Keele variatiivsus Võrdlus: noored ja täiskasvanud Triin Lepp Türi Ühisgümnaasium, 10 K Võrdlus 1) Noored, kes kasutavad rohkem kõnekeelt ning kelle keelekasutus on alles välja kujunemas. 2) Täiskasvanud, kes on kõrgharidusega ja kasutavad normikeelt. Neil on välja kujunenud oma keelekasutus. Normikeel ehk kirjakeel Kasutatakse peamiselt kirjas. Ametlikum. Võime kasutada järjekindlalt normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjutajateks on kontaktid töö juures ja ülikoolis. Kõnekeel Kasutatakse suulisel kõnelemisel. Kõnekeelde kuuluvad parasiitsõnad, släng. Vabam keelekasutus kui kirjakeelel. Sõnade tähendus on muutuvam ja ebakindlam kui kirjakeeles. Erinevused noorte ja täiskasvanute keelek...
õpilase ühistegevus Omandamine – õpetamise tulemuse efekt Õppimine – sportlase tegevus liigutuse õppimisel Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus (allumine tahtele), automaatsus (tahte vahelesekkumiseta), stabiilsus (kindlus väliskeskkonna tingimuste vastu) ja variatiivsus e liikuvus (kohanemine erinevate tingimustega) Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis Stabiilsus - tehnika omandamise tase, mis võimaldab liigutust sooritada sarnaselt palju kordi olenemata väliskeskkonna mõjudest ja psüühilisest pingest Standardsus - spordialale omaste tehnika põhiparameetrite üldine omandamine Variatiivsus - kõrvalekalded tehnika mõningatest põhiparameetritest, mis võimaldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada
vihkamine, õrnus-hellus) · Mõistete vastandlikkus on eestlaste emotsioonisõnavarasse juurdunud: 1. Keelejuhtidel kerge antonüüme leida 2. Positiivseid-negatiivseid emotsioone lihtne nimetada 3. Neutraalsete emotsioonide olemasolu/puudumise kohta üksmeel puudus · Eestlaste emotsioonisõnavara "tehtud" intervjuuolukorras, "asjadest ehk nimisõnadest", need omakorda "tehtud ehk tuletatud" omadustest, seisunditest ja tegevustest · Stabiilsus ja variatiivsus · Sõnade jagamine heaks/halvaks Vahekokkuvõte · Emotsioonisõnavara pigem emotsiooniteadmiste mitmekesisuse avaldumise vorm · Hinnangulised mõisted seostatakse oma kogemustega · Emakeele õppimisega omandame emotsioonimõisted ja rahvale omase "sisemaailma" nägemise viisi Eestlaste tüüpiline iseloomuomadus · H. Orava uuring: 1. Inimese iseloom üldiselt 2. Sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomustus 3. Eestlase iseloomustus 4
teatud väitega nõustumise astme (nt täiesti nõus, pigem nõus, ei ole nõus). Summeeritud hinnangute skaala ehk Likerti skaala – hoiakute mõõtmisel kasutatav skaala, mis koosneb väidetest, millest igaüht hinnatakse positiivselt ja negatiivselt orienteeritud mitmepunktilisel (kõige sagedamini 5-punktilisel) skaalal; saadud hinnangud summeeritakse 4. Andmete kirjeldamise viisid: jaotus; tsentraalse tendentsi karakteristikud; variatiivsus; korrelatsioon Normaaljaotus - Praktiline väärtus on normaaljaotuskõvera eri piirkondade protsentuaalse suuruse ja standardhälbe ühikute vahelisel seose teadmisel. Kujutame histogrammina ehk tulpdiagrammina. Normaaljaotus on väga paljudele psühhol. omadustele iseloomulik. Tsenteraalse tendentsi karakteristikud: Näitab skooride keskmist suurust erinevatel viisidel. Need on mood, mediaan ja aritmeetiline keskmine. Mood - kõige sagedasem väärtus
Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ vaimsete võimed ja arenguprogrammid perekond 4.2. Bioloogilised faktorid alatoitumus alkohol enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus isiksus ja vaimsed võimed II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika
Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ vaimsete võimed ja arenguprogrammid perekond 4.2. Bioloogilised faktorid alatoitumus alkohol enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus isiksus ja vaimsed võimed II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika
kõrvuti saadaksegi teada nii keelte struktuurierenevused kui ka- sarnasused. 4.rakenduslingvistika eesmärgiks on teaduslikul alusel lahendada konkreetseid keelt või keelekasutust puudutavaid probleeme. Neid tekib eriti seoses keelte õppimse ja õpetamisega. 5.foneetika uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist 6.fonoloogia häälikusüsteemide lingvistilise uurimine 7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või
Uurija liigendab käsitused, moodustades erinevad tähendusklassid. Käsituste seletamiseks kasutab uurija nende ühendamist kõrgema taseme tähendusklassideks. Sandbergi ja Samuelssoni uuring Uuriti erinevaid variante eelkooliõpetaja mängu teadlikkuse kohta. Lisaks uuriti, milliseid mänge mäletavad õpetajad oma lapsepõlvest ja kuidas nad tajuvad tänapäeva laste mängu. Intervjuus osales 20 eelkooliõpetajat, kes väljendasid mängu kohta erinevaid vaateid, seega kujunes rühmasisene variatiivsus. Iga intervjuu algas uuringu eesmärgi kirjeldamisega ning rõhutati, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Intervjuud kestsid 45- 90 min. need salvestati ja transkribeeriti. Uuringust selgus, et eelkooliõpetajad kirjeldasid oma lapsepõlvemängu vastavalt soolistele stereotüüpidele. Kõik vastajad märkisid, et õuemängud olid nende lapsepõlves palju üldisemad kui nüüd. Leiti, et õpetajad ei väärtusta mängu piisavalt. Tähendusüksuste leidmise uuring
smail tähistab naeratamist Indeks- märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida see tähistab. (Mjäu tähistab kassi) Sümbol- märk, mille seos on mõtteline ja kokkuleppeline objektiga, mida see tähistab 5) Loomulikud- ja tehiskeeled Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre
jooksul tunnetama. Treeningute sekka tuleks aeg-ajalt lülitada jooksutehnika harjutusi ka "väsinud" lihasele, et väsimuse tekkides sooritus ei laguneks. Seda on hea teha pärast väsitavat intervalltreeningut. Jooksu tuleks harjutada ka muutuvates tingimustes. Selleks sobib ideaalselt jooks mägisel murdmaal või raskendatud tingimustes näiteks liivas-, samblal- või lumes. Järk-järgult keskkonna muutusega harjudes tagatakse liigutusvilumuse stabiilsus ning variatiivsus, mis on eriti oluline konkurentidega võistlustingimustes. Autonoomne staadium Viimases staadiumis on sportlasel liigutused salvestunud lihasmällu ja ta ei pea mõtlema sooritusele, ehk on saavutatud liigutusvilumus. Edasine areng on aeglane ning keskendutakse taktikale ja muutuvale keskkonnale. Kasutatakse rohkem ühistreeninguid ja treeningkaaslasi, et kohaneda konkurentsiga ja muude muutuvate faktoritega. Selles
Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90 Koosesinemise sagedus (Concordance rate) koosesinemise sagedus ü.k k.k skisofreenia 30.9% 6.5% sügav depressioon 69.2% 13.3% asotsiaalsus 87
Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90 Koosesinemise sagedus (Concordance rate) koosesinemise sagedus ü.k k.k skisofreenia 30.9% 6.5% sügav depressioon 69.2% 13.3% asotsiaalsus 87
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine
· Omavaheline vere- või sotsiaalne sugulus · Seotus abielusidemetega · Liikmed identifitseerivad antud gruppi perekonnana Tänapäeval on meie ühiskonnas peamiseks perekonna tunnuseks viimane. Perekonda eristab teistest gruppidest: · Inimene veedab perekonnas rohkem aega kui teistes gruppides · Tegevuste ring, mida perekonnas viljeletakse on laiem · Pereliikmetel on õigus (kohustus) üksteist mõjutada · Perekonnas on suur sooline ja ealine variatiivsus · Mittevabatahtlikkus liikmeks olemises · Perekond on kauakestvam, kui mistahes teine sotsiaalne grupp Laiendatud perekond · Sugulus- või põlvnemisgrupp · Vanem ja järglased oma perekondadega · Polügaamsed perekonnad · Ühine majandamine ja kaitse · Laste ja vanurite eest hoolitsemine · Omane traditsioonilistele ühiskondadele · Tänapäeval on laiendatud perekonna paljud funktsioonid üle võtnud teised
summeerimine - Jaotus – normaaljaotus on paljude psühholoogilistele omadustele iseloomulik. Praktiline väärtus on normaaljaotuskõvera eri piirkondade protsentuaalse suuruse ja standardhälbe ühikute vahelise seose teadmisel. Jaotust kujutatakse histogrammine - Tsentraalne tendents e keskmine – näitab skooride keskmist suurust erinevatel viisidel nt mood, mediaan, aritmeetiline keskmine - Variatiivsus – näitab mil määral tulemused keskmise ümber varieeruvad. Saame konkreetse arvulise näitaja iga indiviidi jaoks (keskmise häbe suhtes) mille abil hiljem inimesi võrrelda. Karakteristikud on: ulatus, dispersioon (tulemuste hälvete ruutude keskmine) ning standardhälve (ruutjuur dispersioonist). Z-ühik – standardhälve teisendatuna näitab milline on indiviidi hälbe suhe teiste grupi liikmete tulemusse z = (X-x)/σx , kus:x , kus:
(N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel) Nt Ladina keel on portugali, hispaania,itaalia keele alkkeel Tüpoloogilise liigituse eesmärgiks on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja
ka koolikursus leeriga (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966, 14). Vändra kurttummade kool Vändra kurttummade koolis oli esimesel aastal õpilaste arv 10-15 piires. Aasta-aastalt see arv kasvas (100 aastat Eesti Kurtide Kooli 1966, 7). 1893.a. avati koolis juba neljas klassikomplekt.). Kindlakäeline oraalne (suuline) õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt, domineeris Eestis kuni XX sajandi keskpaigani (R. Toom, http://www.ead.ee/uurimustööd/ Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis). Hiljem võttis Sokolovski tööle õpetajaid, kes oleksid suutelised õpetama kurttummasid. Sokolovski kutsus 1865 aastal Johannes Egloni, kes oli varem töötanud Kanepi kihelkonnakoolis õpetajana. Eglon õpetas kurttummasid ligi 33 aastat. Kuna Eestis puudusid vastavad kogemused, astus Sokolovski kirjavahetusesse kuulsa Saksa kurttummade õpetajaga Hilliga. Sokolovski sai Hillilt palju vajalikke juhtnööre õppetöö korraldamise ja õppeplaani koostamise kohta. 3
inimene omandab ük liikmena. Erinevad uurijad on ühel meelel, et: 1)kultuur avaldab inimteadvusele mõju 2)kultuuril on väga palju avaldumisvorme. Postmodernism ja organisatsioonikäsitlus: Postindustriaalse majandus-ja sotsiaalelu tunnused: 1)Töö tähenduse teisenemine. Varem samastati tööd pigem füüsilise tööga ja töösoorituseks peeti reaalselt kombitavaid objekte. 2)Infotehnoloogia kõikehõlmav mõju. 3)Töökäitumise uued vormid. Töökäitumise suurem variatiivsus. Nt ei pea töö tegemiseks ühte kindlasse geograafilisse punkti minema kindlaks kellaajaks. 4)Alternatiivsete liikumiste, väärtuste ja sotsiaalsete normide paljusus. Tolerantsus ja aktsepteerimine. Modernism vaatleb organisatsiooni kui stabiilsusele, korrale ja ratsionaalsetele teadmistele tuginevat kooslust, postmodernism aga rakendab paradoksi, muutlikkuse ja erinevuste printsiipe. Postmodernistlik organisatsioonikäsitlus keskendub koosluse ja muutliku väliskeskkonna
Kihtdiagramm tulba kõrgus -sagedus Kihid tulba sees näitavad osakaalusi Chart editorist saab näidata osakaalusi. (2 klõpsu graafikul) Arvjoonis 2 tunnust Mediaan Jaotuse keskel paiknev väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa nii, et pooled vaatlustulemused on meidiaanist väiksemad ja pooled suuremad. Aritmeetiline keskmine Keskväärtus Mood Väärtus, mis esines teistest väärtustest kõige rohkem Hajuvus ehk variatiivsus Kui suur on punktirea ulatus, nii saab leida kui laiali valgunud ehk hajus on meie vastuste rida. Kvartiilid Q3-Q1 Kvartiilide vahe määrab ära vahemiku, milles asuvad pooled valimi keskmisele lähedamal asuvad väärtused ning ulatuse ja kvartiilide vahe oavaheline võrdlemine annab meile pildi sellest, kui õrd tugev on jaotuses keskele koondumise tendents. Standardhälve
keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult
Teinekord võib tekkida küsimus, kas toimetajale jäävad märkamatuks pealkirjas olevad küsitavused või taotlebki ta teadlikult tavapärasest kõrvalekalduvat stilistikat, püüdes olla teistest erinev, individuaalne, isikupärase sõnastusega. On ka võimalik, et tavapäratu sõnakasutusega püüti lihtsalt saada tähelepanu ning tegelikult on eesmärgiks müüginumbrite suurendamine. Reet Kasik rõhutab, et keele variatiivsus on loomulik, kuid oluline on ka situatsiooni ja konteksti tunnetus. Eraelus kasutatav ei pruugi sobida avalikkuse jaoks. Meelelahutusmeedia peaks erinema uudistest. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata registritele, stiilidele, zanritele, kontekstile. Keelekasutus on üks osa käitumisest, see võib olla moekas, vanaaegne, sobiv, sobimatu, maitsekas või maitsetu. Selle järgi peaks olema võimalik hinnata inimest, trükiväljaannet, tele- või raadiojaama.
Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem. Täitis Saussure'i lüngad: häälikud ei ole märgid; nad eristavad tähendusi ja on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20 saj alguses olid akustilised ja füsioloogilised häälikud. T väidab, et keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme hääliku ära. Selle kõige nimi on diagnostiline kontekst. Meil on häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Foneemia täidab semiootilist funktsiooni. Tema loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Toob Saussure'i teesile toetudes välja 3 opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik
kirjelduse loomisega Tsirkumfiks diakriitiline märk vokaali kohal Tüpoloogiline liigitus jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi Ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus inimkeele üldisi seaduspärasusi uuriv keeleteadus Vaba morfeem morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel keel, mida räägib rahva vähemus Variatiivsus keelte ja kultuuride paljusus Voor see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus kõnevoorude vahetamine vestluses Võrdlev-ajalooline keeleteadus püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust
happening) • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik ) • lühendid (AIDS ~ aids, VIP ~ vipp) Üldiselt võtab eesti keel laene vastu häälduskujul, kuid sellise mugandamisega võivad tekkida sõnad, mille puhul oleks parem kasutada tsitaadilist varianti kui mugandit. Üha rohkem iseloomustab uuemate laensõnade muganemist variatiivsus, st ühel sõnal võib esineda nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling. Variantide rohkus viitab sellele, et sõna pole leidnud veel eesti keele sobivat kuju või olemasolev versioon ei ole piisavalt tuntud. (Pedaja 2006: 30) 3.2 Rõhk Laensõna rõhk muganemisel sõltub paljustki sellest, kuhu langeb laenuvõtja keeles sõnarõhk. Mida rohkem me võõrsõna oma igapäevases kõnes kasutame, seda kiiremini hakkab ta sarnanema meie keele sõnadega
Isik vs grupp You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Keskkonna mõju arengule: Ruum kodus ja keskkondlik stimulatsioon Füüsiline vs sotsiaalne keskkonnas Eneseteadvuse areng ja keskkond Lapse uurimiskäitumine Tauststimulatsiooni omadused Variatiivsus Müra Inimtihedus ja tiheliolek Privaatsus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) TV ja raamatud: TV otsesed ja kaudsed mõjud Programmi tüüp ja Perekonna suhtlemismudel
kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning teada saada, mis toimub keele kaustamisel inimese ajus. psühholingvistika üks tähtsamaid objekte on lapse keelelise areengu uurimine. 6)sotsolingvistika: Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Riigikeel, normile vastav keel
Hügieenifaktorid: Juhendamine, suhted Kuuluvusvajadus Seotuse vajadus Liikmeksoleku vajadus Ohutus, personalipoliitika Turvalisusvajadus Palk, töötingimused Füsioloogilised vajaduse Eksistentsiaalsed vajadused VITAMIINITEOORIA (P. Warr) Inimese keskkond (sh töökeskkond) pakub 9 tunnust, mis mõjutavad inimese psühholoogilist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha (füüsilist heaolu) Võimalus kontrollida AD Võimalus kasutada oma oskusi AD Väljast loodud eesmärgid AD Variatiivsus ülesannetes Keskkonna selgus AD Raha kättesaadavus (teenimise võimalus) CE Füüsiline turvalisus CE Inimestevaheliste kontaktide võimalus AD Hinnatud sotsiaalne positsioon CE A ja D (Additional Decrement) vitamiinide üleküllus kahjustab organismi. Võivad põhjustada emotsionaalse heaolu halvenemist. C ja E (Constant Effect) vitamiinide üleküllus ei tekita kahju, need heidetakse organismist välja ENESEKÄSITLUSE TEOORIA (B. Shamir) Self-concept based theory 1
Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus kõnevoorude vahetamine vestluses Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. 76. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Sotsiolingvistika põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt).
Eesmärgiks uurida soo, klassi, elukoha, vanuse jms suhet inimese keelekasutusega. St kui isik kuulub mingisse teatud sotsiaalsesse klassi, kasutab ta keelendi variante suhteliselt stabiilse sagedusega(nt hobune/obune). Leidis ka, et põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse eri staadiumid. Labov kasutas statistilist võrdlust. Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid levivad inimeselt inimesele kuni muutuvad valdavaks ja tõrjuvad varasema keelevormi kõrvale (mitte alati!). Grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik ja varjatud prestiiz(nt võrokad on uhked oma keele üle ega püüdlegi ühiskeele kasutamise poole). Uuritakse variaableid. Variaabel on nähtus, mis varieerub(nt teinud, teind, teid), enamjaolt uuritakse häälduserinevusi, millal ja mis olukordades missugust sõna kasutatakse
binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv dialektsed teisendid- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast diftong- kahe samasse silpi kuuluva vokaali järjend distinktiivne funktsioon- tähendust eristav funktsioon distributsioon- jaotumine dünaamiline modaalsus- viitab subjekti enda võimalusele, võimele või sisesunnile eksotsentriline tarind- subjektist ja predikaadist või kaassõnast ja selle põhisõnast koosnev tarind
Kuna meeste aju pole kogu aeg aktiivne, peab aju otsustama, millele tuleb reageerida. Selle käitumise eelis on kiirelt jõuda eesmärgini. Kui tüdrukud jätavad lühikeseks ajaks meelde mõne info näidete abil, siis poisid suudavad seda paremini ja pikemalt meelde jätta siis, kui info on arusaadavamas vormis. Samuti jätavad nad meelde ka ebaolulise info, mida hiljem saab kasutata teisse vormi avaldatuna. Poiste seas on enam geeniusi, ent veel rohkem rumalaid- neil on omane suur IQ variatiivsus. Poisid on lärmakamad, laisemad, lapsikumad, aktiivsemad, võistlusjanulisemad ja rahutud. Tihti on ka nende õpitulemused põhi- ja keskkoolis halvemad (tüdrukud saavad ligi 60% parematest hinnetest). Ülikooli sisseastumiseksamite tulemused näitavad, et poiste eelis valikvastustega testide puhul on visuaalne mälu ja võime teha kiireid otsuseid. Samuti elavad nad päev korraga ühes päevas, tüdrukud aga homses.
mitmuslike kasutamine Positiivne viisakas eesmärk säästa inimese positiivne nägu sõbralikkuse näitamine, komplimentide tegemine, partneri huvisid märkamine, tülide vältimine, SINATAMINE, nalja tegemine jne. 15. Keele varieerumine. a. Varieerumine see on loomuliku keele iseloomulikumaid ja effektivsemaid omadusi. Varieerumise olilisim dimensioon on aeg ja muutumine. Keele variatiivsus toimub: geograafilise(siin mängib rolli indiviidi ühiskond, elukoht,) sotsiaalse(vanus, sugu, sotsiaalne klass) ja situatsioonilise(still, formaalsus) tunnuste järgi. 16. Keeleteaduse harud (suunad) a. Sotsiaallingvistika uuritakse keele tunnuste ja kategooriate varieeriumise ning sotsiaalmajanduslike muutujate suhet b. Tekstilingvistika mille uurimisobjekt on terviktekstid c. Vestlusanalüüs uuritakse reaalsed vestlusi d
Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: 1) geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt) 2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt
Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: 1) geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt) 2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt
Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: 1) geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt) 2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt
Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele positiivne nägu (gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine) negatiivne nägu (tahakse olla omapärased ja iseseisvad). Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it 12. Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Kvantitatiivne sotsiolingvistika, konversatsioonianalüüs. Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu)
· Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) · Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest VAJADUSTEL PÕHINEVATE TEOORIATE PARALLEELSEID JOONI VITAMIINITEOORIA (P. Warr) Inimese keskkond (sh töökeskkond) pakub 9 tunnust, mis mõjutavad inimese psühholoogilist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha (füüsilist heaolu) · Võimalus kontrollida AD · Võimalus kasutada oma oskusi AD · Väljast loodud eesmärgid AD · Variatiivsus ülesannetes · Keskkonna selgus AD · Raha kättesaadavus (teenimise võimalus) CE · Füüsiline turvalisus CE · Inimestevaheliste kontaktide võimalus AD · Hinnatud sotsiaalne positsioon CE · A ja D (Additional Decrement) vitamiinide üleküllus kahjustab organismi. Võivad põhjustada emotsionaalse heaolu halvenemist. · C ja E (Constant Effect) vitamiinide üleküllus ei tekita kahju,need heidetakse organismist välja ENESEKÄSITLUSE TEOORIA (B
1. Mida kujutab endas elu ? Paljundatakse, taastoodetakse seda sama liiki. Liik toodab variatsiooniga indiviide ja alati rohkem kui vaja on ja kõik ei suuda selles keskkonnas hakkama saada. Liigiulatuses taastootmine, liigi sees variatiivsus. 2. Milles seisneb treenitus ? Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus on parandatud lihasrakkude suutlikkust. Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga ära. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. 3. Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ? - energiaallikaks - rakumembraani ehituslik osa
Korrelatsiooni graafiline esitus Andmepaarid! Korrelatsioonikordaja: -1.00 kuni +1.00 Suurus seose tase Märk seose suund Nt Pearsoni korrelatsioonikordaja (Pearson r) Suur korrelatsioon > +/- 0,7 Väike korrelatsioon < +/- 0.3 Väike korrelatsioon ei pruugi tähendada, et seos puudub o Lõigatud ehk korbitud haare Valim - korrelatsiooni arvutamiseks peab muutujates esinema variatiivsus o Eeldused Pearson r: kahe muutuja vaheline seos on lineaarne 34. Korrelatiivsete uuringute tugevused ja puudused. Eetilised ja praktilised põhjused Uute seoste leidmiseks Kõrge väline valiidsus Tulemus hea käitumise ennustamiseks Rist-viiviskorrelatsiooniprotseduur Võib aidata selgitada võimaliku põhjuslikkuse suunda Uuringu kordamine mingi aja järel; korrelatsiooni suuruse ja suuna võrdlemine samal
Loominguline mõtlemisvõime, treeneri pedagoogiline meisterlikkus. Treeneri pidev enesetäiendamine, „know-how“ hankimine ja enesekasvatus. 1.2. Sporditreeningu spetsiaalprintsiibid (2 tundi) Suund maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerimine. Üldise- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus. Järkjärgulisus ja tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeninguprotsessi tsüklilisus. Treeningu süsteemsus ja variatiivsus. Treeninguefektide pöörduvus. 1.3. Treeningu adaptatsioonilised aspektid (2 tundi) Kiir- ja kestusadaptatsioon. Adaptatiivne valgusüntees kui kestusadaptatsiooni alus. Dominandi printsiip adaptatsioonis. Adaptatsiooniliste muutuste järjestikkus ja heterokronism (eriaegsus). Adaptatsiooniprotsesside faasilisus. Organismi jooksev kohanemisreserv. Adaptatsiooni tüübid – „sprinter“, „staier“, „segatüüp“ ja nende arvestamine treeningus. 1.4
Klein; Tulving) - Retrospektiivsete hinnangute probleemid - Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm Skaala kasutamine, vastamisstiilid VI LOENG Küsimused kirjanduse põhjal: Fleeson (2004): Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust? Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem? Kõige väiksem? Millise omaduste puhul on indiviididevahelised erinevused suuremad, kui tavapärane indiviidisisene hajuvus? (See ei ole eksamil automaatselt eeldatav teadmine, vaid eelkõige küsimus joonise mõistmise kohta!) Mis on omavahel sarnasemad, kas indiviidi X esmaspäevane ja teisipäevane keskmine ekstravertsus, või tema 1. ja 2. uuringus osaletud nädala keskmine? Miks? (Selline küsimus mõnevõrra kohendatud sõnastuses võib tulla ka eksamile
Ühildumine: nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus: käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Vaba morfeem: morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel: on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Variatiivsus: tähendab, et erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid ja eri piirkondade elanikud kasutavad keelt erinevalt. Samuti muutub keele kasutamine aja jooksul. Vestlusanalüüs: (ehk konversatsioonianalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Voor: vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus: kõnevoorude vahetamine vestluses
Ühildumine - nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus - käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Vaba morfeem - morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Variatiivsus tähendab, et erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid ja eri piirkondade elanikud kasutavad keelt erinevalt. Samuti muutub keele kasutamine aja jooksul. Vestlusanalüüs - (ehk konversatsioonianalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Voor - vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus - kõnevoorude vahetamine vestluses
Keeleteaduse meetodeitega sellele vastust ei saa. Isolaatkeeled Isolaatkeel on keel, millele ei olel leitud sugulasi. · Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt.
Kahepoolsed ja ühepoolsed hüpoteesid Teatud uurimistraditsioonide lemmikud Paarisvõrdlus ja mitmene võrdlus Paarisvõrdlus: võrreldatakse kahte rühma omavahel Mitmene võrdlus: rohkem kui kahe rühma võrdlus 1. kas nende rühmade vahel üldse leidub erinevusi (kas leidub väh 1, mis erineb teistest) 2. millistes rühmapaarides on erinevusi (post-hoc võrdlus) mitmese võrdluse puhul peab arvestama - variatiivsus - kontekst Bonferroni efekt - mitmese võrdluse asendamine paarisvõrdlusega ei anna üldkokkuvõttes statistilise mõttes sama tulemust - probleem: kui me teeme ühe võrdluse asemel mitu võrdlust, siis igal etapil võime teha vea 5%-l juhtudest. Kokkuvõttes võib siis viga olla suurem kui lubatud piir Nt: Üldine uurimishüpotees: mitte-eestlasi diskrimineeritakse Eesti Vabariigis · Nn hierarhilised hüpoteesid
võimekus praegu on. Kui teha tolleaegseid teste praeguse põlvkonnaga, siis kõik on geniaalsed. Põlvkonnad, mis on kasvanud peale, on sotsialiseeritud keskkonnas, kus infotöötlus on kasvanud ja inimesed arenevad suunas, mis eeldab abstraktsioonide ... kasvamist. Iga aastaga suureneb rahvuslik keskmine 3punkti võrra. Vaimse võimekuse põlvkonniti kasvav trend. Lineaarne. 4. Individuaalne variatiivsus: Isiksus ja vaimsed võimed. VAIMSETE VÕIMETE MUDELID PSÜHHOMEETRILISED MUDELID: Mõõtmine. Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid. Probleem: mentaalsed protsessid. KOMPUTATSIOONILISED MUDELID: Algoritm. Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus. Probleem: intelligentsuse struktuur. Nt modelleeritakse maletajate mõtteviisi, aga ei kirjelda intelligentsuse struktuuri. Ei võta arvesse maletaja emotsiooni.
Projekti kui terviku turvamiseks on vaja turvata kõiki osi 6 IT Kolledz Liitmisreegel ei kehti sellepärast, et Tööde kestvusi ei ole võimalik ette täpselt määrata ja need on hinnangulised. Kui kestvused on hinnangulised, siis nende paikapidavus on tõenäoline ehk projektides esineb VARIATIIVSUS Ja kui liitmisreegel ei kehti siis paratamatult muutuvad liitmisreegli abil leitud projekti tähtajad ebareaalseks! "Tambovi" konstant Enamus firmades lisatakse teoreetilisele tähtajale teatud koefitsient, umbes 10-15%. Simulatsioon 5 näitab, et ajale 10-15% lisamine peaks olema piisav aga tegelikkus näitab midagi muud. Ajahinnangute puhul normaaljaotus ei kehti sellepärast, et Aja puhul ei saa rääkida "negatiivsest ajast". Ajahinnangute puhul tuleb rääkida kallutatud jaotusest. See
· Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naeratus ja naer, vooruvahetuse tekkimine 5. 7. vokaalne mäng 7. 12
- peakomponentide meetod: muutuja koguhajuvus on faktoritega täielikult määratud, jääkhajuvust ei ole - peatelgede meetod: jääkhajuvus on olemas, muutujate hajuvust püütakse kommunaliteedi tasemeni ära seletada; kommunaliteedi lõppväärtused arvutatakse lähendusena. Esialgsed kommunaliteedid on peakomponentide meetodi puhul alati väärtusega 1, sest esialgseid peakomponente on sama palju kui algtunnuseid ja nende poolt saab kirjeldatud kogu algtunnuste variatiivsus. 24. Kuidas faktormaatriksist leida esimese muutuja kommunaliteeti? Faktorlaadungid või faktorkaalud (seitsme lähenduse tulemusena) F1 F2 x1 0,94331 -0,28039 x2 0,70669 -0,16156 x3 0,92825 -0,30210
probleemi/küsimuse/olukorra analüüs (vs nähtuse üldine analüüs) • Eesmärk – arusaamine • Probleem – ei järgi rangeid meetodeid; halvasti üldistatav • Pluss – hästi läbiviidav; fokuseeritud; sügavuti minev • Nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed meetodid – Statistiline vs analüütiline üldistus Juhtumianalüüs II • Äärmuslikud või hälbivad juhtumid (+ või -) • Tüüpilised juhtumid • Maksimaalne variatiivsus • Vastavalt juhtumi tunnuse intensiivsus (nt era- ja avaliku sektori juhtimine) • Kriitilised juhtumid (nt Geenivaramu) • Mugavuse kriteerium (Laherand 2008: 70-71) Juhtumianalüüs III • Üksikjuhtumi analüüs, n: parkimise korraldus Tallinna linnas • Mitme juhtumi analüüs, n: parkimise korraldamine viies Eesti linnas • Osadeks jaotatud üksikjuhtumi analüüs, n: parkimine Tallinna linna linnaosades • Osadeks jaotatud mitme juhtumi analüüs, n:
annaabi.ee 
