· reageerib aeglaselt HNO3 ja kuningveega, moodustades dioksiidi (GeO2) või hüdraatunud dioksiidi · leelislahustega reageerib aeglaselt (H2O2 juuresolekul kiiresti), tekivad hüdroksogermanaadid Temperatuuril üle 700 kraadi germaanium : · oksüdeerub õhus, tekib GeO2. Germaaniumdioksiid reageerib leelistega - Geo2+ 2NaOH + 2H2O = Na2 (Ge (OH)6 ) · Väävliga tekivad sulfiidid GeS või GeS2 (1000-1200 kraadi juures) · Seleeniga tekib seleniid GeSe madalamal temperatuuril (500 kraadi). Ge + Se = GeSe · Halogeenidega tekivad mitmesugused halogeniidid · Maagikontsentraadid on peamiselt sulfiidsed. GeS2 + 3 O2 GeO2 + 2 SO2 · Terase tootmiseks ja muude tööstuslike protsesside jaoks pannakse germaanium reageerima süsinikuga. GeO2 + C Ge + CO2 Ei reageeri otseselt N2, Si, H2, C-ga. Metallidega moodustab germaniide. 5 ÜHENDID JA NENDE KASUTAMINE. ELEMENDI
laseb läbi infrapunakiirgust (lainepikkusel ( λ > 2μm) Madalatel to-del keemiliselt inertne: püsiv õhu, vee, O2, HCl, H2SO4 suhtes; reageerib aeglaselt HNO3 ja kuningveega → GeO2 - “ - leelistega → hüdroksogermanaadid [Ge(OH) 6]2- Temperatuuril peam. üle 700ºC oksüdeerub õhus → GeO2 - “ - O2 või CO2 voolus → GeO ja GeO2 + S → GeS või + S → GeS2 (1000 – 1100ºC) valge amorfne või kristallil. + Se → GeSe (500ºC) tumepruun kristallil. + Hal2 → GeHaln (n = 1,2,4) jpt. Tähtsamad on tetrahalogeniidid, mida kasutatakse pooljuhtmaterjalide ja teiste Ge ühendite saamisel GeCl4 – värvitu vedelik, ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanil. lahustites GeF4 – värvitu, õhus suitsev gaas, vedelas HF-s lahustudes → H2[GeF6] - heksafluorogermaaniumvesinikhape GeBr4 – värvitu, niiskes õhus suitsev vedelik, lahustub org. lahustites
ülekoormuse tagajärjel võib mansett aga kahjustuda, tekib valu ja sportlik tegevus Rotaatorite on häiritud. Eristatakse rotaatorite manseti venitust, osalist või täielikku rebendit. manseti sündroom Vigastusi esineb nii noores kui ka vanemas eas, viimastel enamasti pärast pikka on spordis kõige pausi taas spordiga alustades tennisega, jalgpalliga, käsipalliga, odaviskega, sagedasem õlalii- gese vigastus suusatamisega jm. Õlaliigese piirkonna valudest moodustavad ligi 75% just rotaatorite manseti vigas- tused, enamasti esineb vigastus õlanuki all. See on seotud asjaoluga, et regulaar- selt kätt õlaliigesest tõstes ja langetades (näiteks ujumisel) surutakse käe tõstmisel õlanukialune limapaun ühe liigesesideme ja õlavarreluu pea vahele.Tulemuseks
annaabi.ee 
