docstxt/14478491496743.txt
1. Mitmest lülist koosneb lülisammas? 33-34 lülist 2. Millisteks osadeks jaotatakse lülisammas? Kaela-, rinna- ja nimmepiirkond, (ristluu ja õndraluu) 3. Mitu osa on lülisamba kaela piirkonnas? Seitse, C1-C7 4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas? Kaksteist, T1-T12 5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas? Viis, L1-L5 6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas? Viis, S1-S5 7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas? Neli-viis, Co1 8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud? Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju
, vertebra thoracica ains.) fovea costalis proc. transversii ROIDMINE LOHK fovea costalis sup. et inf. ROIDMINE LOHK (ÜLEMINE, ALUMINE) Nimmelülid (L)5 X (vertebrae lumbales mitm., vertebra lumbalis ains.) processus accessorius - LISAJÄTKE proc. costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD canalis sacralis - RISTLUUKANAL facies auricularis NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND basis RISTLUU ALUS hiatus sacralis - RISTLUU crista sacralis mediana, intermedia, lateralis - RISTLUUHARI KESKPIDINE, VAHEPEALNE JA KÜLGMINE promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM) apex ossis sacri - RISTLUU TIPP cornu sarale RISTLUU SARVED proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE linea transversa -
... lumborium ristluumine köber, liigesejätked jäigastamine ning pea ja nimmelülide ogajätked, kaela tõstmine, ühepoolsel ristluu külgosa toimel selgroo, eriti kaelaosa Rindkere pikim lihas - Viimase nelja-viie rinnalüli Rinnalülide ristijätked, küljele painutamine ning pea ... thoracis ogajätked roiete dorsaalsed osad, 7 pööramine
6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu-, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl Saccus, II kääne, m - kott – sg gen, pl nom Lacrimalis, III k, f – pisar - sg gen 3. crista sacralis mediana – keskmine ristluuhari, keskmise ristluu harjaga [krista sakraalis mediaana] crista – I , f – hari – sg nom, sg abl sacrum III, n – ristluu – sg gen medianus , I/II – sg nom, sg abl, pl nom, pl acc 4. morbi graves – rasked haigused [morbi graaves] 5. arteria centralis aortae – tsentraalarteri aort, tsentraalarteri aordiga [arteeria tsentraalis aortää] arteria ae f – arter – sg gen, sg dat, pl nom – arteri, arterile, arterid centralis III, m, f – tsentraal- – sg nom, sg gen – tsentraal-
Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused - Ristluulülid moodustavad tervikliku ristluu - Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused - Kõhrliidus (lülisammas) - Sümfüüs (liigeseõõne alge) 8. Keha teljed ja tasapinnad Keha tasapinnad: Sagitaaltasapind - Jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasakuks pooleks Horisontaaltasapind - Läbib keha horisontaalselt ning jagab selle ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks
Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Inimesel on silindriliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Liikumatult on omavahel seostunud näiteks ajukolju luud.Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Kõhred teevad selgroo vetruvaks.12 rinnalüli ja 5 nimmelüli on omavahel painduvalt ühendatud ja seetõttu on võimalik selgroogu painutada. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja (või viie) õndralüliga,mis on liitunud õndraluuks. Õlavöötme ja ülajäsemete luud:rangluu,abaluu,rinnak,roie,selgroog,õlavarreluu,küünarluu,kodarlu u, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud. Vaagnavöötme ja alajäsemete luud:p,ristluu, õndraluu,reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,pöialuud,varbal uud. Skeletilihaste talitlus allub tahtele.Toimivad vastupidi töötavate paaridena.Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem.Nad
1) Fibroossed ühendused(kiulised): * sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid. Ühendavad, aga ei liiguta. Seovad kõiki liigeseid. * õmblused koljuluude vahel. Õmblused kujunevad tükk aega. * tappühendused hambajuurte ja sompude vahel - hambajuured on tapitud lõualuude sisse. Pideühendus. Hästi stabiilne, aga mitte absoluutselt jäik. 2) Luulised ühendused: * ristluuühendus - ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu * puusaluu selle moodustavad niude-, istmiku- ja häbemeluu 3) Kõhrelised ühendused: * kõhrliidus 1.roide ja rinnakupideme vahel, lülivaheketastena. * sümfüüs kõhrplaat häbemeluude vahel, pidevühenduse edasiarenenud vorm, pole täiesti jäik, pole liigeseõõnt. 91. Liigese ehitus. Joonis 2. Liiges on mittepidav ühendus. Liigesel on mitmed osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Luude otsad on kaetud liigesekõhrega.
Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs. Otstes on luuüdi. Väikestes punane luuüdi. Keskosas on kollaneluuüdi. 3. Liigesepõhiosad. Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed. Fibroos- sidemed ja membraanid, õmblused, tappühendid, sündesmoodid, kõhrühendid,
Inimese eelkäija saba rudiment. 12.Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks. Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 13.Lülisamba võimalikud liikumised. Lülidevaheliste ühenduste liikumisvõime ulatub kogu lülisambal, annab lülisambale ulatusliku liikuvuse. Kõige liikuvam on lülisamba kaela-ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu. Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje. 1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas
– kodarluunärv Sagitaaltelg: -Lähendamine: küünarmine randmepainutaja – küünarluunärv, küünarmine randmesirutaja – kodarluunärv -Eemaldamine: kodarmine randmepainutaja – keskpidine närv, lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja – kodarluunärv 15. Vaagen tervikuna, liikumisvõimalused Vaagen koosneb 2 puusaluust ja ristluust. Vaagen on liikumatu. -liigesed: Ristluu-niudeliiges: liigestuvad pinnad: niudeluu ja ristluu aurikulaarpinnad lameliiges – amfiartroos Sidemed: 1) selgmised ja kõhtmised ristluu-niudeluu sidemed 2) Niudeluu-nimme side 3) Ristluu-oga side 4) Ristluu-köbruside -liidused: Häbemeliidus: (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. See pilu tagab liikuvuse ja amortisatsiooni. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
survest, kui vere ja toitainetega varustatus ühes kehapiirkonnas on häiritud või lakkab täielikult. 1 • Lamatise tekkimine on individuaalne, kriitiliseks peetakse siiski 90 minutit ning kauem kestnud lokaalset survet. LAMATISE RISKIPIIRKONNAD • Ehkki lamatised võivad tekkida ükskõik, millisesse kehapiirkonda, esineb neist suurem osa keha alumisel poolel. • Sellili –kannad, tuharad, ristluu piirkond, abaluud, kukal, küünarnukid • Kõhuli- kõrvalest, silmalaud, otsmik, lõug, rangluud, põlved • Küllili-pahkluud, põlved, küünarnukid, puusad, roided, õlg, kõrvalest • Istudes- tuharad, ristluu piirkond, kannad, küünarnukid LAMATISE TEKKIMIST SOODUSTAVAD TEGURID • KUDEDE KOKKUSURUMINE • KUUMUS • NIISKUS • HÕÕRDUMINE • HALB NAHAHÜGIEEN • HALB ÜLDTOITUMUS • HAPNIKUPUUDUS • VANUS
ogajätked, rist- ja lähendab keret kätele. niudeluuhari, 4 Alumine ja tagumine 2 alumist alumist roiet II roie Roiete tõstmine saaglihas kaelalüli, 2 ülemise rinnalüli Selgroosirgestaja ogajätked Ristluu, Roided, ristijätked, Sirutab keret ja pead, painutab nimmelülide ogajätked keret ja pead küljele ogajätked, Transversospinaalne trakt niudeluuhari Ristluu Ogajätked, Lülisamba sirutamine naaberlülid
siserotatsiooni. Niude nimme sidekirmelt, Alumised kimbud Suur tuharalihas niudeluu tagapinnalt, rist ja tuharalihasmisele köprusele, Viib reit taha ja roteerib välja. õndraluu külgservalt, ristluu ülemised kimbud sääreluu kõbrusidemelt. lateraalsele põndale Pirnlihas Ristluu vaagenmiselt pinnalt Reieluu suurele pöörlile Roteerib reit välja, reie abdubtsioon Kolmepeane pööraja (koosneb 3 lihasest) : · Sisemine toppelihas · Toppemulgu vaagenmiselt
2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 112.Nimetage vaagnat moodustavad luud.Ristluu-niudeliiges,häbemeliidus. Suur- ja väikevaagen. Vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabilselt ühendunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Suurvaagen (pelvis major) on niudeluuharjade vaheline vaagna lai ülemine piirkond. Sellest allpool paikneb istmikuluu, häbemeluu ja ristluu vahel on kitsam väikevaagen (pelvis minor). Suur- ja väikevaagna vahel on piirjoon. Väikevaagnat läbib sünnituskanal. Naisel on kogu vaagen märgatavalt laiem ja avaram kui mehel. Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli, eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa
32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid. Vaagnal eristatakse põhja ning dorsaal- ja külgseinu. 36. Millest koosneb luuline vaagnapõhi(soleum pelvis osseum)? Süle- ja istmikuluude dorsaalne pind. 37. Mis on terminaaljoon(linea terminalis)? Koosneb ristluuneemest, niudeluukeha eesservast ja süleluuharjast ning need eraldavad vaagnaõõnt(cavum pelvis) rinnaõõnest. Terminaaljoon tähistab ühtlasi ka kraniaalset vaagnaava (apertura pelvis cranialis) 38
d) võimaldab liikuda 11. Luudevahelised ühendused ja nende tüübid. Luudevahelised ühendused jaotatakse: 1. Liikuvad ühendused e. ....liigesed....... · Keraliiges ringikujulised liigutused nt õlaliiges, puusaliiges · Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud 13
kasvuhormoon 2.kõhunääre 4.suguhormoonid 1.neerupealised Toime on aeglasem. Toime on pikaajaline. Tugi- ja liikumiselundkond Luud + Lihased Toruluud Lameluud lühiluud n. reieluu Niudeluu n. sõrmeluu Sääreluu Ristluu kannaluud Mineraalainetest sisaldavad luud kõige rohkem kaltsiumi ja fosfori. Luude pehmenemise põhjuseks on D-vitamiini puudus. 6 tähtsat punkti: 1. Luustik on toeseks 2. Skeletilihased 3. Tagab keha liigutused 4. Kaitseb siseelundeid 5. Annab kehale kuju 6. Luude punases luuüdis toimub vererakkude moodustumine Osteoporoos Luud hõrenevad, et seda vältida on tarvilik luustiku koormav liikumine, küllaldane kaltsiumi ja d-vitamiini hulk.
Säär - sääreluu ja pindluu. Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega (jäikliiges- amfiatroos). Paksu ristluu-niudeluu liigese kihnu tugevdavad võimsad sidemed: niudeluu-nimme side. ristluu-köbru side. ristluu-oga side. 43
Endometrioos Adenomüoos Mõiste Endomeetriumitaoline kude Endomeetriumi näärme- ja paikneb väljaspool emakat stroomarakkudest moodustunud sopised või saarekesed asetsevad hüperplastilise ja hüpertroofilise endomeetriumi sees. Patogenees Avastatakse tavaliselt düsmenorröa, lastetuse või munasarjakasvajate tõttu tehtavate uuringute käigus. Östrugeen ja progesteroon mõjutavad endometrioosi kollet sama mehhanismiga kui endomeetriumi Esinemine Noortel naistel...
IX-XII roie alumine tagumine saaglihas kahe alumise rinnalüli IX-XII roie langetab alumisi roideid ja kahe ülemise nimmelüli ogajätked selgroosirgestaja ristluu, nimmelülide roided, lülide sirutab keret ja pead; painutab küljele ogajätked, niudeluuhari ristjätked, ogajätked transversospinaalne trakt (madalamal asuvate) (madalamal asuvate) lülisamba sirutamine; soodustab pöramist lülide ristjätked lülide ristjätked ümber pikitelje
XII. Keelealune närv motoorne, keele juure lihased 24. Autonoomse ehk vegetatiivse NS mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt kk toimuvatale muutustele. Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 25. Sümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Sümpaatilise NS keskused paiknevad seljaaju hallaines. Eristatakse kaela-, rinna-, nimme- ja ristluu osa. a) Kaela ganglionidest lähtuvad harud b) Rinna osast lähtuvad harud c) Nimme osa närvid d) Ristluuosa närvid Innervatsiooni iseloom: reguleerivad vaid aktiivses olekus. 26. Parasümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Parasümpaatilise NS keskused asuvad ajutüves ja seljaaju koonuses. III, VII, IX ja X peaajunärv Innervatsiooni iseloom: toimub puhkeolekus
INIMESE LUUSTIK Luustik on inimese toes Luustik toetab keha ning kaitseb õrnu siseelundeid, nt peaaju. Tähtsamad luud : toruluud, lühiluud ja lamedad luud. Kolju koosneb paljudest erinevatest luudest mida ühendavad õmblused. Lülisamba (e selgroo) moodustavad kaela, rinna ja nimmelülid ning kokku kasvanud ristluu ja õndralülid. Luud koosnevad luurakkudest ja vaheainest Luu on elus kude, mis pidevalt uueneb. Luurakke on kolme põhitüüpi: osteblastid, osteotsüüdid ja osteklastid. Osteblastid toodavad uut rakuvaheainet. Vähehaaval arenevad nad päris luurakkudeks, osteotsüütideks. Osteklastid hävitavad vajadusel rakuvaheainet. Inimese skelett Luustiku tähtsus Skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma
Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud. 24. Võrrelda õlavöötme ja vaagnavöötme luude ühendusi. Põhjendus! • Õlavöötme luud on rangluu abil ühendatud kere skeletiga. Õlavöötmeluud ühenduvad omavahel õlanuki-rangluu liigese ja kerega rinnaku-rangluu liigese abil. Vaagnavööde koosneb aga kahest puusaluust, mis ühenduvad lülisambaga ristluu-niudeluuliigese ja ees teineteisega häbemeliiduse abil. Puusaluud ja ristluu moodustavad luulise rõnga – vaagna. Kerega seostub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Need on lameliigesed, väga piiratud liikuvusega (jäikliiges – amfiartroos). • Liikumine: õlavööde kui ka vaagnavööde on kolmeteljelised, st., et liikumine toimub ümber kolme telje: vertikaal-, sagitaal- ja frontaaltelje, kuid vaagnavöötmes on liigutused minimaalsed. 25. Võrrelda õlaliigest ja puusaliigest. Põhjendus!
kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Tähtsamad luud Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Roideid on 12 paari.
ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv 42. Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on
· 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli · 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule. · Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust · Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihaste kinnitumiskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Kolju
Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 6. Võtta patsiendilt põlvede ja reite alt toed ära (pilt 9, 10) Pilt 9 Pilt 10 7. Asetada patsiendi käed kõrvale (pilt 11). Pilt 11 8. Asetada patsiendile tekk peale. 12.15. Survepunktid. Selili asend: · Kukal · Õlgade tagumised piirkond · Küünarliiges · Nimme piirkond · Ristluu · Kannad Külili asend: · Pea Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Õla külgmine piirkond · Küünarliiges · Puusaliiges · Taljenõgusus · Põlveliiges · Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend:
Pea luud on ühendatud koljuõmblustega, mis luustuvad lapse varases eas. See on vajalik, et laps mahuks läbi sünnitusteede. Kukla taga asub kuklaluu. Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed
Tõugude jaotus Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: ratsahobused/sporthobused traavlid raskeveohobused ratsaponid Hobused jagatakse ainevahetuse kiiruselt: kuumaverelised külmaverelised soojaverelised Täielikult täisverelisteks loetakse kahte hobusetõugu: Inglise täisvereline ratsahobune. Araabia täisvereline ratsahobune. Mõjutamine Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuse valmispanemine Enne trenni tuleb: Hobune ära puhastada Puhastada kabjad Asetada selja ettepoole sadula ja pehmendused , sadulavöö. Tuleb ka valjaid panna. Valjad Sadul Sadulavöö
Pooltoodete tabel Nimetus Lihaliik, Kuju, suurus, kaal, Kuumtöötlemine Serveerimine, jaotustükk suure-, portsjon- või eripära väiketükiline, paneerimine Rostbiif Veiseliha, sise- ja Tervelt(1-2kg Praadimine, 3 valmidusastet(rare, välisfilee tükkidena), seotakse küpsetamine medium, well done) Portsjoneeritakse 1- Praetud 1,5 paksusteks liharoogadele viiludeks, 2-3viilu sobivad lisandid portsjonis Suuretükiline Rulaad Veiseliha, ...
60. Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: · Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, · Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. · Seesamluud . Soodustavad lihase tööd 61. Seljalihased · Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele. Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine. · Ülemis ja alumis-tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere-nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid. · Romblihas - Algab: kaelalülilt ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja
11. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide! (info õpikust) Fibroossed (kiulised) 1. sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ühendused: (päka vahel) ja luudevahekiled 2. õmblused koljuluude vahel 3. tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Luulised ühendused: 1. ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu 2. niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused: 1. kõhrliidus (esimese roide ühendus rinnakuga, lülivahekettad) 2. sümfüüs (häbemeluude vahel olev liidus) 12. Liigese ehitus. (info õpikust) Liigese osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesekõhrega
Laiad lihased kehaõõnte seintes. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: a) Sidekirmed - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, b) Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Seesamluud - Soodustavad lihase tööd 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: a) Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt,rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, , roietele Funkts: keha sirutamine ja kallutamine. b) Romblihas - Algab: kaela- ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule. Funkts: tõmbab abaluid ja seega õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. c) Abaluutõstur Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule. Funkts: tõstab abaluid üles.
· Pneumaatilised ehk õhku sisaldavad luud otsmikuurge, ülalõuaurge 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alamliigid, igale näide. Fibroossed ühendused: Luulised ühendused: · Sideliidused, mille hulka · Ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu kuuluvad sidemed ja · Niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu luudevahekiled · Õmblused koljuluude Kõhrelised ühendused: vahel · Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme · Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid
Tekkepõhjused Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Omandatule juhtudele tulevad: ainevahetuse häired, närvihaigused, rahhiit ja sageli pidev vale istumisasend. Skolioosi liigid Skolioos jaguneb päritolu järel (kaasasündinud või omandatud), vormide järel (C-kujuline,S-kujuline ja Z-kujuline), asenduse järel (kaela, rinna, nimme ja ristluu osas) ja nurkade järel (1 määr 1° - 10°, 2 määr 11° - 25°, 3 määr 26° - 50° ja 4 määr > 50°) Tagajärjed Halb istumisasend Vähenenud käeliigutused Viltune peahoiak Valud Alanenud hingamis- ja südamefunktsioon Muutunud kehakuju Psüühilised reaktsioonid Riskirühmad Sageli skolioos areneb inteniivse kasvu perioodil (1-17 aastal) Tüdrukutel on skolioos 3-6 korda rohkem kui poissil.
e ehituse iseärasused, anomaaliad. d uudismoodustised emakaõõnes, emakasisesed liited, emakakaela puudulikkus, hormonaalsed tegurid, infektsioonid, ema kroonilised haigused, immunoloogilised põhjused, vere hüübimissüsteemi häired, muud põhjused. S Veritsus, alakõhuvalud, A Kuni 63 päeva Kuni 11. ü pingetunne alakõhus, e kestnud raseduse nädalani m ristluu piirkonna valu. g korral. p t o m i d D UH M Suu kaudu Üldnarkoosis. i i Mifepriston. Selle Spetsiaalsete a s toimel loode laiendajatega g hukkub ja avatakse n t raseduse areng emakakael
Haige asendi muutmine Haige asendi muutmisel kasutage võimalusel abilist. Ergutage alati haiget omaenda jõuvarusid kasutama ja asendi muutmisel kaasa aitama. Seliliasend · Et nihutada seliliasendis haiget ülespoole, kõverdage tema põlved ning nihutage haiget õlgadest ja puusadest voodis ülespoole. · Õige seliliasendi tagamiseks pange haige pea alla väike padi, mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav. · Funktsionaalvoodiga saate kergitada peapoolset voodiotsa istuliasendisse. · Enne voodi peatsi tõstmist nihutage haige puusaliiges voodi murdekohaga kohakuti. · Kõrgendatud asend võib olla umbes 3040 kraadi
2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke Selgroosirgestaja Ristluu tagumine pind, Ulatub koljuni, kaela Kallutab lülisammast ja pead taha Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead sidekirme kinnitub roietele Transversospinaalne trakt Lihased algavad risti-jätketelt Kinnituvad ogajätketele Ühepoolsel tegevusel kallutavad
Seljaaju segmendid on palju õhemad kui lülisambalülid. Seljaaju lõik. *** 60. Seljaajunärvide arv, jagunemine. Lk 214 õpikus. Kokku 31 närvipaari: 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi ja 1 õndranärvi paari. 1 segment 2 närvi paremale, vasakule. Igas segmendis on 2 närvi mõlemale poole. 61. Seljaajunärvide põimikud(4), nende intervatsiooni piirkonnad(juhtimis-tagasiside). Joonis 19. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks, mis asuvad luude ja lihaste poolt kaitstud regioonides ning millest lähtuvad närvid innerveerivad(juhivad ja annavad tagasisidet) keha kindlaid piirkondi. 1) Kaelapõimik - 4 ülemise kaelanärvi kõhtmised harud innerveerivad kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 2)Õlavarrepõimiku 4 alumist kaelanärvi ja esimese rinnanärvi kõhtmised harud - innerveerivad kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka.
loote kasvukeskkond: emakaanomaalia, hormonaalsete häirete, immunoloogiliste häirete, põletike, ema läbi põetud haiguste kaudu Ka isapoolsed tegurid on rasedust mõjutuvad suitsetamine, narkootikumide tarvitamine, alkoholi tarvitamine, liiga suur või väike kehakaal, naise vanus Raseduse katkemise sümptomid Veritsus - määrivast pruunikast veritsusest kuni rohke heleda vereerituseni alakõhuvalud, pingetunne alakõhus, ristluu piirkonna valu ultraheliuuringul on lootehoidla tühi, puudub lootel südametegevus või esinevad verevalandused lootekestade vahel, platsenta all Mis edasi saab? Jälgimistaktika - jälgitakse naise rasedust, kui ei ole tugevat verejooksu või põletikutunnuseid medikamentoosne ravitaktika - tugevama verejooksu korral manustatakse emaka kokkutõmbeid soodustavaid ravimeid, et kiirendada väljumist kirurgiline taktika - kirurgiline eemaldamine emakast
Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt Reie eemaldamine pöörlile Pöörab reit välja Ristluu vaagenmiselt Pirnlihas Reie eemaldamine pinnalt Sisemine toppelihas: Toppekile vaagenmiselt pinnalt Pöörab reit välja Kolmepeane pööraja Ülemine kaksiklihas: Reieluu pöörliauku Reie eemaldamine
1. Nimetage skeleti funktsioone (3) Toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu. 2. Nimetage lülisamba osad ja lülide arv nendes kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötmeluud Abaluud, rangluu 5
3 crista, ae, f. hari 1. 3 iliacus, a, um niude- , . 2. 3 crista iliaca niudeluuhari 3. 3 os, ossis, n. luu 4. 3 lium, , n. niudeluu 5. 3 os lium niudeluu 6. 3 sacrum, , n. ristluu , 7. 3 coccyx, coccygis, m. sabaluu, õnnar , 8. 3 carpus, , n. = ossa carp ranne 9. 4 ossa carp randmeluud 0. 4 pbs, is, f. häbe 1. 4 os pubis häbemeluu 2. 4 patella, ae, f
xiphoideus). ROIDED (costae) (peas) Pärisroided- costae verae (1-7) Kaareroided- costae arcuariae (8-10) Vallasroided- costae fluctuantes (11-12) Roidepea (caput costae) on roide alumine osa, millele järgneb roidekael (collum costae). Roidekaelast lateraalsemal on roideköbruke (tuberculum costae). Roidekeha (corpus costae) tagumises osas on roidenurk (angulus costae) ning sisepinnal on roidevagu (sulcus costae). RISTLUU (os sacrum) peas Ristluutipp (apex ossis sacri) on suunatud alla. Neem (promontorium). Vaagenmisel pinnal (facies pelvica) asuvad vaagenmised ristluumulgud (foramina sacralia pelvica). Nende mulkude vahel kulgevad ristijooned (linea transversae). Selgmisel pinnal (facies dorsalis) on selgmised ristluumulgud (foramina sacralia dorsalis). Keskpidine ristluuhari (crista sacralis mediana) kulgeb ristluu keskel, mille kõrval on keskmine ristluuhari (crista sacralis medialis)
ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: a) Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, b) Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Seesamluud –. Soodustavad lihase tööd 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: a) Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele. Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine. b) Ülemis ja alumis-tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere- nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid. c) Romblihas - Algab: kaelalülilt ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja seega kogu
taspainnas edasi ja tagasi ning silinderliiges võiamldab teha pööravaid liigutusi. Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi (kolju).Tähtsad osad luustikus : kolju , selgroog , rindker eluud , õlavöötme luud ja nendega seotud luud. Vaagnavöötme luud ja nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu. Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp. Säilitada , sest et lihastest eraldub osa eneriast soojusena
väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile välja pööramine Kolmepeane Sisemine toppelihas Reieluu Reie eemaldamine, pööraja istmikuluu toppemulgu sisemine pöörliauk välja pööramine pind Ülemine kaksiklihas istmikuoga
Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud
Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga. Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
