Nukleotiid – nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad kromosoomides. Genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid,
Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine Rakutuum: reguleerib kõiki rakkudes toimuvaid protsesse, rakutuumas paiknevad kromosoomid Tuumake: toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustamine Tsütoskelett: raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosoom: selles on 2 tsentriooli , mis on tsentrosoomis mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks
Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Karedapinnaline ER - valgusüntees Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid
transport 3)RAKUTUUM – seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku tegevust 7)RAKUTUUMAMEBRAAN 4)RAKUKEST – hoiab rakku koos 8)RAKUTUUM – seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku tegevust 5)RAKUMEMBRAAN – ümbritseb ja kaitseb rakku 9)TUUMAKE 6)MITOKONDER – Raku jõujaamad, toodavad energiat 10)RIBOSOOMID – Toimub valgusüntees 7)GOLGIKOMPLEKS – sorteeritakse ja pakitakse valke 11)LÜSOSOOM – toimub mittevajalike ainete lagundamine 8)RAKUPLASMA e. tsütoplasma – täidab rakku, poolvedel mass 9)VAKUOOL – mahuti 12)KLOROPLAST
transport 4)RAKUKEST hoiab rakku koos 7)RAKUTUUMAMEBRAAN 5)RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 8)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat tegevust 7)GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 9)TUUMAKE 8)RAKUPLASMA e. tsütoplasma täidab rakku, poolvedel mass 10)RIBOSOOMID Toimub valgusüntees 9)VAKUOOL mahuti 11)LÜSOSOOM toimub mittevajalike ainete lagundamine 10)LÜSOSOOM toimub mittevajalike ainete lagundamine 12)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete 11)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete
Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannakse kokku ribosoomid. TAIMERAKK Tuumake-ribosoomide moodustumine. Rakutuum-kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakukest-kaitseb taimeraku sisemust, annab taimerakule kindla kuju, kaitseb taimerakku siserõhu eest Siledapinnaline tsütoplasma võrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Ribosoom- toimub valgu süntees. Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi
Bioloogia 12.01.2012 Pro- ja eukarüootsete rakkude ehituse võrdlus Eeltuumne rakk Päristuumne rakk Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum. Ei esine tuumamembraani. Esineb tuumake Puudub tuumake. Tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat Haploidne kromosoomistik (paaritud Diploidne kromosoomistik (paaris kromosoomid) kromosoomid) Üks haploidne rõngaskromosoom. Palju lineaarseid kromosoome. DNA üldhulk väike. DNA üldhulk suur. Histoonid puuduvad. Esinevad histoonid.
moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot Rakutuum puudub membraan membraan esineb Puudub tuumake tuumake esineb Haploidne kromos. Diploidne kromos. Kromos. DNA hulk väike DNA hulk suur Histoonid puuduvad histoonid esinevad Sisememb- puudub membraansed raanistik organellid ribosoomid vabalt, ja vähe karedap. ER-il 2X memb. Puuduvad on(mitokonder) organellid tsütoskel. Puudub esineb vakuoolid puuduvad esinevad
Sarnane Oma DNA Oma DNA Väiksem Suurem Erinev Energiaga varustamine Fotosüntees 2. Rakutuum- joonis, osad, tähtsus Tähtsus: 1. Juhib rakku 2. Säilitab DNA-d Tuumake- RNA süntees, aktiivne piirkond Membraan- Kaitse Poorid- ainete transport Keratiin- DNA Kromosoom-Kokkupakitud DNA 3. Rakumembraan- osad 4. Organellid- nimetused joonisel, ülesanded. 1. Tsütoplasma- Seob ühtseks tervikuks ja annab stabiilsuse. 2. Golgi kompleks- Rakus sünteesitud ainete kogumine ja ümbertöötlemine 3
GOLGI KOMPLEKS KASSI SPINAALGANGLIONIST MITOKONDRID NEERU PROKSIMAALTUUBULITE EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata
· Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem
Rakuteooria seisukohad: - Kõik organismid on rakulise ehitusega - Rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel - Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (Närviraku näide) Rakkude uurimine * valgusmikroskoop- vaadeldav ese peab olema õhuke * elektromikroskoop- pommitatakse elektronidega, ekraanile joonistatakse kujutis Prokarüootne Eukarüootne Tuum puudub, olemas tuumapiirkond Tuum olemas Tuumake puudub Tuumake olemas Pärilikkusaine haploidne Pärilikkusaine keha rakkudes diploidne Kahekordse membraaniga organellid Kahekordse membraaniga organellid puuduvad (mitokondrid,plastiidid) Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik olemas Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas vabalt Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas vabalt
Kirjelda tsütoplasma ehitust ja tema tähtsust. Tsütoplasma koosneb põhiliselt veest ja selles lahustunud ainetest. Ta seob rakku organellid ühtseks tervikuks ja aitab neil teha koostööd. Aitab aineid rakkus laiali kanda. Annab rakule siserõhu ja kaitseb selle sees olevaid organelle. Mis on tuuma ülesanne. Tuum juhib raku elutegevust ja säilitab päriliku informatsiooni. Kirjelda tuuma ehitust : pärilikuse aine, tuumamembraan, poorid, dna, rna, tuumake, kromosoomid, kromatiin ja geen. Tuumake on ümbitsetud tuumamembraaniga mille sees on poorid kus toimub info vahetus tsütoplasmaga, tuuma sees on tuumake mis on ümbritsetud pärilikusainega . Tuumakeses toodetakse valke ja RNA-d. Kromosoomid on kokku pakitud DNA ja selle sees ongi geenid. Mis on kromosoomide ülesanded . Kromosoomise ülesanne on päriliku info avaldumine ja edasi andmine. *Mitu DNA ahaelat on ühes keha rakkus? 1 rakkus on 16 kromosoomi.
Tagab toiduainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varvaineid,ainevahetuse vaheprotuute, pigmente. Tsütoplasma võrgustik- varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees. lüsoom- tagab ainete lagundamise. Ribosoomid-puuduvad membraanid. Sisaldavad RNA ja valgumolekule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Tuum- sisaldab ja säiltitab raku päriliku informatsiooni. Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Juhib raku elutegevust. Tuumake- toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine , tuumake asub tuumas. lifusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamele kontsentratsioonide võrdsustamiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsendratsiooniga lahusest kõrgema kontsendratsiooniga lahusesse veeni kantsendratsioonide võrdsustamiseni.energiat ei vaja. Kromosoomid- pärilike ainete säilitamine Tsütoloogia rakuõpetus Organell-rakuosad
Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist. Rakukest kaitseb, toestab rakku ja annab talle kindla kuju. Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad rakku energiaga. 1. Tuum 2. Tuumake 3. Ribosoomid 4. Mitokoondrid 5. Lüsosoomod 6. Golgi kompleks 7. Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist) 8. Tsütoplaasm 9. Tsütoskeleet 10. Rakukest (kitiinist) 11. Mõnedel on vakuool gaasiga 12. Rakumebraan Taimeraku ehitus Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuri de säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks . ON
Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees
endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA Aitäh tähelepanu eest!
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + +
RAKUMEMBRAAN Ümbritseb rakku andes rakule kuju, eraldab sisekeskkonna väliskekkonnast, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, läbi rakumembraani toimub aine-ja infovahetus välisk-ga RAKUTUUM Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. TUUMAKE toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. (Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente jm) TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK Selle kaudu toimub rakusisene ainete liikumine-ainete süntees ja transport
ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Rakusisene ainete transport, Ribosoomides toimub valkude süntees. Ribosoom: ilma membraanita, koosneb kahest osast ( koostises on RNA ja valgud) Talitlus: Sünteesib valke Golgi kompleks:Koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Talitlus: Rakus sünteesitud ainete kogumine. osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Rakutuum: topeltmembraaniga, karoüplasma, tuumake, pärilikkuse aine Talitlus: Juhiv kogu rakku, sünteesib ribosoomi ja selle RNA-d Mitokonder:ovaalse kujuga , ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud , sisemust täidab maatriks Talitlus: varustab rakku energiaga Kloroplast: Topeltmembraaniga, rõngas kromosoom, graanid, strooma, Talitlus: Fotosüntees, sünteesida org. Ainet ja hapniku
omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tuuma asemel pärilikkusaine. ühtseks tervikuks. Päristuumsed e. eükarüoodid protistid taimed, loomad. Rakutuum seda ümbritseb kaks membraani (poorsed); sees on tuumake, mis Ainult loomarakule omane organell: tegutseb raku paljunemisel; tuuma täidab karüoplasma. Ülesanne: reguleerib raku Tsentrosoom paikneb tuuma juures, võtab osa raku paljunemisest. elutegevust. Tavaliselt on rakus üks tuum, erandid on kingloom (suur ja väike tuum), Ainult taimerakul: vöötlihasrakk (2-10 tuuma)
Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ümbritseb rakku · Rakutuum- juhib ja kontrollib elutegevust · Tuumake- rRNA süntees · Tsütoplasma- transpordib erniveaid aineid · Kromatiin- kokku pakkimata RNA · Sile tsütoplasmavõrgustik- transport, lipiidide süntees, sahhariidide süntees · Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- ainete transport, valkude süntees · Mitokonder- varustab rakku energiaga · Golgi kompleks- toimub valkude ümbertüütlemine, lüsosoomide moodustis
nii vere kui ka veekaotuse korral*lahustunud ainete kontsentratsioon on rakku ümbritsevas lahuses kõrgem kui rakus. Vesi liigub rakust välja, mille tulemusena tõmbub rakk kokku.*Lahustunud ainete kontsentr on rakku ümbritsevas lahuses madalam kui rakus. Vesi liigub rakku ja rakk paisub, mille tulemusena võivad punalibled lõhkeda. Millised rakuorganellid on ümbritsetud ühe membraaniga ja millised kahega?lüsosoom - 1 membraan Golgi kompleks - 1 membraan mitokonder - 2 membraani tuumake - puudub ribosoom puudub membraan rakutuum - 2 membraani Millised loetletud organismidest on eukarüoodid, millised prokarüoodid?kuusk - eukarüoodid mükoplasma - prokarüoodid rauabakter - prokarüoodid jaanalind - eukarüoodid amööb - eukarüoodid inimene eukarüoodid Tsentrosoom koosneb kahest tsentromeerist.EiKus paiknevad histoonid? Mis ülesanne neil on?Rakutuumas, pärilikkusaine pakitakse histoonidele (kromosoomiks kokku) Rakutuumaga organisme nimetatakse eukarüootideks
päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühendatud tsentromeeri abil.kromosoomi õlad on osad.mitoosi profaas- kromosoom keerdub ja muutub nähtavaks, tuum suureneb, tuumake kaob.rakk polariseerub.tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid,mis osalevad kromosoomide jaotamises.tuumamembraanid lagunevad. Metafaas-kromosoomid raku keskele ja 1 tasapinnale.moodustub raku ekvatoriaaltasand.max. kromosoomide keerd. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas-lühenevad kääviniidid, kromatiidid eralduvad teineteisest.tsentromeer kahestub.telofaas-kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan.krom
Difusioon-gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas, kuni tasakaalustumiseni. Rakutuum- tavaliselt asub raku keskel, selles asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tähtsus:sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuuma sees on tuumake, kus toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. Siledapinnaline ER- membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees. Karedapinnaline ER-kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. Vakuool-vee mahuti, kindlustab raku siseõhu e turgori. SEENERAKK- eukarüoot e eeltuumne. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga, seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitus orgaanilist ainet
energiavajadusest 24. Tsütoskelett – tugi- ja liikumissüsteem (toetab rakku, liigutab rakku ja tema osi, osaleb fagotsütoosil) 25. Müofibrill – valguline niidike ??? 26. Tsentrosoom – loomaraku organell, mis osaleb raku jagunemisel 27. Tsentrioolid – loomaraku silindrikujuline organell 28. Keharakud – kahekordse kromostoomikuga rakud (46). Homoloogiliste paaridena 29. Sugurakud – ühekordse kromostoomistikuga rakud (23) 30. Tuumake – tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2. TEEMAD 1. Rakuteooria põhiseisukohad, teadlased, avastused Postulaat: Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Postulaat: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel Postulaat: Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas - Vennad Janssenid – liitmikroskoop
koosneb sisemuse fosfolipiididest. väliskeskkonnast. Kontrollib ainete transporti. 4 Vakuool Koosneb jääk- kui Reguleerib ka varuainetest. seedimist. 6 Ribosoom Koosneb rRNA-st Valgusüntees. ja valkudest. 8 Tuumake Sisaldab Säilitab ja kannab ribosoome, DNA-d edasi geneetilist ja RNA-d. materjali. 1 Kromatiin Koosneb Aitab kaitsta DNA- 0 valkudest ja DNA- d kahjustumise st. eest. 1 Kloroplast Sisaldab suures Annab taimele 2 osas klorofülli. omase rohelise
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Taimerakk Taimerakkudes on lüsosüümid, Golgi kompleks, rakutuum, tuumake, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakukest, rakumembraan, tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On
Voutr*r,nucr*i,4 wd.#. t xtnrw :,t,kr',oo",r'nfi 6ru.iwnnwkoi l,X d u,y. w uoil,p ' " O.hor.iro0- ^' i"ul^r",rr,r#al- rrk*, ^Wui,,(,u,*,;*(^ *yo:Aoo orgw*M|r(,t '*lfr^ p prnril, lr-w**r'(Lo.JAao,{,) p{-*{-c '' ' Qi6*locL/r,(- {.(.i,f fi,rcdrtttv*>tle.,r^V"" ;,{*i{WhAYnalsl,iro|eu,c{ouu!.( nnlr.,nw:oiL r?rt/ 't,&. 4;a ^r,Qrtut"l-"l.Yll,# -f, Golgikompleks rakutuum tuumake ENiseterad p/aslridis tsentraal- vakual - velismembraan rrici;r qg sisemembraan
SINIVETIKAD. ÕPIOBJEKT 20.02.2013 1. Sinivetikad ilmusid Maale vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi. 2. Prokarüoodid on eeltuumsed organismid. Prokarüoot rakutuumal puudub membraan, rõngaskromosoomid asetsevad tuumapiirkonnas. Rakutuumas puudub tuumake. Kahekordse membraaniga organellid raku sees puuduvad. Sisemembraanistik (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) puudub. Enamikel esineb rakukest (täiendavalt ka veel limakapsel). Ribosoomid paiknevad rakus vabalt. Eukarüoot rakutuuma ümbritseb kaksikmembraan. Tuumake olemas. Kahekordse membraaniga organellidest esinevad kõigil mitokondrid, kuid plastiidid on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Sisemembraanistik olemas. Rakukest esineb ainult taime- ja seenerakkudel
2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibrill- DNA + valgud ja histoomid Homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid gene. 7. Rakumembraan- ümbritseb rakku, annab kuju, ühendab rake kudedeks, kaitseb 8
Raku ehitus ja talitlus 11.klass Kontrolltöö konspekt + joonis(loomarakk) Päristuumse raku ehitus Ehitus: Y kahekihiline tuumamembraan, Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded:
Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, jääkainete eritumiskoht Tsütoplasmavõrgustik: ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER), toimub rakusisene ainete liikumine Ribosoomid: valgussüntees Golgi kompleks: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosüümid: rakusisene seedimine Mitokonder: kindlustab hingamise raku tasandil
Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Viimases asuvad ribosoomid. Toimub valkude süntees ja töötlemine. Esimeses sünteesitakse ning töödeldakse lipiide ja süsivesikuid. ● Tsütoplasma ● Ribosoom - koosnevad rRNA-st ja valkudest. Nendes toimub valgusüntees ● Golgi kompleks - päristuumse raku organell, mis koosneb membraanidest. Toimub lõplik valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse ning lüsosoomidesse. ● Rakumembraan ● Tuum ● Tuumake, tuumamembraan, tuumapoorid ● Fosfolipiidid - fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega ehk hüdrofiilne, teine ots on vett tõrjuv ehk hüdrofoobne. ● Passiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani mis ei vaja lisaenergiat ● Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, mis vajab lisaenergiat
Inimese keha üldehitus Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Lüsosoomid raku struktuuride ja jääkainete lagundamine. Mitokondrid energiaga varustamine ja raku hingamine. Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake eriliste valkude süntees Rakumembraan kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks. Golgi kompleks säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke. Tsütoplasma ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasma võrgustik transpordib aineid (valke rakus laiali) Kude Koe moodustab ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Inimese organismis on 4 erinevat koetüüpi :
Rakutuum Ülesanne: · Juhtida raku elutegevust · Vastutada paljunemise eest Kuju: · Enamasti ümar/ovaalne · Piklikes rakkudes piklik Tuumake · Ajutine moodustis · Struktuur mis tekib mitme kromosoomi RNA sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel . · Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusüksused · Tavaliselt on neid tuumas 1-3 Tuumade Arv · Tavaliselt 1 rakus 1 tuum · teisi varjante on ka. ' Tuumade ehitus · Pooride kaudu ained tsütoplasma karüoplasma · Karüplasmas kromosoomid Kromosoom · Üks jupp kogu genoomist
Vibur koosneb üheksast paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja 10. Paar on keskel. Vibur kinnitub raku sisse basaalkeha abil, mille ehitus sarnaneb tsentrosoomi tsentriooliga. Ülesanne: paneb raku liikuma Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis paiknevad üksteise suhtes risti. Ülesandeks kääviniitide moodustamine raku jagunemise ajal. See organell iseloomulik vaid loomarakkudele. Tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis paiknevad üheksa kolmikuna. Raku tuum ja tuumake. Rakku ümbritseb kahekihiline membraan, milles on poorid. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Raku elutsükkel: Interfaas periood kahe pooldumise (mitoosi) vahel. ... Kromatiinaine lahti keerdunud kromosoomid. Karüoplasma raku tuuma poolvedel sisu, mille sees on kromatiinaine ja milles saab eraldada tuumakesi. Tuumake on piirkond tuumas, milles toimub parasjagu dnalt rna tootmine. Interfaasi lõpus toimub kromosoomide kahekordistumine ja kokku pakkimine
transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Samuti kui valgu import tuuma, on ka mRNA, tRNA ja rRNA eksport läbi pooride. Isegi suhteliselt väikesed tRNA molekulid, mis tavaliselt on väiksemad kui 100 nukleotiidi, ei läbi poore diffusiooni teel. · Tuumake Paljude rakkude tuumades on nähtav suur moodustis, mida nim. tuumakeseks. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute formeerumine rRNA-st ja valkudest. Võib öelda, et tuumake on organell, mis moodustub tänu ribosoomide formeerumise protsessile. Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber. Vastavat kromosoomi osa, kus see geeniklaster paikneb, nim. tuumakese organisaatori piirkonnaks (NOR). Inimese genoomis leidub NOR 5-l eri kromosoomil (13.,14.,15.,21
transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Samuti kui valgu import tuuma, on ka mRNA, tRNA ja rRNA eksport läbi pooride. Isegi suhteliselt väikesed tRNA molekulid, mis tavaliselt on väiksemad kui 100 nukleotiidi, ei läbi poore diffusiooni teel. Tuumake Paljude rakkude tuumades on nähtav suur moodustis, mida nim. tuumakeseks. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute formeerumine rRNA-st ja valkudest. Võib öelda, et tuumake on organell, mis moodustub tänu ribosoomide formeerumise protsessile. Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber. Vastavat kromosoomi osa, kus see geeniklaster paikneb, nim. tuumakese organisaatori piirkonnaks (NOR). Inimese genoomis leidub NOR 5-l eri kromosoomil (13.,14.,15.,21
a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid:
o Üherakulised organismid o Hulkraksed organismid · Bakterid on kas kerakujulised, pulkjad, niitjad või mõned ka kruvikujulised. · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud: o Eeltuumsed e prokarüoodid (bakterid) o Päristuumsed e lükarüoodid (protistid, seened, taimed, loomad) · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Karüoplasma tuumasisene plasma. · Tuumake Piirkond, kui kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Kromosoomid saab jagada mikroskoopilise sarnasuse järgi paarideks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene. · Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida.
Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusülesanded. Tavaliselt tuumas 1-3 tuumakest. Tsütoskelett - Erinevad niitja kujuga valguud. Ei ole päris skelett (ei sisalda Ca-sooli). Paindlik raku sisetoes. Fikseerib suuremate rakustruktuuride asendi (mitte päris jäigalt) .seob raku ühtseks tervikuks. Ainuraksed ja makrofaagid liiguvad tsütoskeleti abil.
kahekromatiitseteks. · Profaas kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks valgusmikroskoobis. Tsentrosoom kahestub ja tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tuumake ja tuumamembraan kaovad. Moodustuvad kääviniidid. · Metafaas kahekromatiidsed kromosoomid liiguvad ekvaatorile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Anafaas (rändamisfaas) kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. · Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuum ja tuumake, jaotub tsütoplasma e toimub tsütokinees. Kokkuvõte · Kromosoomid jaotuvad võrselt tütarrakkude vahel.
Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, Vakuool- Vee reservuaar. Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides protsesse. toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed tervikuks. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased. rakus. Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees
Kaitseb rakke.koosneb fosfolipiididest, valkudest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel) Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis Vakuool- Vee reservuaar. Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed organellid. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise rakus. Proplastiidid on plastiidide eellased.
Karedaapinnaline tsütoplasmavõrgusti- toimub valgusüntees 9. Selgita tsütoplasma ja tsütoskeleti koostist ja ülesandeid. (õpik lk 84-85, slaidid) Tsütoplasma- seob raku tervikus, kannab toitaineid laiali Tsütoskelett- annab rakule kuju seestpoolt 10. Tea rakutuuma ehitust ja ülesandeid, tuumakese olemust. Tuum- juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusainet Tuumake- seal toimuvad aktiivsed sünteesi protsessid 11. Selgita,milest koosnevad kromosoom ja kromatiin,ning mis on nende ülesanded. (õpik lk 88 – 91, slaidid) Kromosoom- üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 12. Oska võrrelda loomarakku taimerakku ja seenerakku omavahel. Oska sõnastada nii sarnasusi kui ka erinevusi. 13
2 kihti tsütplasmast ja reguleerib tuumamembraane, mille vahel pooride kaudu tuuma on õõs. ainevahetust. Karüoplasma (T, L) Rakutuumasisene plasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA- Pärilikusaine. d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid Tuumake (T, L) 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne Toimub ribosoomide tsenter; 2) tihe fibrillaarne moodustumine ja rRNA komponent; 3) granulaarne süntees. komponent. Kromatiin (T, L) Rakutuumes paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid Kromatiini pärast on
Lüsosoom- toimub ainete lagundamine, sisaldab mitmesuguseid lõhustavaid ensüüme, nende abil suudab rakk fagotsütoosi käigus lõhustada ka suuri võõraid aineosakesi. Golgi kompleks- Valgu süntees. Toimub ainete sorteerimine ja pakkimine.osaled rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamisel. Kanalite ja põiekeste süsteem.kanalites toimub aunete vastuvõtmine ja transp ning põiekesed transpordivad. Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine. Tuumas on tuumake-rRNA ja ribosoomide moodustamine.Kromatiin-tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum. (pikad kriipsud) . Tuuma pinnal on poorid ja ribosoomid. Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikkus ainet. 10% rakust, 2 membraani.
munarakud Vöötlihasrakud pikemad 30cm väike läbimõõt 5. Tsütoplasma koostis: 1) Vesi 60%-90% 2) Lahustunud mineraalid 3) Orgaanilised ained (biomolekulid) Päristuumses rakus pidevas liikumises Seob raku osad tervikuks 6. Rakutuum: 1) Tuumake tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2) Poorid väikesed avakesed tuuma membraanis 3) Karüoplasma raku poolvedel sisus 4) Tuumaümbris 5) Kromatiin selle moodustavad lahti keerdunud kromosoomid Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Reguleerib tänu kromosoomidele, kus paikneb info Osaleb päristuumse raku jagunemisel 7
annaabi.ee 
