Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist.
lahendamisele • organiseerib õpilaste iseseisva tunnetusliku tegevuse 4. Tunnetuse lõpuleviimine ja teadmiste kinnistamine. Esialgu algab kinnistamine probleemi lahendamisest või uue materjali esita mise loogilisest plaanist. Kinnistamise edasises käigus tuleb uued teadmi sed lülitada uutesse seostesse, viia nad üle uude situatsiooni. Uued teadmised kinnistuvad ainult harjutamise (kordamise) käigus. 5. Teadmiste, vilumuste ja oskuste kasutamine. Seda etappi iseloomustab noorsportlaste tegevuse suur iseseisvus. Peamised vormid on treening ud, mängud ja võistlused. Oluline on teadmiste, oskuste ja vilumuste kasuta mine võistlustel. 6. Noorsportlaste tegevuste tulemuste kontrollimine, enesekontrollivõime väljatöötamine neil. Kontrollimine on tagasisideprotsess, ilma milleta pole võimalik juhti da õppe- treeningutöö käiku. Selle efektiivsus määratakse palju treeneri pedagoogilise takti ja vaistuga
Iluuisutajatel on tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Tihtipeale jäetakse ka tagaplaanile vigastuste vältimine, seda just paremate tulemuste saavutamiseks, ning tegeletakse ainult ühekülgsete harjutustega. Paljudes spordiklubides puudub ka järelvalve selle üle, kui palju mõnda harjutust tehakse, selletõttu võib treenida absurdselt palju. Minu enda arvates ei seletata ka harjutusi põhjalikult läbi, et mille jaoks see täpne harjutus hea on või kuidas seda õieti tegema peab. USA noorsportlaste statistika alusel tunneb 45% 13-14 aastasest pesapalluritest hooaja jooksul valu küünarliiges. Paljud vanemad panevad oma lapse raskesse erialalisse treeningusse liiga varalt, tihti juba 9-10 aastaselt ning ootavad neilt sealjuures kohe liiga palju. Arstid aga leiavad, et kõige õigem oleks kuni umbes 15- aastaseks saamiseni tegeleda võimalikult mitme alaga ja mitmekülgsete treeningutega ning alles siis valida kõige meelepärasem.
siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kergejõustiklased, sõudjad kui ka vehklejad. Nemad ongi meie pisikese riigi maailmas tuntuks teinud. Kui vaadata noorsportlaste indu ja tahtejõudu tippu jõudmiseks, võime kindlad olla, et ka tulevik on meil tublide sportlastega kindlustatud.Usun, et meil leidub tulevikus veel palju sportlasi, keda saab lennujaamas suure rõõmu ja lauluga vastu võtta . Samuti paljud välismaalased tunnevad meie kodumaa vastu huvi tänu kuulsate dirigentide Eri Klasi ja Neeme Järvi ning helilooja Arvo Pärdi järgi. Eelmise sajandi alguses võis kohata inimesi, kellel oli kõigest seitsme-või koguni kuueklassiline haridus
Neljapäev · Soojendus · Erinevad harjutused · Kiirendused 600m 400m 200m 400m 600m. 5 min puhkust iga kiirenduse järel · Lõdvestusharjutused · Venitusharjutused Reede · Soojendus · Erinevad harjutused · Krossijooks 5 km · Jõuharjutused · Venitusharjutused Laupäev · krossijooks umbes 3 km Pühapäev puhkepäev Kasutatud kirjandus · Jürimäe, J., Mäestu, J. (2011). Treeninguõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus. · Loko, J. (2008). Noorsportlaste treenimine: Metoodilisi juhiseid treenerile ja õpetajale. Tartu: AS Atlex. · Espe, V. (2008) Kiiruse arendamise võimalused. Kehaliste võimete arendamine spordis Eesti treenerite rahvusvaheline konverents 4.- 6.04.2008 Tartus ja Tallinnas Tänan!
Austa ja kohtle sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat Ära naeruväärista sportlasi võimekuse taset Julgusta ausat ja oskuslikku mängu Mõista hukka vägivalla kasutam Käitu väärikalt LAPSED JA ORGANISEERITUD SPORDITEGEVUS 1. Too välja noorsportlaste probleemid. Vigastuste oht Ületreenimine või läbipõlemine on liigse treenimise, stress, kehva ajastuse või mittetäieliku taastumise tulemus Liigne valu ei tohiks treeningutega kaasneda Tüdrukutel võib surve avalduda ebarealistlikes eesmärkides oma kehakaalu suhtes (söömishäired) Sobimatu surve vanemate, eakaaslaste, tervishoiutöötajate, treenerite, meedia ning agentide poolt 2
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kõrgushüpe............................................................................................................. 3 Kaugushüpe............................................................................................................ 5 Kettaheide.............................................................................................................. 6 Kuulitõuge.............................................................................................................. 7 Kiir-, pika- ja keskmaajooks.................................................................................... 9 LISAD.................................................................................................................... 12 Kokkuvõte....................................................................................
1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi) - vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall- ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi)
Spordi osatähtsus meie rahva elus kasvab. Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt. Tervisespordina ei tunne tennis aga vanusepiire, seda võib mängida alati, kusjuures pole üldse oluline, kui vanalt mängima hakatakse ühe suvega omandatakse põhioskused tennisest ning suudetakse oma lõbuks mängida. Seega tennis on mäng, nagu öeldakse, kaheksandast kuni kaheksakümnenda eluaastani. Tennis arendab kiirust osavust kui k...
Otstarbekas on perioodi alguses kasutada mitmeliigeseliseid harjutusi ning kui juba natuke inimene käinud jõusaalis, siis enam spordispetsiifilisi harjutusi. Jõutreeningut tuleb alati alustada kerge soojendusega kõigile lihasgruppidele. (Loko: 183) 7. Hingamine 8. Toitumise tähtsus Allikad Rückenberg, J. 2006. Jõusaal sandistab- Noored sportlased ja jõutrenn. [ 23.12.2014] Internet: http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=657 Loko, J. 2009. Noorsportlaste treenimine. Tartu: AS Atlex Loko, J. 2007. Sportlaste ettevalmistus. Tartu: AS Atlex Noormets, J. 1999. Abiks jõusaalis harjutajale. Tallinn: TPÜ Kirjastus
4) taastumisprotsesside kiiruse hindamiseks. Koormustest viiakse läbi kas veloergomeetril, liikurrajal ehk tretbaanil või sõude- ergomeetril. Noorsportlastel sobib seoses lihasrühmade ühtlase arenguga enam veloergomeeter, mis on ka odavam, vajab vähem ruumi ja tekitab ka vähem müra. Jooksurada sobib nooremate tüdrukute ja selliste vanemate noorsportlaste testimi- seks, kes võistlevad jooksuvastupidavust nõudvatel spordialadel. Täiskasvanutel on eelistatum jooksurada, sest koormatud on enam lihaseid. Võistlustel osalevate sportlaste testimiseks kasutatakse maksimaalseid koormusteste. Enam levinud näitaja kehalise töövõime määramiseks on PWC170 (PWC physical PWC 170 lihtne
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine ...
Suur endomorfne väärtus tähendab aga suurt keha rasva hulka. Väike mesomorfne väärtus on iseloomulik isikutele, kellel on väike ja kerge skelett koos väikese lihaskoe hulgaga. Suur mesomorfne väärtus on indiviididel, kelle lihaskude on hästi arenenud. Väike ektomorfne väärtus iseloomustab inimesi, kellel on suur keha mass, võrreldes keha pikkuse kohta pikad jäsemed ja väike keha mass. Sportlase somatotüüpi kasutatakse nii spordiala iseloomustamiseks kui ka noorsportlaste kehaehituse muudatuste jälgimiseks. Sõudmises on sportlaste somatotüübi leidmine oluline ka 45 paatkondade koostamisel. Rahvusvahelise klassiga paatkondade sõudjate somatotüüpide jaotavuses erinevusi praktiliselt ei ole. Seega on nad sarnase kehaehitusliku iseloomuga. Sõudjate kehaehituse proportsioonides aastate jooksul olulisi muutusi toimunud ei ole, kuigi on täheldatud nii keha pikkuse kui ka massi suurenemist
Kaasata tuleb kõik töötava rahva kihid. Tööliste palgatõus, tööpäeva lühendamine, sotsiaalkindlustussüsteemi elluviimine, osalise sõjaseisukorra lõpetamine - sellised näiliselt vägagi viisakad loosungid. Just selle Töörahva Ühise Väerinna loosungitega saavutasid kommunistid edu. Kehtestati oma kontroll Eesti Ametiühingute Kesknõukogu üle. Illegaalsed kommunistid imbusid kõikvõimalikkesse organisatsioonidesse - noorsportlaste ühingutesse jne. Tulemused ei jäänud olemata - 1923. aasta II aasta valimistel 10 saadikut parlamenti. Jaak Nanilsoni juhtum - Abja Töövabriku tööline - teatas, et loobub koostööst kommunistidega ja läks sotsiaaldemokraatide hulka. Augusti 1924 langes ta mõrva ohvriks - avalik saladus, et mõrva taga seisid kommunistid. 1924. oli EKP u 2000 liiget, lisaks sellele u 700 noorkommunisti ja poolehoidjaid tunduvalt rohkem. 1923. aastal toimusid ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
