TREENINGKAVA Koostas: Kool Aasta 1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirg...
kallutage pea tagasi, kuni tunnete kerget venitust kaelas. Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda. Jalatõste · Lebage põrandal, üks jalg vastu maad ja teine jalg üles tõstetud. Hoidke kätega reiest ning ajage aeglaselt põlv sirgu, kuni tunnete kerget venitust reie tagumises osas (kõõlustes). Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda. Reielihased Sama käsi, sama jalg Seiske, selg ja kael normaalses asendis. Haarake jalast kinni ning tõmmake see selja taga, kuni tunnete kerget venitust reie esiosas. ÄRGE REBIGE JALGA ISTMIKU POOLE EGA KÜLJELE. Hoidke seda asendit 10 sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda mõlema jalaga
• Kujuneb välja 21-22 eluaastaks • Õlad ripuvad ette alla • Ettevõluv kõht • Pea painutatud ette alla • Lihaskonna toonus: • Rinnaosa lihased ülepinges • Selja ülaosa lihased ja selgroosirgestajad alatooonuses Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks • Rõhutatud nimmenõgusus • Vaagnavöö painutatud liigesed ette • Lihaskonna toonus: • Ülepinges reielihased ja niude-nimmelihas • Alatoonuse kõhu-tuharalihas Skolioos • Lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga • Kujuneb välja 5-8 vanuselt ja puberteedieas • 10-12 vanuselt labiilne rüht • 12-16 aastaselt rüht stabiliseerub • Lihaskonna toonus: • Tavaliselt S-kujuline • Rinnaosas kõverus ühelepoole ja nimmeosa vastasuunas Lameselgsus • Füsoloogilised kõverused on vähearenenud • Rindkere on lame
mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED • Nõrgad reielihased • Nõrgad põlve ligamendid • Jooksukilomeetrite arvu järsk suurendamine • Suur koormus • X- või O-jalad • Jooksmisel pöia vale asend • Liigne ülepingutus reie painutajalihastes RAVI • Külmateraapia • Puhkus • Ravimid • Teipimine • Treenimine • Spordimassaaš • Põlvetugi • Kõnnaku analüüs • Operatsioon DIAGNOOSIMINE HÜPPAJA PÕLV JOOKSJA PÕLV ■Kliinilised ■Kliinilised sümptomid sümptomid
kõhres kattekesed. Selgroog jaotatakse piirkondadesse. käelihased Õlavarre kaks ja Painutavad kätt Kaelapiirkond(7l) kolm pea lihas ja liigutavad Rinnapiirkond(12),Nimmepiirkond(5),Ristluupiirkond(5k sõrmi. okkukasvand luud)õndrapiirkond(4-5) Jalalihased Reielihased, Liigutavad jalga. Käeluud-õlavarreluu, kodarluu, küünarluu, randmeluud, sääremarja kämblaluud,sõrmeluud. kakspealihas Jalaluud:reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,p öialluud,varbaluud. 8.Töövõime sõltub: 1)lihaste suurusest e Rinnakorv-12paari roideid, millest 10paari kinnituvad lihasemassist.2)Lihaste treenitusest.
Lõdvestused Uppseis, ülakeha lõdvestus Rahulik Kägarpõlvitusiste, selg kumerdatud, pea langetatud 30 sek. hingamine Lamang turjal, põlved maas. Selgroo venitus 30 sek. Erinevate kehaosade pingutamine ja lõdvestamine 30 sek. Riputus varbseinal, jalgade raputamine 30 sek. Lihashooldus Jalalihaste venitused (säärelihased, reielihased, 30 sek Sooritada tuharalihased) rahulikus tempos Triitsepsi, biitsepsi, õlgade venitus. 30 sek. Sooritada rahulikus tempos
3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Vaagen: selja- ja kõhulihased Nimmeosa: selja- ja kõhulihased, reielihased 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? · Nõgusselgsus: reie- ja nimmelihased ülipinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses, võivad tekkida nimmevalud · Küürselgsus: lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, pea ettepainutus. Rinnaosa lihased ülipinges, selja ülaosa alatoonuses. · Lameselgsus: kõik l/s füsioloogilised kõverused, l/s liikuvus ja amortisatsioonivõime on väheneneud.
küüned punaseks. (maksa ja maksu) maks See otsus ajas mul kopsu üle maksa. Ma maksin oma tulumaksu ära. (mure ja mureda) mure Ema ei pea poja pärast enam muretsema. Muredaks hautatud veiseliha. napi ja napa) napp Jäin napilt lennukist maha. Seade kinnitub iminapaga esiklaasile. (nuku ja nuki) nukk Vend ehitas mulle nukumaja. Sõrmenukid hakkasid eile valutama. (reie ja reisi) reis Tal on tugevad reielihased. Pärast pikka reisi on hea jälle kodus olla. roog (roa ja roo) Eelroaks on täna värske salat. Pilliroo katus on imeilus. (serva ja servi) serv Pargi auto tee serva. Kaia servis täna paremini kui ta vastane. siili ja siilu) siil Siilike sööb õuna ja joob vett. Pintsaku siil tuli õmlusest lahti. 2. Kõik need sõnad on täielikud homonüümid: kõik
• Inimene vajub küüru • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Skolioos on lülisamba kõverdumine külgsuunas koos lülide pöördumisega, lülide ogajätked ei asetse enam ühel joonel. Selline külgsuunaline kõverdumine võib esineda ükskõik millises lülisamba osas või ka mitme osas samaaegselt.
· sõrmed õlgadel, õlaringid nii, et küünarnukid liiguvad eest üles ja tagant alla.(6x) (selja alalihas, tagumine deltalihas) · tõmba kõht sisse ja pinguta istmikulihaseid, selg sirgu (12x) (tuharalihased) · tee randeringe, mõlemad randmed eraldi (8x) (labakäed) · istu toolil, painta ette käed puutega põrandale (25sek) (selgroosirgestaja) · tõsta ja langeta säärt istudes, mõlemat jalga kordamööda (8x) (reielihased) · tee labajalaga 8x ringe, algul ühega, siis teisega (labajalg) · seisa paigal, suruda kannad alla, jalad olgu sirged (20-25sek) (säärelihas) · aseta 1 käsi selja taha, teine üles, peopesa ülespoole. aeglaselt venitused küljele, pisut tahapoole. sama teise käega. (2-4x) (selja lailihas, sisemine ja välimine kõhupõiklihas) · istes viia kõverdatud küünarvarred taha. suruda rindkere ülespoole (20sek) (rinnalihased) Kontorivõimlemine:
Põlvitusiste, jalad põlvedest kõverdatud, tallad koos, kerekallutus ette. Siruta käed mööda põrandat võimalikult kaugemale, vaata otse ette. Reie sisekülje lihased. Iste, jalad põlvadest kõverdatud, tallad koos, käed hoiavad pöidadest kinni (kannad peavad olema reitele võimalikult lähedal.) Suru põlvi allapoole. Reie tagakülje lihased. Selililamang. Tõsta ülakeha kõverdatult käte toele, tõsta täisnurga alla painutatud pöiaga jalg üles. Tuhara- ja reielihased. Toengpõlvitus. Jalalöök taha. Reie esikülje lihased. Seis. Kõverda jalg põlvest, hoia käega pöiast ja suru kand vastu istmikku. Jalalihased. Väike harkseis, kerekallutus ette. Painuta kordamööda mõlema jala pöida. Kõhulihased. Kõhulilamang, käed kõverdatult õlgade juures, peopesad vastu põrandat, põlvest kõverdatud jalad risti. Siruta ja kõverda käsi. Kogu keha lihased. Selililamangkogu keha sirutus (koolielu.ee) HÜVA NÕU VÕIMLEJALE
Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlveliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandumine.(Männik, Jalak, Eller, Schneider) Peamised vigastuse tekkimise eeldused: · Mitteküllaldase funktsionaalse ettevalmistuse tulemusena väsib organism treeningutel ja võistlustel kiiremini; häirub kontakt ajutegevuse ja lihastöö vahel, mille tagajärjel võivad tekkida vigastused. · Nõrgad eesmised reielihased- mida tugevamad on eesmised reielihased, seda kaitstum on põlveliiges ja seda vähem tekib seal vigastusi. · Sportlase vanus- mida vanem sportlane, seda rohkem ohustavad teda erinevad vigastused. (Männik 2008) Sulgpallis võib meniskivigastus tekkida näiteks ette liikumisel ning seejärel järsu liigutusega uuesti taha, kus tugijalg, mis on tagapool teeb äkilise ülesirutuse, selline vigastus tekkis ka uurimistöö autoril sulgpallivõistlustel. 1.2
*Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks *Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed *On kinnituskohaks lihastele ja roietele *Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator *Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised. 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Vertikaalselt 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Nimmeosanõgusust mõjutavad kõhulihased, reielihased, seljalihased. Vaagna asendit mõjutavad kõhu- ja seljalihased. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist,
Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus erinev. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges ja lühenenud. Kõveruse vastaspoolel on lihased lõtvunud ja pikenenud. Joonis 4 Skolioos Lordoos ehk nõgusselgsus on inimese lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole. Normaalne selgroog on ettepoole kõverdunud kaela- ja nimmeosas. Nõgusselgsuse ehk lordootilise hoiaku korral on süvenenud nimmenõgusus ja muutunud lihaskonna toonus: reielihased ja nimme- niudelihas on ülepinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses. See loob soodsa pinna 7 nimmepiirkonna iseloomulike nimmevalude (lumbalgia) tekkeks. Valude põhjuseks võivad olla lihaspingetest tekkivad ainevahetushäired, lülivaheketta degeneratsioonist või vigastustest tekkinud kahjustused. Vaagna ebaõigest kaldest või nõrkadest kõhulihastest võib tuleneda
Seda eelkõige suure koormuse tõttu, mis põlveliigesele langeb. Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased. Suuremaid liigessidemeid on neli: 1) mediaalne kollateraalside, 2) lateraalne kollateraalside, 3) eesmine ristatiside, 4) tagumine ristatiside. Antud teema valis mulle õpetaja ja arvan,et ka endale on see teema väga oluline,kuna ka minul on põlvetrama ja schlatter. Antud töös püstitatud probleemid: · Millised on sagedasemad põlvetraumad; · Kuidas need tekivad (põhjused), sümptomid; · Kuidas vältida põlvetraumasid? Mida jälgida;
nimmepiirkond. Seda oma paenduvuse ja keharaskuse kandmisest tuleneva koormuse tõttu. 4 Pildi allikas: (http://www.nurseuncut.com.au/bariatric-patients-nursing-care-specialist- equipment/) Vale tõstmistehnika ja kehahoiak viivad sageli alaselja valuni. Korduvad liigutused ülakehaga nagu tõstmine, painutamine ja pööramine mõjutavad seljavalu tugevust ja kordumist. Istuva elustiili tõttu muutuvad kõhu- ja reielihased nõrgaks. Lihased aga, mis on tugevamad, ei lase kehal saavutada oma optimaalset vormi Ebaproportsionaalsed lihased sunnivad inimesi tegema korduvaid liigutusi. Nii jaotub aga jõu kasutus seljas valesti ja see võib põhjustada verejooksu selgroo diskides. Üks levinumaid raskuste teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on samuti kaela ja ülejäsemete tööga seotud vaevused, mis moodustavad lausa 45% Euroopa kutsehaigustest. Sümptomid võivad ilmneda pikema aja jooksul
veresoontes ja siseelundites Kontraktsioon on aeglane 11.5 Lihaste tüübid käävjas, kakspea, kakskõht, kõõlusviirgudega, kahelisulgjas, ühelisulgjas 11.6 Lihaste abiseadeldised Sidekirmed ehk fatsia, Sünoviaalpaunad, Kõõlusetuped, Plokid, Seesamluud 11.7 Lihased Nimeta ning näita joonisel 3 kerelihast, jäsemete lihast ja pea lihast. Kerelihased Selg, rind, Kael, Kõht Jäsemetelihased Õlavööde, vaagnavööde, Õlavars, Reielihased, Küünarvars, Säärelihased, Käelihased, Jalalihased Pealihased Miimilised lihased, Mälumislihased, Suupõhjalihased 11.8 Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia Alfa-motoneuron ja selle tüübid/Motoorsete ühikute tüübid Lihaskiudude tüübid 53 11.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 11.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 3) Postekstsentriline 4) Lihase värvus 11.11 Lihaste kontraktsioon
jämenevad. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihase pikkusest, mida pikem lihas, seda suuremaks muutub lihase kokkutõmbumisvõime. 5.6. Lihaste jagunemine Lihased jagunevad kolmeks: kere-, jäsemete- ning pea ja kaelalihased. Kerelihased: - seljalihased - rinnalihased - kõhulihased Jäsemete lihased: - õlavöötme lihased - õlavarre lihased - küünarvarre lihased - käelihased - vaagnavöötme lihased - reielihased 25 - säärelihased - jalalihased Pea ja kaelalihased: - pealihased - kaelalihased 6. Närvisüsteem (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 532-598) 6.1. Sissejuhatus Inimese organismile avaldab pidevalt mõju teda ümbritsev väliskeskkond. Organismi
Vigastus tekib tavaliselt järgmistel põhjustel: - tugev löök või surve liigese välisküljele, Vigastusi esineb - põlveliigese ülesirutus ja ülepainutus, enam põlve sisemi- - rotatsioon põlveliigeses, sel külgsidemel - nõrgad reielihased, eriti eesmised, - ülekoormus. Spordis vigastatakse enamasti siis, kui põlveliiges on mõõdukalt painutatud asen- dis. Valu võib vastavas piirkonnas sportlastel esineda ka ilma eelneva traumata, siis on põhjuseks külgsideme ülekoormusest tekkinud sideme venitus. Väga suur osa vigastuste ennetamisel on tugevatel reie eesmistel lihastel. Põlveliigese välimise ehk lateraalse külgsideme vigastused tekivad harvemini.
operatiivne – luu terviklikkuse taastamine sisemine fiksatsioon (osteosüntees, kruvid) osaline või täielik liigesprotees konservatiivne prognoos: paranemine 6-12 kuud või tüsistused Reieluumurdude postoperatiivne füsioteraapia asendravi, perifeersed liigutused, varajane mobiliseerimine (48h) harjutused terve jalaga hingamisharjutused opereeritud jala põlve- ja puusaliigese koormusvabad liikuvusharjutused (abistavalt, CPM, aktiivselt) isomeetrilised harjutused (tuhara- ja reielihased) istumine, seismine abivahendiga (rullaator, küünarkargud) NB ! kollabeerumisoht siirdumised seismine, kõndimine abivahendiga ulatuslik puusaliigese välisrotatsioon ja abduktsioon pole soovitav kuni 1 kuu pärast operatsiooni. Reieluumurdude konservatiivne ravi Skelettekstensioonravi- pikaaegne lamamisrežiim NB ! hingamisharjutused perifeersed, isomeetrilised harjutused haige jalaga aktiivsed harjutused terve jalaga, ülakehaga immobilisatsiooni järgselt istumine, seismine, kõndimine
annaabi.ee 
