Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spordifüsioloogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Spordifüsioloogia
-Füsioloogia eriharu
-Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus
-Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon)
-Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel
  • Kehaliste harjutuste klassifikatsioon .
    Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised ;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega.
    Jaotus töörežiimi alusel:
    1. Dünaamilised harjutused
    Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus).
    Lihase kokkutõmbe tulemusel: pannakse keha või kehaosa liikuma, ületatakse välist vastupanu, pehmendatakse välismõjust tingitud liigutuste teravust
    3. Staatiliste pingutuste füsioloogiline iseloomustus
    2. Staatilised harjutused
    - Staatiline töö põhineb isomeetrilisel lihaskontraktsioonil, mille tulemusena muutub lihase pinge, kuid pikkus jääb muutumatuks (staatilised asendid, raskuste hoidmine). Lihaspinge suurus varieerub suures ulatuses.
    - Max. lihaspinge – maksimaalne jõud, mida isomeetrilistes tingimustes mõõdetakse dünamomeeritga (1s).
    - Lihastoonusteatud kehaosade hoidmine pika aja jooksul – hoitakse mittetahteliselt motoorse tingitud refleksi abil.
    - Lihaste staatiline pinge takistab normaalset lokaalset vereringet. Suurtel pingutustel tekib lihases sisepinge , mis surub veresooned kokku ja raskendab vere liikumist.
    Jaotus liigutuste struktuuri alusel:
    1. Tsüklilised harjutused
    Omavahel seoses olevate liigutuste üksikfaaside muutumatu järgnevus mitmest üksikfaasist koosnevate liigutustsüklite paljukordne kordumine. Ükski liigutussükkel ei moodusta terviklikku klõpetatud tegevust.
  • Atsükliliste ja segatüüpi harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
    2. Atsüklilised harjutused
    Puudub orgaaniline seos liigutustsüklite vahel. Liigutuste või tegevuste jagunemine üksikfaasideks, mis järgnevad üksteisele kindlas, muutumatus järjekorras. Liigutustsükkel moodustab tervikliku lõpetatud tegevuse.
    3. Segatüüpi harjutused
    Kombinatsioon tsüklilistest ja atsüklilistest harjutustest.
    Jaotus sooritatava töö võimsuse alusel: (N= f*v)
    Töö intensiivsus
    *Kasutatakse juhtudel, kui sooritatava töö võimsuse määramine ei osutu võimalikuks.
    *Kasutatakse füsioloogiliste funktsioonide iseloomustamiseks, näitamaks, milline on organismi hapnikuvajadus töö iga minuti kohta
    *Töö võimsuse ja selle säilitamise suurima kestuse vahel esineb pöördvõrdeline, mittelineaarne sõltuvus :
    -Suurtel võimsustel tööaja pikenemine kutsub esile võimsuse ulatusliku languse
    - Väikestel võimsustel tööaja pikenedes, on võimsuse langus oluliselt vähem väljendunud
    4. Maksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
    1. Maksimaalse võimsusega
    - kestus 20-30 sek.
    - esimesed väsimusnähud 10- 15 sek pärast
    - töö toimub anaeroobsetes tingimustes
    - hapnikuvõlg 7 - 8 l
    - ATP resüntees toimub põhiliselt kreatiinfosforhappe lõhustumise teel
    - hingamise ja vereringeprotsessid muutuvad vähe
    - KNS rakud töötavad oma piirvõimete tingimustes
    - ainevahetuse laguproduktide kuhjumine ning energeetiliste ainete vähenemine.
    Saavutusvõimet määravad tegurid:
    • Kreatiinfosforhappe mehhanismi maht
    • Närvilihasaparaadi labiilsus
    • KNS funktsionaalne labiilsus
    • Lihaskontraktsioonide võimsus ja nende poolt arendatavate biomehhaanilise rakenduse otstarbekohasus
    Hea tulemuse saavutamiseks on vaja:
    • Töös olevate motoorsete ühikute optimaalne (mitte maksimaalne) ulatus, mis on vajalik suure kontraktsioonikiirus saavutamiseks ja küllaldase kontraktsioonitugevuse säilitamiseks.
    • Hea ja liikuv kooskõla antagonistlike lihasrühmade talitluse vahel, mis tagaks ühe lihasrühma kiirusliku jõu rakenduse maksimumi ja samal ajal tema antagonisti maksimaalse lõdvestuse.
    • Lihase kiire tegevusse lülitumine ja lihaskontraktsiooniks vajaliku energia kiire vabanemine, mis omakorda sõltub:
      • atsetüülkoliini sünteesi kiirusest närvilõpmetes
      • Na ja K kontsentratsiooni vahest raku sees ja väljas ning nende liikumisest
    • ATP-d lõhustava fermendi - adenosiintrifosfaadi aktiivsusest
    • Lihase kontraktsioonivõimsuse kõrgest tasemest, mis põhiliselt sõltub kontraktiilsete valkude (müosiini ja aktiini ) ja nende vahel tekkivate sillakeste hulgast lihasrakkudes.

    5. Submaksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
    2. Submaksimaalse võimsusega
    • Kestus 20 -30 sekundist 3 -5 minutini
    • ATP taastootmine toimub nii ATP-PCr süsteemi kui ka glükolüüsi teel, mistõttu tekib suurel hulgal piimhapet, mis difundeerub verre, kutsudes esile vere ulatusliku nihke happelisuse suunas - pH võib langeda 7,0 või 6,8-ni
    • Töö toimub nii anaeroobsetes kui ka aeroobsetea tingimustes
    • Hingamine ja vereringetalitlus intensiivistuvad suurel määral (O2 tarbimine saavutab maksimumi 3- 5 min lõpuks, hapnikuvõlg väga suur - 20 l.
    • Taastumisel kasutatav hapnik läheb nii ATP, kreatiinfoforhappe kui ka süsivesikute resünteesiks.
    • Tõuseb vere osmootne rõhk - vesi läheb vereplasmast üle lihastesse tugeva higierituse tõttu.
    • Närvirakkude töövõime langeb, kuna nad puutuvad kokku verega, mille füüsikalis- keemilised omadused on tugevasti muutunud.
    Saavutusvõimet määravad tegurid:
    • anaeroobseid protsesse juhtiva fermentsüsteemi võimekusest
    • lihasesiseste energiavarude hulgast
    • sisekeskkonna konstantsust ( homoöstaasi kindlustavate mehhanismide arengutasemest
    • organite ja kudede võimest taluda sisekeskkonna nihkeid

    6. Suure intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
    3. Suure võimsusega.
    • Kestus 3-5 minutist kuni 30 -50 minutini
    • Hingamine ja vereringe mobiliseeritakse täiel määral
    • Hapniku tarbimine läheneb lagiväärtusele, kuid vajadus ületab ometi tarbimise võimaluse - tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit
    • Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min
    • Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis
    • Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni
    • Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.)
    • Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel)
    Saavutusvõimet määravad tegurid:
    • organismi aeroobne töövõime
    • organismi anaeroobne töövõime

    7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
    4. Mõõduka võimsusega
    • Kestus üle 30 - 50 min.
    • Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal
    • Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse
      • ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks
      • Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks
    • Vere gaasiline koostis on normi piires, kuna piimhappe kuhjumine puudub
    • Hingamise ja vereringe talitlus on oluliselt kasvanud, kuid jääb maha lagiväärtusest ( umbes 85% maksimumist- Ve - 50 - 60 l/min, VOmax -2-4 l/min)
    • Süsivesikute varude ärakasutamine ulatuslik - tekib hüpoglükeemia - vere suhkrutase langeb 80 -100 mg%-lt 50 -40 mg%- ni)
    • Suur vedeliku kadu - häirub vee ja soolade tasakaal, tõuseb vere osmootne rõhk
    • Intensiivistub neerupealiste talitlus, kuna vajadus neerupealiste hormoonide järele on suur.
    Saavutusvõimet määravad tegurid:
    • organismi funktsionaalne stabiilsus - võime säilitada vajaliku kõrgusega funktsionaalset aktiivsust võimalikult kaua
    • KNS stabiilsus
    • neerupealiste koore töövõime suurus
    • organismi süsivesikute sisaldus.
    5. Vahelduva võimsusega harjutused
    Jaotus välistingimuste iseloomu alusel: kiirus-, vastupidavus-, jõu-, osavus -, painduvusharjutused.
    • Jõuharjutused – eesmärgiks saavutada võimalikult suure massi liikumine
    • Kiirusliku jõu harjutused – eesmärgiks suhteliselt väikesele massile (heiteriist, sportlase keha) suure algkiirenduse andmine

    8. Väsimuse tekke põhjused erineva intensiivsusega kehalisel tööl.
    Kehalisel tööl tekkiv väsimus on oluline bioloogiline kaitsemehhanism, mille peamine ülesanne on vältida keha ressursside ülemäärast kasutamist. Väsimus tekib ja süveneb tööst tingitud muutuste tõttu, mis ilmnevad nii närvisüsteemis kui ka lihastes.
    1) max intensiivsus: laguproduktide kuhjumine organismis
    2) submax: Piimhappe kuhjumine, vere pH muutus happelisemaks. Närvirakkude töövõime langeb, kuna nad puutuvad kokku verega, mille füüsikalis- keemilised omadused on tugevasti muutunud.
    3) suur: Piimhappe teke, suur hapnikuvõlg.
    4) mõõdukas: vere suhkrutaseme langus ja vedelikupuudus
    9. ATP ja tema resünteesi mehhanismid .
    Organismis on ATP universaalne energia vahendaja erinevat tööd tegevate rakkude vahel.
    Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g)
    1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda
    Rakk sureb kui energia varustamine katkeb
    Rakus on energiavaru 4 – 5 töösekundiks
    ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata.
    Reesünteesi mehhanismid: KÕIK TÖÖTAVAD PM ÜHEAEGSELT
    1) ATP-PCr süsteem
    +: ATP resüntees toimub kiirelt ja tekib palju ATP molekule, ei teki laguprodukte, saab toimida anaeroobselt, ei vaja midagi lisaks
    -: lühiajaline (10-15sek), väike hapnikuvõlg (alaktaatne – hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks)
    2) Glükolüüs – lihaste glükogeenist 1O2mõjul 3ATP’d, maksa omast 2ATP ’d.
    +: energiat saab suht ruttu, anaeroobne, energiat palju (3-4min)
    -: piimhappe teke, vähe ATP molekule, süsivesikute kulu suur, hapnikuvõlg suur (laktaatne) - max on 20L – likvideeritakse peale töö lõppemist
    3) Oksüdatiivne (Tsitraadi e. Krebsi tsükkel ) toimub mitokondrites O2 osavõtul
    +: kahjulikke laguprodukte ei teki (ainult H2o ja CO2), tekib rohkem ATP molekule (36), efektiivne, kasutab kõiki toitaineid ( valgud , rasvad , süsivesikud )
    -: väga aeglane protsess, vajab hapnikku, sõltub organismi o2 tarbimise võimest
    Dünaamiline töö
    • Töö kestvus
      • Skeletilihaste omadused
    • Töö kestvus 3 - 10 min
    • Töö kestvus 11 – 30 min
      • Skeletilihaste omadused
      • Piimhappe ainevahetuse omadused
    • Töö kestvus üle 30 min

    10. Aeroobne töövõime.
    Keha võime teha tööd aeroobselt; kindlustada töötavaid lihaseid võimalikult rohke hapnikuga. Piiriks on max hapniku tarbimine.
    Sõltub: hemoglobiini hulgast, hapniku difusioonist lihastes ja oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest.
    Maksimaalne hapniku tarbimine.
    • Aeroobse töövõime näitaja
    • Paraneb vastupidavustreeningu tulemusena ( mitokondrite areng, hapniku transpordisüsteem)
    • Tarbimisvõime koosneb kolmest tegurist: südame löögivõime, kopsumaht ja lihaste võime hapniku kasutada
    • Näitab mitu liitrit hapnikku minutis inimene on võimeline tarbima
    • Sõltub keha massist – suhtnäitaja 30-40 ml/min/kg / > 60 ml/min/kg

    Absoluutnäitaja tavainimesel: 25ml/min/kg
    Kerge vastupidavustreeninguga inimesle (jalgpall): 50-70 ml/min/kg
    Suure vastupidavustreeninguga ( suusataja ): 90... ml/min/kg
    • Minuti hapnikutarbimise suutlikkuse absoluutnäitaja treenitud inimesel: 4-5L ja treenimata inimesel: 2-3L
    • Mitokondrite hulgast sõltub palju suudab rakk endaga hapniku siduda.

    11. Aeroobne lävi .
    • Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest
    • Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta
    • Südame löögisagedus 120 – 130 x min
    • Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades

    12. Aneroobne lävi.
    • Töö intensiivsus, mil piimhappe kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada
    • Energiatootmine toimub valdavalt anaeroobse glükolüüsi teel
    • Hingamiskoefitsient tõuseb üle ühe
    • Pulss 160 -170 x min
    • Parim aeroobne treening – veidi alla anaeroobset läve töötades

    13. Anaeroobne töövõime.
    Keha suutlikkus teha tööd hapniku osavõtuta. Kaua suudab organism anaeroobsetes tingimustes töötada.
    Hapnikuvõlg.
    Kui hingamine ei suuda rahuldada kudede hapnikuga varustamist e. hapnikuvajadus on hapnikulaest suurem, sooritavad lihased tööd hapnikupuuduse tingimustes. Hapnikuvõla suurus oleneb töö intensiivsusest ja kestvusest.
    • Laktaatne: hapnik kulub piimhappe lagundamiseks
    • Alaktaatne: hapnik kulub KrP resünteesiks

    14. Treenituse kujunemise füsioloogilised alused.
    Põhineb kolmel olulisel mehhanismil: üldise kohanemise sündroom ; superkompensatsiooniseadus; spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine.
    Sportlik treeningorganismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal.
    Hingamiskoefitsent: eritatud CO2 ja tarbitud =2 suhe. Tavainimesle 0,7...1
    Põhineb kolmel olulisel mehhanismil:
    1) Üldise kohanemise sündroom
    - spetsiifiline kohanemine vastavalt mõjuri iseärasustele
    Muutused, mis võimaldavad avaldada vastupanu organismi normaalsest tasakaalust väljaviivatele teguritele ( higistamine kõrge temperatuuri puhul, lihase parem varustamine hapnikuga kehalisel tööl)
    - mittespetsiifiline kohanemine e. „kohanemine üldse“
    • Tekib siis kui mõjutused on küllalt tugevad
    • Saab alguse kesknärvisüsteemist
    • Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine
    • Kõrgenenud ainevahetus

    Stress
    Mittespetsiifilise kohanemisreaktsiooni aktiveerumine
    • neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul
    • hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis
    • stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel
    Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis
    • stressori esmakordsel mõjumisel tekib šokiseisund( kehalisel tööl tavaliselt ei teki)
    • kontrašoki faas (tekib koormusele omane spetsiifiline kohanemine)
    • resistentsuse faas - treenituse väljakujunemine ( ärritaja paljukordsel kordamisel)
    • resistentsuse murdumine (stressorite toime summa)

    15. Kiiradaptatsioon.
    • homöostaatiline regulatsioon - organismi spetsiaalsete mehhanismide käivitamine , mis on vajalikud organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks.
    • Vastus konkreetsele kehalise harjutusele (hingamise intensiivistumine, pulsi tõus jne.)

    16. Kestusadaptatsioon.
    • Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptatsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele
    • Kestusadaptatsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel - muutused valkude sünteesis kindlustavad aktiivselt funktsioneerivate struktuuride juurdekasvu
    Adaptiivne valgusüntees :
    Ainevahetuse laguproduktide mõju
      • raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine
      • Kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi
      • Kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis
    Kestusadaptsioonil tekkivad muutused sõltuvad:
    1)Põhitreeningu iseloomust
      • Kiirustreening
      • Vastupidavustreening
      • Kiirusliku vastupidavuse treening
      • Vastupidavusetreening
    2)Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis
    2) Superkompensatsiooniseadus:
    Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi.
    NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon .
    Superkompensatsioon ei kesta kaua
    Juhuslikud koormused ei too kaasa kehaliste võimete tõusu.
    Treening peab olema pidev.
    3) Spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine.
    • Uute liigutusvilumuste kujundamine
    • Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele
    • Signaalsete ärritajate kasutamine organismi talitluse õigeaegseks ja täpseks kohandamiseks muutuvate olukordadega
    • Organismi potentsiaalsete võimete piiri määramine

    17. Stardieelsed reaktsioonid
    Stardieelsete reaktsioonide aluseks on tingitud refleksid:
    - spetsiifilised : sõltuvad eelseisva töö iseloomust (ülekaalus)
    - mittespetsiifilised: ei sõltu eelseisva töö iseloomust; üldine ainevahetuse taseme tõus; närvisüsteemi aktiivsus; sotsiaalsed faktorid .
    Stardieelne seisund: tekib palju tunde või mitu ööpäeva enne starti
    Stardiseisund: tekib vahetult enne starti
    1) Võistlusvalmidus
    • Aju erutuvus on optimaalsel tasemel
    • Närviprotsesside liikuvus tõuseb
    • Muutused KNS-is tagavad vajalike muutuste tekkimise siseelundite ja liigutusaparaadi funktsionaalses seisundis
    2) Stardipalavik
    • Ülemääraselt tugev erutusprotsess KNS-s
    • Diferentseerimisvõime häirumine
    • Vegetatiivsed nihked liialt ulatuslikud
    • Väheneb töövõime
    3) Stardiapaatia
    • Pidurdusprotsesside valitsemine KNS-s
    • Vegetatiivsed nihked ei ulatu vajaliku tasemeni
    • Mittespetsiifilised tingitud refleksid ülekaalus
    Stardieelsete reaktsioonide iseloom ja tugevus sõltub:
    • Sportlase treenituse astmest
    • Närvisüsteemi tüübist
    • Eelsoojenduse läbiviimisest

    Stardi ootel võivad stardieelsed reaktsioonid muutuda
    18. Eelsoojendus.
    • Üldine
      • KNS ja liigutusaparaadi optimaalse erutuvuse saavutamine
      • Ainevahetuse ja termoregulatsiooni kiirendamine
      • Südame-veresoonkonna ja hingamisaparaadi töö optimeerimine
    • Erialane
      • Optimaalse erutuvuse saavutamine liigutusaparaadi nendes osades, mis eelseisvast tegevusest osa võtavad
    Eelsoojenduse mõjul kasvab:
    • Liigutusaparaadifermentsüsteemide aktiivsus
    • Biokeemiliste protsesside kiirus
    • Aeroobset töövõimet kindlustavate organsüsteemide aktiivsus
    • Termoregulatsiooni kiirus
    • Töövõime tõusu kindlustavate jälgnähtude ajaline püsimine

    19. Sissetöötamine.
    Töövõime tõstmine töö alguses
      • Tööks vajalike füsioloogiliste süsteemide tegevuse intensiivistumine
      • Antud tegevusele vastava spetsiifilise dominandi käivitamine
      • Organismi kohanemine tegevuse uue tasemega, mis tagab töö vajaliku intensiivsuse
    Muutused organismis:
    • Töö algul tekib pidurdus paljudes somaatiliste ja vegetatiivsetes keskustes (negatiivse induktsiooni tulemusel – mida raskem ja harjumatum töö, seda tugevam pidurdus)
    • Organismi kõik süsteemid ei saavuta tööks vajalikku taset üheaegselt
    Vegetatiivsed muutused:
    • Süveneb rahuoleku siinusarütmia
    • Lüheneb südametsükli pikkus
    • Suureneb südame löögimaht
    • Tõuseb arteriaalne vererõhk
    • Hapniku tarbimine jääb maha hapnikuvajadusest
    Sissetöötamise pikkus:
    • Doseeritud tööl 1 – 3 minutit
    • Sõltub treenituse astmest
    • Sõltub eelsoojendusest
    SISSETÖÖTAMINE ON LOOMULIK JA ORGANISMI KOHANEMISEKS VAJALIK PROTSESS
    20. Püsiseisund ja näiline püsiseisund.
    • NÄILINE
    • Hapniku tarbimine lagiväärtuse tasemel või sellega võrdne
    • Pidevalt kasvav hapniku võlg
    • Südametegevuse ja hingamissüsteemi näitajad suurenevad kuni lagiväärtuseni
    • Lihastes intensiivistuvad anaeroobsed protsessid
    • Vere pH langeb
    • TÕELINE
    • Liigutusaparaadi ja vegetatiivsete süsteemide kooskõlastatud tegevus
    • Organismi hapnikuvajaduse rahuldamine
    • Aeroobne ainevahetus
    • Organsüsteemid töötavad püsival tasemel, mis moodustab 80 – 85% maksimaalsest

    21. “Surnud punkt” ja
    Töövõime ajutine langus, mis on põhjustatud mittevastavusest töö intensiivsuse ja vegetatiivsete funktsioonide vahel:
    • Liigutusaparaadi ja organismi O2 varustavate siseorganite talitluse ebakõla
    • Närvikeskuste talitluse ebakõla
    • Erutus - ja pidurdusprotsesside tasakaalu häirumine
    Surnud punkti teke sõltub:
    • Töö kestvusest
    • Treenituse astmest
    • Intensiivsusest töö algul
    Tavaliselt tekib 5 – 6 minutil või veelgi hiljem
    teine hingamine”.
    • Seisund, mis tekib organismis peale surnud punkti ületamist
    • Nõuab suurt tahtepingutust
    • Tema teket soodustab:
      • Hingamise tahtlik muutmine
      • Töö intensiivsuse alandamine
    Organismis tekkivad nihked:
    • Kasvab südame löögisagedus
    • Suureneb kopsude ventilatsioon, O2 tarbimine, CO2 eritumine
    • tõuseb CO2 rõhk veres ja alveolaarõhus
    • Kopsude ventilatsioon suureneb hingamissageduse arvel
    • Hingamismaht väheneb
    • Häirub hingamise rütm
    • Vererõhk tõuseb järsult
    • Vere pH langeb 7,2- ni

    22. Treeningu tagajärjel tekkivad muutused organite funktsioonides puhkeolukorras.
    Lihaskiudude paksenemine; südame hüpertrofeerumine; kapillaarvõrgustiku tihenemine; ainevahetuse täiustumine; kapillaarvõrustiku tihenemine skeletilihastes ja kopsualveoolide ümebr; erütrotsüütide hulga tõus; suurenevad luude mõõtmed; suurenevad organismi energiavarud ; funktsionaalsete võimete tõus; organismi talitluse ökonomiseerimine; elutalitluslike protsesside koordinatsiooni täiustumine.
    23. Muutused vereringe süsteemi funktsioonides kehalise töö puhul.
    1) Ringleva vere hulga tõus (20-35L).
    2) Puhkeolekus suletud olnud kapillaarid avanevad
    3) Vere viskoossus suureneb (10% või enam) hemoglobiini taseme tõusu ja higistamise tõttu.
    4) Verevoolu keskmine joonkiirus tõuseb 15-8sek
    5) Vere ümberjaotumine organismis. (Puhkeseisundis valdavalt kõhuõõne elundites ja laienenud kopsuveenides, kehalisel koormusel suunatakse veri töötavatesse lihastesse.)
    24. Muutused hingamiselundite funktsioonides kehalise töö puhul.
    1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus: O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min.
    Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150-200 l/min)
    2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl
    25. Süsivesikute ainevahetus kehalisel tööl.
    Peamised süsivesikute varud paiknevad lihastes ja maksas glükogeenina. Kehalise töö ajal tõuseb veres adrenaliini, noradrenaliini ja glükagooni kontsentratsioon, mille mõjul intensiivistub glükogeeni lagundamine nii lihastes kui ka maksas. Maksa glükogeeni lagundamise tulemusena suureneb glükoosi vool verre.
    26. Rasvade ainevahetus kehalise tööl.
    Kestustööl on lihaste energiavarustuses oluline roll rasvadel. Nende peamised varud paiknevad rasvkoes, vähemal määral on neid talletatud ka lihasrakus. Esmane samm rasvades kätketud energia vabastamisel on lipolüüs, mille toimel lagundatakse rasvad glütserooliks ja vabadeks rasvhapeteks Lipolüüsi kutsub esile adrenaliin , kasuvohormoon ja kortisool . Rasvhappeid kasutatakse energia tootmiseks. Lihaste võime kasutada rasvhappeid kestustööl suureneb sedavõrd, kuivõrd tõuseb vabade rasvhapete kontsentratsioon ringlevas veres.
    27. Treening ja valgusüntees.
    Lihase treeningule kohanemist kajastava vastusreaktsiooni spetsiifika sõltub harjutuse põhjustatud tagajärgede ahela lõpuks tekkivast keemilisest signaalist raku valgusünteesile. On ju lihase struktuurid olulisel määral valgulised. Valgusünteesi juhtimiseks kasutatav informatsioon on aga määratud pärilikult – järelikult varieeruvad ka sama treeningut tegevate sportlaste tulemused. Treeninguvahendi “ signaal ” valgusünteesi alustamiseks on tavaliselt mõni treeningu tulemusel tekkiv ainevahetuse produkt. Tüüpiliselt on selleks mõne rakustruktuuri purunemisel tekkiv spetsiifiline molekul . Madalate koormuste puhul pole ju mõtet hakata rakku ümber ehitama, kui see suudab täita kõik treeninguga esitatud nõuded. Alles siis, kui treening ületab rakustruktuuride võimekust , on põhjust alustada kahjustatud struktuuride parandamisega. Puhkuse ajal toimuv valgusünteesi “parandus” peab järgmisele koormusele vastu pidama , suurendades nii samm-sammult lihase suutlikkust – nii tekibki treeningefekt. Osa sünteesi tulemusel loodavaid valgustruktuure mõjutab lihase suurust. Osa muudatusi ei kajastu silmaga tajutavates muudatustes.
    Valgu lagunemisel vabanenud lämmastikühendite hulk suureneb proportsionaalselt keh. pingutuse intensiivsuse ja kestusega. Aminohapete transamiinimise tulemusena saadakse võimalus nende kasutamiseks. Aminohaoete jääk on maksas koos rasvhapetega ärakasutatav glükogeeni sünteesiks. Nii vädib organism ise oma peamise energiaallika (glükogeeni) ärakasutamist ja ka valgud saavad anda oma panuse.Valkud teiseks ülesandeks on vabade aminohapete fondi loomine, et pingutusseisundis ainevahtust edukalt juhtida.
    28. Ületreenitus:
    Kutsub esile üldise objektiivse väsimuse tekke ja koordinatsioonihäired.
    esinevad nähud ja
    1. Treeningprotsessi tunnused
    • töövõime langus ja seisak sportlikus arengus
    • sagenenud sporditehnika ja koordinatsiooni vead
    • jõu langus liigutuste sooritamisel.
    2. Igapäevase elu sümptomid
    • psüühilised häired –treeninguhuvi langus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime
    langus
    • isutus, unehäired, seedehäired, kehakaalu langus.
    3. Organismi talitluse muutused:
    • puhkeoleku ja koormusaegse pulsisageduse tõus 4–10 löögi võrra minutis
    • pulsi aeglane taastumine koormuse järel
    • anaeroobse ainevahetuse ülekaal energeetikas (kõrge verelaktaat)
    • glükogeeni vaegus ja sellest tingitud liialt madal vere laktaadisisaldus.
    4. Tervislik seisund:
    • vastuvõtlikkus haigustele on oluliselt suurenenud
    • puhkeoleku pulsisagedus on suurenenud üle 10 löögi/min
    • koormuse järel on oluliselt suurenenud vere uurea ja kreatiinkinaasi tase
    • veres on suurenenud kortisooli ja katehoolamiinide tase.
    tekke põhjused:
    1) treeningukoormuse liialt kiire suurendamine
    2) treeningujärgne vähene puhkus
    3) liialt kõrge intensiivsus vastupidavusaladel
    4) liialt suur intervalltreeningu maht
    5) pärast vigastust või haigust liialt kiire treeningutega alustamine
    6) ebaõige treeninguskeem
    7) liialt väike puhkepäevade arv.
    29. Kehalise treeningu iseärasused erinevatel vanuseperioodidel
    1) Eelkooliiga- Tuleks treenida motoorseid oskuseid, tasakaalu ja koordinatsiooni.
    2) Prepuberteet (7-10a) – Areneb koordinatsioon ja sellega töö ökonoomsus. Lihased suhteliselt vähearenenud. Reaktsioonikiirus suureneb. Liigeste liikuvus suureneb.
    Põhiliikumisvilumuste täiustumine. Tuleks arendada vastupidavust ja painduvust. Tähtis vahelduvus ja treeningu lõbusus.
    3) Varajane puberteet (11-14a) – Keha kasvab kiiresti (pikkus) -> proportsioonid nihkuvad ->raskuskese nihkub -> staatiline ja dünaamiline töövõime muutuvad. Lihaskond ei arene vastavalt pikkusele. Kordinatsioonihäired disproportsiooni tõttu.
    4) Hiline puberteet (t 13-16a; p 14-17a) – Kehaehitus harmoniseerub, lihasmass suureneb. Paraneb koordinatsioon ka suureneb jõud. Liigesed ja liigessidemed jäävad arengus maha ja võivad seetõttu kergesti viga saada.
    5) Vanus 20-40: liikumisvaeguse tekkimise oht. Tuleks teha 3x nädalas aeroobses režiimis 45 minutit kestvusharjutusi.
    6) Vanus 40-60: Oluline treenida lihaseid vältimaks seljavaevusi ja luudehõrenemist, suurendada südame-veresoonkonna töövõimet.
    7) 60 ja vanemad: tähtis liikuda vähemalt 20 minutit päevas, et lihaseid toniseerida.
    30. Erinevused organismi funktsioonide muutustes treenitud ja treenimata inimesel.
    Pidev joon – treenitud inimene, katkendlik – treenimata.
    Treenitud inimesed taastuvad peale kehalist tööd kiiremini. Töö ajal on organismis toimuvad muutused stabiilsemad.
    MIS
    TREENITUD
    TREENIMATA
    Kopsude max ventilatsioon
    200-240 l/min
    70-100 l/min
    Südame löögisagedus rahuolekus
    30-50 x/min
    60-70 x/min
    Südame löögimaht rahuolekus
    110-130 ml
    60-80 ml
    Südame löögimaht töö ajal
    150-220 ml
    100-140 ml
    Südame minutimaht
    36-42 l
    20 l
    Treening ja soolised iseärasused
    Soolised erinevused:
    1) Keha koostiselt
    • Rasvaprotsent naistel 20 – 30%, meestel 15 – 20% kehakaalust (vanusega suureneb)
      • Naistel 3 – 6 kg rohkem keharasva massi (rohkem passiivset kude)
      • Meestel 18 – 20 kg rohkem rasvavaba massi (rohkem aktiivset kude)
    • Väiksem energia vajadus
      • Max energiatarbimine 10% madalam kui mehel
      • Puhkeolekus 10% väiksem hapnikutarbimine
    • Tervislik rasvaprotsent naistel

    • Tervislik rasvaprotsent meestel

    • Treeningu tulemusena väheneb rasvkude :
    1) Naised – nägu, kael , rinnad, kõhuülaosa, sääred, reied, puusad , tuharad, kõhu alaosa
    2) Mehed – nägu, kael, jalad, ülaselg, rind , tuharad, puusad, kõht ja küljed
    • Lihased:
    1) Mehed
    Relatiivne lihasmass: 40 – 42% kehakaalust
    Absoluutne lihasmass: 30 – 35 kg
    2) Naised
    Relatiivne lihasmass: 34 – 36% kehakaalust
    Absoluutne lihasmass: 20 – 23 kg
    • Lihaskiudude suhe ei erine
    • Naistel lihaskiu absoluutne jõud suurema rasvasisalduse tõttu meestest madalam
    • Naiste absoluutne lihasjõud väiksema lihasmassi tõttu meestest madalam (55-80% meeste omast)
    • Suured erinevused õlavöötmelihastes (naistel ülajäsemete lihaste absoluutne jõud 40 – 60% väiksem)
    • Väikseimad erinevused jalalihastes (erinevus 25 – 30% )
    • Erinevused tekivad peale 10 eluaastat
    • Mehed saavutavad absoluutse lihasjõu maksimumi 20 – 30 eluaastal, naised oluliselt varem ( 17 -20 )
    • Lihasjõu vähenemine vanusega naistel väiksem
    • Staatilise- ja dünaamilise jõu erinevused:
    • Staatilise jõu lihasrühmad suhteliselt sarnase treenitavusega ( kõhulihased , rindkere )
    • Dünaamiliste liigutuste lihasrühmad meestel parema treenituvusega
    • Lihaskontraktsioonis
    • Erinevusi lihaskontraktsiooni biokeemias ja kontraktsiooni kiiruses ajaühiku kohta ei ole
    • Meestel lihashüpertroofia suguhormoonide abiga suurem
    • Naistel lihaskiudude pindala väiksem
    • Naistel lipolüüsi retseptoritel suurem tundlikkus
    • Suurimad soolised erinevused:
    • Maksimaaljõus 22,6 – 30%
    • Kiirusjõus 15,9 – 17,3%
    • Aeroobse ja anaeroobse jõu kombinatsioon 11,6-13,2
    • Väikseimad soolised erinevused:
    • Maksimaalses kiiruses 7,1%
    • Aeroobses vastupidavuses 8,1 – 5,1%
    • Meeste eelised
    • Antropomeetrilised
    • Aeroobne töövõime
      • Parem hapniku tarbimise võime – suurem aktiivne lihasmass
      • Lihasglükogeeni suurem tootmine
      • Glükogeeni parem ärakasutamine
    • Anaeroobne glükolüütiline võimsus
      • kiirusjõud
      • maksimaaljõud
    • Naiste eelised
    • Liikuvus
    • Üldine koordinatsioon
    • Parem vastupanu väsimusele madala ja keskmise intensiivsuse korral
    • Vastupidavustreeningul parem rasvade kasutamine
    • Kiirem taastumisvõime
    Süda
    • Naistel väiksest südamest tingitud (väiksem lihasmass ja kehamass )
      • Ebaökonoomne löögisageduse kasv
      • Vererõhk madalam
    • Naistel madalast löögimahust tingitud
      • Väiksem hapniku transpordivõime
        • 10 – 15% madalam hemoglobiinitase

    Koormusel:
    Võrdse absoluutse intensiivsusega koormus. Naistel:
    • Väiksem löögimaht
    • Praktiliselt sarnane minutimaht
    • Suurem löögisagedus
    Võrdse suhtelise intensiivsusega koormus (60% VO2 max)
    • Väiksem löögimaht
    • Väiksem minutimaht
    • Sarnane löögisagedus
    Maksimaalne koormus
    • Pulsisagedus sarnane
    • Maksimaalne südame minutimaht naistel madalam
      • Põhjus – väiksem löögimaht

    Veri
    Hingamine
    Hapniku tarbimine – aeroobne töövõime:
    • Naistel väiksem lihasmass
    • Naistel lihastes vähem kapillaare
    • Mitokondreid vähem ja väiksemate mõõtmetega (skeletilihastes meestel 1,4 x enam)
    • Maksimaalne hapniku tarbimine madalam
      • Naistel 1,8 – 2,2 l/min – 32 -40 ml/min/kg
      • Meestel 3,1 – 3,5 l/min – 40 – 55 ml/min/kg
    Raku energiadepood aeroobsel tööl:
    • Glükogeeni depood võrdsed
    • Naistel rohkem triglütseriide – organism on suuteline neid energeetilise otstarbel efektiivsemalt kasutama (oluline vastupidavuskoormusel)
    • Naise organism kasutab valke energeetilisel otstarbel oluliselt säästvamalt – vähe testosterooni, mis valgusünteesi soodustab.
    Aeroobne töö:
    • Laktaadiarvud sarnased
    • Hapnikuvõlg sarnane
    Ainevahetus:
    • Ainevahetuse põhikäive
    • Naistel 10% madalam kui meestel – naine kulutab vähem energiat organismi elus hoidmiseks
    • Ainevahetuse lisakäive
    Termoregulatsioon :
    • Kuumuse taluvuse piir
      • Ühesuguse suhtelise intensiivsuse korral sarnane
      • Naine saavutab maksimaalse taluvuse piiri kiiremini
    • Koormusel naise organism ei kuumene liiga üles
      • Meestel maratonijooksus 41 – 41,5oC
    Soojuse äraandmine:
    1) Soojuskiirgus - On omane kõikidele kehadele – soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele
    2) Konduktsioon - Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushul sõltub soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest
    3) Konvektsioon - Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva vee või õhu liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega
    4) Aurumine - Aurumine toimun naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konvektsiooni ja konduktisooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise võimaluseks jääb aurumine
    Termoregulatsiooni erinevused:
    • Naistel higinäärmete arv naha pinnaühiku kohta suurem kui meestel
    • Üldine higieritus väiksem kui mehel – mehe higinäärmed aktiivsemad
    • Mehed hakkavad higistama suhteliselt väikese keha tuuma temperatuuri kõikumise korral
    • Naiste higieritumine algab kehatemperatuuri suure nike puhul
    • Naistel suurem keha pind massiühiku kohta, mis tagab teiste mehhanismide efektiivsema toimimise
    • Summaarselt on soojuse äraandmise mehhanismid ühesuguse efektiivsusega
    • Eripäradest tingituna kuumas kliimas teatud eelised naisel

    Sport ja menstruatsioon
    • Algab 12 – 14 aasta vanuses
    • Tsükkel kestab keskmiselt 28 päeva
    • Tsükkel jaguneb:
      • Menstruatsioon (1-4p)
      • Folliikulaarne faan e. Proliferatsioon – foliikulite valmimine munasarjas – toodavad östrogeene (5-11p)
    • Sekretoorne faas – lõhkenud folliikul muutub kollaskehaks – hakkab eritama progesterooni (12-22p)
    • Menstruatsioonieelne faas (23-28 p)
    Menstruatsioonieelne sündroom
    • Enesetunne halveneb
    • Töövõime langeb
    • Ärrituvus
    • Valu ja raskustunne kõhus, rinnas
    • Peavalu
    • Sümptomid kaovad verejooksu tekkel
    • Treeningu suhtes konsulteerida arstiga
    Töövõime erinevates faasides :
    • Menstruatsioonieelne faas
      • Kehaline töövõime langenud
        • Kiire lihas- ja närvisüsteemi väsimus
        • Kontsentratsiooni häired
        • hüperventilatsioon
    • Menstruatsiooni järgne faas
      • Kehalise töövõime optimum
        • Östrogeenisisalduse tõus vere
        • Neerupealiste aktiivsuse suurenemine
    • Intermenstruaalne faas
      • Töövõime kõige madalam
        • Progesterooni kontsentratsiooni tõus – tüsistuste tekke oht
    Menstruatsiooni aeg
    • Esimestel päevadel
      • Viimistleda tehnikat
      • Kerge krossijooks
      • Mitte teha kõhupressi harjutusi
    • 70% naistest kehalise võimekuse tõus
    • 30% suurem või väiksem langus kogu aja vältel (kestvusharjutused)
    • Kiirusjõu aladel enamasti töövõime tõus
    Tsükli häirete tekkepõhjused:
    • Liiga intensiivne kehaline koormus
    • Tähtsad võistlused
    • Ajavööndite muutused
      • Biorütmi muutused
    • Hormonaalsete ravimite kasutamine
    • Seksuaalhormoonide kasutamine
      • Alla 16-17 a.võib tekitada tüsistusi
        • Menstruaaltsükli häired edaspidi
        • Mõju luude kasvule
    Kehalise koormuse mõju:
    • Sõltub
    • Regulaarselt harjutajatel häireid vähem
    • 75% naistel treening tsüklit ei mõjuta
    • Häirete ilmnemisel katkestada kormus
    Amenorröa:
    • Menstruatsiooni puudumine vanuses, kus see peaks esinema
    • Jaguneb:
    • Põhjused:
      • Suured koormused
      • Keha rasvasisalduse liiga madal tase
      • Toitumispiirangud
      • Emotsionaalne stress
      • Spordiala iseärasused

    2) Keha ehituselt
    • Pikkus – mehed 10-15 cm pikemad
    • Kaal – mehed 10-20 kg raskemad
    • Jäsemed – meestel 10% pikemad
    • Rindkere naistel suhteliselt pikem
      • Naistel 38% kogu keha pikkusest
      • Meestel 36% kogu keha pikkusest
    • Naiste raskusjõu keskpunkt madalamal
      • Mehed paremad lõuatõmbajad
    • Meestel laiem õlavöö
    • Naistel laiemad ja lamedamad puusad
      • Meestel õlad 15 cm laiemad kui puusad
      • Naistel õlad 3 cm laiemad kui puusad
    • Naiste puusad lamedamad, mis viib keharaskuse ettepoole
      • Raskendab kiirus- ja hüppeharjutuste sooritamist
      • Naistel rohkem x- jalgu
    • X-nurk naistel – õlavarre ja küünarnuki vahel moodustub x-kujuline nurk, mis
    • tagab suurema liikuvuse (sporvõimlemises hea asi, heite - ja viskealadel halb)
    • suureneb ülesirutuse võimalus
    • Tüdrukutel luud kergemad: naiste skelett meeste omast 25% kergem
    • Tüdrukute skeleti kiire areng enne puberteeti (östrogeeni vähene tootmine)
    • Tüdrukutel rõhk rindkere arengul, poistel jäsemete arengul
    • Naise kehaehitus sobib ujumises
    • Keha raskuskese madalam
    • Kerepikkus suhteliselt pikem
    • Lühemad jalad peavad vähem põlvest painduma
    • Keha sirutusel kulub vähem jõudu, mida saab kasutada edasiliikumiseks
    • Suurem rasvasisaldus parandab keha ujuvust
    3) Füsioloogiliste näitajate poolest
    Põhjused : hormonaalne regulatsioon

    Koormustestid
    Koormustestile esitatavad nõuded:
    • Piisavalt informatsiooni andev
    • Täpselt reprodutseeritav
    • Kasutatav dünaamikas võrdlusandmete saamiseks (individuaalne, gruppidevaheline)
    • Tehniliselt lihtne
    • Testitavale minimaalse riskiga
    • Töövõime mõõtmiseks antakse doseeritud töö: määratud kestus, võimsus ja töö intensiivsus.
    Koormustesti liigid:
    • Käsiveloergomeetria
    • Jalgade veloergomeetria (nii istuvas kui ka lamavas asendis) – üldise koormustaluvuse määramiseks sobivaim
    • Liikurrada ehk tredmill
    • Stepptest
    Kasutamise eesmärgid:
    • Üldise kehalise töövõime määramiseks
    • Spetsiaalse fitnesskomponendi (kiirus, jõud, vastupidavus, aeroobne koormustaluvus)
    • Lähtevõimete määramine enne treeningprogrammi käivitumist
    • Treeningu efektiivsuse hindamiseks
    Tüübid:
    • Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni
    • Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni
    • Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni
    • Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni
    • Püsiva intensiivsusega koormus
    • Astmeliselt erisuguse kiirusega suurenev koormus submaksimaalseni
    • Maksimaalne koormus
    Mille järgi testi valida:
    • Millisel eesmärgil kehalist võimekust testitakse
    • Millist treeningu efekti tahame mõõta
    • Sobivus uuritavale
    • Läbiviidavus
    • Maksumus
    • Testide valiidsus ja usaldusväärsus
    Üldised nõuded testimisele:
    • Eelnevalt on testi sooritamist harjutatud
    • Testitav peab olema terve
    • Samal ja eelneval päeval ei tohi tegeleda raske kehalise tegevusega
    • Eelnevalt tuleb süüa süsivesikuterikast toitu
    • Viimasest söögikorrast peab olema möödas vähemalt 2 tundi
    • Testimise ruumi temperatuur peab olema vahemikus 18-22o C
    • Ruumist peab kõrvaldama segavad tegurid
    • Testitav peab olema vähemalt 10 min enne testi algust, tegema soojendusharjutusi ja ootama järjekorda istudes
    • Peab kasutama julgestusvahendeid või – meetodeid
    • Max pingutust nõudnud testimise korral tuleb testi lõppedes koormust vähendada järk-järgult.
    Test PWC170:
    • Näitab, milline koormus kutsub esile südame löögisageduse 17 korda minutis
    • Üldise kehalise töövõime näitaja
    • Määratakse astmeliselt tõusva koormustesti alusel
    • Põhineb südame löögisageduse ja koormuse tõusu lineaarsel sõltuvusel

  • Vasakule Paremale
    Spordifüsioloogia konspekt #1 Spordifüsioloogia konspekt #2 Spordifüsioloogia konspekt #3 Spordifüsioloogia konspekt #4 Spordifüsioloogia konspekt #5 Spordifüsioloogia konspekt #6 Spordifüsioloogia konspekt #7 Spordifüsioloogia konspekt #8 Spordifüsioloogia konspekt #9 Spordifüsioloogia konspekt #10 Spordifüsioloogia konspekt #11 Spordifüsioloogia konspekt #12 Spordifüsioloogia konspekt #13 Spordifüsioloogia konspekt #14 Spordifüsioloogia konspekt #15 Spordifüsioloogia konspekt #16 Spordifüsioloogia konspekt #17 Spordifüsioloogia konspekt #18 Spordifüsioloogia konspekt #19 Spordifüsioloogia konspekt #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 238101 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
    14
    doc

    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

    Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine

    Sport/kehaline kasvatus
    Treeningõpetuse alused
    34
    docx

    Treeningõpetuse alused

    TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku

    Sise- ja närvihaigused
    Füsioloogia kordamisküsimused-vastused
    76
    docx

    Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

    1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

    Kategoriseerimata
    Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina
    106
    pdf

    Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

    Edasi selgitatakse südame löögisageduse jälgimise põhimõtteid ja vajalikkust. Viimaks tutvustatakse vastupidavusspordis levinumaid treeningmeetodeid ning selgitatakse kuidas need ainevahetust mõjutavad, milline on neile iseloomulik treeningefekt ja millele tuleb iga meetodi puhul tähelepanu pöörata. Teoreetiline osa on vastavalt uurimistöö eesmärgile ulatuslikum kui nõuab praktilise osa mõistmine. Peamisteks allikateks on erinevad spordifüsioloogia ja -metoodika alased raamatud. Tekstis esinevate lühendite ja erialaste terminite seletusi ning teemakohaseid täiendavaid teadmisi leiab lisadest (vt lisa 1, lisa 2). Praktilises osas tutvustatakse esmalt sauna mõju organismile ja sauna kasutamist treeningust taastumise vahendina. Seejärel püütakse leida seos, kuidas mõjutab saunale eelnenud treening sauna efekti. Praktilise osa tulemusena saab vastuse küsimusele, kas ja kuidas tuleks sauna

    Suusatamine
    Exami küsimused 2005
    78
    doc

    Exami küsimused 2005

    FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4

    Inimese anatoomia ja füsioloogia
    Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju
    28
    doc

    Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

    Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste

    Tervisesport
    Kehalise töövõime testid
    6
    doc

    Kehalise töövõime testid

    KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru ­ aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada ­ l/min/kg ­> hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg ülihea: 80-90ml/min/kg (suusatajad, jalgratturi

    Spordifüsioloogia
    Spordi üldained 1 tase
    139
    pdf

    Spordi üldained 1.tase

    ............................................... 117 SPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID. Toomas Tõnise ...........................................................................123 4 NB! LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ÖÖPIK INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Inimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga käsitleb selle talitlust. Anatoomia ja füsioloogia harusid, mis tegelevad haige Spordifüsioloogia organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja on teadusharu, mis patoloogiliseks füsioloogiaks. Terminit "spordianatoomia" üldiselt ei kasutata, uurib organismi ta- spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb litlust kehalisel tööl

    Inimeseõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun