ning hakkas seda õiges rütmis taguma, hiljem tuli teine ja kolmaski, kes samuti võtsid esimeselt mängijalt pilli ära, nii, et lõpuks jäi esimesele mängijale võimalus taguda võid bassi ning pulkadega õhku lüüa, kuid teised mängijad mängisid igaüks eraldi pille iga esitaja selles samas õiges rütmis ja järjekorras. Pean mainima, et kontserdil oli ka väga palju negatiivseid pooli. Esiteks oli probleem selles, et publiku eakohasus ei olnud korralikult läbi mõeldud ja tundus, et oli kontsert suunatud algklassi lastele ja seetõttu ei tundunud minule see kontsert, peale muusika, väga istuvat. Peale selle tegid artistid vahest väga labaseid nalju, lükates piltlikult teisele esinejale näpu "igaüks teb kuhu" ning see tundus vägagi reaaln ja lastele halba eeskuju andvat. Vahel oli aru saada, et esitajad rääkisid inglise keele asmele ka rootsi keelt, mis tundus natuke nõme, aga samas, ka midagi uudset.
tegemisega. Alustama peab lihtsamate (geomeetriliste) kujundite väljalõikamisest ja nendest näiteks pajalapi, tüdrukute puhul nukuteki vms tegemist. Samuti ei kasuta õpetaja liiga keerulist sõnastust tööjuhiste andmiseks (kuid samas peab kasutama õigeid termineid, mitte „ninnu-nännutada“). Õpetaja lähtub töö teemade ja eesmärkide püstitamisel sellest, millisel tasemel on õpetatavad. 2. Eakohasus- I klassi lastele räägitakse teooriat võimalikult lihtsalt (ja üldjuhul õpetajad kipuvad kasutama sellist „ninnu-nännutamist“, mida peetakse laste vanuse suhtes „normaalseks“) ja praktilised tööd on ka suhteliselt lihtsad, võimalikult lapsepärased. Vanemate laste puhul muutuvad teoreetilised terminid juba täpsemateks ja enam ei tehta selliseid töid nagu tehti esimeses klassis. Ideed võivad olla sarnased, kuigi teostuse puhul
oma enese raamatukogu". o Kõneleb sellest, et mujal maailmas (Saksamaal, Venemaal) on ammu mõistetud spetsiaalse lastekirjanduse vajadust ning seda ka soetatud. Eesti lastel pole muud kui aabits. o Teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. o Lastekirjanduse funktsioonid: õpetlik, kasvatuslik, esteetiline. Oluline on eakohasus. Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada, moraal tuleb peita jutukeste sisse, lastekirjandust ei tohi temaatiliselt piirata ainult lastetoaga, tuleb rääkida ka elus laiemalt, selle headest ja halbadest külgedest. o Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore
Naine on loodud mehele meeldima ja temale alistuma. Naine on määratud laste sünnitajaks, laste hooldajaks. Loodud järelel andma ja ülekohut kannatama. Põhimõtteks samaväärilisus, aga mitte sarnasus. Naine on perenaine, ema, abikaasa. Õige naine on perenaine. Ratsionaalne usk on vastuvõetamatu. Meeste kasvatusest on tähtsad looduslikud tunded. Tuleb võimalikult palju oma kätega teha. Laps peab saama aru, mida talle õpetatakse, eakohasus. Kehalised harjutused, seksuaalsusest rääkimine, usku ei tohi peale suruda, laps ei ole usu jaosk küps. Tööd tuleb teah, tuleb olla ühiskondlikult kasulik. Rousseau rääkis masside eest, oli luksuse ja rikkuse vastu. Looduse ees on kõik võrded. 5. Karamzini "Vaene Liisa". Mis on sentimentalism? Kuulsamaid sentimentaliste. Sentimentalismi tunnusteks oli liialdatud tundelisus ja emotsionaalsus. Sentimentalistid
püstitage reaalsed eesmärgid iga inimene on individuaalsus planeerige tegevust olge planeerimisel paindlik parem olla alatreenitud kui ületreenitud Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoogilised printsiibid – teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus ja individualiseerimine. Olles aga üldised, ei ava need printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeningu spetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda empiirilist kinnitust leidnud printsiipidele ja suunitlustele:
„kergemalt – raskemale“, „tuntult – tundmatule“. Aktiivsus – aktiivne osavõtt treeningutest ja võistlustest, ühisüritustest. Näitlikkus – eeskuju kasutamine (ettenäitamine, videomagnetofoni kasutamine, kinogrammid, plakatid jt.). Mitmekülgsus – lähtumine organismi terviklikkusest kehaliste võimete arendamisel, selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine – sportlase individuaalsete iseärasuste arvestamine (isiksuse omadused, töövõime, treenitavus jt.). 1.1.2. Didaktika printsiibid. Teaduslikkus – toetumine teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Jõukohasus – õppematerjali omandamine kõrgeimal tasemel, mis on antud kontingendile jõukohane. Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus
ohtlikumad piirkonnad on põlveliigese ja küünarliigese väline külg, ka seal ei tohiks maksimaalne aeg ületada 10 minutit. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus 1) Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös? Treeningule kui pedagoogilise protsessilne laienevad eelkõige üldises pedagoogilised printsiibid - teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus, individualiseerimine jt. 2) Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil? Teadlikkusel on tegevuse aluseks idee. Teaduslikkusel põhinetakse teaduslikule allikale. Mõlemad peavad olema õpilastele jõukohased. 3) Tooge näiteid variatiivsuse printsiibi rakendatavusest treeningus. Jalalihaste maksimaalse jõu arendamisel kasutatakse kükke maksimaalse raskusega ning koormuse tõstmine on hüppeline. Viimane on oluline ka juhul, kui näiteks ühel
Selles, et õpetaja suhtlemisel õpilastega on oluline mõju õpilaste õppimisele ning isiksuse arengule, tänapäeval ei kahelda. Erinevad lähenemisviisid õpetaja suhtlemise uurimisel. „Protsess-tulemus“ mudel. Leitakse seoseid õpilaste õpitulemuste ja üldise arengu ning õpetaja suhtlemisviiside vahel. Sellisest mudelist lähtuvalt on enim uuritud : - Õpetaja avatud käitumist. - Selget ja arusaadavat esitlust – näited, lihtsus, eakohasus. - Sotsio-kommunikatiivset stiili. - Korra saavutamise võtteid – kehtestamine. Hollandi koolkond. Interpersonaalse käitumise mudel. OTT küsimustik uurib õpetajat läbi 3 käitumistüübi: 1) Juhtiv: juhib, organiseerib, annab korraldusi, kehtestab reegleid. 2) Abistav/sõbralik: abistab, näitab üles huvitatavust, käitub sõbralik. 3) Mõistev: kuulab huviga, on empaatiline, andestab, on kaastundlik. 4) Õpilastele vabadust andev: annab õpilastele valikuid.
Produktiivses mõistetakse ja produtseeritakse üksusi. Sõltuvad need keskkonnast, haridusest, emotsioonidest, teadmisets ja see võib muutuda kogu elu jooksul. Patoloogia: (osaliselt) kujunemata, kujunemine (osaliselt) moonutatult (nt agramatism, kõnepuuded, piiratud hulk sõnu ja lausemalle), (osaliselt) lagunenud kõnemehhanism (nt traumade tagajärjel. Mittepatoloogilised hälbed normist: väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles. Oluline on eakohasus siinkohal. Kõne Vahendite kui keeleüksuste kasutamine kõne! Ehk kõne: keele kui vahendi kasutamise viis. Kõneakt: mõtte kujunemine ja sõnastamine. Kõne vormid: suuline, tajutava keeleüksuse mõestamne; siseküneline ; kirjalik (jaotuvad liikideks) - ekspressiivne ja imperssiivne kõne. Impressiivne sissepoole: mõistmine. Eksperssiivne väljapoole, teistele. Sisekõne areneb privaatkõnest
- järgige treeningus "raske-kerge" põhimõtet, teadlikkus, - parem olla alatreenitud kui ületreenitud. kordamine, aktiiv- Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoo- sus, järkjärgulisus, gilised printsiibid teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaati- süstemaatilisus, lisus, näitlik kus, eakohasus, individualiseerimine jt. Olles aga üldised, ei ava need näitlikkus, eakoha- sus, individualisee- printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud rimine jt anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi
annaabi.ee 
