Spordifüsioloogia konspekt (0)

Sport - Sport

1 Hindamata

Spordifüsioloogia
-Füsioloogia eriharu
-Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus
-Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon)
-Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel

Kehaliste harjutuste klassifikatsioon .
Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised ;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega.
Jaotus töörežiimi alusel:
1. Dünaamilised harjutused
Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus).
Lihase kokkutõmbe tulemusel: pannakse keha või kehaosa liikuma, ületatakse välist vastupanu, pehmendatakse välismõjust tingitud liigutuste teravust
3. Staatiliste pingutuste füsioloogiline iseloomustus
2. Staatilised harjutused
- Staatiline töö põhineb isomeetrilisel lihaskontraktsioonil, mille tulemusena muutub lihase pinge, kuid pikkus jääb muutumatuks (staatilised asendid, raskuste hoidmine). Lihaspinge suurus varieerub suures ulatuses.
- Max. lihaspinge – maksimaalne jõud, mida isomeetrilistes tingimustes mõõdetakse dünamomeeritga (1s).
- Lihastoonus – teatud kehaosade hoidmine pika aja jooksul – hoitakse mittetahteliselt motoorse tingitud refleksi abil.
- Lihaste staatiline pinge takistab normaalset lokaalset vereringet. Suurtel pingutustel tekib lihases sisepinge , mis surub veresooned kokku ja raskendab vere liikumist.
Jaotus liigutuste struktuuri alusel:
1. Tsüklilised harjutused
Omavahel seoses olevate liigutuste üksikfaaside muutumatu järgnevus mitmest üksikfaasist koosnevate liigutustsüklite paljukordne kordumine. Ükski liigutussükkel ei moodusta terviklikku klõpetatud tegevust.

Atsükliliste ja segatüüpi harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
2. Atsüklilised harjutused
Puudub orgaaniline seos liigutustsüklite vahel. Liigutuste või tegevuste jagunemine üksikfaasideks, mis järgnevad üksteisele kindlas, muutumatus järjekorras. Liigutustsükkel moodustab tervikliku lõpetatud tegevuse.
3. Segatüüpi harjutused
Kombinatsioon tsüklilistest ja atsüklilistest harjutustest.
Jaotus sooritatava töö võimsuse alusel: (N= f*v)
Töö intensiivsus
*Kasutatakse juhtudel, kui sooritatava töö võimsuse määramine ei osutu võimalikuks.
*Kasutatakse füsioloogiliste funktsioonide iseloomustamiseks, näitamaks, milline on organismi hapnikuvajadus töö iga minuti kohta
*Töö võimsuse ja selle säilitamise suurima kestuse vahel esineb pöördvõrdeline, mittelineaarne sõltuvus :
-Suurtel võimsustel tööaja pikenemine kutsub esile võimsuse ulatusliku languse
- Väikestel võimsustel tööaja pikenedes, on võimsuse langus oluliselt vähem väljendunud
4. Maksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
1. Maksimaalse võimsusega
- kestus 20-30 sek.
- esimesed väsimusnähud 10- 15 sek pärast
- töö toimub anaeroobsetes tingimustes
- hapnikuvõlg 7 - 8 l
- ATP resüntees toimub põhiliselt kreatiinfosforhappe lõhustumise teel
- hingamise ja vereringeprotsessid muutuvad vähe
- KNS rakud töötavad oma piirvõimete tingimustes
- ainevahetuse laguproduktide kuhjumine ning energeetiliste ainete vähenemine.
Saavutusvõimet määravad tegurid:

Kreatiinfosforhappe mehhanismi maht
Närvilihasaparaadi labiilsus
KNS funktsionaalne labiilsus
Lihaskontraktsioonide võimsus ja nende poolt arendatavate biomehhaanilise rakenduse otstarbekohasus

Hea tulemuse saavutamiseks on vaja:

Töös olevate motoorsete ühikute optimaalne (mitte maksimaalne) ulatus, mis on vajalik suure kontraktsioonikiirus saavutamiseks ja küllaldase kontraktsioonitugevuse säilitamiseks.
Hea ja liikuv kooskõla antagonistlike lihasrühmade talitluse vahel, mis tagaks ühe lihasrühma kiirusliku jõu rakenduse maksimumi ja samal ajal tema antagonisti maksimaalse lõdvestuse.
Lihase kiire tegevusse lülitumine ja lihaskontraktsiooniks vajaliku energia kiire vabanemine, mis omakorda sõltub:
- atsetüülkoliini sünteesi kiirusest närvilõpmetes
- Na ja K kontsentratsiooni vahest raku sees ja väljas ning nende liikumisest
ATP-d lõhustava fermendi - adenosiintrifosfaadi aktiivsusest
Lihase kontraktsioonivõimsuse kõrgest tasemest, mis põhiliselt sõltub kontraktiilsete valkude (müosiini ja aktiini ) ja nende vahel tekkivate sillakeste hulgast lihasrakkudes.

5. Submaksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
2. Submaksimaalse võimsusega

Kestus 20 -30 sekundist 3 -5 minutini
ATP taastootmine toimub nii ATP-PCr süsteemi kui ka glükolüüsi teel, mistõttu tekib suurel hulgal piimhapet, mis difundeerub verre, kutsudes esile vere ulatusliku nihke happelisuse suunas - pH võib langeda 7,0 või 6,8-ni
Töö toimub nii anaeroobsetes kui ka aeroobsetea tingimustes
Hingamine ja vereringetalitlus intensiivistuvad suurel määral (O2 tarbimine saavutab maksimumi 3- 5 min lõpuks, hapnikuvõlg väga suur - 20 l.
Taastumisel kasutatav hapnik läheb nii ATP, kreatiinfoforhappe kui ka süsivesikute resünteesiks.
Tõuseb vere osmootne rõhk - vesi läheb vereplasmast üle lihastesse tugeva higierituse tõttu.
Närvirakkude töövõime langeb, kuna nad puutuvad kokku verega, mille füüsikalis- keemilised omadused on tugevasti muutunud.

Saavutusvõimet määravad tegurid:

anaeroobseid protsesse juhtiva fermentsüsteemi võimekusest
lihasesiseste energiavarude hulgast
sisekeskkonna konstantsust ( homoöstaasi kindlustavate mehhanismide arengutasemest
organite ja kudede võimest taluda sisekeskkonna nihkeid

6. Suure intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
3. Suure võimsusega.

Kestus 3-5 minutist kuni 30 -50 minutini
Hingamine ja vereringe mobiliseeritakse täiel määral
Hapniku tarbimine läheneb lagiväärtusele, kuid vajadus ületab ometi tarbimise võimaluse - tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit
Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min
Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis
Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni
Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.)
Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel)

Saavutusvõimet määravad tegurid:

organismi aeroobne töövõime
organismi anaeroobne töövõime

7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus.
4. Mõõduka võimsusega

Kestus üle 30 - 50 min.
Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal
Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse
- ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks
- Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks
Vere gaasiline koostis on normi piires, kuna piimhappe kuhjumine puudub
Hingamise ja vereringe talitlus on oluliselt kasvanud, kuid jääb maha lagiväärtusest ( umbes 85% maksimumist- Ve - 50 - 60 l/min, VOmax -2-4 l/min)
Süsivesikute varude ärakasutamine ulatuslik - tekib hüpoglükeemia - vere suhkrutase langeb 80 -100 mg%-lt 50 -40 mg%- ni)
Suur vedeliku kadu - häirub vee ja soolade tasakaal, tõuseb vere osmootne rõhk
Intensiivistub neerupealiste talitlus, kuna vajadus neerupealiste hormoonide järele on suur.

Saavutusvõimet määravad tegurid:

organismi funktsionaalne stabiilsus - võime säilitada vajaliku kõrgusega funktsionaalset aktiivsust võimalikult kaua
KNS stabiilsus
neerupealiste koore töövõime suurus
organismi süsivesikute sisaldus.

5. Vahelduva võimsusega harjutused
Jaotus välistingimuste iseloomu alusel: kiirus-, vastupidavus-, jõu-, osavus -, painduvusharjutused.

Jõuharjutused – eesmärgiks saavutada võimalikult suure massi liikumine
Kiirusliku jõu harjutused – eesmärgiks suhteliselt väikesele massile (heiteriist, sportlase keha) suure algkiirenduse andmine

8. Väsimuse tekke põhjused erineva intensiivsusega kehalisel tööl.
Kehalisel tööl tekkiv väsimus on oluline bioloogiline kaitsemehhanism, mille peamine ülesanne on vältida keha ressursside ülemäärast kasutamist. Väsimus tekib ja süveneb tööst tingitud muutuste tõttu, mis ilmnevad nii närvisüsteemis kui ka lihastes.
1) max intensiivsus: laguproduktide kuhjumine organismis
2) submax: Piimhappe kuhjumine, vere pH muutus happelisemaks. Närvirakkude töövõime langeb, kuna nad puutuvad kokku verega, mille füüsikalis- keemilised omadused on tugevasti muutunud.
3) suur: Piimhappe teke, suur hapnikuvõlg.
4) mõõdukas: vere suhkrutaseme langus ja vedelikupuudus
9. ATP ja tema resünteesi mehhanismid .
Organismis on ATP universaalne energia vahendaja erinevat tööd tegevate rakkude vahel.
Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g)
1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda
Rakk sureb kui energia varustamine katkeb
Rakus on energiavaru 4 – 5 töösekundiks
ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata.
Reesünteesi mehhanismid: KÕIK TÖÖTAVAD PM ÜHEAEGSELT
1) ATP-PCr süsteem
+: ATP resüntees toimub kiirelt ja tekib palju ATP molekule, ei teki laguprodukte, saab toimida anaeroobselt, ei vaja midagi lisaks
-: lühiajaline (10-15sek), väike hapnikuvõlg (alaktaatne – hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks)
2) Glükolüüs – lihaste glükogeenist 1O2mõjul 3ATP’d, maksa omast 2ATP ’d.
+: energiat saab suht ruttu, anaeroobne, energiat palju (3-4min)
-: piimhappe teke, vähe ATP molekule, süsivesikute kulu suur, hapnikuvõlg suur (laktaatne) - max on 20L – likvideeritakse peale töö lõppemist
3) Oksüdatiivne (Tsitraadi e. Krebsi tsükkel ) toimub mitokondrites O2 osavõtul
+: kahjulikke laguprodukte ei teki (ainult H2o ja CO2), tekib rohkem ATP molekule (36), efektiivne, kasutab kõiki toitaineid ( valgud , rasvad , süsivesikud )
-: väga aeglane protsess, vajab hapnikku, sõltub organismi o2 tarbimise võimest
Dünaamiline töö

Töö kestvus
- Skeletilihaste omadused
Töö kestvus 3 - 10 min
- Südame- veresoonkonna süsteem
- Hingamissüsteem
- O2 kandjad
Töö kestvus 11 – 30 min
- Skeletilihaste omadused
- Piimhappe ainevahetuse omadused
Töö kestvus üle 30 min
- Lihasesisene glükogeenidepoo

10. Aeroobne töövõime.
Keha võime teha tööd aeroobselt; kindlustada töötavaid lihaseid võimalikult rohke hapnikuga. Piiriks on max hapniku tarbimine.
Sõltub: hemoglobiini hulgast, hapniku difusioonist lihastes ja oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest.
Maksimaalne hapniku tarbimine.

Aeroobse töövõime näitaja
Paraneb vastupidavustreeningu tulemusena ( mitokondrite areng, hapniku transpordisüsteem)
Tarbimisvõime koosneb kolmest tegurist: südame löögivõime, kopsumaht ja lihaste võime hapniku kasutada
Näitab mitu liitrit hapnikku minutis inimene on võimeline tarbima
Sõltub keha massist – suhtnäitaja 30-40 ml/min/kg / > 60 ml/min/kg

Absoluutnäitaja tavainimesel: 25ml/min/kg
Kerge vastupidavustreeninguga inimesle (jalgpall): 50-70 ml/min/kg
Suure vastupidavustreeninguga ( suusataja ): 90... ml/min/kg

Minuti hapnikutarbimise suutlikkuse absoluutnäitaja treenitud inimesel: 4-5L ja treenimata inimesel: 2-3L
Mitokondrite hulgast sõltub palju suudab rakk endaga hapniku siduda.

11. Aeroobne lävi .

Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest
Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta
Südame löögisagedus 120 – 130 x min
Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades

12. Aneroobne lävi.

Töö intensiivsus, mil piimhappe kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada
Energiatootmine toimub valdavalt anaeroobse glükolüüsi teel
Hingamiskoefitsient tõuseb üle ühe
Pulss 160 -170 x min
Parim aeroobne treening – veidi alla anaeroobset läve töötades

13. Anaeroobne töövõime.
Keha suutlikkus teha tööd hapniku osavõtuta. Kaua suudab organism anaeroobsetes tingimustes töötada.
Hapnikuvõlg.
Kui hingamine ei suuda rahuldada kudede hapnikuga varustamist e. hapnikuvajadus on hapnikulaest suurem, sooritavad lihased tööd hapnikupuuduse tingimustes. Hapnikuvõla suurus oleneb töö intensiivsusest ja kestvusest.

Laktaatne: hapnik kulub piimhappe lagundamiseks
Alaktaatne: hapnik kulub KrP resünteesiks

14. Treenituse kujunemise füsioloogilised alused.
Põhineb kolmel olulisel mehhanismil: üldise kohanemise sündroom ; superkompensatsiooniseadus; spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine.
Sportlik treening – organismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal.
Hingamiskoefitsent: eritatud CO2 ja tarbitud =2 suhe. Tavainimesle 0,7...1
Põhineb kolmel olulisel mehhanismil:
1) Üldise kohanemise sündroom
- spetsiifiline kohanemine vastavalt mõjuri iseärasustele
Muutused, mis võimaldavad avaldada vastupanu organismi normaalsest tasakaalust väljaviivatele teguritele ( higistamine kõrge temperatuuri puhul, lihase parem varustamine hapnikuga kehalisel tööl)
- mittespetsiifiline kohanemine e. „kohanemine üldse“

Tekib siis kui mõjutused on küllalt tugevad
Saab alguse kesknärvisüsteemist
Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine
Kõrgenenud ainevahetus

Stress
Mittespetsiifilise kohanemisreaktsiooni aktiveerumine

neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul
hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis
stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel

Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis

stressori esmakordsel mõjumisel tekib šokiseisund( kehalisel tööl tavaliselt ei teki)
kontrašoki faas (tekib koormusele omane spetsiifiline kohanemine)
resistentsuse faas - treenituse väljakujunemine ( ärritaja paljukordsel kordamisel)
resistentsuse murdumine (stressorite toime summa)

15. Kiiradaptatsioon.

homöostaatiline regulatsioon - organismi spetsiaalsete mehhanismide käivitamine , mis on vajalikud organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks.
Vastus konkreetsele kehalise harjutusele (hingamise intensiivistumine, pulsi tõus jne.)

16. Kestusadaptatsioon.

Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptatsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele
Kestusadaptatsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel - muutused valkude sünteesis kindlustavad aktiivselt funktsioneerivate struktuuride juurdekasvu

Adaptiivne valgusüntees :
Ainevahetuse laguproduktide mõju

raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine
Kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi
Kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis

Kestusadaptsioonil tekkivad muutused sõltuvad:
1)Põhitreeningu iseloomust

Kiirustreening
Vastupidavustreening
Kiirusliku vastupidavuse treening
Vastupidavusetreening

2)Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis
2) Superkompensatsiooniseadus:
Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi.
NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon .
Superkompensatsioon ei kesta kaua
Juhuslikud koormused ei too kaasa kehaliste võimete tõusu.
Treening peab olema pidev.
3) Spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine.

Uute liigutusvilumuste kujundamine
Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele
Signaalsete ärritajate kasutamine organismi talitluse õigeaegseks ja täpseks kohandamiseks muutuvate olukordadega
Organismi potentsiaalsete võimete piiri määramine

17. Stardieelsed reaktsioonid
Stardieelsete reaktsioonide aluseks on tingitud refleksid:
- spetsiifilised : sõltuvad eelseisva töö iseloomust (ülekaalus)
- mittespetsiifilised: ei sõltu eelseisva töö iseloomust; üldine ainevahetuse taseme tõus; närvisüsteemi aktiivsus; sotsiaalsed faktorid .
Stardieelne seisund: tekib palju tunde või mitu ööpäeva enne starti
Stardiseisund: tekib vahetult enne starti
1) Võistlusvalmidus

Aju erutuvus on optimaalsel tasemel
Närviprotsesside liikuvus tõuseb
Muutused KNS-is tagavad vajalike muutuste tekkimise siseelundite ja liigutusaparaadi funktsionaalses seisundis

2) Stardipalavik

Ülemääraselt tugev erutusprotsess KNS-s
Diferentseerimisvõime häirumine
Vegetatiivsed nihked liialt ulatuslikud
Väheneb töövõime

3) Stardiapaatia

Pidurdusprotsesside valitsemine KNS-s
Vegetatiivsed nihked ei ulatu vajaliku tasemeni
Mittespetsiifilised tingitud refleksid ülekaalus

Stardieelsete reaktsioonide iseloom ja tugevus sõltub:

Sportlase treenituse astmest
Närvisüsteemi tüübist
Eelsoojenduse läbiviimisest

Stardi ootel võivad stardieelsed reaktsioonid muutuda
18. Eelsoojendus.

Üldine
- KNS ja liigutusaparaadi optimaalse erutuvuse saavutamine
- Ainevahetuse ja termoregulatsiooni kiirendamine
- Südame-veresoonkonna ja hingamisaparaadi töö optimeerimine
Erialane
- Optimaalse erutuvuse saavutamine liigutusaparaadi nendes osades, mis eelseisvast tegevusest osa võtavad

Eelsoojenduse mõjul kasvab:

Liigutusaparaadifermentsüsteemide aktiivsus
Biokeemiliste protsesside kiirus
Aeroobset töövõimet kindlustavate organsüsteemide aktiivsus
Termoregulatsiooni kiirus
Töövõime tõusu kindlustavate jälgnähtude ajaline püsimine

19. Sissetöötamine.
Töövõime tõstmine töö alguses

Tööks vajalike füsioloogiliste süsteemide tegevuse intensiivistumine
Antud tegevusele vastava spetsiifilise dominandi käivitamine
Organismi kohanemine tegevuse uue tasemega, mis tagab töö vajaliku intensiivsuse

Muutused organismis:

Töö algul tekib pidurdus paljudes somaatiliste ja vegetatiivsetes keskustes (negatiivse induktsiooni tulemusel – mida raskem ja harjumatum töö, seda tugevam pidurdus)
Organismi kõik süsteemid ei saavuta tööks vajalikku taset üheaegselt

Vegetatiivsed muutused:

Süveneb rahuoleku siinusarütmia
Lüheneb südametsükli pikkus
Suureneb südame löögimaht
Tõuseb arteriaalne vererõhk
Hapniku tarbimine jääb maha hapnikuvajadusest

Sissetöötamise pikkus:

Doseeritud tööl 1 – 3 minutit
Sõltub treenituse astmest
Sõltub eelsoojendusest

SISSETÖÖTAMINE ON LOOMULIK JA ORGANISMI KOHANEMISEKS VAJALIK PROTSESS
20. Püsiseisund ja näiline püsiseisund.

NÄILINE

Hapniku tarbimine lagiväärtuse tasemel või sellega võrdne
Pidevalt kasvav hapniku võlg
Südametegevuse ja hingamissüsteemi näitajad suurenevad kuni lagiväärtuseni
Lihastes intensiivistuvad anaeroobsed protsessid
Vere pH langeb

TÕELINE

Liigutusaparaadi ja vegetatiivsete süsteemide kooskõlastatud tegevus
Organismi hapnikuvajaduse rahuldamine
Aeroobne ainevahetus
Organsüsteemid töötavad püsival tasemel, mis moodustab 80 – 85% maksimaalsest

21. “Surnud punkt” ja
Töövõime ajutine langus, mis on põhjustatud mittevastavusest töö intensiivsuse ja vegetatiivsete funktsioonide vahel:

Liigutusaparaadi ja organismi O2 varustavate siseorganite talitluse ebakõla
Närvikeskuste talitluse ebakõla
Erutus - ja pidurdusprotsesside tasakaalu häirumine

Surnud punkti teke sõltub:

Töö kestvusest
Treenituse astmest
Intensiivsusest töö algul

Tavaliselt tekib 5 – 6 minutil või veelgi hiljem
“teine hingamine”.

Seisund, mis tekib organismis peale surnud punkti ületamist
Nõuab suurt tahtepingutust
Tema teket soodustab:
- Hingamise tahtlik muutmine
- Töö intensiivsuse alandamine

Organismis tekkivad nihked:

Kasvab südame löögisagedus
Suureneb kopsude ventilatsioon, O2 tarbimine, CO2 eritumine
tõuseb CO2 rõhk veres ja alveolaarõhus
Kopsude ventilatsioon suureneb hingamissageduse arvel
Hingamismaht väheneb
Häirub hingamise rütm
Vererõhk tõuseb järsult
Vere pH langeb 7,2- ni

22. Treeningu tagajärjel tekkivad muutused organite funktsioonides puhkeolukorras.
Lihaskiudude paksenemine; südame hüpertrofeerumine; kapillaarvõrgustiku tihenemine; ainevahetuse täiustumine; kapillaarvõrustiku tihenemine skeletilihastes ja kopsualveoolide ümebr; erütrotsüütide hulga tõus; suurenevad luude mõõtmed; suurenevad organismi energiavarud ; funktsionaalsete võimete tõus; organismi talitluse ökonomiseerimine; elutalitluslike protsesside koordinatsiooni täiustumine.
23. Muutused vereringe süsteemi funktsioonides kehalise töö puhul.
1) Ringleva vere hulga tõus (20-35L).
2) Puhkeolekus suletud olnud kapillaarid avanevad
3) Vere viskoossus suureneb (10% või enam) hemoglobiini taseme tõusu ja higistamise tõttu.
4) Verevoolu keskmine joonkiirus tõuseb 15-8sek
5) Vere ümberjaotumine organismis. (Puhkeseisundis valdavalt kõhuõõne elundites ja laienenud kopsuveenides, kehalisel koormusel suunatakse veri töötavatesse lihastesse.)
24. Muutused hingamiselundite funktsioonides kehalise töö puhul.
1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus: O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min.
Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150-200 l/min)
2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl
25. Süsivesikute ainevahetus kehalisel tööl.
Peamised süsivesikute varud paiknevad lihastes ja maksas glükogeenina. Kehalise töö ajal tõuseb veres adrenaliini, noradrenaliini ja glükagooni kontsentratsioon, mille mõjul intensiivistub glükogeeni lagundamine nii lihastes kui ka maksas. Maksa glükogeeni lagundamise tulemusena suureneb glükoosi vool verre.
26. Rasvade ainevahetus kehalise tööl.
Kestustööl on lihaste energiavarustuses oluline roll rasvadel. Nende peamised varud paiknevad rasvkoes, vähemal määral on neid talletatud ka lihasrakus. Esmane samm rasvades kätketud energia vabastamisel on lipolüüs, mille toimel lagundatakse rasvad glütserooliks ja vabadeks rasvhapeteks Lipolüüsi kutsub esile adrenaliin , kasuvohormoon ja kortisool . Rasvhappeid kasutatakse energia tootmiseks. Lihaste võime kasutada rasvhappeid kestustööl suureneb sedavõrd, kuivõrd tõuseb vabade rasvhapete kontsentratsioon ringlevas veres.
27. Treening ja valgusüntees.
Lihase treeningule kohanemist kajastava vastusreaktsiooni spetsiifika sõltub harjutuse põhjustatud tagajärgede ahela lõpuks tekkivast keemilisest signaalist raku valgusünteesile. On ju lihase struktuurid olulisel määral valgulised. Valgusünteesi juhtimiseks kasutatav informatsioon on aga määratud pärilikult – järelikult varieeruvad ka sama treeningut tegevate sportlaste tulemused. Treeninguvahendi “ signaal ” valgusünteesi alustamiseks on tavaliselt mõni treeningu tulemusel tekkiv ainevahetuse produkt. Tüüpiliselt on selleks mõne rakustruktuuri purunemisel tekkiv spetsiifiline molekul . Madalate koormuste puhul pole ju mõtet hakata rakku ümber ehitama, kui see suudab täita kõik treeninguga esitatud nõuded. Alles siis, kui treening ületab rakustruktuuride võimekust , on põhjust alustada kahjustatud struktuuride parandamisega. Puhkuse ajal toimuv valgusünteesi “parandus” peab järgmisele koormusele vastu pidama , suurendades nii samm-sammult lihase suutlikkust – nii tekibki treeningefekt. Osa sünteesi tulemusel loodavaid valgustruktuure mõjutab lihase suurust. Osa muudatusi ei kajastu silmaga tajutavates muudatustes.
Valgu lagunemisel vabanenud lämmastikühendite hulk suureneb proportsionaalselt keh. pingutuse intensiivsuse ja kestusega. Aminohapete transamiinimise tulemusena saadakse võimalus nende kasutamiseks. Aminohaoete jääk on maksas koos rasvhapetega ärakasutatav glükogeeni sünteesiks. Nii vädib organism ise oma peamise energiaallika (glükogeeni) ärakasutamist ja ka valgud saavad anda oma panuse.Valkud teiseks ülesandeks on vabade aminohapete fondi loomine, et pingutusseisundis ainevahtust edukalt juhtida.
28. Ületreenitus:
Kutsub esile üldise objektiivse väsimuse tekke ja koordinatsioonihäired.
esinevad nähud ja
1. Treeningprotsessi tunnused
• töövõime langus ja seisak sportlikus arengus
• sagenenud sporditehnika ja koordinatsiooni vead
• jõu langus liigutuste sooritamisel.
2. Igapäevase elu sümptomid
• psüühilised häired –treeninguhuvi langus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime
langus
• isutus, unehäired, seedehäired, kehakaalu langus.
3. Organismi talitluse muutused:
• puhkeoleku ja koormusaegse pulsisageduse tõus 4–10 löögi võrra minutis
• pulsi aeglane taastumine koormuse järel
• anaeroobse ainevahetuse ülekaal energeetikas (kõrge verelaktaat)
• glükogeeni vaegus ja sellest tingitud liialt madal vere laktaadisisaldus.
4. Tervislik seisund:
• vastuvõtlikkus haigustele on oluliselt suurenenud
• puhkeoleku pulsisagedus on suurenenud üle 10 löögi/min
• koormuse järel on oluliselt suurenenud vere uurea ja kreatiinkinaasi tase
• veres on suurenenud kortisooli ja katehoolamiinide tase.
tekke põhjused:
1) treeningukoormuse liialt kiire suurendamine
2) treeningujärgne vähene puhkus
3) liialt kõrge intensiivsus vastupidavusaladel
4) liialt suur intervalltreeningu maht
5) pärast vigastust või haigust liialt kiire treeningutega alustamine
6) ebaõige treeninguskeem
7) liialt väike puhkepäevade arv.
29. Kehalise treeningu iseärasused erinevatel vanuseperioodidel
1) Eelkooliiga- Tuleks treenida motoorseid oskuseid, tasakaalu ja koordinatsiooni.
2) Prepuberteet (7-10a) – Areneb koordinatsioon ja sellega töö ökonoomsus. Lihased suhteliselt vähearenenud. Reaktsioonikiirus suureneb. Liigeste liikuvus suureneb.
Põhiliikumisvilumuste täiustumine. Tuleks arendada vastupidavust ja painduvust. Tähtis vahelduvus ja treeningu lõbusus.
3) Varajane puberteet (11-14a) – Keha kasvab kiiresti (pikkus) -> proportsioonid nihkuvad ->raskuskese nihkub -> staatiline ja dünaamiline töövõime muutuvad. Lihaskond ei arene vastavalt pikkusele. Kordinatsioonihäired disproportsiooni tõttu.
4) Hiline puberteet (t 13-16a; p 14-17a) – Kehaehitus harmoniseerub, lihasmass suureneb. Paraneb koordinatsioon ka suureneb jõud. Liigesed ja liigessidemed jäävad arengus maha ja võivad seetõttu kergesti viga saada.
5) Vanus 20-40: liikumisvaeguse tekkimise oht. Tuleks teha 3x nädalas aeroobses režiimis 45 minutit kestvusharjutusi.
6) Vanus 40-60: Oluline treenida lihaseid vältimaks seljavaevusi ja luudehõrenemist, suurendada südame-veresoonkonna töövõimet.
7) 60 ja vanemad: tähtis liikuda vähemalt 20 minutit päevas, et lihaseid toniseerida.
30. Erinevused organismi funktsioonide muutustes treenitud ja treenimata inimesel.
Pidev joon – treenitud inimene, katkendlik – treenimata.
Treenitud inimesed taastuvad peale kehalist tööd kiiremini. Töö ajal on organismis toimuvad muutused stabiilsemad.
MIS
TREENITUD
TREENIMATA
Kopsude max ventilatsioon
200-240 l/min
70-100 l/min
Südame löögisagedus rahuolekus
30-50 x/min
60-70 x/min
Südame löögimaht rahuolekus
110-130 ml
60-80 ml
Südame löögimaht töö ajal
150-220 ml
100-140 ml
Südame minutimaht
36-42 l
20 l
Treening ja soolised iseärasused
Soolised erinevused:
1) Keha koostiselt

Rasvaprotsent naistel 20 – 30%, meestel 15 – 20% kehakaalust (vanusega suureneb)
- Naistel 3 – 6 kg rohkem keharasva massi (rohkem passiivset kude)
- Meestel 18 – 20 kg rohkem rasvavaba massi (rohkem aktiivset kude)
Väiksem energia vajadus
- Max energiatarbimine 10% madalam kui mehel
- Puhkeolekus 10% väiksem hapnikutarbimine
Tervislik rasvaprotsent naistel

Tervislik rasvaprotsent meestel

Treeningu tulemusena väheneb rasvkude :

1) Naised – nägu, kael , rinnad, kõhuülaosa, sääred, reied, puusad , tuharad, kõhu alaosa
2) Mehed – nägu, kael, jalad, ülaselg, rind , tuharad, puusad, kõht ja küljed

Lihased:

1) Mehed
Relatiivne lihasmass: 40 – 42% kehakaalust
Absoluutne lihasmass: 30 – 35 kg
2) Naised
Relatiivne lihasmass: 34 – 36% kehakaalust
Absoluutne lihasmass: 20 – 23 kg

Lihaskiudude suhe ei erine
Naistel lihaskiu absoluutne jõud suurema rasvasisalduse tõttu meestest madalam
Naiste absoluutne lihasjõud väiksema lihasmassi tõttu meestest madalam (55-80% meeste omast)
Suured erinevused õlavöötmelihastes (naistel ülajäsemete lihaste absoluutne jõud 40 – 60% väiksem)
Väikseimad erinevused jalalihastes (erinevus 25 – 30% )
Erinevused tekivad peale 10 eluaastat
Mehed saavutavad absoluutse lihasjõu maksimumi 20 – 30 eluaastal, naised oluliselt varem ( 17 -20 )
Lihasjõu vähenemine vanusega naistel väiksem

Staatilise- ja dünaamilise jõu erinevused:

Staatilise jõu lihasrühmad suhteliselt sarnase treenitavusega ( kõhulihased , rindkere )
Dünaamiliste liigutuste lihasrühmad meestel parema treenituvusega

Lihaskontraktsioonis

Erinevusi lihaskontraktsiooni biokeemias ja kontraktsiooni kiiruses ajaühiku kohta ei ole
Meestel lihashüpertroofia suguhormoonide abiga suurem
Naistel lihaskiudude pindala väiksem
Naistel lipolüüsi retseptoritel suurem tundlikkus

Suurimad soolised erinevused:

Maksimaaljõus 22,6 – 30%
Kiirusjõus 15,9 – 17,3%
Aeroobse ja anaeroobse jõu kombinatsioon 11,6-13,2

Väikseimad soolised erinevused:

Maksimaalses kiiruses 7,1%
Aeroobses vastupidavuses 8,1 – 5,1%

Meeste eelised

Antropomeetrilised
Aeroobne töövõime
- Parem hapniku tarbimise võime – suurem aktiivne lihasmass
- Lihasglükogeeni suurem tootmine
- Glükogeeni parem ärakasutamine
Anaeroobne glükolüütiline võimsus
- kiirusjõud
- maksimaaljõud

Naiste eelised

Liikuvus
Üldine koordinatsioon
Parem vastupanu väsimusele madala ja keskmise intensiivsuse korral
Vastupidavustreeningul parem rasvade kasutamine
Kiirem taastumisvõime

Süda

Naistel väiksest südamest tingitud (väiksem lihasmass ja kehamass )
- Ebaökonoomne löögisageduse kasv
- Vererõhk madalam
Naistel madalast löögimahust tingitud
- Väiksem hapniku transpordivõime
  - 10 – 15% madalam hemoglobiinitase

Koormusel:
Võrdse absoluutse intensiivsusega koormus. Naistel:

Väiksem löögimaht
Praktiliselt sarnane minutimaht
Suurem löögisagedus

Võrdse suhtelise intensiivsusega koormus (60% VO2 max)

Väiksem löögimaht
Väiksem minutimaht
Sarnane löögisagedus

Maksimaalne koormus

Pulsisagedus sarnane
Maksimaalne südame minutimaht naistel madalam
- Põhjus – väiksem löögimaht

Veri
Hingamine
Hapniku tarbimine – aeroobne töövõime:

Naistel väiksem lihasmass
Naistel lihastes vähem kapillaare
Mitokondreid vähem ja väiksemate mõõtmetega (skeletilihastes meestel 1,4 x enam)
Maksimaalne hapniku tarbimine madalam
- Naistel 1,8 – 2,2 l/min – 32 -40 ml/min/kg
- Meestel 3,1 – 3,5 l/min – 40 – 55 ml/min/kg

Raku energiadepood aeroobsel tööl:

Glükogeeni depood võrdsed
Naistel rohkem triglütseriide – organism on suuteline neid energeetilise otstarbel efektiivsemalt kasutama (oluline vastupidavuskoormusel)
Naise organism kasutab valke energeetilisel otstarbel oluliselt säästvamalt – vähe testosterooni, mis valgusünteesi soodustab.

Aeroobne töö:

Laktaadiarvud sarnased
Hapnikuvõlg sarnane

Ainevahetus:

Ainevahetuse põhikäive

Naistel 10% madalam kui meestel – naine kulutab vähem energiat organismi elus hoidmiseks
- Suurem nahaalune rasvkude
  - Parem soojusisolatsioon
  - Väiksem soojakadu
- erinev keha koostis
  - Vähem lihaseid - väiksem energiakulu
- Androgeensed steroidid

Ainevahetuse lisakäive

Termoregulatsioon :

Kuumuse taluvuse piir
- Ühesuguse suhtelise intensiivsuse korral sarnane
- Naine saavutab maksimaalse taluvuse piiri kiiremini
Koormusel naise organism ei kuumene liiga üles
- Meestel maratonijooksus 41 – 41,5oC

Soojuse äraandmine:
1) Soojuskiirgus - On omane kõikidele kehadele – soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele
2) Konduktsioon - Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushul sõltub soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest
3) Konvektsioon - Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva vee või õhu liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega
4) Aurumine - Aurumine toimun naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konvektsiooni ja konduktisooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise võimaluseks jääb aurumine
Termoregulatsiooni erinevused:

Naistel higinäärmete arv naha pinnaühiku kohta suurem kui meestel
Üldine higieritus väiksem kui mehel – mehe higinäärmed aktiivsemad
Mehed hakkavad higistama suhteliselt väikese keha tuuma temperatuuri kõikumise korral
Naiste higieritumine algab kehatemperatuuri suure nike puhul
Naistel suurem keha pind massiühiku kohta, mis tagab teiste mehhanismide efektiivsema toimimise
Summaarselt on soojuse äraandmise mehhanismid ühesuguse efektiivsusega
Eripäradest tingituna kuumas kliimas teatud eelised naisel

Sport ja menstruatsioon

Algab 12 – 14 aasta vanuses
Tsükkel kestab keskmiselt 28 päeva
Tsükkel jaguneb:
- Menstruatsioon (1-4p)
- Folliikulaarne faan e. Proliferatsioon – foliikulite valmimine munasarjas – toodavad östrogeene (5-11p)

Sekretoorne faas – lõhkenud folliikul muutub kollaskehaks – hakkab eritama progesterooni (12-22p)
Menstruatsioonieelne faas (23-28 p)

Menstruatsioonieelne sündroom

Enesetunne halveneb
Töövõime langeb
Ärrituvus
Valu ja raskustunne kõhus, rinnas
Peavalu
Sümptomid kaovad verejooksu tekkel
Treeningu suhtes konsulteerida arstiga

Töövõime erinevates faasides :

Menstruatsioonieelne faas
- Kehaline töövõime langenud
  - Kiire lihas- ja närvisüsteemi väsimus
  - Kontsentratsiooni häired
  - hüperventilatsioon
Menstruatsiooni järgne faas
- Kehalise töövõime optimum
  - Östrogeenisisalduse tõus vere
  - Neerupealiste aktiivsuse suurenemine
Intermenstruaalne faas
- Töövõime kõige madalam
  - Progesterooni kontsentratsiooni tõus – tüsistuste tekke oht

Menstruatsiooni aeg

Esimestel päevadel
- Viimistleda tehnikat
- Kerge krossijooks
- Mitte teha kõhupressi harjutusi
70% naistest kehalise võimekuse tõus
30% suurem või väiksem langus kogu aja vältel (kestvusharjutused)
Kiirusjõu aladel enamasti töövõime tõus

Tsükli häirete tekkepõhjused:

Liiga intensiivne kehaline koormus
Tähtsad võistlused
Ajavööndite muutused
- Biorütmi muutused
Hormonaalsete ravimite kasutamine
Seksuaalhormoonide kasutamine
- Alla 16-17 a.võib tekitada tüsistusi
  - Menstruaaltsükli häired edaspidi
  - Mõju luude kasvule

Kehalise koormuse mõju:

Sõltub
Regulaarselt harjutajatel häireid vähem
75% naistel treening tsüklit ei mõjuta
Häirete ilmnemisel katkestada kormus

Amenorröa:

Menstruatsiooni puudumine vanuses, kus see peaks esinema
Jaguneb:
- Primaarne – menstruatsiooni pole kunagi olnud
- Sekundaarne – tsüklite lakkamine
Põhjused:
- Suured koormused
- Keha rasvasisalduse liiga madal tase
- Toitumispiirangud
- Emotsionaalne stress
- Spordiala iseärasused

2) Keha ehituselt

Pikkus – mehed 10-15 cm pikemad
Kaal – mehed 10-20 kg raskemad
Jäsemed – meestel 10% pikemad
Rindkere naistel suhteliselt pikem
- Naistel 38% kogu keha pikkusest
- Meestel 36% kogu keha pikkusest
Naiste raskusjõu keskpunkt madalamal
- Mehed paremad lõuatõmbajad
Meestel laiem õlavöö
Naistel laiemad ja lamedamad puusad
- Meestel õlad 15 cm laiemad kui puusad
- Naistel õlad 3 cm laiemad kui puusad
Naiste puusad lamedamad, mis viib keharaskuse ettepoole
- Raskendab kiirus- ja hüppeharjutuste sooritamist
- Naistel rohkem x- jalgu
X-nurk naistel – õlavarre ja küünarnuki vahel moodustub x-kujuline nurk, mis

tagab suurema liikuvuse (sporvõimlemises hea asi, heite - ja viskealadel halb)
suureneb ülesirutuse võimalus

Tüdrukutel luud kergemad: naiste skelett meeste omast 25% kergem

Tüdrukute skeleti kiire areng enne puberteeti (östrogeeni vähene tootmine)
Tüdrukutel rõhk rindkere arengul, poistel jäsemete arengul

Naise kehaehitus sobib ujumises

Keha raskuskese madalam
Kerepikkus suhteliselt pikem
Lühemad jalad peavad vähem põlvest painduma
Keha sirutusel kulub vähem jõudu, mida saab kasutada edasiliikumiseks
Suurem rasvasisaldus parandab keha ujuvust

3) Füsioloogiliste näitajate poolest
Põhjused : hormonaalne regulatsioon

testosteroon
östrogeen

Koormustestid
Koormustestile esitatavad nõuded:

Piisavalt informatsiooni andev
Täpselt reprodutseeritav
Kasutatav dünaamikas võrdlusandmete saamiseks (individuaalne, gruppidevaheline)
Tehniliselt lihtne
Testitavale minimaalse riskiga
Töövõime mõõtmiseks antakse doseeritud töö: määratud kestus, võimsus ja töö intensiivsus.

Koormustesti liigid:

Käsiveloergomeetria
Jalgade veloergomeetria (nii istuvas kui ka lamavas asendis) – üldise koormustaluvuse määramiseks sobivaim
Liikurrada ehk tredmill
Stepptest

Kasutamise eesmärgid:

Üldise kehalise töövõime määramiseks
Spetsiaalse fitnesskomponendi (kiirus, jõud, vastupidavus, aeroobne koormustaluvus)
Lähtevõimete määramine enne treeningprogrammi käivitumist
Treeningu efektiivsuse hindamiseks

Tüübid:

Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni
Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni
Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni
Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni
Püsiva intensiivsusega koormus
Astmeliselt erisuguse kiirusega suurenev koormus submaksimaalseni
Maksimaalne koormus

Mille järgi testi valida:

Millisel eesmärgil kehalist võimekust testitakse
Millist treeningu efekti tahame mõõta
Sobivus uuritavale
Läbiviidavus
Maksumus
Testide valiidsus ja usaldusväärsus

Üldised nõuded testimisele:

Eelnevalt on testi sooritamist harjutatud
Testitav peab olema terve
Samal ja eelneval päeval ei tohi tegeleda raske kehalise tegevusega
Eelnevalt tuleb süüa süsivesikuterikast toitu
Viimasest söögikorrast peab olema möödas vähemalt 2 tundi
Testimise ruumi temperatuur peab olema vahemikus 18-22o C
Ruumist peab kõrvaldama segavad tegurid
Testitav peab olema vähemalt 10 min enne testi algust, tegema soojendusharjutusi ja ootama järjekorda istudes
Peab kasutama julgestusvahendeid või – meetodeid
Max pingutust nõudnud testimise korral tuleb testi lõppedes koormust vähendada järk-järgult.

Test PWC170:

Näitab, milline koormus kutsub esile südame löögisageduse 17 korda minutis
Üldise kehalise töövõime näitaja
Määratakse astmeliselt tõusva koormustesti alusel
Põhineb südame löögisageduse ja koormuse tõusu lineaarsel sõltuvusel

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 62 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

238101 Õppematerjali autor

treening töövõime ainevahetus soojus anaeroobse võlg lihasmass löögisagedus rasvad ventilatsioon resüntees koordinatsioon rakk

Sarnased õppematerjalid

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine

Sport/kehaline kasvatus

docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku

Sise- ja närvihaigused

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

Edasi selgitatakse südame löögisageduse jälgimise põhimõtteid ja vajalikkust. Viimaks tutvustatakse vastupidavusspordis levinumaid treeningmeetodeid ning selgitatakse kuidas need ainevahetust mõjutavad, milline on neile iseloomulik treeningefekt ja millele tuleb iga meetodi puhul tähelepanu pöörata. Teoreetiline osa on vastavalt uurimistöö eesmärgile ulatuslikum kui nõuab praktilise osa mõistmine. Peamisteks allikateks on erinevad spordifüsioloogia ja -metoodika alased raamatud. Tekstis esinevate lühendite ja erialaste terminite seletusi ning teemakohaseid täiendavaid teadmisi leiab lisadest (vt lisa 1, lisa 2). Praktilises osas tutvustatakse esmalt sauna mõju organismile ja sauna kasutamist treeningust taastumise vahendina. Seejärel püütakse leida seos, kuidas mõjutab saunale eelnenud treening sauna efekti. Praktilise osa tulemusena saab vastuse küsimusele, kas ja kuidas tuleks sauna

Suusatamine

doc

Exami küsimused 2005

FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4

Inimese anatoomia ja füsioloogia

doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste

Tervisesport

doc

Kehalise töövõime testid

KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada l/min/kg > hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg ülihea: 80-90ml/min/kg (suusatajad, jalgratturi

Spordifüsioloogia

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

............................................... 117 SPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID. Toomas Tõnise ...........................................................................123 4 NB! LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ÖÖPIK INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Inimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga käsitleb selle talitlust. Anatoomia ja füsioloogia harusid, mis tegelevad haige Spordifüsioloogia organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja on teadusharu, mis patoloogiliseks füsioloogiaks. Terminit "spordianatoomia" üldiselt ei kasutata, uurib organismi ta- spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb litlust kehalisel tööl

Inimeseõpetus

Rohkem sarnaseid