(anti-lock braking system) pidurid. Veel tuleks teada, kas auto on esiratta- või tagarattaveoga. Esirattaveoga auto on jääl juhutavam kui tagarattaveoga autodel. Tagarattaveoga autod kalduvad kergesti libisema manöövreid tehes. Peale selle peab auto lume ja jää peal sõitmiseks vastavalt varustatud olema. Tähtsaimaks on talverehvid, millel on suurem ja sügavam muster ning naelad. Tuleks kontrollida ka kummide rõhku, sest üle pumbatud kummide pidavus on väiksem kui normaalrõhuga kummidel. Üle tasuks kontrollida ka aku, et see ootamatult alt ei veaks. Jääl sõites tuleb teada paari olulist fakti ning on ka vaja oskusi kui auto äkki libisema hakkab. Libedal teel on pidurdusmaa rohkem kui kaks korda pikem, seega tuleb hoida suuremat pikivahet ja kiirust alandada. Ei tohi äkiliselt pidurdada või gaasi anda, sest siis võib auto kergesti libisema hakata. Pidurdades tuleb ühtlast survet piduril
Korstna külge ei tohi midagi kinnitada. Ainult piksevarrast. Korstent ei tohi katta põleva materjaliga tapeet või puit. Korstnal peab olema tähistus vastavalt standardile. P.1.2 Ahju soojasalvestust mõjutavad tegurid. Ahju võime salvestada kütmise ajal endasse teatud hulk soojust ja see anda mingi aja jooksul hoonesse tagasi. Mida pikema aja jooksul see toimub seda parem on ahju soojasalvestus. Mis mõjutab seda? 1.Ahju õige konstruktsioon. See on kõige olulisem. 2.Ahju mass Ukse pidavus, siibrite pidavus, tahmaluukide pidavus. Hoone enda soojapidavus. P1.3 Kamina suitsutõkke ehitus ja otstarve. Suitsutõke on kaminal, mille peal on korsten. See on selleks, et suits ei tuleks tuulega korstnast tagasi. See tõkestab tuule löögi. See tõke võiks olla kumer, et suunata suits tagasi. Kõri tekitab kolde laes suitsu liikumise ja käivitab korstna. See tekitab suitsule kiirenduse ja surub suitsu korstnasse. Kui korsten on kuum ,siis ei tule tuule löök läbi. P2
Otstarve joogis? § Annab joogile nn torkiva tunde. Milliseid terviseriske põhjustab ? § Suurtes kogustes hakkab fosforhape nahka ja lihaseid kahjustama ning võib pikemaajalisel tarbimisel ka südamele ja neerudele halvasti mõjuda. Hüpoteesid § Coca-cola abil saab puhastada vaske sisaldavaid metallrahasid. § Kui panna roostes nael Coca-cola sisse ligunema 5 päevaks, siis see laguneb. Hüpoteeside paika pidavus. § Hoidsime 5 sendist eurot 20 minutit Coca-Cola sees ja tagajärg oli see, et Coca-cola seest välja võttes oli ta puhtam ja läikis. Hüpotees vastas tõele. § Roostes naela hoidsime Coca-Cola sees 5 päeva ja tagajärg oli see, et nael polnud lagunenud, hüpotees ei pidanud paika. Nael oli muutunud ainult mustaks. Elulised hüpoteesid § Suhkur Coca-Colas tõstab diabeedi ja südamehaiguste riski. §
Noodalina põhimõõtmed on pikkus ja kõrgus. Viimased määrab sõlmede jooks. Niit kulgeb linas kudumissuunas. Lina loomulik vedamissuund püügil on põiki niidi kulgemisele (lina kõrguse suunas). Ka sõlmedeta lina saab jagada piki- ja kõrgsuunaliseks. Sedagi lina tuleb vedada pikisuunas. Tavaliselt on pikkus horisontaalsuunaline mõõde. Võrgulina kudumismasinad koovad lina soodisõlmedega. Sõlmed termofikseeritakse parema pidamise tagamiseks. Sõlmede pidavus (libisematus) suureneb ka teatud keemiliste ainetega töötlemisel. Lina võib lõigata otse või kaldu (diagonaalis). Otselõikamisel lõigatakse läbi 2 niiti ja seda tehakse kogu lina ulatuses piki ehk püstises suunas (tähistatakse – m) või põiki ehk rõhtses suunas (n). Kaldlõikes lõigatakse läbi üks niit ehk kand (k). EL-is kasutatakse vastavate tähistustena T,N ja B. Pikisuunalisel otselõikamisel võib niidid lõigata läbi vahetult sõlme lähedalt.
ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. MADALIKULT PÄÄSEMINE, PUKSEERIMINE Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid keilutid, luugid, pealisehitused, korpus Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t). Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust. paadi kaal (t) ankruotsa läbimõõt (mm) tõmbetugevus (kg) Paadi kaal tonnides 0,2 Otsa läbimõõt mm 10 tõmbetugevus kg 1500 0,5 12 2200 1,0 12 2200 2,0 14 2900 3,0 16 3700 4,0 18 4500 VÄIKELAEVA KÄSITLEMINE Ühe vindiga laev – käik edasi ■Liikumise algstaadiumis ahter kaldub parema sammuga vindi korral paremale, vasaku sammuga vindi korral vasakule
Et tunda ära kohti, kus on suur tõenäosus leida ohustatud või haruldasi liike on toodud välja kolm põhilist punkti: 1. Alal kasvab põline või haruldane metsakooslus 2. Leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi ja maastikulisi võtmetunnuseid 3. Esineb erilistele elutingimustele viitavaid vähemnõudlikke tunnusliike Põlisteks metsades nimetatakse metsi, kus metsapõlvkondade järje pidavus pole lõppenud. Nendel aladel pole aastasadu läbiviidud metsa lausalist raiumist, ning seetõttu on elutingimuste muutuste suhtes tundlikel aladel olnud piisavalt aega ja ruumi oma kasvuala hoidmiseks. Haruldaste metsakooslustena esinevad eelkõige laialeheliste puude rohked metsad. Nende kasvualade viljakad mullad võetakse või on võetud kasutusele põllumaade või niitudena. Metsa kui vääriselupaiga lõplikuks kinnitamiseks on aluseks haruldane või ohustatud liik.
Lihtmörtidel on ÜKS AINE ja segamörtidel on KAKS AINET. 19. Värsket mörti iseloomustavad omadused? PLASTSUS JA VEE HOIDVUS. 20. Kivistunud mörti iseloomustavad omadused? TUGEVUS JA NAHKEKIVIDEGA. 21. Mörtide seguvahekord? 1:1,5 : 6 (tsement, lubi, liiv). 22. Nimetada müürimörte ja nende olulisi omadusi. SEGAMÖRT, SAVIMÖRT, TSEMENTMÖRT. 23. Kuidas toimub krohvimine? 24. Millised omadused on olulised erinevatele krohvimörtidele? Vajalik plastsus ja vee pidavus, tugevus pole oluline. 25. Nimetada dekoratiivkrohve. Pesukrohv ehk terrasiitkrohv, killustik-, raid-, pritskrohv, pritsmarmor, stukk. 1.SISSEVISKE KIHT (nakkekiht) 2.PÕHIKIHT (kasutatakse jäigemat segu) 3.TASANDUSKIHT (peeneteraline, saavutada ühtlane ja sile pind). SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI MATERJALID. 1. Kuidas jaotatakse materjalid kasutatava tooraine järgi? 2. Kuidas jaotatakse kasutusotstarbe järgi? 3. Kuidas jagatakse kuju järgi? 1
Hoonete soojustarve ehk soojus vajadus ja selle kujunemine. Hoone soojus vajadus kujuneb siis põhiliselt: hoone piirete soojus kadudest, ventilatsioonist ja tarbe vee soendamisest. See moodustab kõik sooja vajaduse. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestatavad hoone soojus vajadust mõjutavad tegurid on: · nt sise ja välis õhu temp. · Hoone kuju ja orjentatsioon ilmakaarte suhtes. · Seinte ja akende hulk · Hoonete piirete sooja pidavus ja soojuspüsivus · Soojustuse kvaliteet. Hoonete soojus vajadust võib vaadelda kahel viisil: 1. Vajaliku küttevõimsuse seisukohalt 2. Sooja energia kasutamise seisukohalt(soe tarbevesi). Hoone soojus tarve moodustub peamiselt järgmistest soojus kadudest: 1.Soojusjuhtivus kaod läbi välis piirete(vt joonis 46 lk 9). · Välis seinad · Viimase korruse lagi · Keldri põrand · Aknad · Uksed 2.Ventilatsioon 3. Kuuma tarbe vesi 4
(spartiaadidele): Periklese ajast alates - kõigile vabadele 7- 18aastastele poeg- ja maksu-jõulistele kodanikele: 7- tütarlastele 16/18aastastele poeglastele Õppetöö 7- 12a: osavus, jõud, sõna- I: grammathistide kool - lugemine, kuulelikkus kirjutamine, arvutamine 12- 15a: vastu-pidavus, range II: githaristide kool- laulmine, pillimäng reziim III: palestra- 13-16a, eelnevad 15- 18a: sõjakunst, julmus, kooliastmed pidid olema läbitud; kehaline halastamatus kasvatus Gümnaasium: 16-18a Filosoofia, retoorika, gümnastika Vana-Kreeka kehakultuur:
eemaldamise võime; • suureneb rasvade kasutamine energiaallikana; • tõuseb müoglobiini hulk; • suureneb südamelöögimaht; • mõjustatakse aeglasi, väsimusele resistentseid lihaskiude. 3. Viige vastavusse vastupidavuse liigid ja neile omased energiatootmise liigid. Anaeroobne alaktaatne - Alaktaatne kiiruslik vastupidavus ja kiirus Anaeroobne laktaatne- Laktaatne kiiruslik vastupidavus Maksimaalne O2 tarbimine- Maksimaalne vastu pidavus Anaeroobne lävi -Tempovastupidavus Aeroobne lävi -Baasvastupidavus 4. Püüdke eristada ekstensiivset ja intensiivset intervallmeetodit. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng tagatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segarežiimi mõjustamine ekstensiivse intervall meetodi, ning anaeroobne glükolüütiline režiim intensiivse intervallmeetodi ja kordus meetodi kasutamisega. 5. Millised on intervalltreeningu toimet mõjustavad viis põhilist komponenti
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! TÄISKASVANUKS SAAMINE Vastupidavus ja jõud baseeruvad raku erinevatel struktuuridel. Kui varem oli laste vastupidavus suhteliselt hea ja lapsed pikemaajaliste harjutuste suhtes eriti Puberteediga ei kurtnud, siis puberteediga saabuva lihasmassi kasvu tõttu hakkab nende vastu- saabuva lihasmassi pidavus järsult langema. Lihasmass kasvab ning vajab juurde uusi verevarustust kasvu tõttu hakkab tagavaid kapillaare. Viimane omakorda asetab südame-veresoonkonna ja kopsude laste vastupidavus koostööle suuremaid nõudmisi. Selles vanuses on oluline alustada spetsiaalselt järsult langema vastupidavusele suunatud treeninguga. Erinevalt varasemast üldise suunitlusega
erineval värvumisel. DEFT-tehnika võimaldab spetsiifilist bakteritest patogeenide antikehade (mis reageerivad bakteriraku pinnaantigeenidega) fluorestsentsmärgis- tamist. 3.5. KESKKONNATINGIMUSTE MÕJU MIKROOBIDE KASVULE Mikroobide kasv sõltub nii füüsikalistest (temperatuur, kiirgus, pH, gaasiline keskkond, veetustumine, osmootne rõhk) kui ka keemilistest faktoritest (toitumis- tingimused, koos kasvavate liikide omavahelised mõjutused). Mikroobide vastu- pidavus mitmesugustele füüsikalistele faktoritele on küllalt erinev. Nii on igale 40 mikroobiliigile iseloomulikud vaid temale omased optimaalsed kasvutingimused. Samal ajal tuleb arvestada ka mikroobide suurt kohanemisvõimet erisuguste tingimustega, mis raskendab omakorda kontrolli kasvu üle. Alljärgnevalt tutvusta- takse lähemalt mõningaid keskkonnategureid, mis mõjutavad mikroobide kasvu. Temperatuur. Temperatuuri füsioloogiline toime mikroobide kasvule on suurel
annaabi.ee 
