Liikumisaparaat 1. Luu kui organ. Luude, liigeste areng, ehitus, kasv, jaotus. Luu-keeruka ehit iseseisev org-lümbris,liigkõhr,lüdi.Sisal 50% H2O, 16% rasva, 12% teisi org.a, 22% anorg.a.Noorelt < org.a; vanadel < anorg.a.Kujult pikki(toru)-epifüüsid;mfüsaarplaat-ekõhr;meta;dia(luuüdi);lühikesi(käsn)- käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4. Roided ja rinna...
Mulle on väga soovitatud ujumine ning jalgrattasõit, sest raskus ei rõhu puusadele ning puusad on töös mõlema tegevuse puhul. 8 Prognoos ja ennetamine Prognoos : Haigus on invaliidistav, kuna liigeste kahjustus on pidevalt süvenev. Ennetamine : Reumatoidartriiti ei ole võimalik ennetada. 9 Kasutatud allikad http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/lasterad/pildid/liikumisaparaat- y7.jpg&imgrefurl=http://www.hot.ee/lasterad/liikumisaparaat- y.htm&usg=__Jaa- q97tJexOvNgPG1mZYZV9yUc=&h=692&w=919&sz=177&hl=et &start=5&um=1&itbs=1&tbnid=1s5ldo43RuZ6aM:&tbnh=111&tb nw=147&prev=/images%3Fq%3Dreumatoidartriit%26um %3D1%26hl%3Det%26sa%3DN%26rlz %3D1T4SUNC_enEE356EE356%26tbs%3Disch:1 http://teadus.err.ee/webimage8thumbshow?image_id=1196 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/archive/8/89/20 090726220658
Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest. Samuti sõltub rüht luustikust, lihaskonna toonusest ning emotsioonidest. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele. Korralik rüht hoiab meil kontrolli all ja kasu tervisele on ulatuslik. Meie luud ja liigesed püsivad õiges asendis ja tänu sellele töötavad õigesti ka lihased. See võib aidata vähendada liigesepindade ebanormaalset kulumist, mis võib põhjustada artriiti. Vähendab sidemete koormust, hoides selgroolülisid koos. See hoiab ära väsimuse, kuna lihaseid kasutatakse palju efektiivsemalt, lubades kehal tarbida vähem energiat
Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaanilis aspekte (tööprotsessis, spordis jne) Liigutustegevuse biomehaaniline analüüs: · Videokaamera · Kiirkaamera · Infrapunakaamera Inimese liikumisaparaadi üldiseloomustus · Inimese liikumisaparaadi moodustavad skelett ja skeletilihased · Skelett moodustab liikumisaparaadi pasiivse osa · Lihased moodustavad liikumisaparaadi aktiivse osa Liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem · Biomehaanikas käsitletakse liikumisaparaati lihtsustatud mudelina- biomehaanilise süsteemina, mille abil saab uurida keha mehaanilise liikumise nähtusi · Inimese liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem koosneb liigeste abil seonduvatest lülidest (kehaosadest), mis moodustavad kinemaatilisi paare ja ahelaid · Lülidele mõjuvad jõud (koormused) põhjustavad sõltuvalt tingimustest kas nende deformatsiooni ja/või liikumise
4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused.
· tavaliselt algab teismelises eas Kokkuvõte Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele. Kui paljud meist on üldse teadlikud, milline on hea rüht, ja püüdnud parandada oma kehahoidu kõndimisel või istumisel? Kui palju me hoolime ja huvitume sellest, et oleksime hea rühiga? Peale igat füüsilist koormust peab alati korralikult venitama. Kasutatud materjalid http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=18&article_id=311 http://www.naisteleht.ee/node/2813 http://www.fitness
Nii annavad lihased näiteks kehale ka vajaliku jäikuse, et loom saaks kasvõi seista. · Hobuse jäsemed on kuivad, lihased asetsevad põhiliselt keha piirkonnas. Jäsemete liigutamiseks kantakse lihaste jõud jäsemetele üle läbi pikkade sidekoeliste väätide, mida nimetatakse kõõlusteks. Eristatakse sirutajaid ja painutajaid. Et tagada vajalik suund kõõluste jõuvektoritele, kulgevad kõõlused sageli üle seesamluude.Mehhaanika seisukohalt on hobuse liikumisaparaat üks suhteliselt keeruline kompleks, mis tehniliste lahenduste poolest sarnaneb suuresti nukuteatri nukule. Kabi · Kabi on naha moodustis, mille ülesandeks on kaitsta mehhaaniliselt varba otsa. Tänu kapjadele on hobune võimeline kiiresti jooksma kõval pinnasel. · Kapja ümbritseb väljaspoolt sarvkabi.Sarvkabja sees asub sama kujuga nahkkabi. Nahkapja ühendab sarvakabjaga lamellkiht. Sarvsein kasvab
distaalne (kaugmine) — kaugemal seisev osa. Keha välispinna suhtes —välimine ehk eksternne ja sisemine ehk interne asend. 3. Organite ja kehaehituse printsiibid: Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline ehituslik üksus organismis. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus: Luude ehituses kehtib printsiip, et väikese materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud: pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks.
(sisemine). Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda. 8. Organi mõiste. Organite süsteemid Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme: 1) liikumisaparaat 2) seedeaparaat 3) hingamisaparaat 4) kuse-suguaparaat 5) närvisüsteem 6) meeleorganid 7) endokriinnäärmed 8) keha väliskate 9. Kompaktsed ja torujad organid Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga. Torujate organite struktuur on kihiline, enamiku torujate organite sein on kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur
Motoorsed kiud (ajust elundini): 1. Branhiomotoorsed (eve): vistseraalkaartest arenenud vöötlihastesse 5 2. Parasümpaatilised (üve): (siseelundite, soonte) silelihaskiududele ja näärmetele. Pregangl kiud algavad tuumast, postganglionaarsed ganglionist. Sensoorsed kiud (elundist ajusse): 1. Vistserosensoorsed (üva): siseelundid ja sooned 2. Maitsmiskiud (eva): maitsmispapillid 3. Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal) üsa, üva, eva, eve, üve IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus
häired,toitumishäired.22. Inaktiivsuse mõju tervisele. Hüpokineesia on liikumisvaegus-liikumise vähesus. Inaktiivsetel lastel ei kujune normaalne luustik ega arene lihased ja lihasjõud, nende kardiorespiratoorne võimekus on väike. Ei arene kehalised võimed, suureneb rasvkoe hulk, lapsed on kurvameelsed ja stressis ning nende õppeedukus ei ole ka kõige parem. Liikumisvaegus kahjustab eelkõige järgmisi süsteeme:*süda ja vereringe, *aktiivne ja passiivne tugi-liikumisaparaat,*ainevahetus*hormoonsüsteemid, *vegetatiivne närvisüsteem, *KNS (koordinatsioonihäired). 23. Uimastite ja narkootikumide definitsioon:Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim. psühhoaktiivseteks aineteks e. uimastiteks. Psühhoaktiivseid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud, nim. narkootikumideks. Uimastiks võivad olla ained, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse (narkootikumid,
Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber Poegimisjärgne: excess NSC's / inadeq efv fiber 21. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest.
libedikus, libedik paisub – inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: ○ Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber ○ Poegimisjärgne: excess NSC’s / inadeq efv fiber 22. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik – levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest.
See printsiip võimaldab kasutada infot ja seaduspärasusi, mis on kogutud asjade ja loomade kohta, füüsikat, mehhaanikat, keemiat jt teisi teadusi ka inimese puhul. Näiteks põhjustavad suuremad mehhaanilised koormused nii eluta kui elusas looduses rohkem häireid kui väiksemad. Järelikult on suuremaid staatilisi ja dünaamilisi koormusi otstarbekas vähendada ka inimesel, mitte vastupidi. Teine näida: liigutuste ratsionaliseerimisel tuleb arvestada, et inimese tugi-liikumisaparaat allub kõigile mehhaanika seadustele. Sellise lihtsustatud lähenemisviisi puhul võib eksida, kuid paremaid teid inimkonna mitmekülgsete teadmiste kasutamiseks ergonoomikas pole. Ergosüsteemide konstrueerimise, modelleerimise ja hindamise puhul peab ergonomist jälgima, kas kõiki süsteemi olulisi osi on kirjeldatud. Ettevõtetes peab kirjeldama seadmeid, töötingimusi ja tehnoloogiat. Nende leidmiseks sobivad spetsiaalsed küsimustikud. 8. Ergonoomika ajakirjad
rohkem energiat soojuseks. Lapse puhul eraldub 1 m 2 kehapindala kohta umbes Lapsed kannavad 400 ml higi võrreldes täiskasvanu u 1 liitriga. Kuna füüsilisel tööl tagab higista- peale suurema mine 80% keha normaalse temperatuuri säilitamiseks vajalikust jahutamisest, mahajahtumise kannavad lapsed peale suurema mahajahtumise ohu ka suuremat ülekuumene- ohu ka suuremat mise riski. ülekuumenemise riski TUGI- JA LIIKUMISAPARAAT Suurem keha avaldab läbi massi ja kangisüsteemide suuremat koormust tugi- ja liikumissüsteemi nn passiivsele osale ehk luudele, liigestele ja kõõlustele. Kuna laste luustiku luustumine on pooleli ja luud on kergemini deformeeruvad, on suu- rekasvulised lapsed seoses koormuste kasvuga kõrgema riski kandjad. Tugevad
annaabi.ee 
