1 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Ajalugu......................................................................................................................................4 2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused..................................................................5 Tulemused kohtade järgi...........................................................................................................6 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................6 1.1 Mehed.......................................................................................................................6 1
Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iselo...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass SUUSATAMINE Referaad Mõisaküla aprill 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 2 Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis......................................................................... 3 Esmakordne suusatamine........................................................................................................ 3 Haigena harjutamine................................................................................................................ 3 Riietumine.............................................................................................................
Kehalise kasvatuse tasuline arvestus Uisustiili tehnikad Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes ...
Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasak...
Sõiduviisid: Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust, tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on saavutada ratsionaalse liigutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele. Eesmärgi saavutamiseks: Kasutada ainult kiirust soodustavaid liigutustegevuste elemente Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega. Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse ...
SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8 2
2. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusatamise positiivsed mõjud organismile 1. Sobib igas vanuses. 2. Tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist ja ainevahetust. 3. Koormab vähe liigeseid. 4. Ta on justkui kogu keha treening, tugevdades nii üla- , alajäsemeid kui ka siseelundid. 5. Vigastuste risk suusatamisel on madal. Suusatamise miinused 1. Nõutav varustuse hoolduse elementaaroskus. 2. Nõutav ka suusatehnika valdamine. 3
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka ...
Murdmaasuusatamise teoreetilise testtöö temaatika 1) Murdmaasuusatamise varustuse valik 2) Murdmaasuusatamise varustuse hoolduse põhimõtteid 3) Murdmaasuusatamise õpetamiseks vajalikud kohad – õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB ! Testtöös 3 küs...
Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume või mõne muu libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise samm...
Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4. Suusavarustus : suusad (suuskade pikkus), kepid (keppide pikkus) Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad
1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar. Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+pilliroog) Kose-Lükatile(800 m) ja Kallaveresse(300 m).
...............................................................3 Paaristõukeline sammuta sõiduviis............................................................................................. 3 VAHELDUVTÕUKELINE KAHESAMMULINE SÕIDUVIIS Sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. Üldjuhul peaks suusatamise õpetamist alustama just vahelduvtõukelisest kahesammulisest sõidustiilist, mitte selle lihtsuse pärast, vaid just seetõttu, et ta arendab dünaamilist tasakaalu ning aitab kujundada suusatamiseks vajalikke harjumusi. Esimese asjana tuleks selgeks saada korralik keha algasend. Pärast asendit tulevad kindlad aspektid mida tuleb jälgida: jalatõuge ühes vastasjala etteviimisega ning libisemine ühel suusal; rõhku tuleb panna ka ühel suusal libisemisele; tähtis on ka tasakaal.
4. Millises sõidustiilis peeti Otepää maailma karikaetapp ja millises sõidustiilis 41. Tartu maraton? 5. Meeste võitja Otepää maailmakarika etapil? Riik? Naiste võitja maailmakarika etapil Otepääl? Riik 6. Tartu maratoni võitnud meessuusataja oli...? 7. Tartu maratoni võitnud naissuusataja oli...? 8. Parim eestlane , meessuusataja Tartu maratonil oli...? 9. Kes juhib meestest suusatamise maailmakarikasarja? 10. Kes juhib hetkel naissuusatajate hulgas maailmakarika sarja? Allikad vastuste ja info saamiseks: internet, ajakirjandus, kirjanduslikud teabematerjalid (õpikud- ja erialakirjandus) Küsida raamatukogust.Näiteks: "Sport igaühele" Tallinn, "Eesti Raamat" 1983, ajalehed, ajakirjad.
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsu...
1926. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 3. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 4.7. veebruarini 1926 Soomes Lahtis. Kavas olid murdmaasuusatamise kaks meeste distantsi: 30 km ja 50 km. Samas on Lahti üks tuntumaid talispordikeskusi. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2011 murdmaasuusatamise MMi. Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud( soome keeles Salpausselän Kisat), mis kuuluvad suusatamise maailma karikasarja koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni otsusel võisteldi Lahti MK arvestuses ainult suusahüpetes ja kahevõistluses. Salpausselkä mängud peetakse veebruaris-märtsis.
Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel. Võistlusalasid Murdmaasuusatamine
Suusatamine 1. Mis on suusatamine? a) mäest laskumine uiskudega b) spordiala, mis koosneb ujumisest, laskesuusatamisest ja rattasõidust. c) traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel 2. Mida kasutatakse suusatmises tasakaalu hoidmiseks? a) suusakeppe b) suuski c) suusakeppe ja suuski 3. Kust on pärit vanim suusk? a) Hiinast b) Norrast c) Rootsist 4. Mis spordiala on suusatamine? a) harrastus- ja võistlusspordiala b) lõbuspordiala c) võistlusspordiala 5. See on kõige populaarsem ... spordiala. a) suveolümpiamängude b) taliolümpiamängude c) nii suve- kui ka taliolümpiamängude 6. Millised on suvised alternatiivid suusatamiseks? a) rullsuusatamine ja veesuusatamine b) rullsuusatamine c) surfamine 7. Populaarsemad sõidustiilid suusatamises: ...
paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas
Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil).1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teate...
Suusatamine Väga hea on suusatada kui väljas on 46-6 külmakraadi. Varustus *suusad - peavad olema peaaegu suusataja pikkused *saapad *sidemed/klambrid *kepid peavad olema peaaegu suusataja pikkused Määrimine vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,...
jalad saavad enda all kokku enne järgmist tõuget; suusa libisemise ajal peavad käed tagasi ette jõudma 7) Vahelduvtõukeline ühesammuline – nagu käärsammtõus, aga suusk viiakse libisemisse; ristkoordinatsioon Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele Laste suusaõppe omapära Lapsi õpetades tuleb arvestada nende vanuse ja eelnevate kogemustega. Laps peab ise tahtma suusatamist õppida mitte vanemate sunnil. Suusatunnid pole ainult suusatamise õpetamiseks vaid annavad kogemusi lume tunnetusest ja üldisest arengust. Lastel peab olema turvaline. Valida tulebõ ige koht õpetamiseks. Rakendada palju mängulist tegevust. Valdav osa harjutusi teha algul ilma suusakeppideta. 3. Suusatamise õppega seostuvad teemad Suuskade iseloomustus, valik Uisk- suusk lühem ja sirgem, keskkohti raske kokku suruda, naistel182cm -meestel 187cm; Klassika - suusk pikem, nina kaarjam ja jala all kõrgem kaar, keskkohti saab kokku
SUUSATAMINE AJALUGU 1.1. Kust on pärit vanim teadaolev suusk? Saksamaalt Hiinast Rootsist 1.2. Millal ja kus peeti esimesi murdmaasuusatamise võistlusi? 1767 Norra 1234 Aafrika 1912 Venemaa 1.3. Millal hakati pidama ametlike maailmameistrivõistlusi? 1925 1937 1853 1.4. Mis aastal peeti esimene avalik suusatamise võistlus? 1698 1843 1823 1.5. Kus ja millal toimusid esimesed taliolümpiamängud? 1932. a USA Lake Placid 1928. a Sveits Sankt Moritz 1924. a Prantsusmaa Chamonix 1.6. Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte? EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne
Suusatamine, suusatamise stiilid Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamise Stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga p...
..................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine
Iga algus on raske Eestis hakati suuremaid suusavõistlusi korraldama alles 1921.aastal. Ühtedeks esimesteks oli 20.jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused emajõel, mille kohta loeme Arnold Veimre-Veissi kirjapanekut "Eesti spordilehes"(1921, nr 5-6): "20.jaanuaril korraldas Tartu Kalevi selt Emajõel suusatamise võistlused. Võistlejaid oli tükki kümme, kõik oma inimesed. Võistluseks oli kaks maad: 1500 ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju
REFERAAT SUUSATAMINE 2010 Sõidustiilid KLASSIKALINE Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980ndate aastateni. Klassikalise stiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu , paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Ehk vahelduvtõukeline ja paaristõukeline sõiduviis. See sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud rajaga. UISUSTIIL ehk VABA Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tiheda lumekihi olemasolu ning laia rada. Võistlusalad Murdmaasuusatamine Laskesuusatamine Kahevõistlus Mäesuusatamine Suusahüpped Lumelauasõit Vigursuusatamine Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili. Klassikalise ja vabastiili sõ...
Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaas...
...........................................................................................................26 Tartu maraton.............................................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel
Tallinna Lilleküla Gümnaasium SUUSATAMINE Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Suusatamine....................................................................1 Murdmaasuusatamine.....................................................2 Mäesuusatamine.............................................................3 Laskesuusatamine...........................................................4 Suusahüpped...................................................................5 Kahevõistlus....................................................................6 Vigursuusatamine............................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................8 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusat...
.........................5 Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal................................................................................................................................8 Sissejuhatus Murdmaasuusatamine on üks suusatamise stiilidest. See on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980.aastani Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline
ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste spordialade harrastajatele. Pilt 1 Suusatajad 3 Tallinna Ülikool 1 Suusatamise positiivsed küljed ja terviseriskid 1.1 Suusatamise positiivsed küljed Suusatamine sobib igas vanuses; Ssuusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele; Suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid kui ka alajäsemeid; Suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis; Suusatamine on sobiv ala perespordiks (nt. vanaisa koos lapselapsega aega veetmas);
kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid,
Tähtis on meeles pidada, et liiga soojas riietuses suusatamine on raske ja ebameeldiv. NB! Puuvillasest materjalist suusariideid, mütse, kindaid ja sokke on soovitav vältida, kuna need koguvad endasse liigselt niiskust ja suurendavad külmetusohtu. 4. Suuskade hooldus ja määrimine Võistlusspordi tasemel on suuskade määrimine keeruline ja nõuab suuri kogemusi, teadmisi ja spetsiaalseid vahendeid. Tippspordis toimub sportlaste suuskade ettevalmistamine suletud uste taga. Igapäevase suusatamise jaoks on määrimine lihtne, sest määrded on poes kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad. Täpse määrimisalase õpetuse leiab kirjandusest. III kooliastme lõpuks peaksid õpilased ise oskama oma suusad suusatundideks ja vabal ajal suusatamiseks ette valmistada. Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik;
2. Vitsur: järgmine aasta saab olema raskem. Õige: Järgmine aasta tuleb praegusest raskem. Allikas: http://www.e24.ee/616644/vitsur-jargmine-aasta-saab-olema-raskem/ 3. Olen kindel, et Reinsalu saab olema tasakaalukas erakonnajuht. Õige: Olen kindel, et Reinsalust saab tasakaalukas erakonnajuht. Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-olen-kindel-et-reinsalu- saab-olema-tasakaalukas-erakonnajuht.d?id=63843116 4. Suusatamise MK Otepääl saab olema mõnusas talveilmas. Õige: Suusatamise MK Otepääl toimub mõnusas talveilmas. Allikas: http://ilm.delfi.ee/news/uudised/suusatamise-mk-otepaal-saab-olema- monusas-talveilmas.d?id=63804928 5. Võitja väljakuulutamise hetk saab olema pingeline. Õige: Võitja väljakuulutamise hetk on/tuleb pingeline. Allikas: http://www.gossip.ee/articles/14167-mairold-millert-gossip-ee-le-voitja- vaeljakuulutamise-hetk-saab-olema-pingeline
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud
...........4 1.3 Tõusuviisid.............................................................................4 1.4 Laskumisasendid......................................................................5 1.5 Pöörded.................................................................................6 1.6 Pidurdused..............................................................................6 1.7 Varustus.................................................................................7 2 SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED................................7 3 VIGURSUUSATAMINE....................................................................8 4 MÄESUUSATAMINE.......................................................................8 4.1 Mäesuusatamise ajalugu................................................................9 4.2 Võistlused.................................................................................9 4.3 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused..................
1972. aastast kuni elu lõpuni töötas Eesti Televisioonis, esialgu vanemtoimetajana, 1. juunist 1973 erinevate ametinimetuste all sporditoimetuse juhina. 3. aprillil 1972 käivitas Toomas Uba ETV-s nädala spordiprobleeme käsitleva saatesarja "Spordiprisma", mis oli järhepanu ekraanil 19. oktoobrini 1993. ETV spordi visiitkaardiks kujunenud saateid kogunes 1069. Toomas Uba juhtimisel toodi ETV ekraanile rahvusvahelised suurvõistused, esimeseks pääsukeseks suusatamise MM Falunis aastal 1974. Hoolitses selle eest, et Eestimaal toimunud võistlused vahendataks eeskujulikult teistele teleorganisatsioonidele ja ülemaailmsetesse spordiprogrammidesse. Korraldanud suurvõistluste tuleku ETV ekraanile, valgustas kohapealt neljasid suveolümpiamänge (Moskva 1980, Barcelona 1992, Atlanta 1996, Sydney 2000) ning seitsmeid taliolümpiamänge (Innsbruck 1976, Lake Placid 1980, Sarajevo 1984, Calgary 1988, Albertville 1992, Lillehammer 1994, Nagano 1998)
Keha raskuspunkti käetõukega koos madalamale viies tuleb kogu keha tõuget toetama ning seeläbi on võimalik toota oluliselt enam jõudu kui lihtsalt kätega tõugates. Vahldustõukeline kahesammuline sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. Üldjuhul peaks suusatamise õpetamist alustama just vahelduvtõukelisest kahesammulisest sõidustiilist, mitte selle lihtsuse pärast, vaid just seetõttu, et ta arendab dünaamilist tasakaalu ning aitab kujundada suusatamiseks vajalikke harjumusi. Esimese asjana tuleks selgeks saada korralik keha algasend. Pärast asendit tulevad kindlad aspektid mida tuleb jälgida: jalatõuge ühes vastasjala etteviimisega ning libisemine ühel suusal; rõhku tuleb panna ka ühel suusal libisemisele; tähtis on ka tasakaal.
Spordiringkondades kavandatakse arstide ja keemikute kaasabill skeeme, mille avastamiseks peavad dopinguuurijad olema lausa detektiivid. Näiteks kurvastas väga paljusid Salt Lake City olümpiamängude suured dopinguskandaalid, millesse kahjuks kaasati ka süütu eestlanna Kristina Smigun-Vähi. Sportlasele on alusetud süüdistused väga rängad ning mõjuvad nii psühholoogiale kui sooritusvõimele vägagi pärssivalt. Kristina ei suutnud end koguda, teine näide suusatamise vallast on Vincent Vittoz, keda süüdistati dopingu tarvitamises, kuid ometi suutis ta võita medaleid ning aidata Prantsusmaa teatemeeskonda vägagi edukalt Oberstorfi MM-il 2005.a. Näiteid on veelgi, Berliinis jätkuval kohtuprotsessil endise Ida-Saksamaa ujumistreenerite ja arstide üle tunnistas eksmaailmarekordiomanik Christiane Knacke- Sommer esimese sportlasena, kuidas steroidid muutsid hääle jämedamaks. Knacke-Sommer
............................................................3 2. Õige riietumine.................................................................................................................................4 3. Õige suusa valimine.........................................................................................................................5 4. Vigastused, mis võivad tekkida........................................................................................................6 5. Suusatamise stiilid............................................................................................................................7 6. Võistlusalad......................................................................................................................................8 Kasutatud materjali 1. Suusatamine Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust
27.01.2014 Algus kell 9.40, lõpp 9.55 Protokollis : Lota Aadla Võtsid osa: Lota Aadla, Martin Kork, Helen Birnbaum Puudus(id): (eesnimi ja perekonnanimi) PÄEVAKORD: 1.Mis on haridus toimkonna ülesanne ? 2. Uued mõtted 3. Emakeele päeva korraldamine. OTSUSTATI: 1.1. Ürituste korraldamine ei ole hardustoikonna ülesanne. Antud olukorras on emakeele päeva üritus. 1.2. Haridustoikonna tegevus peaks olema seotus õppetööga 2.1. Leida juurde uusi liikmeid 2.2. Suusatamise asemel võiks olla võimalus minna hoopis uisutama, paljud õpilased on avaldanud soovi minna hoopis uisutama, ning sellega seoses võiks toimuda kehalise kasvatuse tunnid paaris tundidena 3.1. Emakeele päeval teha viktoriin. Protokollija / läbiviija ( Lota Aadla)
1. Tõmba ring ümber õigele vastusele (vastustele) 1. Mis on suusatamine? a) liikumise viis lumel libiseva kattega pinnasel b) Edasi liikumine mis tahes pinnal c) kahe suusaga ja keppidega edasi liikumine 2. Kust pärinevad vanimad jäljed suusatamisest? a) Kiviajast b) Kaljujoonistelt c) Rauaajast 3. Kus on suusatamine kõige populaarsem? a) Suveolümpial b) Taliolümpial 4. Millised suusatamise liigid on olemas: a) Murdmaasuusatamine b) vigursuusatamine c) mäesuusatamine 5. Missuguseid sõidustiile eristatakse klassikalises suusatamises? a) diagonaal- või vahelduvsamm b) paaritõuked c) vabastiil 6. Missugust võtet kasutatakse uisu- ehk vabas stiilis? a) Paaristõukelist b) Käär- või mäkketõususammu c) Vahesammuga paaristõukeid 7. Mis aastal ja kus olümpial võitis Kristina Smigun-Vähi hõbemedali?
Suusatamine on väga paljudele üks vaba aja veetmise viise. Selle spordialaga võib tegeleda alates 3-4 aastaselt kuni kõrge eani. Rahvaspordialana ei eelda suusatamise kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega ka tehnilist meisterlikkust. Miks on suusatamine inimestele kasulik? · Sobiv talvise liikumisvajaduse rahuldamiseks. Talvel oleme tubase eluviisiga, suusatamine aga viib meid loodusesse, värske õhu kätte. · Suusatamine on vaheldusrikas spordiala nii tingimuste kui iseloomu poolest. · Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt.
5% 2. Pealtnägija / ETV / 208 000 / 16.2% 3. Võsareporter / Kanal2 / 198 000 / 15.5% 4. Aktuaalne Kaamera.Nädal / ETV / 181 000 / 14.2% 5. Mida toob aasta 2012? / Kanal2 / 177 000 / 13.8% 6. Rääkimata lugu / Kanal2 / 171 000 / 13.3% 7. Tujurikkuja* / ETV / 169 000 / 13.3% 8. Aktuaalne kaamera / ETV / 165 000 / 12.9% 9. ENSV / ETV / 158 000 / 12.3% 10. Viking Lotto aastaloos / Kanal2 / 156 000 / 12.2% 11, Reporter+ / Kanal2 / 155 000 / 12.1% 12. Mida teie arvate? / ETV / 146 000 / 11.5% 13. Suusatamise MK, Otepää M15 / ETV / 145 000 / 11.3% 14. Sport. Sport / ETV / 143 000 / 11.2% 15. Kuidas elada 100-aastaseks? / Kanal2 / 143 000 / 11.2% 16. Reporter / Kanal2 / 141 000 / 11.0% 17. Superämm / Kanal2 / 139 000 / 10.9% 18. Suusatamise MK, Otepää n,m sprint finaalid / ETV / 139 000 / 10.9% 19. Edekabel* / ETV / 136 000 / 10.7% 20. Mf Kormoranid / ETV / 131 000 / 10.3% Nagu näha, on üle poolte vaatajate eelstanud ikka ETV-d. Emaus saateid vaadatakse ETV-st või Kanal kahest.
Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku **** Riho Kullassepp oli üks neist ettevõtlikest, kes taasiseseisvunud Eestis kiiresti rikastus. Kuulduste järgi oli ta miljardär, kelle varanduse allikaks oli osav metalliäri, turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima. Nii otsustaski ta nüüd spordi kasuks. 1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel. Riho arvates oli vaja aga enamat: kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte. Tööalase stressi maandamiseks oli inimeste huvi sportimise ja sellega seotud ürituste vastu kiiresti suurenenud.
...........................................................12 5.3. Ühisstardiga kahevõistlus.......................................................................................................12 6. Vigursuusatamine...........................................................................................................................13 6.1. Ajalugu....................................................................................................................................13 7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis...............................................................................14 8. Eesti suusasportlased......................................................................................................................15 8.1. Eesti murdmaasuusatajaid.......................................................................................................15 8.2. Eesti mäesuusatajaid.........................................................................
Neid hinnatakse nende vastupidavuse, stiilsuse, mugavuse ja soojuse eest. See on täiuslik mugavuse ja moe harmoonia. Headuses veendumiseks räägin teile muljet avaldavast saabaste ajaloost. UGG Austraalia on populaarne stiil, mis on olnud inimestel üle kogu maailma juba ammustest aegadest. Esmakordselt hakati saapaid kasutama Polaarsetel aladel ja Hiinas, põllumajandus töötajad ja inimesed, kes töötasid niiskes kliimas. Hiljem hakati neid kasutama suusatamise spordialas. Nende tuntus hakkas kasvama Esimese - ja Teise maailmasõja tulemusena, neid kasutasid aviaatorid, kellel oli vaja hoida jalad soojas suurtel kõrgustel. Alates 1960. olid saapad populaarsed ka surfajate seas, kellel oli vaja hoida oma jalad soojas veest välja tulles. UGG saapaid esitleti esmakordselt Austraalias 1970 -tel kui algavat uut moodsat trendi saabaste maailmas. Tuleme tagasi tänapäeva.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
