Päevast annust mitte ületada! SC Johnson HÕBELÄIGE Koostis: · isopropanool 10% · stearüül merkaptan 1,7% · sünteetilised tensiidid 0,1% · lõhnaained · pH 7,5 Kasutamine: Kanda vahendit lapile ja seejärel hõbepinnale. Lasta natuke kuivada ja hõõruda puhta lapiga. Tulemuseks on puhas ja läikiv hõbepind! Raniberl R 150 1 kaetud tablett sisaldab 167 mg ranitidiinvesinikkloriidi. Abiained: · mikrokristalne tselluloos · kopovidoon · kolloidne veevaba ränidioksiid · magneesiumstearaat · hüpromelloos · polü [butüülmetakrülaat, (2-dimetüülaminatüül )- metakrülaat, metüülmetakrülaat ] (1:2:1 ) · titaandioksiid E 171 · kollane raudoksiid E172 · talk · makrogool 6000 Kasutatakse: Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks. Rafuksösofagiit. Zollinger- Ellisoni sündroom. Mr. Muscle Koostis: · <5% mitteioonseid pindaktiivseid aineid
Redutseerijate standardlahused: Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria: Titrant: I2+ KI ja Na2S2O3 Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, ...
Pestud vatt pressitasin algul sõrmede hiljem filtpaberi vahel kuivaks ning kuivatasin lõplikult termostaadis 60 C juures. Pärast kuivatamist uuritasin mõlema saadud nitrotselluloosvati lahustuvust ja põlemist ning määratasin leekpunkt. Lahustuvuse uurimiseks pannasin osa nitrotselluloosvatti kuiva katseklaasi ning lisasin 2ml etanooli ja dietüüleetri segu 1:3 . Nitrotselluloos esialgu pundub ning seejärel moodustub kolloidne lahus. Lahus valasin kuivale klaasplaadile, kus pärast lahusti aurustumist moodustub kile. Põlemise uurimiseks viiasin tiigeltangidega gaasipõleti leegile võimalikult lähedale kordamööda kolloidiumist tekkinud kilet nitrotselluloosvati kujul ja tavalist vatti ( tselluloosi ). Proovid süüdatakse ja jälgitakse põlemist. Tulemused protokollitasin. Soojuse toimel laguneb tselluloosi trinitraat järgmise reaktsiooni kohaselt: 2 C6H7O2(ONO2)3 6 CO2 + 6 CO + 4 H2O + 3 N2 + 3 H2 Lahend:
iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid- suurust mõjutavad tegurid Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused- Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete
aluspinna temperatuur langeb, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine). Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt meteoroloogilistes uurimistöödes. Pilved 12. millised on pilvede tekkimise põhjused? Pilved on samuti nagu udugi kolloidne süsteem, mis koosneb õhus hõljuvaist väikestest veepiiskadest, jääkristallidest või mõlemaist. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole udul ega pilvedel olulist erinevust. Udud kujunevad maapinna lähedal, pilved aga kõrgemal. 13. kirjelda pilvede rahvusvahelist klassifikatsiooni. I klass. Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel) 1) Kiudpilved- alus keskmiselt 7-10 km kõrgusel.
· Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. 3.3 Nõuded plastsetele määretele: · ei tohi kergesti vedelduda .(Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), st, et määrdes ei tohi olla
3 KÜTUSE KOOSTISOSAD Kütus koosneb: · Orgaaniline osa keerukad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja orgaanilise väävli ühendid · Mineraalosa savi, ränioksiid, karbonaadid, sulfaadid, sulfiidid, metallide ühendid jne. Looduslikus gaasis ei leidu. Tekitab tuhka. · Niiskus väline niiskus ehk mehaaniline niiskus (eraldub temperatuuril >20°C) ja sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte
türosiini radikaale. Sulfhüdrolüüsireaktsioon (tioolreaktsioon) Tõestab SH rühma olemasolu valkudes. Leeliselises keskkonnas ja Pb++ juuresolekul ning lahuse kuumutamisel tekib must/tumepruun sade kui valgu lahuses on SH ioone. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml Pb(CH3COO)2 O,5% lahust, millele lisasin tilgakaupa 20% NaOH lahust kuni sademe tekkmiseni. Lisasin 0,5ml munavalgu lahust ning keetsin vesivannil. Tekkis pruun kolloidne sade, mis näitab tsüstesiini sisaldust valgus. Järelikult sobib see reaktsioon tsüstediini määramiseks valgus. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, aga ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10 000. Seega kasutatakse TKÄ valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik
väikeses ruumis. Kolloidide klassifikatsioon Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne tus- vahukoor, majonees, kätekreem suspensioon kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S
Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhuga, teada koostisega. 66. Sademeosakeste suurus. Kolloid- ja kristalsed suspensioonid. Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 µm kolloidosake, >0,45 µm kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur, - reageerivate ainete kontsentratsioon, - reageerivate ainete kokkusegamise kiirus 67. Sademete moodustumise mehhanism. Ei ole päris selge tuumakeste moodustumine osakeste suurenemine Edasi sõltub, kumb on kiirem protsess:
väikeses ruumis. Kolloidide klassifikatsioon Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne tus- vahukoor, majonees, kätekreem suspensioon kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S
eraldub vedelal kujul. Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega (40-45% massist) ja kõrgema tugevusega (tema tugevus ulatub 7 päevase kivinemise järel 15...40 MPa.). [1] Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega. [5] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kuna loodusliku kahe veega (H2O) kipsi lahustuvus vees on umbes 4 korda madalam kui poole veega kipsil, hakkavad lahusest välja sadenema 2 kristallveega kipsi kristallide alged . Moodustub kolloidne geel, misjärel kipsitaigen tardub. Toimub kristallide kasvamine ja läbipõimumine, mille tulemusena kipsitaigen kivistub moodustades kipsikivi. Hüdratatsiooniprotsess on eksotermiline ehk vabaneb soojus. Tugevus saavutatakse umbes 40 minuti möödudes kristallisatsiooniprotsesside lõppemise tulemusena. 7.5 Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? Kipstoodete kuivatamisel suureneb kipsi tugevus. Kuivatatakse liigne ehk sidumata vesi kipstootest välja.
Järeldus: Positiivne katse tulemus näitas, et munavalgus esineb tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) on valke denatureeriv ja väljasadestav regent, kuid see ei sadesta peptiide, mille molekullmass on alla 10000. TKÄ-d saab asutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Töö käik: Valsin katseklaasi 1ml munavalgu lahust ja lisasin 2 tilka CCl3COOH lahust. Loksutasin ning selle tulemusena tekkis valge peen kolloidne sade. Järeldus: Kuna TKÄ toimel tekkis sade võib järeldada, et munavalgus sisaldub peptiide, mille molekulmass on üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Naturaalsete soolade (NaCl; (NH4)2SO4; MgSO4) kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja väljasadestumist, seda protsessi nimetatakse väljasoolastumiseks. Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/ -foobsus, laeng molekulmass jne.
Enne või pärast kuumutamist või samaaegselt kips jahvatatakse. Saadud mahumassiga 800-1000 pulber on sideaineks, mis kujutab endast valget või veidi hallikat värvi. Peale kipsi segamist veega CaSO 4 . 0,5 H 2 O+1,5 H 2 O=Ca SO 4 .2 H 2 O toimub tema tardumine ja kivistumine. [3] Saadakse uuesti kiptopelthüdraat, mis võrreldes pool hüdraadiga lahustub vees tunduvalt vähem. Saadud kolloidne mass muudab plastse kipstaigna pooltahkeks massiks. Protsessi kui sellist nimetatakse kipsi tardumiseks, mille juures eraldub soojust. Hiljem tekivad kipsi kristallid, mis kasvavad üksteisega kokku, tekitades tehiskivi. Võrreldes teiste sideainetega on kips väga kiire tardumisega. Kipsi taignale lisatakse 0,1-0,2% maalriliimilahust, et kipsi tardumist vaja aeglustada. Kivistumisel kips paisub 0,5-0,8% ja tänu sellele täidab täpselt vormid ja tiheneb. [3], [4]
tõestab [Cd(SO3)2]2 teket. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Alumiiniumi väga tuntud omadus siduda aluselises keskkonnas hüdroksiidioone ja moodustada komplekse: Al2(SO4)3+ 6NaOH2Al(OH)3 +3Na2SO4 (poolvärvitu valkjas kolloidne mass) Kui loksutada ja lisada edasi alust: Al(OH)3+NaOHNa[Al(OH)4] Koos kompleksi tekkega tõmbus lahus järkjärgult läbipaistvaks. 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. ZnSO4 +2 NaOHZn(OH)2+Na2SO4 (värvitu plögalik sade) Loksutades ja aluse edasisel lisamisel lahustub sade kompleksühendiks: Zn(OH)2+ 2NaOHNa2[Zn(OH)4]+H2O
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...
Lsosoomid on piekesed, mis toimivad rakusisestes seedimisprotsessides ja sisaldavad ohtrasti erinevaid aineid lagundavaid ensme. Tsentrioolid on silinderjad kehakesed tuuma lheduses, mis tagavad raku pooldumisel prilikkuseaine jagunemise ttarrakkude vahel. Golgi kompleks on piekeste ja torukeste ssteem tuuma lheduses, kus modifitseeritakse (tdeldakse) rakus snteesitavaid valkusid. Muude organellide lhikirjeldus on tekstis. ning moodustab htse terviku. Tstoplasma on rakusisene aine, kolloidne vedelik, milles paiknevad raku vikeorganid ehk organellid. Tuum on raku elutalitluse juhtimiskeskus, mis on mbritsetud kahekihilise tuumambrisega ning mis sisal- dab kromosoomidena organiseeritud prilikkuseainet kromatiini. Inimese kehas on rakke, millel on vga palju tuumi (vtlihaskiud), aga ka hoopis ilma tuumata rakke, mille tuntum nide on ertrotsdid. Endoplasmaatiline retiikulum on raku organell, mis kujutab endast membraansete
(loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. Polüsahhariidid - On kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast omavahel ühinenud monosahhariidide jääkidest, nt tselluloos, tärklis, kitiin. Tärklis - taimede polüsahhariid, koosneb glükoosijääkidest. Ei lahustu külmas vees, kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. On ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad. Tselluloos - eluslooduse enim levinud biopolümeer olles taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
Jämepihused >10-6 m Kolloidsüsteemid 10-9 ... 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 81. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! Tahke- tahke vaht, tahke emulsioon, värviline klaas (tahke sool). Vedel- vaht, emulsioon, suspensioon. Gaasiline- vedel aerosool, tahke aerosool. 82. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid? Lüofiilsed on (hüdrofiilsed) kõrgmolekulaarsete ühendite lahused, peamiselt suured orgaanilised molekulid, kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt, keskkond peab olema täpselt määratletud. Lüofoobsed (veekeskkonnas hüdrofoobsed) peamiselt anorgaanilised osakesed, interaktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub üldse, dispersioon ei moodustu spontaanselt, viskoossus ei muutu, süsteemid on püsivad tänu osakeste laengutele. 83. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas
Kolloidsüsteemid 10-9 ... 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 81. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! Tahke- tahke vaht, tahke emulsioon, värviline klaas (tahke sool). Vedel- vaht, emulsioon, suspensioon. Gaasiline- vedel aerosool, tahke aerosool. 82. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid? Lüofiilsed on (hüdrofiilsed) kõrgmolekulaarsete ühendite lahused, peamiselt suured orgaanilised molekulid, kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt, keskkond peab olema täpselt määratletud. Lüofoobsed (veekeskkonnas hüdrofoobsed) peamiselt anorgaanilised osakesed, interaktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub üldse, dispersioon ei moodustu spontaanselt, viskoossus ei muutu, süsteemid on püsivad tänu osakeste laengutele. 83. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused.
värvumise eest. Vähendatud aluselisuse/pH'ga piserdusvesi vähendab soovimatute silikaatide ja polüfenoolide ekstraktsiooni virde filtreerimisel Parandab pärmi flokuleerumist Soovitav kogus 50-150 mg/l [CO32-] Tõstab pH'd Viletsam tärklise lagundamine meskimisel Viletsam proteiinide lagundamine Polüfenoolide parem ekstraktsioon vilja kestadest Tumedam värv Robustsem mõrusus Madalam kolloidne stabiilsus Bikakbonaatide soovitav kogus: 0-50 mg/L- heledad õlle sordid 150.250 /L- merevaigu värviga õlle sordid 150-250 mg/L- tumedad sordid [Mg2+] Oluline mikroelement pruulimise vees Vajalik pärmile kofaktorina mõningate ensüümide tootmiseks Soovitav kogus < 30 mg/L Mg-soolad on lahustuvamad kui Ca-soolad Väiksem mõju virde pH'le ja maitsele
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI ...
Glükogeen - loomne biopolümeer. Koosneb 30 000 glükoosijäägist. On glükoosi lühiajaline reserv loomorganismis ja inimeses. Talletub maksas, lihastes, südames jt. organites, kus glükoosi vähesusel lagundatakse glükoosiks. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni, satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Tärklis - taimede polüsahhariid, koosneb glükoosijääkidest. Ei lahustu külmas vees, kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. On ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad. Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer olles taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei
Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Kvartsi sisaldavate kivimite murenemisel kivim peenendub ja enamik mineraale muutub ka keemiliselt. Kvarts, olleks keemiliselt tugev, e i allu keemilisele murenemisele ehk porsumisele ja läheb murendi koostisesse, olles tähtsaimaks mineraaliks suurema osa muldade mehhaanilises koostises. Seda kasut. mõõteriistade, kvartsklaasi jne valmistamiseks. Kvartsiliiv on tähtis tooraine klaasitööstuses. Opaal SiO2. aq on vettsisaldav kolloidne ränihapend. Vesi pole selleks keemiliselt seot. SiO2-ga, vaid esineb mineraalis absorbeeritult. Seetõttu kõigub vee sisaldus suurtes piirides. Enamasti esineb opaal tihedate amorfsete kogumikena, mis on kobara või purika kujulised. K 5-5,5, E 1,9-2,5. Puhas opaal on värvusetu, kuid lisandite mõjul enamasti kollane, pruun, roheline jms. Tekib peamiselt silikaatsete mineraalide keemilisel murenemisel. Aja jooksul moonudub opaal kaltsedoniks või kvartsiks. VI rühmkond.
100 °C Hüdraatniiskus Hüdraatniiskus kuulub kristallhüdraatide koosseisu ja esineb kütuse mineraalsetes lisandites kas silikaatidena, näiteks Al2O3 · 2SiO2 · 2H2O ja Fe2O3 · 2SiO2 · 2H2O, või sulfaatidena CaSO4 · 2H2O, MgSO4 · 2H2O. Hüdraatvee sisaldus moodustab ainult mõne protsendi kütuse üldisest niiskusesisaldusest; tuhasisalduse suurenedes suureneb ka hüdraatvee osakaal. Seotud ehk kolloidne ja adsorptsioonniiskus Kaevandatavad kütused on kapillaarpoorsed kolloidsed kehad. Niiskus on sel juhul seotud molekulidevaheliste jõududega ning see asub nii nende kehade pinnal kui ka mahus. Kapillaarniiskus Kaevandatavate kütuste poorne struktuur koosneb keerukast pragude, kanalite, tühimike süsteemist, milles kõik omavad erinevaid mõõtmeid mõnest nanomeetrist kuni millimeetri osadeni,neid õõnsusi nimetatakse poorideks
Kolloiddisperssete süsteemide tüübid Dispersne faas/ Dispersiooni keskkond/ Nimetus/ Näited Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool Vedelik/ Vedelik/ Emulsioon/ Piim, majonees, koor, kreemid, lakid Vedelik/ Tahke/ Tahke emulsioon/ Opaal, pärl Tahke/ Vedelik/ Sool, pasta, kolloidne suspensioon/ Au sool, hambapasta, savi, tsement, värvid Tahke/ Tahke/ Tahke suspensioon/ Värviline plastmass Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m Kolloidsüsteemid tekivad: *Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod)
Kolloiddisperssete süsteemide tüübid Dispersne faas/ Dispersiooni keskkond/ Nimetus/ Näited Vedelik/ Gaasiline/ Vedel aerosool/Udu, vedelad aerosoolid Tahke/ Gaasiline/ Tahke aerosool/ Suits, tolm Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool Vedelik/ Vedelik/ Emulsioon/ Piim, majonees, koor, kreemid, lakid Vedelik/ Tahke/ Tahke emulsioon/ Opaal, pärl Tahke/ Vedelik/ Sool, pasta, kolloidne suspensioon/ Au sool, hambapasta, savi, tsement, värvid Tahke/ Tahke/ Tahke suspensioon/ Värviline plastmass Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m Kolloidsüsteemid tekivad: *Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod)
- mao ja kaksteistsõrmisksoole haavandid, GERD, juhul kui H1 ei aita. Ravi efektiivsus- 8 nädalat. Uued- 4 nädalat. d) Mao limaskesta katvad ja kaitsvad ained (teised haavandtõve ravimid): - vähendavad pepsiini aktiivsust - suurendavad mao limaskesta kaitsevõimet - kaitsevad ise mao limaskesta HCl ja ensüümide seediva/söövitav toime eest Katvad ained on näiteks kolloidne vismut , mis kleepub haavandile, katavad selle kaitsekihiga - Bi-ühenditel on bakteritsiidne toime Helicobacter pylori suhtes - Haavand paraneb II .KÕHUPUHITUSE VASTASED PREPARAADID: Gaas esineb seedetraktis vahuna ja selle resorptsioon läbi limaskesta on takistatud. Lastel ka peensooles ja jämesooles. Täiskasvanutel- jämesooles.
kõrgusel on umbes 300 osakest ainult. Need on need osakesed, mille peale veeaur võiks hakata kondenseeruma. Kui need piisakesed on külmunud, siis nendele võib edasi sadestuda veeauru ja see võib kasvada päris suureks kristalliks. Pilvede kujunemise protsess on keeruline ja teadlased pole kõike välja uurinud (laboris on raske pilve tekitad aja pilve sisse ei saa minna koguaeg). Atmosfääris on kondensatsiooniproduktiks pilved ja udu. Maapinnal on hall, kaste, härmatis jne. Pilv on kolloidne süsteem õhushõljuvatest veepiisakesest ja jääkristallidest. Sageli räägime veepilvedes, segapilvedest ja jääpilvedest (osakesed on vedelad, segamini on jääkristallid ja veepiisad, jääkristallid). Peamiseks pilvede tekke põhjuseks on tõusvad õhuvoolud, nad tekivad tõusvates õhuvooludes. On ka erandeid, kus põhjuseks on õhumassi kiirguslik jahtumine. Pilve osakest hoiab üleval on osakese hõõrdumine õhu vastu ja temale mõjuvad
tüüpi monooosijääki. Inimtoidu põhipolüoosid (tärklis ja glükogeen) koosnevad glükoosijääkidest. ◦ Glükogeen on loomne biopolümeer ja koosneb 30 000 glükoosijäägist, mis on glükoosi lühiajaline reserv loomorganismis ja inimeses. Talletub maksas, lihastes, südames jt. organites. Protsess nimetatakse GLÜKOGENEES ◦ Tärklis - taimede polüsahhariid, koosneb glükoosijääkidest, mis ei lahustu külmas vees, kuid kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. Ta on ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. ◦ Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer, mis on taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Siia võib tuua ka kitiin, inuliin, agar-agar, dekstraan
FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ...
Mida näitab suhe P/O? Näitab, mitu ATP molekuli sünteesitakse iga ½O2 taandamisel H2O-ks, st ühe elektronpaari (2e-) ülekande käigus. Fotosüntees on süsivesikute süntees süsinikdioksiidist valguse energia arvel. 6 CO2 + 6 H2O ® C6H12O6 + 6 O2 KLOROPLASTIDE EHITUS: Tülakoidid volditud membraanidest koosnevad struktuurid. Tülakoidi luumen tülakoidvesiikulite siseruum Graan - kokku pakitud tülakoidvesiikulite kogum. Strooma struktuuride-väline kolloidne lahus FOTOSÜNTEES KAKS FAASI: Valgusreaktsioonid - rakud püüavad päikese valgus-energiat ja muundavad selle keemiliste sidemete energiaks: sünteesitakse ... NADPH kui redutseeija ATP kui energiakandja Vee lagunemisel vabaneb O2 Pimereaktsioonid e. süsiniku fikseerimise reaktsioonid - endergoonilised protsessid, kus CO2st sünteesitakse heksoose jt orgaanilisi molekule kasutades NADPH kui redutseerijat ATP kui energiakandjat
Seepide puhul tuleb meenutada veel kord difiilseid molekule. Difiilse molekuli struktuur: Polaarne rühm soodustab ühendi lahustumist vees. Mittepolaarse süsivesinikahela pindaktiivsus kasvab ahela pikkuse kasvuga. Sellega koos aga väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela pähiomaduseks on adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on Na(tahked),K(vedelad)-seebid. Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb
esinemisest nii loodus- kui tehiskeskkonnas ning mõjust insenerirajatistele ja ehitistele. Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne suspensioon tus- vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint kesk- seebivaht kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Süsteemides, kus on tegemist suurte õhukogustega, võivad aerosoolsed osakesed tekitada häireid.
N: NaCl vees. Mitte iga segu pole lahus. Lahust iseloomustab homogeensus ja lahustatud aine esinemine ioonidena, molekulidena või aatomitena. Segud, milles mõne komponendi osakesed on küll väikesed, kuid oluliselt suuremad molekulide mõõtmetest, moodustavad dispergeeritud süsteeme (kolloidsed süsteemid). Gaas vedelikus vaht N: vahukoor, seebivaht, Vedelik vedelikus emulsioon N: majonees, kätekreem, tahke aine vedelikus kolloidne suspensioon N: piim, värvid, tint. Lahusti on mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem (massi- või mahuprotsentides) ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral alati vesi. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1) lahusti molekulide polaarsusest; 2) lahustatava aine struktuurist. Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekulide omadused on sarnased (lähedased) lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH)
määrdesõlme pressitav. Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. Määrete liigitus Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad: 1) antifriktsioonmäärded; 2) kaitsemäärded; 3) tihendusmäärded. Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded:
määrdesõlme pressitav. Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. Määrete liigitus Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks ja neid on üle 100 nimetuse. Otstarbe järgi jagunevad nad: 1) antifriktsioonmäärded; 2) kaitsemäärded; 3) tihendusmäärded. Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded:
ja sisaldavad ohtrasti erinevaid aineid lagundavaid ensüüme. Tsentrioolid on silinderjad kehakesed tuuma läheduses, mis tagavad raku pooldumisel pärilikkuseaine jagunemise tütarrakkude vahel. Golgi kompleks on põiekeste ja torukeste süsteem tuuma läheduses, kus modifitseeritakse (töödeldakse) rakus sünteesitavaid valkusid. Muude organellide lühikirjeldus on tekstis. ning moodustab ühtse terviku. Tsütoplasma on rakusisene aine, kolloidne vedelik, Endoplasmaatilise milles paiknevad raku väikeorganid ehk organellid. Tuum on raku elutalitluse retiikulumi juhtimiskeskus, mis on ümbritsetud kahekihilise tuumaümbrisega ning mis sisal- peamine ülesanne dab kromosoomidena organiseeritud pärilikkuseainet kromatiini. Inimese kehas on korraldada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
