Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA
Endoplasmaatiline retiikulum ER e. tsütoplasmavõrgustik · Organell; · Kõigis eukarüootsetes(päristuumsetes) rakkudes. · Jaguneb kolmeks : siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks. Struktuur · ER-i moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. · Koos moodustavad võrgustiku. · Paiknevad ribosoomid Karedapinnaline ER (muudavadki karedaks), mis osalevad valgusünteesil. · Lisaks : ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline ER · Koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis · Enne ,kui valgud jõuavad ER-ist sihtpunkti, neid muudetakse. · Muutused jagunevad neljaks. Gol...
hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskoe tüüpi 1) silelihaskude- ristivöötsus puudub 2) skeletilihaskude - ristivöötsusega, tahtele alluv 3) südamelihaskude- ristivöötsusega, tahtele allumatu · Paralleelsed terminid tsütoplasma = sarkoplasma plasmalemm = sarkolemm endoplasmaatiline retiikulum = sarkoplasmaatiline retiikulum Kolme tüüpi lihaste histoloogiline ehitus pikilõige Silelihaskude Skeletilihaskude Südamelihaskude ristilõige Skeletilihaskude · Struktuurseteks ühikuteks on vöötlihaskiud, mis on pikad paeljad mitmetuumalised moodustised - sümplastid · Lihast ümbritseb sidekoe kiht, epimüüsium;viimane tungib lihasesse ümbritsedes lihaskimpe perimüüsiumina; viimane omakorda ümbritseb igat üksikut
Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüsteem
Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terve valk), mis koosneb aminohapetest, mis ei lahustu vees, pannakse membraani sisse. Sel korral tekib staabiilne olukord ja valgu hoidmiseks membraani sees ei ole vaja kuulutada energiaat. Kahe kõrval asuvate valkude vahel toimub ainete liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi. Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatilise retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatkse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstik. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem
molekulide voolu rakust välja ja raku sisse 24. Kirjelda rakumembraani ehitust. · Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 25. Miks rakumembraan oluline on? · See kaitseb rakku 26. Mis on pasiivne ja aktiivne transport? · Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani milleks vajatakse täiendavat energiat · Passiivne transport- selle käigus liiguvad rakku ained läbi eriliste valgukanalite ning protsess ei vaja lisaenergiat 27. Mis on endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasmavõrgustik? · rakusisene ainete liikumine 28. Mis tähtsus on tsütoplasmavõrgustikul? · Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene transport · karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 29. Millised on erinevad tsütoplasmavõrgustikud? · siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum · karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum 30. Kus moodustuvad uued ribosoomid? · Ribosoomid moodustuvad raku tuumakeses 31. Miks on ribosoomid tähtsad
TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin
Kurrud moodustavad harjakesi, nende vahel maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid. Karedapinnaline Valkude süntees ribosoomides, Kare endoplasmaatiline tsütoplasmavõrgustik sünteesitud valkude kogumine retiikulum(rER) on ja transport. membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. Tsütoplasmavõrgustikule on kinnitunud ribosoomid, muutes
Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustik endoplasmaatiline retiikulum . Tsütoplasmas olev membraansete kanalite , põiekeste ja tsisternikeste süsteem , mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine . Tuumavälismembraan ja tsütoplasmavõrgustik on alati seotud . Tsütoplasmavõrgustikud : · Siledapinnaline · Karedapinnaline Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded : · Siledapinnalises toimub varusüsivesikute glükogeeni süntees .Lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt. steroidhormoonide süntees.
· Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett Raku tuum Raku geneetilise info säilitamise koht. · Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Ribosoomid · Koosnevad RNA-st ja valgust · Viivad läbi valgusünteesi
organoididel on rakus täita mingi kindel ülesanne. Tuum kontrollib raku kuju, suurust ja talitlusi, ta sisaldab ka pärilikkuseainet. Rakku ümbritseb õhuke kest - plasmamembraan, mis koosneb valkudest ja lipiididest (rasvad, õlid, vahad ja teised taolised ained). Plasmamembraan talitleb filtrina, mis ühtesid aineid laseb läbi, teistel aga takistab rakku sisenemist. Raku sees on keerukas membraanidest ümbritsetud kanalikeste süsteem - tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum, mis talitleb filtrina ja transpordivahendina ainete liikumisel tsütoplasmas. Teine membraanidest koosnev kompleks on Golgi aparaat, milles toimub mitmesuguste ainete kogumine ja rakust eemaldamine. Mis on taimerakkudes teisiti? Taimerakkudes on mõningaid koostisosi, mis loomsetes rakkudes puuduvad. Kõige paremini on taimses rakus vaadeldav rakukest, mis koosneb kihilisest tselluloosist ja ümbritseb väljastpoolt rakumembraani
Golgi aparaadis toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine (ühendid süsivesikutega - glükoproteiinid) ja `sorteerimine` suunamiseks kas raku tipmise osa plasmamembraani (sekretoorsed proteiinid), külgosa plasmamembraani, endosoomidesse või lüsosoomidesse, tipmise osa tsütoplasmasse. 4. Ribosoomid nendes toimub proteiini süntees. Paiknevad kas vabalt tsütoplasmas või endoplasmaatilisel retiikulumil. 5. Endoplasmaatiline retiikulum Võib esineda sileda ja karedana. Koosneb torukestest, vakuoolidest ja tsisternidest. Kare Granulaarne e kare (rER), kus sünteesitakse valke 4 5 Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides jääkainete lõhustamine
kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsosoomidlagundavad rakus võõrkehi, lagunenud rakuorganelle 6) Elusa raku tundemärgid paljunemine, ärrituvus(reageerimine ärritustele), ainevahetus, liikumisvõime
madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, jääkainete eritumiskoht Tsütoplasmavõrgustik: ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER), toimub rakusisene ainete liikumine Ribosoomid: valgussüntees Golgi kompleks: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosüümid: rakusisene seedimine Mitokonder: kindlustab hingamise raku tasandil Tsütoskelett: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Taimerakk Rakukest: hoiab kuju, kaitseb ja ainevahetus Vakuool: vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu Plastiidid: leukoplast, kloroplast ja kromoplast Kloroplast: fotosüntees
0,1-0,3 m. Suurim hulkrakne: Munarakud- munarebu. Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk.(protistid, taime-seene, loomariik). *Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga.
amüloplastid ladestavad tärklist kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse - mitokondrid toimub rakusisene hingamine, energia salvestumine - vakuoolid täidavad eritusfunktsiooni, ainete lagundamine, toitainete säilitamine - tuum juhib raku tegevust - endoplasmaatiline retiikulum valkude ja lipiidide süntees. Siin asuvad valkude sünteesiks vajalikud ribosoomid. - Golgi kompleks talitleb valkude modifitseerija ja transportijana. heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonist. autotroof organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida kehavälise energiaallika kaasabil.
orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääkainete eritumiskohaks. *Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum e ER. *Tsütoplasmas olev membraansete kanalikeste põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine. *Seotud ainedvahetuslike protsessidega. *Tuuma välismembraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. *Siledapinnaline ER 1)Varusüsivesikute (glükogeeni) süntees 2)Lipiidide süntees 3)Bioaktiivsete ainete süntees 4)Ca2+ ioonid depoo lihasrakudes *Karedapinnaline ER 1) Kanalitel ribosoomid 2)Valkude süntees =>polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud
hüpoteese lihaskontraktsiooni mehhanismi kohta on aegade jooksul esitatud palju. A. Studitsky (1979) on esitanud lihaskontraktsiooni membraaniteooria. Selle kohaselt on elussüsteemide liigutuslikuks aluseks membraansed moodustised alates kontraktiilsetest põiekestest, mis kindlustavad lihtsamaid liigutsi taimedel ja ainuraksetel organismidel (pulseerivad vakuoolid) ning lõpetades keerukate membraansete aparaatidega vöötlihase sarkomeerides (sarkoplasmaatiline retiikulum ja T-süsteem). Kasutatud kirjandus: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/44222/Kristiina_Laur2014.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/Sliding_filament_theory http://iate.europa.eu/FindTermsByOtherLanguage.do? lilId=1315185&langId=s&typeOfSearch=&display=all
7. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. 8. Inimese rakkudest on oma põhifunktsiooni täitmisel ilma tuumata punased verelibled. 9. Rakkude tööd ja ehitust juhib rakutuum, sest siin asuvad kromosoomid. 10. Nukleosoomsed fibrillid koosnevad DNA ja histoonide molekulidest koosnevatest osakestest. 11. Membraanide koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. 12. Ainete aktiivses transpordis peavad osalema transportvalgud. 13. Endoplasmaatiline retiikulum täidab kahte ülesannet: a) ainevahetuslikud protsessid b) ainete rakusisene liikumine 14. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikest, põiekestest, kanalikestest. 15. Golgi kompleks täidab järgmisi ülesandeid valkude ümbertöötlemine, valkude pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ja taimedes rakukesta moodustamine 16. Mitokondrites toimub raku varustamine energiaga. 17
· Reguleerib rakus toimuvaid Protsesse. Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju. Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine ja energiavahetus. a)Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline maatriks harjakesed ehk kristad Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid
omakorda moodustavad lihasraku skeleti. · Vibur tsütoskeleti osa, viburid on kõigi loomade permidel ja paljudel ainuraksetel. Tsentrosoom · On tuuma juures, puudub taimerakkudes · Loomarakkudes · Koosneb kahest tsentrioolist, mille ehitusmaterjaliks on mikrotuublid. · Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbuvad raku jagunemisel ajal kromosoome lahku. Endoplasmaatiline retiikulum (ER) · Organell mis esineb kõigis eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes · Jaguneb kolmeks: siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks · Struktuur moodustavad ühekordse membraaringa ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Koos moodustavad võrgustiku. Endosoomid ja lüsosoomid. Sütoplasmavõrgustik · Karedapinnaline ER paiknevad ribosoomid, mis osalevad valgussünteesil.
2)Aktiivne: kasutatakse ATP energiat, valguliste kandjate abil. 3) Tsütoplasma Koostis: H2O 60-90%; Anorgaanilised ja orgaanilised ained; Pigmendid, regulaatorained, gaasid. 4) Raku struktuurid Struktuur Ehitus Ülesanded Tsütoplasma võrgustik Ainete liikumine (summutaja) Üleval kare all sile Endoplasmaatiline retiikulum (ER) Ainete süntees Aine kogumine, sorteerimine ja pakkimine. Pakitakse: 1)varuaine tilgad Golgi kompleks (summutaja otsas põieke) 2)primaarne lüsosoom.
· Säilitab rakukuju · Välistab tsütoplasma laialivalgumise · Membraani välispinnal olevad retseptorid kannavad üle informatsiooni raku sisemusse · Läbi membraani toimub raku toitumine: a) difusiooni teel gaasiliste aineosakeste liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama kontsentratsiooniga keskkonda b) osmoon vedeliku liikumine tasakaalustumise eesmärgil. 5) Tsütoplasma võrgustik: · Ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) toimub rakusisene ainete liikumine. Toetub tuumale. Siledapinnaline ER: o Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen) · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnaline ER o Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees.
SÜSTEMAATILINE OSA Sinivetikad. Kuuluvad fülogeneetiliselt: (x) gram - eubakterite hulka; () gram + eubakterite hulka; () purpurbakterite hulka; () arhebakterite hulka; () rohevetikate hulka; () glaukofüütide hulka; () primitiivsete prümnesiofüütide hulka Sinivetikad on eluvormilt: () amööbed; () monaadsed; (x) kokkoidsed; (x) niitjad; (x) koloonialised; () sifonaalsed; () sifonokladiaalsed Sinivetikatel puuduvad: (x) mitokondrid; (x) golgi aparaat; (x) tuum; (x) endoplasmaatiline retiikulum; () ribosoomid; () DNA; () RNA; (x) vibur; () gaasivakuoolid; () varuained; () klorofüll Pigmentidest esinevad klorofül: (x) a; () b; () c; (x) fükotsüniin; (x) allofütsüniin; (x) fükoerütriin; () peridiniin; () florideetäklis; () krüolaminariin Fotosünteetilised membraanid (tüakoidid) on: () hajusalt rakus laiali; () pakitud lamellideks; (x) raku perifeerses osas üsikult; () raku keskosas kimpudena
vaja täiendavat energiat). Seda saadakse ATP molekulidest. 5.Rakuorganellid 1)Tsütoplasma poolvedel raku sisaldus, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: a)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö b)tagab toitainete laialikandmise rakus c)on jääkainete eritumiskohaks d)sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 2)Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatilne retiikulum (ER) mööda ER toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline ER Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: a)varusüsivesikute süntees (glükogeen) b)lipiidide süntees c)bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) d)kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnaline ER Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgussüntees. 3)Ribosoomid Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ülesanne valgu süntees.
metabolism e. muutmine Ravimi füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine organismis. Selle käigus suureneb ravimite vesilahustuvus ja polaarsus, mis omakorda suurendab nende ekskretsiooni ehk eritumist. Biotransformatsiooni ensüümsüsteemid Ensüümsüsteemid, mis osalevad biotransformatsiooni- ehk muundumisprotsessides, paiknevad peamiselt maksarakkude endoplasmaatilises retiikulumis. Tähtsuselt järgmised organid on seedetrakt, neerud ja kops. Endoplasmaatiline retiikulum Torukeste ja põiekeste süsteem tsütoplasmas, kus leidub ensüüme, mis töötlevad vesilahustuvateks ravimeid ja mitmesuguseid, ka kehaomaseid aineid, et need erituksid kiiremini rakust ja kogu organismist. Endoplasmaatiline retiikulum osaleb samuti süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Biotransformatsioon I faasi reaktsioonid on lõhustavad: toimub ravimite oksüdatsioon, reduktsioon või hüdrolüüs, st. funktsionaalse grupi muutus.
Omavad oma ribosoome ja DNA-d Golgi kompleks - Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamin Ribosoomid Viivad läbi valgusünteesi. Koosneb RNA-st ka valgust. Ilma valkudeta rakk ei tööta! Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme
pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L- askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. · Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede isovormide sünteesi ER-s (endoplasmaatiline retiikulum). · Stimuleerib Fe2+ imendumist ja raua vabanemist transferriinist (seega ka raua kasutamist). · Soodustab foolhappe koensüümse vormi (THF) teket. · Tugevdab immuunsüsteemi. 7 Kokkuvõte C-vitamiin aitab väsimuse, nakkushaigustele vastuvõtlikkuse ja kudede veritsemise vastu. Seda vitamiini leidub palju värskes puu- ja köögiviljas. Üldiselt on C-vitamiinil keha immuunsüsteemi tugevdav toime.
Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees.
Eriti palju maksa-, lihas- ja neerurakkudes. sile/kare ER *Ribosoom valgusüntees vabalt tsütoplasmas /karedal ER-l. replikatsioon(DNA2), transkriptsioonD/RNA, translatsioon Golgi *Endoplasmaatiline retiikulum = ER Kare ER- valgusüntees Lüsosoom Sile ER- rasvhapped, fosfolipiiid(maks), steroidid (neerupealised, Leydigi rakud), jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. *Golgi aparaat/ Golgi kompleks Peroksüsoom
Eukarüoodid Allikas: Vikipeedia Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos
makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse terveid baktereid või palju molekule. Infovahetus läbi membraani retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Täidab kogu rakku. Jaotatakse kolmeks: Karedapinnaline on kaetud ribosoomidega, mis sünteesivad valke. Tuumale lähedamal. Eralduvad lüsosoomid. Siledapinnaline paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja süsivesikute sünteesist. Asub tuumast eemal. Golgi kompleks valkude kõrgemat järku struktuuride omandamine (töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse)
Passiivne(transport): Diffusiooni teel; läbi valgukanali; ise või koos kandjaga; ilma lisaenergiata. · Fagotsütoos- tahkemate aineosakeste omandamine. 2 etappi: Fagotsütoosi kanal, ENDO, aine sissevõtmise ajal; Fagotsütoosi põieke sulgub, fagotsütoosi põiekesega liitub primaarne lüsosoom, sekundaarne lüsosoom- jäägid heidetakse välja- eksotsütoos. · ATP- Adenosiintrifosfaat · Tsütoplasmavõrgustik- endoplasmaatiline retiikulum e ER: läbib kogu rakku; torukeste ja kanalite süsteem; membraanne koostis sama, mis rakumembraanil. Jaguneb kaheks: karedapinnaline: ribosoomid katavad pinda, ribosoomid toodavad valke, karedapinnaline ER transpordib valke, ribosoomid ilma membraanita, kaheosalised, koosnevad RNA-st ja valkudest; siledapinnaline: suhkrute e süsivesikute ja rasvade süntees + transport, torukesed · Ribosoomid, mis toodavad ühte ja sama valku moodustavad polüsoomi.
metabolismireaktsioonid. Omavad oma DNAd ja ribosoome. 2. Ribosoom – toodab valke. Koosnevad RNA-st ja valgust. Viivad läbi valgusünteesi. Ilma valkudeta rakk ei tööta. 3. Rakutuum – haldab infot ja reguleerib raku tegevust. DNA ei tohi välja tulla, sest muidu tekivad vead. Ümbritsetud kaksikmembraaniga. 4. RNA – säilitab ja vahendab infot 5. Valgud – nö töötajad 6. Tsütoplasma võrgustik (endoplasmaatiline retiikulum) – ladu, logistika. Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. 7. Golgi kompleks – sisemine logistika. Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine,
rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata.
ertrotsdid on aga kohandatud hapniku organismisiseseks transportimiseks. Erinevaid rakke on inimese kehas oluliselt rohkem kui seni nitena toodud kolmik. Kuigi erinevate rakkude ehitus ei ole kaugeltki mitte hesugune, on nende philised struktuurid siiski sarnased. Raku peamised koostisosad on membraan, tstoplasma ja tuum. Membraanil on eelkige piiristav funktsioon, tnu sellele on rakk mbritsevast selgesti eristatav Kare endoplasmaatiline retiikulum Ribosoom Sile endoplasmaatiline retiikulum Poor Tuumake Tuumamembraan Lsosoom Prilikkust kandev TUUM aine kromatiin paikneb raku tuumas Mitokonder Golgi kompleks Tstoplasma Tsentriool Membraan Joonis 2. Raku ldine ehitus. Lsosoomid on piekesed, mis toimivad rakusisestes seedimisprotsessides ja sisaldavad ohtrasti erinevaid aineid lagundavaid ensme. Tsentrioolid on silinderjad kehakesed tuuma lheduses, mis tagavad raku pooldumisel prilikkuseaine jagunemise ttarrakkude vahel. Golgi
- Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik toimub ainete liikumine. - Golgi kompleks: * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui postkontor - ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku osadesse/ valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse *tsisternides (vedelikumahutites) kogunevad polüsahhariidid -Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome
· Sisaldab pärilikku infot · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse · Tuumakestas toimub ribosoomide moodustamien jar RNA süntees TSÜTOPLASMA : poolvedel aine, mis täidab kogu raku ruumi Tähtsus: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab koostöö · Tagab toitainete laialikandumise rakus · Jääkainete eritsumiskoht · Sisaldab varuaineid, ainevaheliste objektide pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK : endoplasmaatiline retiikulum; rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline ER : membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub : · Bioaktiivsete ainete süntees · Paiknevad mõned hormoonid · Ei paikne ribossoome Kaderdapinnaline ER : kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees RIBOSOOMID : koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA'd ning valgumolekude. · Valgusüntees paneb valgu kokku
· Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) energiat) Tuum- kaksikmembraanne Ülesanded: · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse · Toimub päriliku info säilitamine · RNA ja DNA süntees Tsütoplasma ( vesi 60-80%) Seal on paigutatud raku organellid Ülesanded: · Ainete transport raku sees · Varuainete süntees · Tagab raku siserõhku Endoplasmaatiline retiikulum e. tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline 2. karedapinnaline Ülesanded: · ainete rakusisene transport · valkude süntees(karedapinnalisel) · glükogeeni süntees( siledapinnalisel) Ribosoomid: rRNA+ valgud Ülesanded: · valgu süntees Ribosoome leidub tsütoplasmas ja tsütoplasmavõrgustikus. Golgi kompleks: (kompaktsem;põiekesed ümber) Ülesanded: · toimub valkude ümbertöötlemine ja pakkimine. Lüsosoomid ... ensüüme sisaldavad organellid.
Nimeta 3 kudet maksas ja nende kudede ül? Nahk täidab kaitsefunktsiooni sest tema kihtides sisalduvad….(nimeta ja selgita) Selgita mis on osmoos? Missuguses nahakihis on kõige rohkem veresooni? Nimeta kudesid kopsus ja nende kudede ül? Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust Missugust ül täidab kare endoplasmaatiline retiikulum Missugused närviraku osad paiknevad nahas? Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül? Näita joonisel kus asub incisura trochlearis. Missuguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt Näita joonisel kus asub margo interosseus? Mis kinnitub nendele? Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb lig. Anulare?
tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Mitokonder on raku organell, mis varustab rakku energiaga. Viiakse lõpule glükoosi lagundamine Ülesanded: Aeroobne hingamine, mille tulemusel lõpuni toitainete lagundamine ja vabaneb energia. ATP süntees. Tsütoplasma on rakusisene sültjas vedelik, milles paiknevad organellid. Teisisõnu on tsütoplasma raku kogu elussisu, mis ümbritseb tuuma. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmeetiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud võrgustik, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport. (ehk ta on seotud ainevahetuslike protsessidega) Tsütoplasmavõrgustik jaguneb silepinnaliseks ( lipiidide ja bioaktiivsete ainete, nt hormoonide süntees) ja karepinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks (sellel paiknevatel ribosoomidel toimub valkude süntees) Tsütoskelett on struktuurne element, mis moodustab niitjatest valkstruktuuridest
Tuum - + RNA ja valk Paikneb vabalt Vabalt + tuumas DNA Paikneb vabalt Tuumas Kromosoom 1 rõngaskromosoom >1, tavaliselt paarisarv Golgi kompleks - + Mitokonder ja plastiidid - + Endoplasmaatiline retiikulum - + (tsütoplasma võrgustik) Ribosoomid + + Mitoos (raku jagunemisviis) - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüoodid RAKU ÜMBRIS koosneb membraanist (keskmine paksus 0,01mikromeetrit ja nähtamatu valgusmikroskoobiga) ja sellel paiknevast süsivesinikkihist. · Membraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, mis paiknevad kaherealiselt, mille
lüsosoomidesse. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees) Vakuoolid võivad olla vee talletajateks. Sinna saavad koguneda ka varuained, mis on kasutatavad raku hilisematel elujärgedel. Vahel leidub vakuoolides ka mürgiseid aineid. Oopium ja kautsuk. Noores rakus on mitu vakuooli, vananedes rakus need ühinevad ja moodustavad ühe suure tsentruaalvakuooli. Tsentruaalvakuooli sisaldavad ainult taimerakud. Endoplastiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasma võrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondri põhiliseks ülesandeks on raku varustamine energiaga.
............................................................. Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud 27. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus 28. Sarkoplasma jaguneb: · Sarkoplasmaatiline maatriks Vedelik, milles on lahustunud valgud, glükogeeni graanulid, rasva tilgad, teised molekulid ja ioonid 6 ning kus asuvad ka müofibrillid · Sarkoplasmaatiline retiikulum Kotikeste ja torukeste süsteem, mis asub müofibrillide vahel paralleelselt viimastega 29. Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil?........ 30. Kuidas toimub lihaskontraktsioon? 31. Mis on lihase hüpertroofia?..................................................................... füsioloogilise ristlõike suurenemises müofrobrillide mahu suurenemise arvel 32. Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia?.........................................
hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ravimite biotransformatsioonis; mõjutades tsütokroom P450 mõnede isovormide sünteesi ER-s (endoplastiline retiikulum). Soodustab foolhappe koeensüümse vormi (THF) teket. Stimuleerib raua imendumist ja raua vabanemist transferriinist (seega ka raua kasutamist) . Tugevdab immuunsüsteemi. 3.1. Vähi ravi USA teadlaste sõnul võib suur c-vitamiini annus peatada vähi arengu, vallandades vähirakkude sees hävitava ahelreaktsiooni. Kõigepealt katsetati seda hiirte peal, ajakirjas
väliskkeskonna vahel, katab keha ja siseelundite pindu. närvikude – ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) 0.1 – 0.3 m suurune Kõige suuremad rakud on lindude munarakud Loomarakk Rakumembraan – ümbritseb rakku, annab kuju, ühendab rake kudedeks, kaitseb rake. Tsütoplasmavõrgustik (ehk endoplasmaatiline retiikulum, ER) – sünteesitud ained liiguvad mööda kanalite süsteemi nendesse raku osadesse, kus neid vajatakse. Siledapinnaline ER – süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport Karedapinnaline ER – valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport. Ribosoomid – koosnevad valkudest ja RNA-molekulidest; valgu süntees
Suured biomolekulid. Valkude ül: unikaalsed ja asendamatud toitained; sisaldavad lämmastikku; Bioelemendid- C,H,N,O,P,S. Rakkude jagunemine- 1)Eeltuumsed ehk PROKARÜOODID, tuum puudub, raku kestas paiknev DNA ei ole ümbritsetud. 2) Päristuumsed ehk EUKARÜOODID, esineb tuum. Jagunevad ainu- ja hulkrakseteks: Taimed, Loomad, Protistid, Seened. Rakuorganellid- Raku tuum, Rakumembraan, Mitokondrid, Golgi kompleks, Ribosoomid, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum), Lüsosoomid, Tuumake, Tsütoskelett. Taimerakku eristavad loomarakust- rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuoolid- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Vakuoolide ÜL: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine. Rakukest- ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad taimele tugeva toese ja püstise asendi. Rakukest koosneb tselluloosist.
ei ole vaja kuulutada energiaat. Kahe kõrval asuvate valkude vahel toimub ainete liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi. Selline membraan on vaga mugav selle poolest, et see on stabliiilne, lubab aine vahetust ja on dünaamiline (rakk ju kasvab, jagab jne). Iga membraan koosneb lipiitide kaksikkihist, kaksikmembraan aga koosneb kahest lipiitide kaksikkihist. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon (endoplasmaatiline retiikulum, lüsosoomid, Golgi kompleks). Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatilise retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatkse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstik. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on
On rakke, mis on hulktuumsed, nt vöötlihas- ja südamelihasrakud, kingloomal on 2 tuuma. On rakke, millel täiskasvanuna ei ole tuuma, nt erütrütsüüdid. Eelneval arenguetapil on neil tuum siiski olemas olnud. Kromosoom Kromosoom on nukleoproteiin koosneb DNAst ja sellega seondunud valkudest. Eristatakse autosoome ja sugukromosoome. Kõigis organismi keharakkudes on ühesugune kromosoomistik. Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraansete kanalite, tsisternide ja vakuoolide süsteem, mis on omavahel ühendatud. ER-i üldfunktsioon on ainete transport raku eri osade vahel. ER jaguneb: 1. Karedapinnaline ER on kaetud ribosoomidega ning selle põhifunktsioon on valgusüntees ning sünteesitud valkude modifitseerimine kõrgemat järku struktuuridesse. 2. Siledapinnalisel ER-il toimub toksiliste ühendite kahjustamine ja rakust väljutamine ning fosfolipiidide ja steroidhormoonide süntees.
5. Ribosooomid Suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Koosnev valkudest ja rRNAst, selles sünteesitakse valke Aine satub põiekesse Kaitsefunktsioon – õgirakud 6. Tsentrosoom NB! Iseloomulik ainult loomarakkudele! 4. Membraansed struktuurid: Koosneb kahest tsentrioolist 1. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) o Tsentriool koosneb 9-st mikrotuubuli kolmikust, mis paiknevad Kanalikeste ja põiekeste süsteem, mida mööda toimub ainete ringina liikumine o Mikrotuubulid koosnevad kontraktsioonivalkudest (mootorvalgud) Kanalikesi on seda rohkem, mida aktiivsem on rakk Osaleb raku jagunemisel
annaabi.ee 
