saksa Gümnaasium KREEKA Saskia Sõrmus ja Liis-Beth Teedla Juhendaja- Marika Randma Tallinn, 2016 Kreeka ● Kreeka ajaloos kohtame hiilgavaid tsivilisatsioone juba ajavahemikul 3000-1000 eKr Minose kultuur Kreetal Mükeene kultuur Peloponnesesel ● Kreeka rahvast ühendas keel ja ühised uskumused. ● V sajandil eKr valitses see tsivilisatsioon Vahemere ääres kõigi teiste üle. Kreeka kaart Mükeene ● 2000. a paiku eKr asusid Kreekasse põhja poolt saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena.
Antud kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Lisaks viiulimägule sai kuulda ka kaunist klaverimängu. Kavas oli klassikaline muusika ning mängiti selliste autorite teoseid, nagu näiteks J.S. Bach, M. Ravel, H. Kareva, E. Oja, E. Tublin ning D. Shostakovitsh. Viiulil mängisid Maaja Allik, Maarja Helen Oserov, Hains Tooming, Liis Hallikäär, Juri Potstar, Tiina Mäe, Laur Ints, Valentina Vaab, Anna-Maria Rannmägi, Maris Viisma ja Ilja Magdik. Neid saatsid klaveril Lille Randma, Lea Leiten ja Maria Mikulits. Kontserdi tegi eriliseks õpilaste virtuoosne esitus ja klassikalise muusika erinevus tänapäeva muusikast. Kontsert oli väga kaunis ja koht, kus see toimus oli hubane. Saal oli üpris väike, kuid õnneks ei tekkinud ka puudust ruumist, sest rahvast oli üsna vähe. Tervet kontserti sai rahulikult nautida, sest segavaid faktoreid ei olnud ja tähelepanu võis keskendada ainult kaunile klassikalisele muusikale. Kontsert kestis ligi kaks tundi
Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Kirjastus Külim Drechsler, W. (toim.) 1997. Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus Hagopian, M. N. 2003. Reziimid, liikumised, ideoloogiad: võrdlev sissejuhatus poliitikateadusse, Tallinna: kirjastus Olion Jay, A. ja Lynn, J. 1999. "Jah, härra minister" ja "Jah, härra peaminister". Kirjastus Varrak Lane, J.-E. 1996. Avalik sektor. Kontseptsioonid, mudelid, lähenemisviisid. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Külim, Randma, T ja Annus, T 2000. Haldusreformi müüdid. Riigikogu Toimetised 2: 135-144. Koostaja: Mairit Kratovits, lektor Kuupäev: 04.05.2011
seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis võib isegi mitte avalduda nende inimeste lastel (seega esimeses järeltulijate põlvkonnas), kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni. Saue Gümnaasium Referaat Radioaktiivne ja ioniseeriv kiirgus. Kiirkond, keskond, tervis. Koostajad: Maret Mägi 12a Kristi Randma 12a Eveli Tori 12a Veebruar 2008.aasta
Päikeseenrgia Kadri Benrot Nele Konrad Katrin Lillemäe Raili Mõisama Kati Randma Laura Tumala Reelika Vihvelin Päikeseenegia · Taastuv ehk alternatiivenergia. · Saadakse päikesekiirguse energiast. · Põhiline kasutus: soojuse (sh. vesi) ja elektri tootmine. · Päikeseenergia kasutus jagatakse passiivseks ja aktiivseks. · Passiivse puhul ehitatakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikeseenegiat ja soojeneb iseenesest. · Aktiivse kasutamisel paigutatakse hoone katusele või
Iseseisev töö ,,Mis on kultuur" Kristi Randma Mis on kultuur? Minu arvates on kultuur teatud oskuslik käitumisviis, mis on omane ühes kultuurikontekstis elavatele inimestele, kes ei pea ilmtingimata olema samast rahvusest, vaid kes on mingi vajaliku aja selles keskkonnas viibinud ning omanud tahet sulanduda sellesse kultuuri. Lisaks, on kultuur minu arvates midagi sellist, mis ei pea omama seadusandlikku võimu vaid mis on n-ö kirjutamata reeglina kõikidele vastuvõetav ning omapärane.
usually used with car salesmen or with other sale fields. In very simplistic way pay-for performance means that one is getting paid relating how well he works. In a more complicated way it refers to instrument that encourages civil servants to rise their work quality and performance, it rewards best officials based on their contribution and effort. So it is kind of a tool to motivate officials to perform better and produce more qualitative work. (Randma-Liiv 2005) Compensating and motivating employees plays important role in governmental jobs- it helps to attract, motivate and retain qualified workers in the field. Success of pay-for performance tool has been discussed in many ways. Some researchers like Murphy and Cleveland (1995) support the success stories brining out examples why it is necessary, some like Ingraham (1993) are not that optimistic about it and draws attention on its negative effects
Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapten von Trapp), Laste osades olid Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu (Louisa), Maria Rander (Brigitta), Liisbet Rümmel (Marta), Vincent Paul (Kurt), Retti-Lota Ilmjärv (Gretl), mõni neist oli väga noor aga sai oma osaga usutavalt hakkama. Helisevas muusikalis esitati orkestri- ja vokaalmuusikat
Tallinna Tööstushariduskeskus Pehme Mööbel Referaat 403 SKA Juhendaja: Katri Randma 2014 Sissejuhatus Referaadis kirjutan pehmest mööblist ning selle stiilidest. Kirjeldan klassikalist ning kaasaegset stiili. Lisan juurde ka värvi mõjud inimestele. Erinevatel värvidel on erinevad mõjud, mis võivad aidata lõõgastuda või hoopis olla mõnele liiga ärritavad. Samuti on oluline mis on pehme mööbli sees. Kindlasti peab valima porolooni vastavalt mööbli eesmärgile. Lisaks toon polsterdamise näite, kuidas seda teha.
ja kui iga ministeerium tegeleb kitsa sihtrühmaga ning erinevate meetmete omavaheline sidusus ja koosvõime puudub või on lausa juhuslik, takistab see eesmärkide saavutamist. Seega tuleks appi võtta „Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele“ ning sealt vajadusel järele uurida, kuidas tõhustada kaasamist ja koostööd, et Eestis suureneks tõesti tööhõive ja et organisatsioonide vaheline koostöö reaalselt toimiks. (Randma, 2012) 1.3 Hariduse ja tööturu vahelised seosed Selleks, et üldse mõista, kui oluline on haridusinstitutsioonide ja tööturuga seotud organisatsioonide koostöö ja kaasamine, peab teadma hariduse ja tööturu vahelisi seoseid. Kõige elementaarsema taseme kohaselt saab defineerida hariduse ja tööturu vahelisi seoseid kui kolmeastmelist suhet: esmalt tuleb kindlaks määratleda hariduse tulemused, mis omakorda
JOHAN SEPP 64 ****** KRISTO MARTINSON 49 ***** ARNE VALDAS 44 **** ALEKSANDR LILLAK 60 ****** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ EIRIK PALLOTEDDER 57 ****** KAIMO M?E 57 ****** LEHOR LAMP 66 ******* IVARI RANDMA 65 ******* SILVER LIIVAK 54 ***** ANTTI L??NE 70 ******* MARVIN UNAPUU 56 ****** ERKKI SLG 59 ****** PRIIT PIIRSALU 56 ****** JANEK TASANE 71 ******* CAROLYN ALEKSEJEV 70 ******* EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------
Tallinna Tööstushariduskeskus Roland Randma Looduskaitse Eestis Referaat Tallinn 2014 Sisukord Looduskaitse ajalugu.............................................................................................. 3 Looduskaitseseadus............................................................................................... 3 Kaitstavad loodusobjektid...................................................................................... 4 Kaitsealad............................................................................................................... 4 Rahvuspargid.......................................................................................................... 4 Lahemaa rahvuspark........................................................................................... 4 Matsalu rahvuspark................................................................................................
Kasutatud kirjandus Bouckaert, G. (2009) “Public Sector Reform in Central and Eastern Europe”, Halduskultuur, 2009, vol 10, 94-106. Mäeltsemees, S. (2009) “Haldusreformi eeskujusid leiab naabrite juurest” Maaleht, 11. Juuni Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/haldusreformi- eeskujusid-leiab-naabrite-juurest.d?id=23970397 Peters G. B., Pierre J., Randma-Liiv T. (2011) ”Global Financial Crisis, Public Administration and Governance: Do New Problems Require New Solutions” Public Organization 8 review, vol 11, 13-27. Kättesaadav: http://www.springerlink.com/content/u6146x1kp4015203/ Sorensen J. R. (2002) “Avaliku teenuste osutamise efektiivsus” 261-282 Wright V. (2002) “Avalik haldus, reguleerimine, dereguleermine ja rereguleerimine” 283-302
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused .........................................................
ÜLDTEADMISED ETTEVÕTTE JA ORGANISATSIOONI ASUTAMINE Tiia Randma ETTEVÕTTE ASUTAMINE, RAHASTAMISE VÕIMALUSED Suur osa spordiorganisatsioone tegutseb mittetulundusühingutena. Kuigi erinevalt äriühingutest ei ole mittetu- lundusühingu peamiseks eesmärgiks rahaline kasumlikkus, on tegevuse planeerimisel ja juhtimisel kasulik järgi- da äriühingutes rakendatavaid metoodikaid. Eesmärgi saavutamise seisukohalt ei ole vahet, kas see on rahaliselt
Kindlasti tuleb läbi viia küsitlus erinevates maakondades, et saada võimalikult laialdane tulemus. Kui küsitleda niivõrd erineva taustaga leibkondi on suur tõenäosus, et joonistub välja laiaulatuslik vastus kodanike probleemidele ja, millele haldusreform võiks rõhku panna. 3.2 Andmete analüüs „Hea analüüsi tunnuseks on see, kui ei püüta teadmiste puudust varjata teooriate ja faktide esitamise taha. Segased kohad on alati efektiivsem esile tuua kui neid peita.“ ( Randma, 2002) Seega, et vältida uurimuse analüüsis tekkivaid arusaamatusi peab analüüs olema korrektne ja ühtselt mõistetav. Esimene samm oleks välja selgitada osapooled. Minu uurimisküsimusest lähtuvalt oleksid osapoolteks kodanikud, kelle elu oleks mõjutatud haldusreformist ja teine osapool oleks kohalik omavalitsus, eksperdid, organisatsioonid ja teenuse pakkujad. Teine samm oleks probleemi asetus. Antud uurimisküsimusest lähtuvalt tuleb valimist välja
Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Aleks Joa 154937HAAB Organisatsioon ja juhtimine I kodutöö Juhendaja: Tiina Randma-Liiv Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõiste organisatsioon.............................................................................................................4 2. Agora DC OÜ..........................................................................................................................5 3
(2006). Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduste Selts, Tallinn Vilkmaa, M., Hein, K. (2003). Bioloogia Gümnaasiumile I osa. Tartu: Eesti Loodusfoto Villa, I. (2010). Cardiovascular health-related nutrition, physical activity and fitness in Estonia. Tartu: Tartu University Press 23 Ööpik, V., Tõnise, T., Thomson, K., Männik, G., Raudsepp, L., Randma, T., Port, K., Nurmekivi, A., Loko, J., Jalak, R., Hannus, A. (2008). Spordi Üldained II tase. Trükk Sunprint Invest 24 LISAD Lisa 1. Küsimustik Tere! Minu nimi on Kelli Lepa ja ma olen Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11.A klassi õpilane. Koostan uurimustööd, mis annab ülevaate KSG gümnasistide teadmistest valkudest. Oleksin väga tänulik kui vastaksid ausalt minu küsitlusele
keskne randmeliiges 34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 35) Kesk- randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 36) Amfiartoos - Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. (kämblal) 37) Randma- kämblaliiges (II-V kämblaluu – randmeluu) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38) Pöidla randme-kämblaliiges Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised) 39) Kämbla-lüliliigesed On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges
psühholoogiateaduste magister meditsiiniteaduste kandidaat pedagoogikateaduste kandidaat Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Rahvusvahelise Ülikooli Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Audentes kolledz treeninguõpetuse instituut Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Eesti Olümpiakomitee Keskus Ants Nurmekivi Kristjan Port Tiia Randma pedagoogikateaduste kandidaat bioloogiateaduste kandidaat Eesti Kaubandus Tööstuskoda Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Tallinna Ülikooli kehakutuuriteadus- treeninguõpetuse instituut kond Lennart Raudsepp Gunnar Männik Kaivo Thomson liikumis ja sporditeaduste doktor Spordiarst pedagoogikateaduste kandidaat
Sirje Viilup Akad.tee 3-464 620 2700 Sirje Volmre Akad.tee 3-432 620 2704 Sulev Mäeltsemees Akad.tee 3-440 620 2654 Taimi Elenurm Akad.tee 3-333 515 0922 Tanel Kerikmäe Akad.tee 3-329 620 2430 Tarmo Kalvet Akad.tee 3-431 620 2660 Tiia Rüütmann Akad.tee 3-336 620 3255 Tiina Arumeel Akad.tee 3-468 620 2704 Tiina Parve Akad.tee 3-340 620 2647 Tiina Randma-Liiv Akad.tee 3-436 620 2670 Tiiu Kamdron Akad.tee 3-332 620 2656 Tuuli Möldre Akad.tee 3-339 620 2646 Ülle-Marike Papp Akad.tee 3-325 620 2663 Veiko Lember Akad.tee 3-438 620 2671 Velli Parts Akad.tee 3-336 620 2650 Viktor Viktorov Männiliiva tee i 620 2753 Viktoria Umborg Akad.tee 3-467 620 2702 Vladimir Stepanisin Männiliiva 7 620 2753 Wolfgang Drechsler Akad
Tegeleb planeerimise, kontrollimise ja strateegiate kujundamisega. 4) Riigikogu EL asjade komisjonil on Eesti parlamendis EL asjadega tegelemises otsustav ja koordineeriv roll. Komisjon annab seisukoha Vabariigi Valitsuse poolt esitatud Eesti positsioonidele (mandaadi) EL õigusaktide eelnõude kohta ja Eesti seisukohtadele ministrite nõukogu kohtumisteks (erandiks on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mille puhul neid funktsioone täidab väliskomisjon). Randma-Liivi kohaselt on Eestis tegu detsentraliseeritud koordineerimismehhanismiga, mille aluseks on tugevad ministeeriumid, mis vastutavad seaduste eest, ministeeriumite siseselt on palju konkreetsete küsimustega tegelevaid töögruppe. EL asju koordineerib nii Riigikantselei kui ka VM, seotud on ka VV ja Riigikogu (Riigikogu Euroopa Liidu alaline komisjon). 06/2004
1721 2325 Raid Jaak Pärnu 04:32:25 M21 2035 1809 Raid Kristjan Harju 04:54:54 M21 1113 1021 Raidma Alvar Tartu 04:01:40 M21 1075 542 Raidma Madis Harju 03:59:55 M21 1982 2053 Rajatalu Marek Tallinn 04:51:50 M21 1685 1322 Rammul Arto Tartu 04:30:15 M21 1763 2283 Rander Anti Tartu 04:35:06 M21 171 37 Randma Kristjan Tartu 03:08:19 M21 280 404 Randmaa Joel Tartu 03:17:13 M21 543 1074 Randver Kristian Harju 03:33:34 M21 896 1127 Rannala Renaldo Harju 03:51:03 M21 Oksana Perova 13.11.2009 49 18 Rannama Indrek Saaremaa 02:55:30 M21
Sirje Viilup Akad.tee 3-464 620 2700 Sirje Volmre Akad.tee 3-432 620 2704 Sulev Mäeltsemees Akad.tee 3-440 620 2654 Taimi Elenurm Akad.tee 3-333 515 0922 Tanel Kerikmäe Akad.tee 3-329 620 2430 Tarmo Kalvet Akad.tee 3-431 620 2660 Tiia Rüütmann Akad.tee 3-336 620 3255 Tiina Arumeel Akad.tee 3-468 620 2704 Tiina Parve Akad.tee 3-340 620 2647 Tiina Randma-Liiv Akad.tee 3-436 620 2670 Tiiu Kamdron Akad.tee 3-332 620 2656 Tuuli Möldre Akad.tee 3-339 620 2646 Ülle-Marike Papp Akad.tee 3-325 620 2663 Veiko Lember Akad.tee 3-438 620 2671 Velli Parts Akad.tee 3-336 620 2650 Viktor Viktorov Männiliiva tee i 620 2753 Viktoria Umborg Akad.tee 3-467 620 2702 Vladimir Stepanisin Männiliiva 7 620 2753 Wolfgang Drechsler Akad
annaabi.ee 
