Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist.
lahendamisele • organiseerib õpilaste iseseisva tunnetusliku tegevuse 4. Tunnetuse lõpuleviimine ja teadmiste kinnistamine. Esialgu algab kinnistamine probleemi lahendamisest või uue materjali esita mise loogilisest plaanist. Kinnistamise edasises käigus tuleb uued teadmi sed lülitada uutesse seostesse, viia nad üle uude situatsiooni. Uued teadmised kinnistuvad ainult harjutamise (kordamise) käigus. 5. Teadmiste, vilumuste ja oskuste kasutamine. Seda etappi iseloomustab noorsportlaste tegevuse suur iseseisvus. Peamised vormid on treening ud, mängud ja võistlused. Oluline on teadmiste, oskuste ja vilumuste kasuta mine võistlustel. 6. Noorsportlaste tegevuste tulemuste kontrollimine, enesekontrollivõime väljatöötamine neil. Kontrollimine on tagasisideprotsess, ilma milleta pole võimalik juhti da õppe- treeningutöö käiku. Selle efektiivsus määratakse palju treeneri pedagoogilise takti ja vaistuga
Iluuisutajatel on tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Tihtipeale jäetakse ka tagaplaanile vigastuste vältimine, seda just paremate tulemuste saavutamiseks, ning tegeletakse ainult ühekülgsete harjutustega. Paljudes spordiklubides puudub ka järelvalve selle üle, kui palju mõnda harjutust tehakse, selletõttu võib treenida absurdselt palju. Minu enda arvates ei seletata ka harjutusi põhjalikult läbi, et mille jaoks see täpne harjutus hea on või kuidas seda õieti tegema peab. USA noorsportlaste statistika alusel tunneb 45% 13-14 aastasest pesapalluritest hooaja jooksul valu küünarliiges. Paljud vanemad panevad oma lapse raskesse erialalisse treeningusse liiga varalt, tihti juba 9-10 aastaselt ning ootavad neilt sealjuures kohe liiga palju. Arstid aga leiavad, et kõige õigem oleks kuni umbes 15- aastaseks saamiseni tegeleda võimalikult mitme alaga ja mitmekülgsete treeningutega ning alles siis valida kõige meelepärasem.
siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kergejõustiklased, sõudjad kui ka vehklejad. Nemad ongi meie pisikese riigi maailmas tuntuks teinud. Kui vaadata noorsportlaste indu ja tahtejõudu tippu jõudmiseks, võime kindlad olla, et ka tulevik on meil tublide sportlastega kindlustatud.Usun, et meil leidub tulevikus veel palju sportlasi, keda saab lennujaamas suure rõõmu ja lauluga vastu võtta . Samuti paljud välismaalased tunnevad meie kodumaa vastu huvi tänu kuulsate dirigentide Eri Klasi ja Neeme Järvi ning helilooja Arvo Pärdi järgi. Eelmise sajandi alguses võis kohata inimesi, kellel oli kõigest seitsme-või koguni kuueklassiline haridus
Neljapäev · Soojendus · Erinevad harjutused · Kiirendused 600m 400m 200m 400m 600m. 5 min puhkust iga kiirenduse järel · Lõdvestusharjutused · Venitusharjutused Reede · Soojendus · Erinevad harjutused · Krossijooks 5 km · Jõuharjutused · Venitusharjutused Laupäev · krossijooks umbes 3 km Pühapäev puhkepäev Kasutatud kirjandus · Jürimäe, J., Mäestu, J. (2011). Treeninguõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus. · Loko, J. (2008). Noorsportlaste treenimine: Metoodilisi juhiseid treenerile ja õpetajale. Tartu: AS Atlex. · Espe, V. (2008) Kiiruse arendamise võimalused. Kehaliste võimete arendamine spordis Eesti treenerite rahvusvaheline konverents 4.- 6.04.2008 Tartus ja Tallinnas Tänan!
Austa ja kohtle sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat Ära naeruväärista sportlasi võimekuse taset Julgusta ausat ja oskuslikku mängu Mõista hukka vägivalla kasutam Käitu väärikalt LAPSED JA ORGANISEERITUD SPORDITEGEVUS 1. Too välja noorsportlaste probleemid. Vigastuste oht Ületreenimine või läbipõlemine on liigse treenimise, stress, kehva ajastuse või mittetäieliku taastumise tulemus Liigne valu ei tohiks treeningutega kaasneda Tüdrukutel võib surve avalduda ebarealistlikes eesmärkides oma kehakaalu suhtes (söömishäired) Sobimatu surve vanemate, eakaaslaste, tervishoiutöötajate, treenerite, meedia ning agentide poolt 2
* Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist. * Enneaegset aktiivse lennufaasi õpetamisele keskendumist. Grupi harjutused: * Paigalthüpped * Hüpe lühikeselt hoojooksult * Hüpe kiirelt hoojooksult * Üleshüpe * Kordushüpped (näiteks 5×10 hüpet võimalikult kaugele) * Kordushüpped kiiruse peale (näiteks 5×10 hüpet aja peale) KETTAVISE JA KUULITÕUGE: PÕHILISED VEAD, MIDA TULEKS VÄLTIDA!! *noorsportlaste võistlemine nende kehalisele arengule mittevastavate heitevahenditega; * mõõtmetelt, kaalult ja aerodünaamilistelt omadustelt kõlbmatute vahendite kasutamine; * uute tehniliste elementide tutvustamine enne eelmiste elementide kinnistumist; heitevahendite raskendatud kasutamine sportlastel, kelle jõualane ettevalmistus (kõhu-, selja- ja jalalihased) pole veel vajalikul tasemel. 12 Grupi harjutused:
1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi) - vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall- ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi)
Veelkord on vajalik rõhutada, et ükskõik millise harjutusega on tegemist või mängitakse juba üle võrgu pärast iga lööki tuuakse reket tagasi algasendisse, kahte kätte oma ees, ots umbes silmade kõrgusel. Kasutatud kirjandus: 1. Evald Kree ,,Mängime tennist"(1986) lk 3, 5-6, 11-18, 32-33 2. Journal of Science and Medicine in Sport ,,Skill acquisition in tennis: Research and current practice" Machar Reid, Miguel Crespo, Brendan Lay, Jason Berry 3. Jaan Loko ,,Noorsportlaste valimine" Tartu 1999 lk 103, 106-107, 130-132 4. Coaching Youth Tennis. Third Edition. American Sport Education Program In cooperation with the United States Tennis Association.
Otstarbekas on perioodi alguses kasutada mitmeliigeseliseid harjutusi ning kui juba natuke inimene käinud jõusaalis, siis enam spordispetsiifilisi harjutusi. Jõutreeningut tuleb alati alustada kerge soojendusega kõigile lihasgruppidele. (Loko: 183) 7. Hingamine 8. Toitumise tähtsus Allikad Rückenberg, J. 2006. Jõusaal sandistab- Noored sportlased ja jõutrenn. [ 23.12.2014] Internet: http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=657 Loko, J. 2009. Noorsportlaste treenimine. Tartu: AS Atlex Loko, J. 2007. Sportlaste ettevalmistus. Tartu: AS Atlex Noormets, J. 1999. Abiks jõusaalis harjutajale. Tallinn: TPÜ Kirjastus
4) taastumisprotsesside kiiruse hindamiseks. Koormustest viiakse läbi kas veloergomeetril, liikurrajal ehk tretbaanil või sõude- ergomeetril. Noorsportlastel sobib seoses lihasrühmade ühtlase arenguga enam veloergomeeter, mis on ka odavam, vajab vähem ruumi ja tekitab ka vähem müra. Jooksurada sobib nooremate tüdrukute ja selliste vanemate noorsportlaste testimi- seks, kes võistlevad jooksuvastupidavust nõudvatel spordialadel. Täiskasvanutel on eelistatum jooksurada, sest koormatud on enam lihaseid. Võistlustel osalevate sportlaste testimiseks kasutatakse maksimaalseid koormusteste. Enam levinud näitaja kehalise töövõime määramiseks on PWC170 (PWC physical PWC 170 lihtne
bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam., kükkimine tõstekangiga turjal, rebimine, tõukamine.
Suur endomorfne väärtus tähendab aga suurt keha rasva hulka. Väike mesomorfne väärtus on iseloomulik isikutele, kellel on väike ja kerge skelett koos väikese lihaskoe hulgaga. Suur mesomorfne väärtus on indiviididel, kelle lihaskude on hästi arenenud. Väike ektomorfne väärtus iseloomustab inimesi, kellel on suur keha mass, võrreldes keha pikkuse kohta pikad jäsemed ja väike keha mass. Sportlase somatotüüpi kasutatakse nii spordiala iseloomustamiseks kui ka noorsportlaste kehaehituse muudatuste jälgimiseks. Sõudmises on sportlaste somatotüübi leidmine oluline ka 45 paatkondade koostamisel. Rahvusvahelise klassiga paatkondade sõudjate somatotüüpide jaotavuses erinevusi praktiliselt ei ole. Seega on nad sarnase kehaehitusliku iseloomuga. Sõudjate kehaehituse proportsioonides aastate jooksul olulisi muutusi toimunud ei ole, kuigi on täheldatud nii keha pikkuse kui ka massi suurenemist
Kaasata tuleb kõik töötava rahva kihid. Tööliste palgatõus, tööpäeva lühendamine, sotsiaalkindlustussüsteemi elluviimine, osalise sõjaseisukorra lõpetamine - sellised näiliselt vägagi viisakad loosungid. Just selle Töörahva Ühise Väerinna loosungitega saavutasid kommunistid edu. Kehtestati oma kontroll Eesti Ametiühingute Kesknõukogu üle. Illegaalsed kommunistid imbusid kõikvõimalikkesse organisatsioonidesse - noorsportlaste ühingutesse jne. Tulemused ei jäänud olemata - 1923. aasta II aasta valimistel 10 saadikut parlamenti. Jaak Nanilsoni juhtum - Abja Töövabriku tööline - teatas, et loobub koostööst kommunistidega ja läks sotsiaaldemokraatide hulka. Augusti 1924 langes ta mõrva ohvriks - avalik saladus, et mõrva taga seisid kommunistid. 1924. oli EKP u 2000 liiget, lisaks sellele u 700 noorkommunisti ja poolehoidjaid tunduvalt rohkem. 1923. aastal toimusid ka
annaabi.ee 
