Liikuva purustus-koonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kan-nu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörle-misel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuu-res muudab purustuskoonus oma asendit liikumatu koonuse suhtes ning purustab materjali. Viimane liigub alla isevoolu teel. Tühjendusava suurust reguleeritakse lõhestatud erimutriga traaversi ülaosas. Lauge koonusega aluseks on teraskere 1. Kere külge kinni-tub amortisaatorverudel tugirõngas 10. Tugirõnga sisekeermele on kruvitud lii-kumatu koonuse 2 purustusplaate ühendav reguleerimisrõngas 1 I . Liikuv purustus-koonus 3 kinnitub võllile 6 oma
Seda protsessi saame samuti uurida nii popu- 1.9. Eluslooduse organiseerituse tasemed K0igli t6 lel. Samas lisandub vald- h6lmab kogu Maad timbritsevat elu sisaldavat Selle tasandiga tegeleb iikoloogia ja selle luslooduse omadusi, konna mitmed kitsamad teadusharud. Seejuu- kihti. Biosfidr on k6ige k6rgem eluslooduse or- rcpulatsiooni puhul res saab uurida populatsioonide arvukust m6ju- ganiseerituse tase. me toimub paljude tavaid tegureid, seda, kuidas toimub okostis- Seega on eluslooduse peamised organisee- s on iga liigi orga- teemide iseregulatsioon ja millised muutused rifuse tasemed molekulaarne, rakuline/ organis- ja r alisehitus, talit- nendes aja jooksul aset leiavad jne
Varem esinenud, ürgset, evolutsioo- niliselt vanemat tunnust (tunnuse seisundit) nimetame plesiomorfseks (tun- nuseks), sellest kujunenud homoloogset, hilisemat, nooremat aga apomorf- seks. Praegu kasutatavate algoritmide kohaselt võivad tunnused olla ainult kvalitatiivsed, mitte aga kvantitatiivsed; viimased tuleb transformeerida kvalitatiivseiks. Analüüsi alguses ei tarvitse me veel teada, milline tun- nus on just apomorfne; see selgub analüüsi tulemusena. Olulisim on seejuu- res, et tunnused (tunnuse seisundid) oleks tõepoolest homoloogsed, omavahel võrreldavad. 5. Homoloogia on algselt võrdlev-anatoomiline ja -morfoloogiline mõiste, samal ajal ka "morfoloogia keskne kontseptsioon" (J. Huxley, 1928), mis on äärmiselt oluline nii organismide evolutsiooni käsitluses kui ka süstemaa- tikas (eriti fülogeneetilises süstemaatikas). Terminit kasutatakse alates R. Oweni tööst selgrootute kohta (1843), käsitus on muidugi vanem ja esineb
sisuliselt vähemsõltuvateks alaülesanneteks). Selliseid alaülesandeid moodus- tatakse üldise ülesande üsna meelevaldsel tükeldamisel omavahel vähemsõl- tuvateks osadeks, näiteks nimipinge või muude optimeeritavate parameetrite alusel. Optimeeritavate parameetrite diskreetsusest tingituna taandatakse ülesanne tavaliselt variantide võrdluseks. Põhimõtteliselt on variantide arv tohutu suur. Reaalsetes tingimustes vaadeldakse siiski variantide piiratud hulki. Seejuu- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 61 res tuleb teha kompromiss detailiseerituse astme (s.t täpsuse) ja uuritavate va- riantide hulga vahel. Modelleerimise detailiseerituse aste peab olema piisavalt väike, et analüüs oleks vastuvõetava mahuga ja realiseeritav mõistliku aja ning kuludega.
alati kaasa ka ATP taastootmise (resünteesi) suurenemise. Peamised ühendid, glükogeenist ja millesse kätketud energiat kasutatakse ATP resünteesi tagamiseks töötavates triglütseriididest lähtudes lihastes, on fosfokreatiin, glükogeen ja triglütseriidid. Nende ühendite sisaldus töötavates lihastes võib suurel määral väheneda. Vähenemise ulatus sõltub seejuu- res alati sooritatava töö intensiivsusest ja kestusest. Näiteks 100 m sprindidistantsi läbimisel maksimaalse kiirusega võivad fosfokreatiini varud sportlase lihases ammenduda. Seevastu glükogeeni ja triglütseriidide kontsentratsioon jääb prakti- liselt muutumatuks. Vastupidavustööl on aga kõige ilmekam muutus lihastes glü- kogeenivarude ulatuslik vähenemine, kurnavalt pika kestusega pingutuse korral nende täielik ammendumine. Glükogeenivarude vähenedes hakkavad töötavad
märgid. Näiteks on arvavaldis ja seega sobib ka võrduseks . Keerulisem arvavaldis on näiteks , kus ja võivad tähistada suvalisi arve. Nad on seega muutujate rollis [lk 48] – nende väärtus võib meie suva järgi muu- tuda. Kui tähistab arvu 1 ja arvu 2, võime kirjutada võrduse . Seejuu- res peame meeles hoidma, mis ikkagi arvude ja väärtused parasjagu on. Nende väärtuseid muutes ei pruugi võrdus ju enam kehtida! Tõese võrdusega seotud arvud või arvavaldised on iga arvutuse suhtes äravaheta- tavad: ükskõik mida me kahe võrdusmärgiga seotud arvu või avaldisega ei teeks,
teatud tasakaal Pareto printsiibi alusel. Igale Pareto printsiibi alusel arvutatud grupile määratakse selle grupi summaarne varude kestus. Määratud eesmärkide järgi on võimalik rakendada kogu toodete grupile korraga varude määra suurendamist või vähendamist. Loomulikult peab seejuu- res kontrollima, kas selline ühetaoline lähenemine tooterühma kõigile toodetele pole kitsendatud tarneaegade, tarnevõime, tarnekindluse, tarne täpsuse ja muude taoliste tingimustega. Tasuvusaste näitab varudesse seotud kapitali tootlust, lubades teha varudega seotud otsu-
annaabi.ee 
