Omadused: · Amfoteersus, · puhverdusvõime (H+ iooni sidumine), · denatureerumine, · madal difusiooni kiirus. Tarbimine: · denatureerumine e. ühindumine, · kalgendumine, · desagregatsioon, · lagunemine on pöördumatu · 5% toiduaine massist peab moodustama vesi. · Valgud lagunevad kergesti. Miks tõmbub lihasvalk kuum kokk? Vesi tuleb välja. Miks lisada soola keetmisel hiljem? Et vahtu vähem tekiks. KOLLAGEEN Selleks et liha pehmeneks peab 25-40% kollageenist lõhestuma. Kalavalgud. Kala kollageenikudede lagunemine algab 40oC juures ja lõpeb 75oC juures, pakitakse temp 65-75oC kala võib minna kuivaks(liiga suur temp). Piim. Piimavalk kaseiin esineb kaltsiumisoolana, mis hakkab lagunema happelises keskkonnas. Munavalk. ...munavalgud denatureeruvad. Pikaajalisel ... liituvad vesinikdioksiid(H2S) ja munas olev raud(Fe), tekib sinise värvusega ühend. H2S + Fe = FeS + H2
travelchinaguide.com/photo/7061/70616114908725.jpg Lokkis juus sirge juus Suled, sõrad, sarved, küüned, kabjad on valgulise koostisega (keratiin) http://www.dalmacijanews.com/Portals/0/images/2009-02/nokti-leeredmond.jpg Autori foto Autori foto http://www.mvol.co.uk/images/content/pet/eq_legcare_02.jpg http://blog.kingsoutdoorworld.com/wp-content/kevinreid502elk2.jpg Lisalugemiseks Kollageen on kõõluste peamine koostisosa, teeb naha vastupidavaks. Kollageeni fibrillid on organiseerunud vastavalt koe vajadustele. Naha sidekoes on nad punutud kokku nagu korvi moodustavad vitsad. Kollageeni fibrillide ruumilist organi- seeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Piltlikult öeldes nad "roomavad" üle kollageeni kiudude ning avaldavad neile mehaanilist toimet, pakkides neid kokku kihiks või moodustades suuremaid kiudusid.
1.Kirjelda denatureerimist. - molekulidevahelised sidemed katkevad ning valk kalgendub. see toimub rõhu, temperatuuri ja muude tegurite toel. 2. Valkudest koosnevad meie siseorganid, sooled, juuksed, küüned, nahk. Millisest valgust saab eelpool nimetatud organeid? - keratiin (juuksed, küüned), kollageen (nahk) 3. Kuidas saab juustust juukseid? - lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed 4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke. 5. Kust saab asendamatuid aminohappeid? - näitekeks piimas, juustus, munast ja lihast saab asendamatuid aminohappeid. 6. Mis vahe on globulaarsel ja fibrilliaarsel valgul? Millised keemilised erinevused neil on? -
Histoloogia ja embrüoloogia 7. loeng Sidekoe kiud Sidekoe kiud · 1 - Kollageensed kiud · 2 - Elastsed kiud · 3 - Retikulaarkiud Kollageensed kiud · Kollageenseid kiude moodustab valk kollageen. · Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja vähe venitatavad. · Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva jämedusega (1-12 µm) väätjad struktuurid · Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100 nm) ja neil on iseloomulik kindla perioodilisusega ristivöötsus Mikrofibrillid
Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke
Õ46 Marina zaharenko SIDEKUDE Referaat anatoomias Jühendaja: K.Murt Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude moodustab keha toese ja kaitseb organismi vigastuse eest. Siia kuuluvad luukude ja kõhrkude, millest koosneb skelett, ning mitmed muud koeliigid, mis kaitsevad ja toetavad elundeid. Sidekude esineb kogu kehas,ühendab teisi kudesid omavahel.Paljud sidekoe rakud tekitavad kollageen- ja elastiinkiude, mis annavad koele elastsuse ja tugevuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest
*Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat Avitaminoos - vitmaiinipuudusel tekkiv haiguslik seisundLuude tugevus Ca ja D, D piisavalt ei suuda
lamenevad ja päris ülemistes sarvkihi osades on õhukeste helveste sarnased. Aeg, mille jooksul rakk lahkub basaalkihist, jõuab naha pinnani ja deskvameerub nn. rakkude transiitaeg on 26-28 päeva. Terve naha korral on täielikult keratiniseerunud rakkude deskvamatsioon ja uute rakkude produktsioon basaalkihis omavahel tasakaalus. (Roosalu 2006: 241) 1.1 DERMA Derma põhiosa moodustab kollageen, peamiselt kollageen-III. Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk: 1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud
· EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude). Kollageen mood. sidekoe põhimassi. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud eelkõige varuainete kogumiseks, pehmendavad ka lööke. Seal talletatakse ka võõrained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillaarne sidekude tihedate paralleelsete kimpudena, mis moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, paindlikke tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna
Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid. Soole epiteelirakud imavad toitaineid. 2) Sidekoe nimetus tuleneb selle siduvast ja koondavast ülesandest. Tal on palju alaliike: 1) kohev sidekude (seob kudesid ja organeid) 2) fibrillaarne sidekude (moodustab kõõluseid) 3) rasvkude (on varuaineks, pehmendab lööke, rakud on rasvarikkad) 4) kõhrkude (elastne, moodustab tugistruktuure) 5) luukude (jäik, kollageen on immutatud kaltsiumi- ja fosforisooladega) 6) veri (kannab toitaineid, antikehi, hormoone, hapnikku) Rakud paiknevad hajusalt, palju vaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi. 3) Lihaskude on kahte liiki: 1) silelihaskude 2) vöötlihaskude Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, ei allu tahtele, tõmme on aeglane. Kude paikneb siseelundites, v.a süda.
· Moodustab võrgustiku dermises; tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine · Dermise olulisem osa, mis tagab rakkude varustatavuse toitainetega ja jääkainete transportimise; peamiseks koostisaineks on glükoproteiinid 2. Dermise rakud sidekoe, vere- ja rasvarakud 3. Dermise kiud: · Kollageenkiud · Elastiinkiud · Retikuliinkiud Kollageen tugivalk ja oluline valkaine sidekoes, liigestes, kõhredes ja luudes; on ehitusaineks ja elastsuse tagaja; kollageeni on moodustunud aminohapete ketist, selles on 19 aminohapet; kollageeni on mitut tüüpi (nahas esineb I ja III tüüpi kollageeni) Kollageenkiud sisaldavad fibrille, on võimelised muutma oma asendit Kollagenaas kollageeni lõhustav ensüüm Fibroplastrakud toodavad kollageenmolekule Elastiin kollageeni sarnane, leidub dermas, liigestes, kudedes;
·Valkude kokkupakkumise modelleerimine ·Irregulaarsused standardsetes struktuurides ·Helix capping (Asn, Gln) Valgud jaotatakse ajalooliselt globulaarseteks ja fiibervalkudeks Esialgne jaotus morfoloogia alusel Fiibervalgud domineerib 1 sekundaarstruktuur Fiibervalgud on tüüpiliselt vees lahustumatud kasutusel sidekudedes Näited: Kollageen, keratiin, siidi fibroiin Globulaarsed valgud vees lahustuvad. Enamus valke rakkudes. Heterogeense sekundaarstruktuuriga. Oluline tertsiaarstruktuur tuleneb ebareeglipärastest kõrvalahelate interaktsioonidest (interaktsioonid solvendiga, hüdrofoobne interaktsioon, ioonsed interaktsioonid, vesinikside ja kovalentsed sidemed) Fibrillaarsetele valkudele on iseloomulik osade aminohapete domineerimine
Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses. Kui loom tapetakse muutuvad lihas olevad sahhariidid piimhappeks CH3(OH)COOH, ph langeb 7.5'lt % 5.5%ni. Seega tuleb lasta lihal korralikult jahtuda,et lihaste kangestus mööduks ja liha maitseomadused oleksid paremad ja säilivusaeg pikem. Liha säilitamine
1. Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon. Ensüüme on vaja, sest ta paneb käima reaktsiooni kuna meie kehatemp on liiga madal, kuid ei osale selles. Valgud on ensüümid ehk starterid ehk katalüsaatorid. 2. Osad hormoonid on valgud. Osad valgud on lipiidid. 3. Retseptorid (miski mis tunneb miski ära, nt lukk ja võti), asub rakumembraanis 4. Ehituslik funktsioon. Tsütoskelett (rakuskelett), küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid (kude). 5. Liikumine. Näiteks lihase liikumine 6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna, piim) 7. Energia 8. Kahjustuste funktsioon. Albumiinid seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. Transport. Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin
muundumises. 2. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3
pidurdab allergilisi reaktsioone - kaalu alandav toime: o kiirendab ainevahetust ja rasva kasutamist, o soodustab lihaste kasvu Veiselihas olev rasv sisaldab 3,1-8,5 mg CLA/g rasva kohta Keedetud , töödeldud lihas selle hulk ei vähene, pigem suureneb Kui rasvunud hiirtele söödeti CLA 0,5% energiast, siis vähenes nendel keharasva hulk 60% ja keha mass 14%. Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv. väike Sidekude kollageen, elastiin, retikuliin Keskmisel 16 % liha koostisest Vähe rakke, palju rakkudevahelist ainet linnuliha < sealiha < veiseliha Vanemal loomal on sidekude tihedam kui noorel, rohkem on elastiini ja kollageenis on ristsedemete hulk suurem, kiud jämedam, laguneb raskesti, veesiduvus väike liha kõva ja tuim. Oleneb loomaliigist, seal pehmem, veisel kõvem. Sidekude muudab liha kõvaks kuid paremini seeduvaks
Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete kogumiseks, pehmendab lööke, talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselund ei suuda eritada), fibrillaarne sidekude( rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood
4. retseptorfunktsioon väliskeskkonna info edastamine raku sisse 5. regulatoorne 6. kaitse moodustuvad antikehad 7. liikumis lihaste võime kokku tõmbuda ja lõtvuda 8.energeetiline kui nälg siis hakkab keha valke kasutama energia saamiseks 9.varuaine Struktuur primaarne struktuur-aminohapete jada, insulin sekundaarne struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks ahelate voltimisel, ämblikuniit, looduslik siid, küünte ja juuste valgud tretsiaal struktuur- glookulid,fribiilid ,kollageen kvarternaarstruktuur- liituvad mitu erinevat valgumolekuli,hemoglobiin omadused denaturatsioon-kõrgemat järku struktuur laguneb madalamt järku struktuuriks renaturatsioon-valgud taastavad oma esialgse struktuuri lahustuvus-lahutavad vees, veri, piim, muna ja ei lahustu- juuksed ja küüned happer alused ja temp mõjutavad NUKLEIINHAPPED DNA-desoksüribonukleiinhape, pärandub ainult emaliinipidi, on mitokondrites ülesanded 1. geneetilise info säilitamine 2
Spiraal püsib koos vesiniksidemetega b. voldik rohkem väljavenitatud struktuuriga. Pigem siksakiline kui keerdunud. c. Juhuslik ahel ehk päsmas ebakorrapärane. Paindlikuma struktuuriga. 3) Tertsiaalne struktuur 3Dstruktuur. Esineb nii heeliksit, voldikut kui ka päsmast. a. Fibrillaarsed valgud Valgu ahelad on pikenenud, moodustavad kepikesi või kiude. kollageen, aktiin, müosiin b. Globulaarsed valgud kompaktsed sfäärilised või elliptilised molekulid. Transpordivalgud. 4) Kvaternaane struktuur valguahelate mittekovalentne seondumine. Aktomüosiin lihastes, kaseiinimitsellid piimas. Füüsikalised omadused Amfoteersed Omavad isoelektrilist punkti pH, mille juures valk on elektriliselt neutraalne. Peptiidid ja valgud hüdrolüüsuvad proteolüütilised ensüümid Veesidumisvõimega
kiud. Uueneb kudedest kõige kiiremini, nt täites haava paranemisel kahjustuskoha. Just kohev sidekude on kõigi meie organite ümber. (Ma tean, et see jutt sai veidi ebaloogiline, aga ma ise pole ka kindel, mida ma oma vihikus mõelnud olen; vast on parem kui mitte midagi.) Luukude: Tekib enamasti kõhrkoe luustumise teel. Vähe rakke (osteotsüüdid) ja rakuvaheaine (plink- ja käsnaine). Umbes 25% on vett. Kuivainest umbes 25% on orgaanika, millest 97% on kollageen, ülejäänu on mineraalained, millest peamine on hüdroksiapatiit. Luu pinnal on rohkelt ladestunud kaltsiumisooli. Mida luu sissepoole, seda vähem neid on (st ühe enam on käsnollust ja plinkollust). Käsnolluses toimub intensiivne ainevahetus ja verevahetus. Kristallidena paiknevad mineraalid vahetuvad pidevalt, seega kui kaltsiumi mõnda aega ei söö, tekib juba luuhõrenemine. Rasvkude: Palju suuri rakke ja vähe rakuvaheainet. Umbes 80% koest on rasv. Ülesanded:
HbCO karboksühemoglobiin (vingugaas + Hb). CO seostumine blokeerib O2 seostumise madalate kontsentratsioonide juures. MetHb methemoglobiin. Oksüdeeritud mittefunktsionaalne vorm (ei seo ega transporteeri O2), heemis on 3- valentne raud. MetHb suure koguse korral sureb org-m hapnikunälga. Kogust võivad tekitada sulfoonamiidid, anilinvärvid, nitroühendid, nitritid, endogeensed oksüdantid. MetHb teket takistavad vit C, glükoos. 4. Sidekoe valgud. Kollageen ja elastiin 4.1 Kollageenid annavad sidekoedele tugevust. Struktuur. primaarstruktuur antihelikaalsete aminohapete järjestus. (Gly, Pro, Hyp, Ala, Hyl). Iga kolmas jääk on Gly ja polüpeptiidahelad koosnevad valdavalt korduvblokist (Gly-X-Y)n, kus X Pro ja Y Hyp /Hyl. Jäägid on põhiAH-te derivaadid, tekkivad põhiAH-te ensümaatilisel reaktsioonidel. (Pro-Hyp; Lys-Hyl) Ensüümid vajavad: Cu - osaleb kollageeni ja elastiini formeerumisel koostöös vitamiin C-ga,
Biofunktsioonid. Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon. Inimesel on vaja ensüüme, mis paneks keemilised reaktsioonid käima. Valgud ongi need ensüümid ehk starterid ehk käivitab või kiirendab reaktsiooni. Bioregulatoorne funktsioon: Osad hormoonid on valgud. Osad hormoonid on lipiidid samuti. Retseptoorne funktsioon: rakumembraanis asub. (nt rakumembraani pinnaretseptorid). NT lukk ja võti. Ehituslik funktsioon: Tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid. Histoloogia – kude Kontraktsiooni kindlustamine: Keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks ( lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: nt piim. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiim kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat. Inimorganismis
salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsse vastu Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaator - Virgatsaine Närviimpulss - Närvirakkudes toimuv lühiajaline nõrk elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk Sidekude - hajuselt paiknev rakkude kude, ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud Kõhrkude - Elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude Luukude - Jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure Müofibrillid - Koosneb kordutavast struktuurielementidest, lihaskiudude sees Veri - Vedel sidekude. Koosneb punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest
Rasva võetakse sedasi, et toiduaine ujub rasvas. Rasv kuumutatakse 180 kraadini ja sellesse asetatakse või lastakse metallkorviga praetav toiduaine. Peale kuldkollase kooriku omandamist nõrutatakse toiduaine liigsest rasvast. Sedasi praetakse kartuleid (friikartuleid) köögivilju ja kalataignas, pirukaid. Liha ja kala kuumtöötlemisel toimuvad muudatused: 1. Väheneb liha ja kala kaal 2. Pehmenevad (kollageen muutub gluteeniks) 3. Muutub liha värvus (hemoglobiin laguneb) Taimsed toidud muutuvad kuumtöötlemisel: 1. Pehmeks 2. Tärklise kliisterdumine toiduaines leiduva veearvel (kartul) keeduveearvel tangained. 3. Köögiviljade värvus muutub (klorofüll, antotsüaniidid, karotinoidid eeterlikud õlid n. sibul)
Päevane vajadus % 10 30 60 Päevane vajadus grammides 60 - 110 150 -175 300 -350 II Milline sõna ei sobi valikusse. 1. Keemiline element lämmastik esineb: A) valkudes B) nukleiinhapetes C) aminohapetes D) DNAs E) lipiidides 2. Kõik loetletud molekulid on valgud: F) hemoglobiin G) ensüüm H) kollageen I) DNA J) antikeha 3. Kõiki neid esineb DNA ehituses: K) tümiin L) adeniin M) guaniin N) tsütosiin O) uratsiil 4. Nad kõik on süsivesikud: P) laktoos R) tselluloos S) hemoglobiin T) glükogeen U) tärklis 5. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 6
2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid 2) Ehituslik ülesanne, nt keratiin juuksed, küüned; kollageen kõhredes, luudes, pärisnahas; dentiin hambaluu 3) Kaitse ülesanne , nt antikehad, mürgid, okkad siilil 4) Transpordi ül, nt rakumembraani transportvalgud, 5) Liikusmise ülesanne, nt, lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin 7) Valgud on retseptoriteks, mis vahedavad infot raku ha keskkonna vahel, nt. RM-i retseptorvalgud 8) Energeetiline ül. Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas
Need on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Neil on kaitsefunktsioon. Karvad kaitsevad sooja ja külma eest ning küüned tugevdavad varvaste ja sõrmede otsi ning ka neil on kaitsefunktsioon (Nienstedt jt 2001 : 98, 99). 4 Pärisnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnahk ehk koorium (dermis või corium) asub epidermise all. Pärisnahk on peamiselt sidekude, milles on palju kollageen- ja elastseid kiude (Nienstedt jt 2001: 95). Pärisnahas eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakiht stratum papillare moodustab oma välispinnal tillukesi näsasid, mis asetsevad laialipillutatult või ridadena. Näsade read moodustavad harjaseid, mille kohal tõuseb epidermis kõrgemale, tekitades papillaarkurde. Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni. Epidermises veresooned puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud
(u. 10%valkudest). ENSÜÜMID e. biokatalüsaatorid -> kõik keemilised rekatsioonid rakus. Iga reaktsioonil oma ensüüm, sest ensüüm ja lähteaine peavad ruumiliselt sobima. ENSÜÜMIDE ÜL: 1.panevad väheaktiivsed orgaanilised ühendid regeerima tavalistel tingimustel. NT: glc+O2CO2+H2O 2.Kiirendavad reaktsioone. NT : tärklisamülaasglc 3.aeglustavad reaktsioone. NT: 2H2+O22H2O , nn paukgaasi reaktsioon Valkude jätk: 2. ehituslik ül. (u 90%) nt: keratiin-juuksed, küüned, suled Kollageen kõhred, kõõlused, luud. Dentiin-hammastes 3.Kaitse ül. Nt: antikehad, mürgid, okkad siilil 4. Transpordi ül. Nt: rakumembraani transpordivalgud, hemoglobin 5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7. valug on retseptoriteks vahendavad infot raku ja keskkonna vahel. Nt: rakumembraani retseptor 8.energeetiline ül. kasutatakse vähe. Erand : tibu arenemine munas . DNA desosküribonukleiinhape
Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu Insuliin-ensüüm, mida toodab pankreas e.kõhunääre juhul, kui vere glükoosisisaldus on kõrge. Kesknärvisüsteem-pea- ja seljaajus-informatsiooni töötlemine Koed-moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud (epiteel-, lihas-, närvi-, sidekude) Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal Kollageen-sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Lihaskude-kokkutõmbamine e.kontraktsioon(Silelihaskude, vöötlihaskude). Luukude-organismi tugifunktsioon Mälujälg-püsimällu salvestatud info Neoteenia-pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu omaduste säilitamine täiseas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Neuriit-e
inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni kihi, talletatakse kehavõõrad ained. *Fibrillaarne sidekude- rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudena, moodusutuvad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligimente-
Liha edasisel keetmisel lihaskiudude läbimõõt väheneb, sest valkude denatureerumise tagajärjel surutakse osa koevedelikku neist välja. Liha edasisel keetmisel 90C juures tihenevad lihaskoe valgud vähemal määral ning vett, sellega ka vees lahustuvaid ektraktiivaineid, surutakse vähem välja - liha jääb maitsvam ja mahlasem. Liha keetmisel väga pika aja jooksul ja kõrgel temperatuuril toimub valkude teistkordne denatureerumine ja liha seeditavus väheneb. Sidekoe valgud on kollageen, elastiin, retikuliin. Kulinaarse töötlemise seisukohalt olulisim valk on kollageen. sidekoe, seega ka kollageeni sisaldus erinevate loomade lihas ja ka eri vanuses loomade lihas on erinev. See on erinev isegi sama looma erinevates jaotustükkides. Temperatuuri tõusmisel hakkab kollageen vett siduma, selle kiud paisuvad, nende maht suureneb. Edasisel kuumutamisel muutub kollageen ühtlaseks homogeenseks massiks. Temperatuuri tõusmisel üle 65C kollageen hüdrolüüsub st
Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri
· Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel · Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed killed · Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Epiteelrakkude ülesanded: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu Sidekude: · Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet · Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. · Esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi Kohev sidekude o Täidab siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse Rasvkude o Rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad
21. Mis on retseptorvalgud ja mida nad teevad? Vastus: Retseptorvalgud edastavad infot, välisärritajaga kokkupuutes muudab oma kuju, retseptorvalkude abil suhtlevad kõik rakud omavahel ja väliskeskkonnaga. 22. Mis kaitseb võõraste organismide vastu ja kuidas? Vastus: Veres-antigeen e signaalmolekul(Antigeeniga kokku puutudes seondub antikeha sellega ning takistab sissetungija elutegevust) , verehüübimisfaktorid(kaitsevad madala ja kõrge temperatuuri eest), nahavalgud(Kollageen annab nahale elastsuse ja kaitseb seeläbi nahka vigastuste eest), albumiinid(Seovad raskemetalle ja alkaloide, kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 23. Mis põhineb valkude: aktiini ja müosiini tööl? Vastus: Lihasrakkude kokkutõmbumisvõime põhineb valkude aktiini ja müosiini tööl.
Liitvalkude prosteetilised rühmad- Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Katalüütiline- Ribonukleaas Regulatoorne- Insuliin Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin Reserv- Ovalbumiin, Kaseiin Kontraktsioon- Aktiin, Müosiin Kaitse- Immunoglobuliinid Adaptor e. Toes- AKAP-valgud Eksootilised funktsioonid- antifriisvalgud kalades 6. Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Slaidid 22-31. 7. Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seaotud lahustumatule vaigule. Liidetava
olekus ja sisaldab hulgaliselt polüsahharide (glükoosaminoglükaane GAG) ja valke (proteoglükaane) Kiud (valgulised) - Kollageeni kiud tugevad, painduvad, paralleelse asetusega, ei veni, organismis enamlevinud. - -Elastsed kiud (elastic fibers) hargnevad kiud, mis võimaldab venitada ja taastada kuju, väga elastsed. - -Retikulaarsed kiud Väikseimad, hargnenud kiud, mis on sarnased kollageenile Ekstratsellulaarne maatriks -Struktuursed valgud Kollageen, elastiin -Valk-Polüsahhariid kompleks -seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD
Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete ja retikulaarsete kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi haigus või mitte. Igas elukeskkonnas olgu siis päikselises, tuulises või külmas - on faktoreid, mis häirivad naha normaalset funktsioneerimist.
erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, raku õõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahele õhukese liimikihi, seob pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad. Liimid jagunevad 1. Looduslikud-kollageen, kaseiin ja albumiin liimid. 2. Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud. Kollageenliimid Kollageen on valk mis vees paindub ja lõhustub temp. 80-90kraadi tekitades glutiin on vees lahustuv liim aine. Kollageeni sisaldavad loomkehade sidekoed. Toormahl, kalanahk, kondid, sõrad, sarved. Olenevalt toormaterjal jagati kollageen liimid kolmeks: kondi-, naha- ja kalaliimiks. Täanapäeval kasutatakse kalalimi aint toiduainete tööstuses (zelatiini)
jäävad aurustunud lahuti mullid liimikihi alla ja ühendus ei tule tugev. Pöörduvaks teeb kõnealuse liimühenduse see, et hilisemal kokkupuutel samalaadse lahustiga hakkab liim punduma. Eriti on see märgatav vesilahustel põhinevate liimide puhul. Sageli on pöörduvad liimid ka temperatuuritundlikud. Vesilahustena kasutatakse peamiselt paberi- ja puiduliime, seal on polümeeriks mõni sahhariid (tärklis, dekstriin) või valk (kaseiin, kollageen). Tuntuim on PVA-liim ehk PolüVinüülAtsetaat. Orgaaniliste lahustitena kasutatakse liimides sageli atsetooni, etüületanaati, 1,2-dikloroetaani, benseeni (nt kummiliimis), tolueeni (nt polüstürooli ehk PS-liimides). *termoplastne polümeer: niitjate molekulidega korduvatest üksikosadest koosnevad ained, mis lähevad mõõdukal kuumutamisel üle vedelasse olekusse, jahtudes taastavad tahke oleku. Kleeplintide, plaastrite jms puhul jääb liim pikaks ajaks poolvedelaks, sest lahustina
NAHK Kaitseb keha välismõjude eest Laseb läbi natuke õhku ja vett Nahk peab püsima elastne ja painduv Nahal on väga keeruline struktuur Pakseim osa on pärisnahk - 2mm Koosneb valgukimpudest: - Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed
märkimisväärse kalorite kokkuhoiu. Enimkasutatavate paksendajate hulka kuuluv pektiin ehk E440 on looduslik aine, mida saadakse puuviljadest: tsitrusviljade värvunud kooreosa all olevast valkjast kihist või õunte koortest. Seega on pektiin taimset päritolu süsivesikulise olemusega tarretaja. Pektiini lisatakse toodetesse, et need paremini tarretuks. Tuntuim ja ka kodustes tingimustes kasutatav paksendaja želatiin on olemuselt loomne valk, mida saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel. Kollageen on naha, luude, kõõluste jt organite sidekoe võtmekomponendiks ning ülivajalik luude ja naha terviseks. Stabilisaatoreid kasutatakse vajaliku konsistentsi saamiseks ning säilitamiseks. Näiteks looduslik aine karrageen ehk E407 on eraldatud merevetikatest. Samuti on looduslik jaanileivapuujahu E410, mis on saadud jaanileivapuu kaunadest. Antioksüdante kasutatakse rasvarikaste toitude puhul, et kaitsta neid
Valkude ülesanded: · ensümaatiline ülesanne sülje ensüüm amülaas lõhustab sahhariide, maomahla ensüüm pepsiin valke, kõhunäärme ensüüm trüpsiin lõhustab valke ensüümid valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust · ehituslik ülesanne kõigis rakkudes valgud organellide ehituses, lisaks nt karvad, suled, kõõlused, lihased, kabjad, suled, sõrad... karvade koostises keratiin, nahas kollageen · transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis · retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust, kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist
· Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sidekudet on rohkem vanematel loomadel ja tööloomadel · Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas · Sidekude moodustab 9-14% loomaorganismist Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40% · Rasvasisaldus ja ladestumine loomaorganismis, samuti värvus, maitse, lõhn, sõltuvalt looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest · Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis · Suurem osa rasvast ladestub naha alla, kõhuõõnde ja lihaste vahel.
). Organismi sattunud e. eksogeensed kromofoorid (fotosensibiliseerivad ravimid ja keemilised ühendid). Erinevatel kromofooridel on spetsiifiline absorptsioonispekter, s.t. et erinevad valgustundlikud molekulid absorbeerivad eri lainepikkusi. Kui absorbeerunud energia kasutatakse ära fotokeemilisteks reaktsioonideks, muutub rakkude molekulide struktuur. Kõige kergemini kahjustavad DNA, RNA, mukopolüsahhariidid, elastin, kollageen ja lüsosoomid. Sirje Kaur ,,Naha Päikesekahjustused" http://www.nedug.ru/library/%D0%B7%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D1%80_%D0%B8_ %D1%81%D0%BE%D0%BB%D1%8F%D1%80%D0%B8%D0%B9/%D0%A3%D0%BB %D1%8C%D1%82%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D0%BE%D0%BB %D0%B5%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B5-%D0%B8%D0%B7%D0%BB %D1%83%D1%87%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5-%D0%B5%D0%B3%D0%BE- %D0%B4%D0%B5%D0%B9%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B8%D0%B5-%D0%BD %D0%B0#.WQtnz3klHDc http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/paike/ http://www
sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht. Transitoorne epiteel mitmekihiline, vooderdab neeruvaagnat, kusepõit, mees-ja naisureetra algosa. Rakukihtide arv varieerub, sõltuvalt organi seina väljavenitatusest. Mitmekihiline prismaatiline epiteel mitmekihiline epiteel, pealmise kihi rakud on prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras. Basaalmembraan koosneb basaalkihist(kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3 3.loeng A. Arend Rakukontaktid Rakke hoiavad koos: · Glükoproteiinid glükogaalüksis põhjustavad naaberrakkude kleepumist · Interdigitatsioonid Rakukontaktid tiheliidused, ankurliidused ja aukliidused Tiheliidus suleb tihedalt naaberrakkude vahelise ruumi, ka väikestele molekulidele, kuna peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt. Ankurliidus seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud.
Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine
Siiski tekid naha vigastamiselt kõigepealt sidekude, mis asendatakse hiljem epidermisega 9. Tugikudedele üldiseloomustus, ülesanded Moodustab eri elunditele tugistruktuure Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude algvormiks embrüonaalne sidekude Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud) 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded Kollageen- annavad koele tõmbetugevuse GAG- (glükoosaminoglükaanid) annavad rakkudevahelisele ainele geelja struktuuri, määravad rakkude vahele ainete liikumise Elastsed kiud- annavad koele elastuse, on väga venivad Retikulaarsed kiud- õrnad fibrillid 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude)
kimäär - erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus kloon - isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond kloonimine - DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine kohev sidekude - sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinad, elusolendis ja ühiskonnas ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad
43. Kus esineb sassiskiulist Naha võrkkiht sidekude? 44. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad 45. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jms 46. Kus esineb fibroosset (kiud) Lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm kõhrkude? 47. Mis annab luukoele elastsuse? Orgaanilised ained valgud, näiteks kollageen 48. Mis annab luukoele tugevuse? Anorgaanilised ained nagu kaltsiumi ja fosfori soolad 49. Millises luu osas toimub Punases luuüdis vereloome? 50. Nimeta rakkudevahelise põhiaine 1. Rakkudevaheline toiteallikas ja jääkproduktide lahustaja 2. On määrdeaine, et koed ei kleepuks ehk baasvedeliku 2 ülesannet! kokku st soodustab paralleelkiudude (kollageen/elastiin kiud) libisemist 51. Seleta lahti atroofia
kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sidekeo elastseid kiudusid moodustav valk o kontraktsioon lihaste kokkutõmbumine o kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum koos rakuvaheainega o kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude o leukotsüüt (valgelible) eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis, tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine
annaabi.ee 
