Lameussid Klass Klass Klass Ripsussid Imiussid Paelussid Hingamiselundkond puudub. Hingamiselundkond Hingamiselundkond Vähese liikumise tõttu on neil puudub. Paelussid puudub. Ripsussid hapnikuvajadus väiksem. Imiussid hingavad läbi kogu Hingamis- hingavad läbi kogu hingavad läbi kogu kehapinna, kehapinna. Paelussid elundkond kehapinna. kasutades peremeesorganismi peaaegu ei liigu, mistõttu veres lahustunud hapnikku. nende hapnikuvajadus on väike.
10.14 tuleviku suhtes 1. haiglas viibitud tekkivate ning väljendub nädala jooksul võimalike hirmus/mures. terviseprobleemid e suhtes Nõustada ja rahustada ema Ebapiisav Lapse • ninaneelu Lapse gaasivahetus, mis gaasivahetus on aspireerimine hapnikuvajadus on on tingitud normaliseerunud • asendi tagatud, apnoe on hapnikupuudusest 4. Elupäevaks muutmine taandnud.06.10.1 ning väljendub ning apnoed enam • rahustamine 4 hingamisseiskuses ei esine 1. • sekreedi . (10 sek ) elunädala lõpuks vedeldamine • sissehingatavas õhus hapniku
● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda soojushulgast ● Pulss tõuseb 110-115 lööki minutis 100m jooksu harjutamine - Mis muutub peale lõdvestavat jalutamist? ● Energiavarude vähenemine veelgi ja väsimus intensiivistub. ● Adrenaliini eritumine ● Piimhappe tekkimine kiirelt ● Südametöö kiirenemine ● Higistamine intensiivistub ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaob vesi ja soolad ● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis Korvpall 20 min
püruvaadi ja ADP transport mitokondrisse vajab samuti energiat. Seega osa energiast kaob. 5. Uuri bioloogiaalast kirjandust või internetiotsingut kasutades, kui palju hapnikku kulub inimese elutegevuseks keskmiselt ühe päeva jooksul. Samuti uuri, kui palju on keskmiselt suutelised hapnikku tootma taimed, mida on võimalik kasvatada sisetingimustes. Võrdle saadud tulemusi ja arvuta välja, kui palju toataimi ja milliseid oleks vaja, et katta Sinu päevane hapnikuvajadus. Pane tähele, et hea tava on alati ära mainida ka allikad, kust infot hankisid. Inimene kasutab tunnis keskmiselt 50 liitrit hapnikku, ööpäevas 1200 liitrit. Üks taimeleht toodab tunnis 5 ml hapnikku, ööpäevas 120 ml. Oletame, et meil on taim umbes 30 lehega. See taim eritab ööpäevas 3,6 liitrit hapnikku. Seega oleks meil vaja ligikaudu 350 taime.
· vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütopoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Neerude hapnikutarve ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja Kioonide imendumine (Henle'i lingus) on seotud suurt energiat vajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilisfunktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega
Keskkondi on kaks, kus ühes on tingimuseks temperatuur ja teises hapnik. Tööhüpoteesideks on järgmised väited: Soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu. Hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu. 2 1. TEOREETILINE BAAS 1.1. Pärmseen Pärmiseen on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Nende paljunemisviisideks on pooldumine või pungumine. 1.2. Hapnikuvajadus Pärmid on võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma ehk neid kutsutakse anaeroobideks. Aeroobseks keskkonnaks nimetatakse hapniku juuresolul. Pärmi põhiline energiaallikas on keemiline ja oksüdeeritav aine on orgaaniline. Käärimine ehk on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses keskkonnas. (https://et.wikipedia.org/wiki) 1.3. Temperatuurivajadus 3
FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA I LOENG - RAKUD -Rakk elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum ...
Õhutemperatuuri mõju organismi ja keskkonna soojusvahetusele sõltub veel ka kiirgussoojusvahetusest ümbritseva keskkonnaga, õhuniiskusest ja õhu liikumisest [2]. Õhuniiskus Meid ümbritsev õhk on gaaside segu, mille maalähedane koostis mahuprotsentides on esitatud tabelis 1.3. Õhu olulisemad komponendid elusorganismidele on niiskus, hapnik ja süsinikdioksiid. Inimene vajab rahulikus olekus 300 l hapnikku ööpäevas, kehalise töö korral suureneb hapnikuvajadus 10...15 korda. Seejuures hingatakse välja süsinikdioksiidi (CO 2). Eluruumis ei võiks CO2 olla rohkem kui 0,1% mahu järgi. Süsinikdioksiidi sisaldus inimese poolt väljahingatavas õhus on üle 100 korra suurem kui välisõhus. 2. TÖÖRUUMIDE SISEKLIIMA Tööruumide sisekliima norme ei ole õigusaktidega määratletud ja alates 01.01.2010 on tunnistatud kehtetuks Sotsiaalministri 28. detsembri 1995 määrus nr 66 ,,Tööruumide mikrokliima tervisekaitse normid ja eeskirjad. TKNE-5/1995 "
Ca-antagonistid Rahustid Raskekujulist ja süvenevat stenokardiat tuleb sageli ravida kirurgiliselt. MÜOKARDIINFARKT Koronaararterid on sulgunud, südamelihase verevarustus lakkab ja tekib südamelihase nekroos. Isheemiatõve raskeim vorm. Esineb sagedamini meestel üle 40, ja naistel üle 50. Tihti tekib südameinfarkt mitte päeval, vaid õhtul või öösel. Põhjusteks võivad olla koronaaride tromb, aterosklerootilised muutused või suurenenud müokardi hapnikuvajadus. Sümptomid Valu rinnus on iseloomult samasugune kui stenokardial, kuid kestvus on pikem ja hulga tugevam. Kestab harilikult üle 20 min. Haige võib kattuda külma higiga, võib tekkida tsüanoos suu ümbruses, rütmihäired.Valu ei vaibu rahulolekus ega nitroglütseriini manustamisel. Valuga võib kaasneda iiveldus, nõrkustunne UURINGUD,RAVI Laboratoorsed analüüsid EKG ST-segmendi elevatsioon T-sakk negatiivseks Patoloogiline Q-sakk
Jogurti tarbijad on eelkõige kindlasti lapsed, aga üldiselt on jogurt toode, mis olenemata soost, vanusest, haridusest või ühiskondlikust positsioonist, maitseb väga paljudele inimestele ja siinkohal kindlat sihtgruppi välja tuua ei ole ilmselt võimalik. Vajadus on põhjus, mis paneb inimesed tegutsema. Vajadus, esimese rühma moodustavad vajadused, mille rahuldamine aitab organismil ellu jääda. Neid nimetatakse füsioloogiliseks vajaduseks. Näiteks söömis-, joomis-, magamis-, hapnikuvajadus. Ootused toodetele tähtsuse järjekorras: 1. Väga oluline · Kvaliteet · Hind 2. Oluline · Maitse 3. Oluline, kuid mitte väga · Pakendi välimus Võrdluskriteerium A ettevõtte B ettevõtte C ettevõtte toode toode toode Metsamarja jogurti- Jogurt Maasika
treenitud . Eksisteerib lihastevaheline rasv. 2) töökonditsioon ülekaalus treenitud lihas, depoona natuke rasvkudet. Need hobused omavad parimat töövõimet. 3) sugukonditsioon lahjem, kuid ei ole nälginud, need loomad omavad parimat sugulist aktiivsust, lihastik pole liiga tugev, pole ka liigset rasvkude. 4) mitterahuldav konditsioon. 5. Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras? 8-16 x minutis Pingutuse korral hapnikuvajadus suureneb 15-17 korda. Südame erimass on on 100 kg elusmassi kohta suurem raskeveohobustel/ingl täisverelistel? Inglise täisverelistel Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist. Hobuse magu on 7-15 liitrit Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108 Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103 Eetsirandmelise seisu tunnus: küljelt vaadates jääb mulje nagu ei toetuks esijalgadele
Merest püütud kalad on alati punase lihaga, kuna väikeste vähikeste kehades on vetikatest saadud pigment, mille söömisel liha värvub. KARPKALA Pärit Aasiast, maailma vanim kodustatud liik Kõige suurem kasvataja Hiina, Eestis toodang 50-70 t Euroopas müüakse kõige rohkem jõulude ajal Kasvavad suurtes tiikides Torpeedoja kujuga Peamiselt taimtoiduline Hapnikuvajadus oluliselt väiksem, kui vikerforellil Peegel-, nahkkarpkalad ja koid Aretuse käigus lihasaagis suurenenud võrreldes eellase sasaani ehk ulukkarpkalaga Ühes tiigis saab pidada erinevaid karplasi, kuna nad toituvad erinevatest allikatest – plankton, ussikesed jms ANGERJAS
lugupidamisvajadus, vajadus olla edukas, vajadus hoida enesehinnang suhteliselt stabiilne jne. 3. armastus- ja kuuluvusvajadus - vajadus kuulud mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse, teiste inimestega suhtlemiseks, armastada ja olla armastatud, sõprusevajadus, koostöövajadus jne. 4. turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse järgi, vajadus stabiilsuse, korra järgi. 5. füsioloogilised vajadused - janu, nälg, hapnikuvajadus, uni ja kõik muud organismi vajadused. Suhtlemise olulisus: * suhtlemine on oluline kõigi vajaduste rahuldamiseks. * Ebaefektiivne suhtlemine annab tunda kõigis eluvaldkondades : - üksildus - pereprobleemid - tööalane ebakompetentsus - rahulolematus ja psühholoogiline stress - füüsiline haigus * suhtlemine on arendatav * vastasikuste suhete alustuseks on eneseavamine * eneseavamine saab võimalikuks enesetunnetuse abil.
müokardi suurenenud hapnikuvajadus (müokardi hüpertroofia, türeotoksikoos,
Eesti Maaülikool Referaat Karpkala ( Cyprinus carpio) Vahur Kappak Kalakasvatus I kursus Tartu, 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ .................................3 Bioloogia .......................................................................................................................... ..3 Süstemaatiline ...
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Tanel Altement Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp). Karpkala on hea kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu.( Tartu Ülikool) 1. Bioloogia 1.1 Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ja( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ...
ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.) Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid: organismi aeroobne töövõime organismi anaeroobne töövõime 7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 4. Mõõduka võimsusega Kestus üle 30 - 50 min. Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse o ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks o Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks Vere gaasiline koostis on normi piires, kuna piimhappe kuhjumine puudub Hingamise ja vereringe talitlus on oluliselt kasvanud, kuid jääb maha lagiväärtusest ( umbes 85% maksimumist- Ve - 50 - 60 l/min, VOmax -2-4 l/min)
Anaeroobne jagatkse piimhappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks. Piimhappekäärimine → toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. glükoloos → 2piimhape (C H COOH) 2ADP+P → 2ATP → toimub näiteks: piim, kapsas, kurk hapneb ; juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud → üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid → lihastest moodustunud piimhape kadnub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. → lihaste töövõime taastub Etanoolikäärimine suhkru lagundamine mikroorganismide (nt pärmiseente) toimel. → protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. → eraldub süsihappegaas glükoos → 2 etanool (C H OH) + CO ↑
majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta. · Inimesel puudub külma vastu looduslik kaitse · Töövõime ja aruka mõtlemise säilitamiseks tuleb end külma eest kaitsta, vastasel korral tekib vaegsoojumus. Vaegsoojumus ehk hüpotermia : · Hüpotermia on kogu organismi jahtumine. · Hüpotermia teke sõltub väliskeskkonna temperatuurist, tuulekiirusest, õhuniiskusest ja isiku füüsilisest seisundist. · Jahtumisel väheneb organismi hapnikuvajadus ning suureneb kudede vastupidavus hapnikuvaegusele. · Jahtumisel käituvad organismi termoregulatoorsed mehhanismid. · Kerge hüpotermia 35 -32C · t kuni 35,5C tekivad külmavärinad, südametegevus kiireneb, vererõht tõuseb. · t kuni 32,5 lisanduvad kõne-ja nägemishäired, paradoksaalne soojatunne. · Mõõdukas hüpotermia 32 -28C · t kuni 30C külmavärinad lakkavad, tekib lihasjäikus ja koordinatsioonihäired, lihastõmbulused, apaatia.
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED HAIGUSTEST SÜDAMEISHEEMIA: südame puudulikust verevarustusest. Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel või...
Neeru vereringet reguleerib neer ise seda nimetatakse neeru autoregulatsiooniks. Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui inimese vererõhk on 80-180 mmHg. Neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 200 mmHg juures. A. Vahtramäe 2012 7 Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütropoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõis täitub pidevalt 2 juha kaudu. Sel ajal on põie seinalihased lõtvunud, sulgurlihased aga kontraheerunud
vähenda südame minutimahtu BEETABLOKAATORID: TOIME SÜDAMELE · Pärsivad katehhoolamiinide toimet retseptoritel ning vähendavad sellega sümpatoadrenergilist südamestimulatsiooni · Südame · Kontraktiilsus väheneb (neg. Inotroopne) · Löögisagedus aeglustub (neg. Kronotroopne) · Erutusjuhtekiirus aeglustub (neg.Dromotroopne) · Erutatavus väheneb (neg. Batmotroopne) · Südame hapnikuvajadus ning vererõhk langevad -BLOKAATORITE FARMAKOLOOGILISED TOIMED · Farmakoloogilised toimed sõltuvad sümp. närvisüsteemi aktiivsusest. -blokaatorid vähendavad füüsilise koormuse taluvuse võimet. -BLOKAATORITE FARMAKOLOOGILISED TOIMED · Propranolool ei avalda rahuolekus erilist toimet vererõhule, südame frekventsile ega väljutusmahule, kuid vähendab erutuse või füüsilise koormuse toimet. · Alprenolool jt. partsiaalset agonistlikku toimet
C PMV ±0,7 <15 <25 <10 <15 <10 1.3. Õhuniiskus Meid ümbritsev õhk on gaaside segu, mille maalähedane koostis mahuprotsentides on esitatud tabelis 1.3. Õhu olulisemad komponendid elusorganismidele on niiskus, hapnik ja süsinikdioksiid. Inimene vajab rahulikus olekus 300 l hapnikku ööpäevas, kehalise töö korral suureneb hapnikuvajadus 10...15 korda. Seejuures hingatakse välja süsinikdioksiidi (CO2). Eluruumis ei võiks CO2 olla rohkem kui 0,1% mahu järgi. Süsinikdioksiidi sisaldus inimese poolt väljahingatavas õhus on üle 100 korra suurem kui välisõhus. Tabel 1.3. Maalähedase õhu koostis mahuprotsentides Hapnik Lämmas- Süsinik- Argoon Neoon Heelium Gaas tik dioksiid
(orgaanilised happed, alused, ravimid) 6. Neerude regulatoorne funktsioon Vererõhu langus Ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas 7. Neerude verevarustus Neerudel on hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasruiini teke ja jääkainete eritumine organismist. Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis 8. Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Na ja K imendumine on seotud energiat vajavate protsessidega hapnikuvajadus suur 9. Neeru sisesekretoorne funktsioon On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet. 10. Faktid Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L Tunnidiurees on 50-100ML Esmasuriini tekib 180L Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole 11. Mõisted Diurees Uriini erituse hulk Ploüuuria Sage urineerimistung Glükosuuria Glükoosi esinemine uriinis Oliguuria Uriini kogus alla 400ML/päevas
klaaskeha verevalumi korral aitab ainult operatiivne ravi. Praegu pole medikamentoosset efektiivset ravivõimalust diabeetilise retinopaatia puhul olemas. Laserravi kasutatakse raskekujulise taustretinopaatia, makulopaatia ja proliferatiivse retinopaatia korral. Laserravi on suure energiaga ühesuunaline valgus, millega saadakse põletav toime võrkkesta soovitud kohtades. Selle tagajärjel tekib võrkkestale paikne arm, mille tulemusel hapnikuvajadus väheneb ja järelejäänud võrkkest säilib eluvõimelisemana. Samal ajal uussoonestumine ja verejooksu risk klaaskehasse vähenevad. Laserravi tehakse tavaliselt mitmes järgus, korduvalt. Raviprotseduur leiab aset silmakliiniku polikliinikus ega nõua haiglasse jäämist. Samuti ei tee ravi valu, kuid võib ajutiselt nägemist halvendada. Laserravi on mõeldud nägemise alalhoidmiseks, mitte parandamiseks ning pimedaksjäämist on võimalik vältida 80 - 90 protsendil juhtudest.
· Maksimaalne soomuste arv küljejoones. Karpkalal: 5-6 (32) 33 ________________ 40 5-6 5. Kalade ring-, eritus- ja hingamiselundkond. Südame ehitus, veresooned (lõpusarterid ja veenid, sabaveen). Hingamiselundid: lõpused, kopsud, täiendavad hingamiselundid. Hapniku sisaldus vees, seda mõjutavad tegurid, kalade hapnikuvajadus. Neerud ja eritamine. Ainevahetuse erinevused soolases ja magedas vees. Vereringe. Kala süda koosneb kojast, vatsaksest ja arterioossibulast. Veresooned: · kõhuaort; · tooma-lõpusarterid; · viima-lõpusarterid; · seljaaort; · sabaveen; · Cuvier juhad. Veri koosneb vereplasmast, erütrotsüütidest ja leukotsüütidest. Vereloome toimub põrnas ja neerus. Kaladel ei ole eraldi suurt ja väikest vereringet. Verd on võrdlemisi vähe
INIMESE ORGANISMI TALITLUS Eespool ksitleti inimorganismi ehitust selle tundmappimise lihtsustamiseks struktuuri erinevate tasandite kaupa. Organism aga talitleb alati htse tervikuna: muutused he organi vi organssteemi talitluses kutsuvad alati esile suuremaid vi viksemaid muutusi ka teiste organssteemide funktsionaalses aktiivsuses. Niteks kehalisel tl on paratamatu skeletilihaste aktiivsuse tus vrreldes puhkeseisundiga. Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus, mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamisssteemi kui ka sdame ja vereringessteemi talitlust. Veelgi enam, lihaste tga kaasneb suurem soojuse teke, mistttu tuleb normaalse kehatemperatuuri silitamiseks aktiveerida ka termoregulatsiooni ssteemi talitlus. Inimese kehaline tvime langeb oluliselt, kui kas vi he nimetatud elundkonna talitlust ei nnestu mingil phjusel piisavalt hsti koosklastada teiste ssteemide toimimisega. Inimese organism toimib htse tervikuna.
Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakter). Piimhappekäärimine toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Piimhappekäärimine toimub näiteks: kui piim, kapsas, kurk hapneb juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud. Üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. Etanoolkäärimine • Suhkru lagundamine mikroorganismide (nt pärmiseente) toimel. • Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. • Eraldub süsihappegaas.
Algab kaltsiumi sadestumine seadmetele, mille tagajärjel veesoojendaja võib rikneda 8 ning torustik ja pump ummistuda. Viimased hakkavad takistama filtrisüsteemi normaalset tööd. [7] Ammooniumioon viitab värskele orgaanilisele saastele. Nitraatioon on ammoniaagi mineraliseerumise lõppsaadus, mis viitab varem toimunud saastele. Mida rohkem on vees orgaanilisi aineid, seda suurem on vee hapnikuvajadus bakteriaalse ja orgaanilise aine lagundamiseks kaaliumpermanganaadiga, s.o. permanganaatne hapnikutarve (PHT). Seetõttu on vajalik neidki näitajaid regulaarselt mõõta.[4] 5.3.3. MIKROBIOLOOGILISED OHUD Kindlustamaks basseinivee epidemioloogilist ohutust on ujula omanik kohustatud tagama basseini vee mikrobioloogilise kvaliteedi regulaarse kontrolli, mille kordsus ja maht on ette nähtud kehtivate normidega [8] 6. pH-TASEME REGULEERIMINE
tajutama juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena VAJADUSED JA MOTIVATSIOON Vajadused on isiksuse seisund, milles avaldub tema sõltuvus eksisteerimise konkreetsetest tingimustest ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. Vajadused: materiaalsed ja mittemateriaalsed (vaimsed) (kaks esimest on esmased ehk primaarsed vajadused) (3 järgmist on teisesed ehk sekundaardsed vajadused) - Füsioloogilised vajadused: janu, nälg, hapnikuvajadus, uni, seksuaalvajadus jms kõik orgnaismi eksiseetrimisega seotud vajadused - Kaitstuse ja turvatunde vajadused: vajadus stabiilsuse, korra, kindlustunde järele - Sotsiaalsed vajadused: vajadused sotsiaalseteks kontaktideks, teiste inimestega suhtlemiseks, info mõtete jms vahetamiseks, vajadus kuuluda kellegi hulka, samastada ennast kellegagi, vajadus mõista ja olla mõistetud, armastada ja olla armastatud, sõprusevajadus, koostöövajadus jms.
IV klass – valu tekib käimisel <100m, ka puhkeolekus Progresseeruv stenokardia Spontaanne stenokardia STENOKARDILINE VALU Iseloom – pigistav, rõhuv, ängistav Lokalisatsioon – rinnaku taga või sellest vasakul Kiirgumine – vasakusse õlga, lõuga, kaela, kätte, mõnikord ülakõhtu, abaluusse, paremasse õlga Kestvus – tavaliselt lühiaegne, mõnest minutist kuni 15 minutini Valu tekib tavaliselt pingutuse järgselt, kuna siis on südamelihase hapnikuvajadus suurem. Valu esilekutsuv pingutus võib olla füüsiline või psüühiline. Seisatudes möödub valu tavaliselt 2-3 minutiga. Kui valu seisatudes ei möödu on vajadus koheselt manustada nitroglütseriini. Esmaabi stenokardiahoo puhul. Esmaabi ägeda valuhoo puhul: I. Seisatuda, lõpetada töö, istuda või lamada kohe valu tekkimisel kuni valu kadumiseni. II. Kasutada koheselt nitroglütseriini, kui peatumisel valu ei möödu. III
Hingamiselundkonna regulatsioon Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus. Piklikajust väljuvad pidevalt närviimpulsid hingamis ja diafragmalihastesse. Lihaste kokkutõmbumisel algab sissehingamine. Kui kopsud on õhuga täitunud, peatatakse signaalide saatmine hingamislihastesse. Hingamislihased lõtvuvad ning järgneb automaatne väljahingamine. Selliselt reguleeritakse hingamist vähese kehalise aktiivsuse korral. Aktiivse liikumise korral rakkude hapnikuvajadus suureneb. Tõuseb vere CO2 sisaldus ning alaneb pH väärtus. Hingamiskeskuses on kemoretseptorid, mis reageerivad toimunud muutustele ning saadavad signaali hingamiskeskusesse, mille tulemusena hingamissagedus kasvab. Samuti liiguvad signaalid südame tööd kontrollivasse keskusesse, mille tagajärjel suureneb südame löögi sagedus. Pikkajunärviimpulsidhingamis ja diafragmalihasedlihaste kokkutõmbuminesissehingaminekopsud on õhuga
Automatism-südamelihase võime tekitada impulsse. Siinusarütmia- südatsüklite ajaline erinevus. Südamelöögimaht. Südame maht on kuni 300ml verd. Ühe löögimaht on 60-80ml. Kehalise töö ajal võib maht tõusta kuni 140ml. Sõltub lihase tugevusest,vere kogusest. Südame minutinaht. 60-70x löök 1min. Rahuolekus on vere hulk 5-6l. Kogu organismist käib läbi verd 1min jooksul. Kehalise töö ajal ¼ pumpab 3ämbritäit verd. Mida suurem on hapnikuvajadus, seda suuremaks peab tõusma minutivajadus. Südamelihase kokkutõmbumine on südame tiputõige. Süstoolne toon-tekib süstoli. Kui toonides on kahinad, siis klapp ei sulgu hästi, veri tuleb läbi, südame toone on võimalikult üles kirjutada. Monograafia abil saab vaadata erinevaid südametoone. Tsüklite erinevus ei toni olla 20 % pikem, kui kaum siis ei tööta enam süda korrapäraselt, tekivad ekstra süstolid, lisa impulssid. Südame impulssi ja diastoli vahekord muutub ebaühtlaseks.
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning l...
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. ...
· tõsta teadlikult oma treenitust; · vältida ületreeningust tingitud väsimust; · vältida valest treeningmetoodikast põhjustatud vigastusi. 25 KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMILE Kehalise koormuse mõju organismile sõltub eelkõige intensiivsusest. Eristatakse anaeroobseid ja aeroobseid kehalisi koormusi. Anaeroobses reziimis (kõrge intensiivsusega lühiajaline kehaline pingutus) toimuva kehalise töö puhul on organismi hapnikuvajadus suurem, kui töö ajal suudetakse seda tarbida. Nii tekib hapniku võlg, mis likvideeritakse pärast pingutuse lõppemist. Hapnikuvõlg, mida inimene suudab taluda, sõltub oluliselt treenitusest. Treenimatu inimese puhul on oluline, et treeninguid alustatakse aeroobses reziimis, (madala intensiivsusega pikaajaline kehaline töö) sest sellisel juhul on lihaste hapnikuvajadus täielikult kaetud. Kui sõduri vastupidavus võimed (nt nõrk tulemus 2 miili jooksus) on
5) Yin- Yang- vastandite võitlus tekitab arengu ja edasimineku-> vastandprotsesside teooria. Langevarjurid: algselt kardad, kuid lõpetades on eufooria ja tahad veel (tunded vastanduvad). Levinuim motivatsiooni teooria: 6) A. Maslow- inimese panevad liikuma erinevad vajadused- erinevad tasandivajadused-> tasandite püramiid. Kõige all, kõige esmasemad, mis vajavad rahuldamist 1) bioloogilised- liik v üksikolend ei saa muidu eksisteerida: söömine, joomine, magamine, hapnikuvajadus (vähim kultuuri poolt mõjutatav). 2) vajadus turvalisuse v kaitse järgi- inimese kui isiku elu ja tervist ei ohusta miski. Enne ei saa minna kõrgema tasandi vajaduste juurde, kui alumised pole rahuldatud. 3) kuulumisvajadus- suhtlemisvajadus, kuulumine erinevatesse gruppidesse (perekond, rahvus), armastusvajadus. 4) tunnistusvajadus- see, mida me teame peaks olema väärtustatud ka teiste poolt. 5) eneseteostusvajadus- isiksuses peituvad potentsiaalsed jõud. 14. Emotsioonid
_ Prügilademes võivad paberilehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sada aastat. Osakeste suurus: · Mida väiksemad osakesed, seda suurem on mikroobide tegevuseks avatud pind materjali ruumala kohta, kus bioloogilised protsessid saavad toimida. · Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab bioloogilist aktiivsust aine mahuühiku kohta ning seega tõstab ka orgaanilise aine lagunemise kiirust. · Kiirusega kaasneb suurem hapnikuvajadus · Väiksemad osakesedpõhjustavad kompostitava materjali suurema tiheduse, mis võib takistada hapniku juurdepääsu ja tekitada anaeroobsete tingimusi Hapnikusisalduse tähtsus: · Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. · Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega.
kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organism aga talitleb alati ühtse tervikuna: muutused ühe organi või organsüsteemi talitluses kutsuvad alati esile suuremaid või väiksemaid muutusi ka teiste organsüsteemide funktsionaalses aktiivsuses. Näiteks kehalisel tööl on paratamatu skeletilihaste aktiivsuse tõus võrreldes 1 puhkeseisundiga. Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus, mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamissüsteemi kui ka südame ja vereringesüsteemi talitlust. Veelgi enam, lihaste tööga kaasneb suurem soojuse teke, mistõttu tuleb normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks aktiveerida ka ermoregulatsiooni süsteemi talitlus. Inimese kehaline töövõime langeb oluliselt, kui kas või ühe nimetatud elundkonna talitlust ei õnnestu mingil põhjusel piisa- valt hästi kooskõlastada teiste süsteemide toimimisega
10.1. Mis on motivatsioon Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks: 1) Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused söögivajadus, joogivajadus, hapnikuvajadus, seksuaalvajadus, tunnetusvajadus(uudishimu) 2) Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Vajadusi tekitavate objektide hulka kuuluvad kõikvõimalikud asjad ja nähtused nagu riided, televiisor, aeroobikatrenn, auto, muusika, kõrgharidus, reisimine. Ka põhivajaduste täitmiseks on kultuurilised reeglid. Ainult hingamesel on kultuuriga väga vähe pistmist. 10.3. Eesmärgid ja tegevus Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse
rõugetega? 6.4. Mis oli inimeste rõugete vastu vaktsineerimise tulemus maailmas? 6.5. Kes võttis kasutusele vaktsineerimise? Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 26 Peatükk 32. Bakterid Peatükk 33. Bakterite tähtsus Ülesanne 1. Täida mõistekaardi 5 osa sobivate mõistetega. 1. Toitumine a) … b) … 2. Mis soodustab levikut? a) … b) … c) … 3. Hapnikuvajadus a) … b) … 4. Kuju a) … b) … c) … 5. Eluks vajalikud tingimused a) … b) … c) … d) … Ülesanne 2. Võrdle bakteri ja viiruse iseloomulikke tunnuseid. a) Kirjuta, mille poolest bakterid viirustest erinevad. b) Kirjuta, mille poolest viirused bakteritest erinevad. c) Kirjuta, mille poolest bakterid ja viirused sarnanevad. Ülesanne 3. Kirjuta iga väite järele, kas väide (a-f) on õige (Õ) või väär (V). Paranda väär väide eitust kasutamata.
CO 2 konsentratsioon). Karpkala optimum on 5mg/l, lävikonsentratsioon lühiajaliselt 0,5 mg/l (1° juures 0,6 mg/l, 30° juures 1,2 mg/l). Vikerforelli jaoks on optimum 8mg/l,lävikonsentratsiooniks on 3mg/l.Vastsete lävikonsentratsioon 5...6 korda kõrgem. Hapnikuvaegsuse (HÜPOKSIA) korral võivad kalad söötmise järel ja vikreforellid ka järsu liikumise korral (näiteks kui neid ehmatada) surra, sest sellises olukorras nende hapnikuvajadus suureneb järsult. Suvel, kui vee temperatuur on kõrge ja hapnikusisaldus madal, vähendatakse kaladele antavat söödakogust või ei söödeta kalu üldse. Vikerforelli suremus võib jätkuda veel kuu aja jooksul pärast hüpoksiat aju pöördumatu kahjustuse tõttu. Teisest küljest, hapniku üleküllastus põhjustab kaladel hapnikujoobumust. Nad teevad lühikesi sööste veepinnale ja on närvilised ja suremus suureneb samuti.
Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem bioloogilist aktiivsust aine mahuühiku kohta ning efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning seega tõstab ka orgaanilise aine lagunemise kiirust. kaasneb ebameeldiva lõhnaga gaaside, nagu metaan, ammoonium ja vesiniksulfiidid, teke ja eraldumine. Kiirusega kaasneb suurem hapnikuvajadus Väiksemad osakesedpõhjustavad kompostitava Kui piisav hapnikusisaldus (vähemalt 5%) säilitatakse kogu materjali suurema tiheduse, mis võib takistada kompostimisaja jooksul, on tekkivad lõhnad minimaalsed. hapniku juurdepääsu ja tekitada anaeroobsete Piisav hapnikusisaldus ehk aeroobsed tingimused tagatakse kompostitava materjali õhustamisega. tingimusi
200 l/min) 2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl 3) maksimaalne hapniku tarbimine – kui palju inimene suudab max hapnikku omastada (ml/min iga keha kg kohta) 4) Anaeroobne lävi (4mmol/l; 160-175 lööki/min pulsisagedusel töötades) – näitab, millal lõpeb organismis O2 tootmisel põhinev töö. Tõeline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 vajadus minutis ei ületa O2 lage ja organismi hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal. Näiline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 tarbimine on maksimaalväärtusel, kuid organismi vajadust hapniku järele ei rahuldata -> tekib hapnikuvõlg. 13.Hapnikuvõlg – hapniku hulk, mida inimene tarbib peale töö lõppu rohkem kui rahuolekus. Tekib töö ajal, kui organismi hapnikutarbimise võimalus ei rahulda organismi vajadust töö sooritamiseks. Võlg vaja töö lõppedes likvideerida => intensiivsem hingamine. Jaguneb:
auramine jahutab teda ning selleks soovitatakse märjad nahapinnad lapsel võimalikult kiiresti kuivatada. (Jirapaet & Jirapaet 2000, Kliegman jt 2008.). Juba ka selle tõttu on intubeeritud lapse hoolduses oluline manustatav hapnik eelnevalt niisutada ja soojendada, et me ise ei põhjustaks lapse mehhaanilist jahutamist (Todd jt 2001). Lapse normaalne kehatemperatuur on 36° ja 37°C vahel. Jahtumine on lapsele ohtlik. Kui kehatemperatuur on vähem kui 35°C (hüpotermia), suureneb lapse hapnikuvajadus, veresooned kitsenevad, halveneb ainevahetus protsess, mis võib põhjustada hingamispuudulikkust kui ka häireid südametegevuses. Ülekuumenemine (üle 38°C-hüpertermia) võib lastel esile kutsuda hingeldust, tahhükardiat ja rahutust. (Tunnel 1998, Darmstadt & Dinulos 2000.) Kehatemperatuuri jälgimine ja mõõtmine on intubeeritud lapse puhul oluline. Õe ülesandeks on hoida lapse kehatemperatuuri normi piires. Lapse kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt,
Kui sade sisaldab ka palju hapnikku tarbivat orgaanilist ainet, on tema kahjustav või häiriv toime vee hapnikusisalduse vähenemise ja vähi lõpuste ummistumise tõttu suurem. 9 Hapnikusisaldus Eduka vähikasvatuse nurgakiviks on vee piisav hapnikusisaldus. Hapnikupuuduses hukkuvad vähid kiiresti. Külmas vees lahustub rohkem hapnikku kui soojas. Külmas vees aeglustub ka vähi elutegevus, mille tõttu tema hapnikuvajadus väheneb. Soojemas vees elutegevus elavneb ja hapnikku vajatakse rohkem. Kriitiline periood on kevad, kui jääkatte all, seisvas vees võivad vähid hapnikusisalduse vähenemise tõttu surra. Toitaineterikkas tiigis võib orgaanilise aine liig vee põhjakihis hapniku ära tarvitada ja samuti hapnikupuudust tekitada. Veevahetuse, vee korduvkasutuse või aereerimise abil saab veekogu hapnikureziimi parandada. Puurkaevuvesi on hapnikuvaene ja seda tuleb vähitiikidesse laskmise eel aereerida.
CO 2 konsentratsioon). Karpkala optimum on 5mg/l, lävikonsentratsioon lühiajaliselt 0,5 mg/l (1° juures 0,6 mg/l, 30° juures 1,2 mg/l). Vikerforelli jaoks on optimum 8mg/l,lävikonsentratsiooniks on 3mg/l.Vastsete lävikonsentratsioon 5...6 korda kõrgem. Hapnikuvaegsuse (HÜPOKSIA) korral võivad kalad söötmise järel ja vikreforellid ka järsu liikumise korral (näiteks kui neid ehmatada) surra, sest sellises olukorras nende hapnikuvajadus suureneb järsult. Suvel, kui vee temperatuur on kõrge ja hapnikusisaldus madal, vähendatakse kaladele antavat söödakogust või ei söödeta kalu üldse. Vikerforelli suremus võib jätkuda veel kuu aja jooksul pärast hüpoksiat aju pöördumatu kahjustuse tõttu. Teisest küljest, hapniku üleküllastus põhjustab kaladel hapnikujoobumust. Nad teevad lühikesi sööste veepinnale ja on närvilised ja suremus suureneb samuti.
Organism aga talitleb alati ühtse tervi- elundkonna kuna: muutused ühe organi või organsüsteemi talitluses kutsuvad alati esile talitluses kutsuvad suuremaid või väiksemaid muutusi ka teiste organsüsteemide funktsionaalses esile suuremaid või aktiivsuses. Näiteks kehalisel tööl on paratamatu skeletilihaste aktiivsuse tõus väiksemaid muutusi võrreldes puhkeseisundiga. Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus, ka teiste elundite mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamissüsteemi kui ka südame funktsionaalses ja vereringesüsteemi talitlust. Veelgi enam, lihaste tööga kaasneb suurem soojuse aktiivsuses teke, mistõttu tuleb normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks aktiveerida ka termoregulatsiooni süsteemi talitlus. Inimese kehaline töövõime langeb oluliselt,
Eristatakse asula-, tööstus-, kalda- ja teeäärset haljastust. Haljasvöönd e. roheline vöönd asulaid ja tööstusettevõtteid vööna ümbritsev looduslike ja poollooduslike metsade, parkide jm. taimkattega alade kogum, mis talitleb kultuurmaistus kompensatsioonialana ning mida saab kasutada puhkuseks. Hapnikutarve veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees oleva orgaanilise aine hulka iseloomustav näitaja, laiemas tähenduses organismi hapnikuvajadus. Vt. biokeemiline hapnikutarve. Happelisus e. pH vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon. Mida madalam on pH, seda rohkem H + ioone on. Neutraalseks loetakse pH vahemikku 6,5...7, alla 6,5 on happeline ning üle 7 on leeliseline. Normaalne looduslik sademete pH=5,6, kuid võib kõikuda 4,6...5,6-ni. Kui pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
