ning mediaalne nõgusad. 90. Kopsu sisestruktuur Kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, läbivad peabronh, arterid, veenid, närvid ja lümfisooned. Kops jaguneb sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru iga segmenti võib käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu Peabronh paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda hargnevad bronhioolodeks 92. Rinnakelme e pleura Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud, seinmine kelme katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Mõlema pleura vahele jääb pilujas suletus ruum pleuraõõs. Rinnakelme on tihedalt kokku
kopsu kopsujuured Kopsualveool Kopsu kõige väiksem anatoominefunktsionaalsne ühik on kopsualveool e. kopsusomb, mis teostab kopsu peamist ülesannet gaasivahetust. Pleura Kopsukelme, millega on kops kaetud. See moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Pleuraõõs Kopsukelme lestade vaheline ruum Pleuraõõnes a. on õhku b. ei ole õhku Mediastiinum ehk kahe pneumaõõne vahele jääv ruum Bronhiaalpuu Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. 9. Selgitage, mis on inspiirium ehk korduv rütmiline sissehingamine 10. Selgitage, mis on ekspiirium ehk korduv rütmiline väljahingamine 11. Selgitage mõisted:
Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ??Nimetage kopsude pinnad ja neil asuvad moodustised Roidmine pind( roided) vahelihasmeline, keskseinandmine. Funktsioon - peamine ülesanne gaasivahetus 14. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Stesiifilist hingamisfunktsiooni täidab kopsus väike vereringe. Koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsu venoosne veri mis kopsus annab ära CO2 ja
Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse
Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred segmendid, sagarikud, alveoolid) Häälekurrud jäävad kilpkõhre ja kahe pilkkõhre vahele. Õhu juhtimine ja hääle tekitamine Bronhiaalpuu ehitus Hingetoru ja U-kujulised kõhred kaela sisepinnal, kokku kasvanud söögitoruga Kops asub rindkereõõnes. Kopsu tipp, üla, kesk ja alasagar, südamesälk Rinnakelme ehk pleura (kopsupleura, ja põhimik seinapleura, pleuraõõs) Mediaalse pinna keskosa nõgusus
seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88
84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine.
Kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. -sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet - gaasivahetust. TartuTervishoiu Kõrgikool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.aduk.org.uk/gfx/lungs.jpg Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. Kõige väiksemaid bronhe kopsusagarikes (alla 1 mm) nim. bronhioolideks. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega. Bronhioolid jagunevad alveolaar- e. sombujuhadeks ja -kotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistised - kopsusombud e. kopsualveoolid. Bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks sarnaneb kujult viinamarjakobarale ja moodustab
poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. 62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred, millest suurim on kilpkõhr
Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid ehk sombud, kus toimub gaasivahetus. 90. Bronhiaalpuu ehitus. · Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. · Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal 3ks ja vasakul 2ks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid. Viimased omakorda hargnevad bronhioolideks. Bronhioolideks nim bronhide harusid, mille läbimõõt on kuni 1 mm. Bronhioole,
bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid - Vasak kops: ees ülal: pulmonaalarter ees all: ülemine ja alumine kopsuveen taga keskel: peabronh - Parem kops: kõige kõrgemal: ülasagara bronh selle all ülalpool: kopsuarter selle all allpool: peabronh (ühenduses ülasagara bronhiga) all: ülemine ja alumine kopsuveen Kopsujuur paiknen kopsusidemes – ligamentum pulmonale BRONHIAALPUU - peabronh – bronchus principalis - sagarabronh – bronchi lobares - segmendibronhid – bronchi segmentales - subsegmendibronhid – bronchi subsegmentales - sagarikubronhid – bronchi lobulares - bronhioolid – bronchioli - lõppbronhioolid – bronchioli terminales - esimesed bronhioolid tekivad pärast peabronhi VI-XII kordset jagunemist, ülasagaras varem, kui alasagaras ALVEOLAARPUU - hingamisbronhioolid – bronchiolus respiratorius
Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen. Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Kopsuharude hargmenise süsteem: Peabronh Sagarabronh Segmendibronh 2-3 subsegmendibronh -> korduvad hargmenisel Sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli (läbimõõt 1mm), millest igaüks jaguneb
vahelihase ehk diafragma kõhetumine. Definitsioon Sümptomatoloogia Diagnoosimine Ravi Äge bronhiit Äge bronhiit on trahhea Esialgu on haigel kuiv Anamneesi ja kliinilise Ravi ja bronhiaalpuu ärritav köha, vähese pildi alusel sümptomaatiline limaskesta rögaeritusega. •Puhkus membraanide äge Köhimisel võib esineda •Jaheda kui ka põletik, mis sageli valulikkus rinnaku sooja auru järgneb ülemiste
cupula pleura b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis c. nim pleura sopised – recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis ! 2. Kopsud a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad: facies costalis, medialis et diaphragmatica b) mis sisenevad ja mis väljuvad kopsust kopsuvärati kaudu - peabronh, kopsuarter, ülemine ja alumine kopsuveen c) nim. bronhiaalpuu elemendid bronchus principalis -> bronchi lobares -> bronchi segmentales -> bronchi subsegmentales -> bronchi lobulares -> bronchioli terminales tl) nim. parema kopsu sagarad ja mis neid üksteisest eraldavad ülasagar, kesksagar, alasagar, lisasagar a) mis lõhe eraldab üla- ja alasagarat fissura obliqua b) kuidas nimetatakse parietaalse pleura osa, mis katab kopsutippu cupula pleura c) vasaku kopsu lingulaarosa segmendid segmentum laterale et mediale/ vasakul segmentum
Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse
vahelihase ehk diafragma kõhetumine. Definitsioon Sümptomatoloogia Diagnoosimine Ravi Äge bronhiit Äge bronhiit on trahhea Esialgu on haigel kuiv Anamneesi ja kliinilise Ravi ja bronhiaalpuu ärritav köha, vähese pildi alusel sümptomaatiline limaskesta rögaeritusega. ·Puhkus membraanide äge Köhimisel võib esineda ·Jaheda kui ka põletik, mis sageli valulikkus rinnaku sooja auru järgneb ülemiste
kopsukoele). Nii võib pleura vigastuse tagajärjeks olla tõsine hingamishäire. Seega on hingamises osalevateks lihasteks roietevahelised lihased ja diafragma; hingamise abilihasteks õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahuolekuhingamise juures abilihased ei osale. Kopsude inspiratoorsel laienemisel juhitakse atmosfääriõhk haruneva torude süsteemi kaudu gaasivahetuspiirkondadesse. Trahhea kaudu jõuab õhk mõlemasse peabronhi ja jaotub siis bronhiaalpuu järjest peenemaks muutuvatesse harudesse. Kuni terminaalbronhioolideni on hingamisteedel üksnes õhku juhtiv funktsioon. Neile järgnevates bronhioolides on juba üksikud alveoolid, kus toimub gaasivahetus. Seda piirkonda, kus toimub peamiselt gaasivahetus, nimetatakse hingamistsooniks. Bronhide läbimõõtu kontrollib närvisüsteem. Hingamisteede ülesanded: 1. atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel 3
ÜL: hääl + kõri sulgemine söömise ajal ? JOONIS 22. Trahhea ehitus, asend teiste elundite suhtes. Hingetoru e trahhea algab kõrist ning hargneb kaheks peabronhiks, mis suubuvad kopsudesse. Hingetoru toestavad 15-20 U-kujulist kõhre, tagumises osas on kilesein. Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda. 23. . 24. . 25. . 26. Bronhiaalpuu ehitus. Peabronhid algavad hingeotoru hargnemise kohal. Nende seinu testavad kõhrerõngad. Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Segmendibronhid jagunevad sagarikubronhideks, mis omakorda jagunevad bronhioolideks. Bronhioolid lõppevad kopsualveoolidega.
Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
- FUNKTSIONAALSEKS ÜHIKUKS ON KOPSUALVEOOLID ehk SOMBUD, MIS TEOSTAVADKI KOPSUDE PEAMIST ÜLESANNET – GAASIVAHETUST. PLEURA ehk – KOPSUKELME, MILLEGA ON KOPS KAETUD. KOPSUVÄRAT, lad.k. – HILUS PULMONIS. ON KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSA SÜVEND, MIDA LÄBIVAD PEABRONH, KOPSUARTER, NÄRVID, BRONHIAALSED ARTERID (NEED KÕIK SISENEVAD), 2 KOPSUVEENI, LÜMFISOONED, BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD). BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA SEGMENDIBRONHIDEKS, MOODUSTADES ÕHKUJUHTIVA nn. BRONHIAALPUU. 7. KIRJELDAGE KOPSUDE VERERINGESÜSTEEME JA NENDE FUNKTSIOONI- 1) VÄIKE VERERINGE – FUNKTSIOONIGA SEOTUD 2) SUUR VERERINGE – VEREVARUSTUSEGA SEOTUD 1) VÄIKE VERERINGE KOOSNEB KOPSUARTERITEST JA KOPSUVEENIDEST NING NENDE HARUDEST, KOPSU ARTERITEST TULEB VENOOSNE VERI, MIS
järgneb ninaesik. Kõri on neelu ja hingetoru vahel paiknev torujas hingamis- ja hääleorgan, mis takistab neelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru. Kõri koosneb kõhredest. Kõriõõnel eristatakse esikut, vahelmist kõriõõnt ja hääleaparaadialust õõnt. Hingetoru ehk trahhea on kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud. Rinnaõõnes paiknevad kopsud on isekeskis seostunud kopsujuurte abil. 25. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid Bronhide puuvõrataoliselt hargnev kogumik kopsudes on bronhiaalpuu. Bronhioolid on kõhrede- ja näärmetevabad bronhide lõppharud. Kopsu alveoolid on õhukeste seinadega ja suure pindalaga, see soodustab gaaside kiiret difusiooni. Hingamisteede üleminek alveolaarsüsteemiks toimub järk-järgult üksikute alveoolide ilmudes bronhioolide seintesse. 26. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes ja koosnevad peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest
vereringesse. Kopsud paiknevad rinnaõõnes ning neid eraldab teineteisest kesksein. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks. Kops jaguneb sagarateks, mis omakorda jagunevad kopsusegmentideks, mis jagunevad sidekoe varal kopsusagarikeks. Sagarikevahelise sidekoe elastsete kiudude rohkus annab kopsudele nende iseloomuliku vetruvuse. Kopsuseid toidab aordist algav bronhiaalarter 35. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiool jaguneb hingamisbronhioolideks, mille seintes esineb juba üksikuid alveoole. Hingamisbronhioolid jagunevad alveolaarjuhaketeks ja viimastele järgnevad piklikult laienenud alveolaarkotikesed. Alveolaarjuhakeste ja alveolaarkotikeste sein on kogu ulatuses kaetud kopsualveoolidega, kus toimub difusioon. Alveoole iseloomustavad väga suur pindala ja väga õhukesed seinad. 36. Kuseorganid. Üldine iseloomustus.
Valgud - Keha tähtsaim ehitusmaterjal. Osalevad kogu ainevahetuse reguleerimises ja kontrollimises olles ensüümide, hormoonide ja muude elutähtsate ainete koostises. Osalevad ainete transpordil organismis. Valgud on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. Hingamissüsteem Ninaõõs - koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni. Suuõõs Kõri Hingetoru - Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse. Bronhiaalpuu Kopsud - Hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Peabronh Neel Alveooli ja sellega külgnevate kapillaaride seinte vahel oleva membraani kaudu toimub gaasivahetus. Sissehingamisel: 1) Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse. 2) Lihased tõmbuvad kokku.
kahjulikuks. o Skleroos on vohanud rohkelt sidekudet, mis muudab elundi kõvaks. o Tsirroos elundi kõvastus, kus vohanud sidekude on elundi struktuuri muutnud ja teda deformeerinud. PULMONOLOOGILISED HAIGUSED Kopsud on hingamiselundid, mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus. Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks, moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma gaasivahetusfunktsioonist: kas hapniku omastamist või süsihappegaasi elimineerimist. Hingeldus e. düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine
Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid.
Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid.
Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid.
Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid. Sapikapillaarid, sagarikuvaheline arter ja veen moodustavad maksatriaadi. 57. Hingamisorganite üldine iseloomustus. Kindlustavad looma välise hingamise funktsiooni – veri rikastub hapnikuga ning keha vabaneb CO 2st. Hingamisorganiteks on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops. Hingamisteed (ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, bronhiaalpuu) juhivad õhu kopsu, eelnevalt soojendavad ja filtreerivad õhku. Hingamiselundite limaskest on enamasti kaetud ripsepiteeliga. Ripsepiteel sisaldab karikrakke, mis sekreteerivad limast nõret (tolmu jne püüdmiseks). Kõri, trahhea ja bronhide toestuseks on hüaliinsest kõhrkoest toes, mis väldib nende kokkuvarisemist. Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhid, bronhioolid ja alveolaarpuu. Bronhidele järgnevad väiksema dm bronhioolid (bronchiolus).
bronhiaalveenid (väljuvad) Kopsujuur lad. k. RADIX PULMONIS Kopsuvärat koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure Kopsualveool Teostavad kopsude peamist ülesannet gaasivahetust, poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25MM, Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti Pleuraõõs Lestmete vaheline pilutaoline ruum PUUDUB ÕHK Mediastiinum Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum Bronhiaalpuu Hingamisteede jagunemine peabronhidest väiksemateks osadeks, kuni alveooli ja sombujuhadeni 16. Inspiirium Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid 17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted
Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 92) Bronhiaalpuu ehitus Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda 23 hargnevad bronhioolideks. Bronhioolid, mille seintes on alveoolid, lähevad üle
A: sõrmuskõhrekaar K: kilpkõhre alaserv all: ülemine ja alumine kopsuveen F: toimides samanimelisele liigesele lähendab sõrmuskõhrekaart ja Kopsujuur paiknen kopsusidemes ligamentum pulmonale kilpkõhrenurka teineteisele -> häälesideme kinnituskohtade vahemaa BRONHIAALPUU suureneb -> häälesidemed pingulduvad -> häälepilu aheneb - peabronh bronchus principalis - Musculus vocalis - sagarabronh bronchi lobares A: kilpkõhre nurk + hääleside ja K: pilkkõhre häälejätke - segmendibronhid bronchi segmentales
89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,mis jaguneb omakorda segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme
Kõri toestik koosneb omavahel sidemete,lihaste ja liigeste abil lookuvalt ühendatud kõhretest. Hingetoru ehk trahhea on veisel ja hobusel ligi 1 meetri pikkune kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all, kulgedes rööbiti tema peal paikenva söögitoruga. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud.Bronhide puuvõrataoliselt hargenv kogumik kopsudes kannab nimetust bronhiaalpuu.Bronhide suuremate harude seinad on hingetoru seintega samasuguse ehitusega. 14. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad
89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,mis jaguneb omakorda segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme
Mõisted: 1) Kopsualveool - muljas moodustis kopsus, kopsusomp; kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalne ühik, teostab gaasivahetust 2) Pleura ehk kopsukelme on serooskelme, mis moodustub kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Jaguneb sisemiseks e vistseraalseks lesteks ja välimiseks ehk seinapidiseks lestmeks ... kopsu kattev kelme 3) Trahhea bifurgatsioon - hingetoru jagunemine kaheks peabronhiks 4) Bronhiaalpuu - bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks; kujult viinamarjakobara sarnane; gaasivahetus Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: 1) Veresoonte süsteem teostab kopsude spetsiifilist hingamisfunktsiooni 2) Vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe) UROGENITAALSÜSTEEM (kuse-suguelundkond) Hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Suguelundid täidavad paljunemisfunktsiooni:
Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema kopsu keskseinandipinnal keskseinandi ja kaudaalse õõnesveeni kurru vahel lisasagar.Kopsu sagarad jagunevad omakorda väiksemateks püramiidjateks või koonusjateks osadeks kopsusegmentideks, mis sidekoe varal jagunevad kopsusararikeks. Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiooljaguneb hingamisbronhioolideks. Respiratoorbronhioolid jagunevad alveolaarjuhakesteks ja viimastele järgnevad piklikud laienenud alveolaarkotikesed. 24) Kuseorganid kuseorganid - on neerud ja kuseteed. Viimaste koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude
Kõri toestik koosneb omavahel sidemete,lihaste ja liigeste abil lookuvalt ühendatud kõhretest. Hingetoru ehk trahhea on veisel ja hobusel ligi 1 meetri pikkune kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all, kulgedes rööbiti tema peal paikenva söögitoruga. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud.Bronhide puuvõrataoliselt hargenv kogumik kopsudes kannab nimetust bronhiaalpuu.Bronhide suuremate harude seinad on hingetoru seintega samasuguse ehitusega. 14. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad
Kopsud on kuhiku kujulised. Üleval asub tipp, alla poole jääb alus. Ülevalt ulatuvad kopsutipud üle rangluu, altpoolt toetuvad kopsud vahelihasele. Roiete poole jääv kopsude osa on kumer, sissepoole jääv osa nõgus. Parem kops jaotub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks. Vasak kops jaguneb üla- ja alasagaraks. Kopsude sees etendavad kujundavat osa bronhide harud. Bronhid, kopsus hargnedes moodustavad bronhiaalpuu. Kõige peenemaid bronhiharusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid omakorda hargnevad ja lähevad üle sombusjuhadeks ehk alveolaarjuhadeks, mis lõpevad piklike umbsete alveoraalkotikestega. Alveolaarkotikeste seinad on kogu ulatuses alveoolideks jagunenud. Alveoolide ja neid tiheda võrgustikuna ümbritsevate kopsukapillaaride vahel toimubki gaasivahetus. Alveoole on kopsude umbes 300 400 miljonit ja nende kogu
sidekude, koes on hulgaliselt kollageenseid kiude Adventitsiaalkest sidekoest Bronhide diameetri vähenemisega õhenevad bronhide kestad ja kihid Epiteel muutub madalamaks, proopria õheneb, samuti muutub õhemaks ringjas lihaskiht ja submukoosa Bronhiaalnäärmete hulk redutseerub, kondrofibrooskest õheneb, kõhretükikeste mõõtmed ja arv väheneb ALVEOLAARPUU JA KOPSU ALVEOOLID Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhiaalpuu (bronhid, bronhioolid) ja alveolaarpuu Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetus vere ja õhu vahel Puu seintes paiknevad alveoolid – nende sisepind on kaetud ühekihilise lameepiteeliga, mille rakke nimetatakse pneumotsüütideks e alveolotsüütideks Respiratoorsed alveolotsüüdid e esimest tüüpi pneumotsüüdid – osalevad gaasivahetuses Suured alveolotsüüdid e teist tüüpi pneumotsüüdid – seotud surfaktandi produtseerimisega
nast ja hargneb kaheks peabronhiks. Kop- mus tegelikult vähendab hingamisteede sud on paarielundid, mis täidavad suu- kahjustust ja vajadust ravimite järele. rema osa rindkere õõnest. Kopsude sees - Spordiga tegelemisel on kaebused kõige olevad bronhid hargnevad ja moodustavad mõlemas kopsus bronhiaalpuu. Peabronh suuremad õues külma ja tuulise ilmaga jaguneb paremal kolmeks ja vasakul ka- või allergeenidest saastatud keskkonnas heks sagarabronhiks, need omakorda jagu- harjutades. nevad segmendibronhideks ja sagarikub- ronhideks. Viimased jagunevad omakorda - Hästi kontrollitud astma puhul on luba- bronhioolideks ja edasi alveoolideks. tud piiranguteta sport.
Alumised hingamisteed 1) Hingetoru, trahhea Kõri jätkub hingetoruna (trachea). Hingetoru hargneb (bifurkatsioon ehk kaheks hargnemine) paremaks ja vasakuks peabronhiks. Täiskasvanud inimese hingetoru pikkus on 10–15 cm, läbimõõt 1,5–3 cm. Trahhea toeseks on hobuserauakujulised omavahel ühendatud kõhred ja seetõttu ei vaju hingamistee kokku. Trahhea tagumine sein on pehme, sidekoeline ja tihedalt seotud söögitoruga. Bifurkatsioon – kaheks hargnemine 69 2) Bronhid Bronhiaalpuu Trahhea jaguneb paremaks ja vasakuks peabronhiks (esineb kõhreline toes), mis jagunevad astmeliselt peenemateks harudeks (bronhioolideks), millel puudub kõhreline tugi, avatuna hoiavad neid lihased, mis muudavad bronhioolide läbimõõtu õhuvajaduse järgi. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning hargneb väiksema nurga all. NB! Need anatoomilised teadmised on olulised intubatsioonil või võõrkeha otsimisel hingamisteedest (→ ptk „Vabade hingamisteede käsitlus“). 3) Kops
annaabi.ee 
