Nimi:_________________________________Kool:________________________Klass:_________ Südame talitlus Sissejuhatus Tänases tunnis tutvud sa südame talitlusega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/syda Enne töölehe edasist täitmist loe läbi südame talitluse teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid tegevusi ja jälgi sealjuures südame tööd.
ja viljade valmimisaeg. Seeme koosneb kolmest põhilisestosast: eost, taimekoest ja seemnekestast. Seemnekesta ülesanne kaitsta idu ja toitekudede varuaineid ebasoodsate tingimuste ja mehhaaniliste vigastuste eest. Seemekesta võib ümbritseda erineva tekkeviisiga lihakas eredavärviline seemnerüü (jugapuu, kikkapuu), kutsudes linde seemneid sööma ja selliselt neid levitama. Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks sõltumatuks väliskekkonnast. 3.2. Puittaimede talitlus (füsioloogia) 3.2.1. Fotosüntees Peaaegu kogu energia, mida Maa elusorganismid kasutavad, on seotud roheliste taimede poolt. Taimedes sisalduv klorofüll suudab siduda Päikeselt saabuvaid valguskvante ning muuta need keemiliseks energiaks. Vett kasutatakse orgaanilise aine sünteesimiseks vaid 6-7% ulatuses, ülejäänud osa allikaks on õhus leiduv süsihappegaas. Tänapäeva atmosfääri koostises leidub süsihappegaasi vaid 0,0387%, kuid sellest piisab taimedele tõhusa
Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Heiko Kiis Tallinna Sikupilli Keskkool 9A klass Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Seega juhivad organismi talitlust nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismi enese toimuvate protsessidega. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks:Kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke...
Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tuuma asemel pärilikkusaine. ühtseks tervikuks. Päristuumsed e. eükarüoodid protistid taimed, loomad
koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid:
Raku ehitus ja talitlus · Rakuteadus e. Tsütoloogia. Uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. · Binokulaarsed mikroskoobid, stereomikroskoobid, valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid. · Neli põhilist koe tüüpi: o Epiteelkude o Lihaskode o Närvikude o Sidekude · Kogu eluslooduse võib jagada kaheks: o Üherakulised organismid o Hulkraksed organismid · Bakterid on kas kerakujulised, pulkjad, niitjad või mõned ka kruvikujulised. · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud:
Teiseks, et uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel. Kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Rakuteoorial on väga tähtis osa kogu bioloogia arengus. 19 sajandi keskpaigas pani ta aluse tsütoloogia arengule. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitus ja rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites. Tänu uurimisele lisati veel ühe rakuteooria põhiseisukoht: Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakude uurmisel kasutatakse tänapäeval tihti biokulaarseid mikroskoope, mis lubab uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbeks kasutada stereomikroskoopi. Stereomikroskoop võimaldab enamasti kuni 5 kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikseid rakustruktuure. Valgusmikroskoobi lahutus võime on 0,2m=0.2*10-6m ,millele vastab 1300 kordne suurendus.
3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude munarakud, jaanalinnu muna 15cm, 1,5kg .
PÕHIIDEE: Esitada ülevaade, mis on tsütoloogia ning kuidas ja mis põhjustel algas selle uurimine ja kaugele see on arenenud. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning avastati 17.sajandil. Rakuteaduse areng käis käsikäes mikroskoobi arenguga, tänapäeval kasutatakse uurimiseks ka muid bioloogia teadusarhusid Rakuteooria järgi on kõik organismid rakulised. Iga rakk saab paljuneda üksnes olemasolevast rakust, mis tähendab, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid on arenenud alates 15.sajandist. Mida aeg edasi seda täiusklikumad mikroskoobid on leiutatud. Rakkude uurimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid mikroskoope,mikrotoome ja radioaktiivseid isotoope. Erinevate rakkude vaatamiseks sobivad erinevad mikroskoobid. Organismide ehitus on 4 rakutüüpi: epiteel-.lihas-.side- ja närvikude. Elektronmikroskoobi leiutamisega hakkas tsütoloogia kiiremini arenema.Mikrotoomi abil
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud.
1. Erutuvate kudede rakkudel (näiteks: närvirakkudel, lihasrakkudel)....Jätka lauset valides õiged väited. Vali üks või enam: a. On negatiivse laenguga osakesed koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse ja positiivse laenguga osakesed vahetult välispinna lähedusse. ÕIGE b. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind positiivse ja välispind negatiivse laenguga. c. On puhkeolekus rakumembraanid polariseeritud.ÕIGE d. Valitseb raku sisekeskkonnas ja raku väliskeskkonnas elektroneutraalsus, mis tähendab et nii positsitiivseid kui ka negatiivseid laenguid on võrdselt. e. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind negatiivse ja välispind positiivse laenguga.ÕIGE 2. Millised väited on õiged? Vali üls või enam: a. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt K+ ioone ja organilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgn...
docstxt/14636515480335.txt
1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) mükoplasma põhjustab köha suurim rakk jaanalinnu munarakk(kollane osa) keskmine suurus 10-30 mikromeetrit Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani vahendusel ja on oluline et välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe
RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID
kirjeldada ning tundma ppida on praktiliselt vimatu. Seeprast on otstarbeks esiteks eristada organismi struktuuri tasandeid, pda mista eri tasanditele kuuluvate struktuuride ehituse phijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Philised inimese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik ksus on rakk. Rakkude koguarv inimorganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tpi rakkude kuju, mtmed ja talitlus on suures ulatuses varieeruvad. Niteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, nrvirakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast vlja ulatuvate jtkete olemasolu, punane vererakk (ertrotst) on aga korraprase kujuga kaksikngus kettake. Mis puutub mtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) lbimt on ligikaudu 1080 .m, nende pikkus aga vib ulatuda 1520 sentimeetrini. Neuroni keha lbimt jb Ertrotsdid Neuron NB!
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude.
b) seenerakku c) taimerakku d) bakterirakku 15. Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks b) lipiidide sünteesiks c) sahhariidide sünteesiks d) ATP sünteesiks 16. Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed b) loomad c) seened d) bakterid Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Iga uus rakk saab alguse jagunemise teel. 18. Rakukest ümbritseb taime-, seene- ja bakterite rakke. 19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 21. Seene läbipõimunud niidid moodustavad mütseeli. 22. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 23. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25
19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure. ° Elektronmikroskoobiga saab vaadelda palju väiksemaid objekte.
RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uurit...
Neerupealiste ehitus ja talitlus Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles Glandula suprarenalis või Glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju
Maksa ehitus ja talitlus Maks on pruunikaspunane, peelgelsileda pinnaga, ehituslikult võrkjat tüüpi torunääre. Maksa kude on pehme ja rabe, mitte väga elastne, seepärast võib maks trauma korral kergesti rebeneda. Enamus maksast asub kõhuõõne ülaosas parema roidekaare ja diafragma kupli all, väike osa ulatub ka keha keskteljest vasakule. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Maks on inimese suurim siseorgan ja jääb kõikidest inimorganitest suuruselt alla vaid nahale. Täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1-1,5 kg, looteaeas täidab maks enamuse loote kõhuõõnest. Maksa peamiseks funktsiooniks on viia läbi toitainete rasvade, karbohüdraatide ja vitamiinide lagundamist, sünteesi ning ladustamist. Seedenäärmena eritab seedimisse sappi, eemaldab verest kahjulikke tegureid. Maks on tuntud oma imepärase uuenemisvõime poolest. Koed uuenevad ja organ saavutab peale kahjustumist uuesti oma töövõime. Maks uuendab end iga viie kuu ...
värativeen ja maksaarter. Maksrakkude vahel on peened sapikapillaarid, mis moodustavad maksas tiheda võrgustiku. Neisse kogunebki maksrakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks. Sapiteedega on ühenduses ette paremale suunatud pirnikujuline sapipõis, mis ulatub ligikaudu maksa eesmise servani. Suurte sapijuhade ja sapipõie seinas on silelihaskude, kuidas sapijuha suubumiskohal duodeenumisse moodustab see sulgurlihase. Maksa talitlus Maks on elulise tähtsusega organ, kus toimub suur osa nii valkude, rasvade kui ka süsivesikute ainevahetusest. Samuti aitab maks ringlusest kõrvaldada inimorganismi ainevahetuse käigus normaalselt tekkivaid jääkaineid. Peale selle eemaldab maks verest mürkaineid toimub detoksikatsioon ehk keskkonnas ja toidus leiduvate looduslike ja tehislike mürkainete, ravimite kasutamata komponentide, raskemetallide, bakterite ainevahetusjääkide jne töötlemine
Rakud Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum:
Tunniteema: Pt 2. Käitumise bioloogilised alused Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 1. Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera?
) sõnastas teesi: ,,Taimed ja loomad on rakulise ehitusega" ---------------(nr....) tekivad rakkudest (üks rakuteooria põhiseisukohti) ---------------(nr....) olid esimesed organismid, keda mikroskoobiga nähti 1 2 3 4 5 6 7 2. Rakuteooria üks alusväidetest on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Selgitage selle väite paikapidavustjärgmiste rakkude varal: · Neuron - ............................................................................................ · Erütrotsüüt - ...................................................................................... · Lihasrakk - ........................................................................................ · Epiteelrakk - .........................
c) Sidekude– luukude, rasvkude, veri. d) Närvikude– pea- ja seljaaju, närvid, närvisõlmed (ganglionid). 6. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? Elektronmikroskoobi leiutamine võimaldas avastada uusi rakustruktuure ja uurida rakkude siseehitust. 7. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. a) Kõik organismid on rakulise ehitusega. b) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. c) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Selgitage Rudolf Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. a) Rakud tekkivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu). b) Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel. c) Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel.
Raku ehitus ja talitlus 11.klass Kontrolltöö konspekt + joonis(loomarakk) Päristuumse raku ehitus Ehitus: Y kahekihiline tuumamembraan, Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Me...
MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS Madis Veskimägi TÕSTAMAA TERVISEKESKUS 2005 TÄNASE KOHTUMISE EESMÄRGIKS ON · Ülevaate andmine mehe suguelundite ehitusest ja talitlusest · Anda enesekindlust noorukile kõik on korras · Saada teadmisi põhilistest seisunditest, millal peab pöörduma arstile · Hügieenireeglid: miks ja kuidas SUGUELUNDID NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES · Häälemurre · Habeme ja karvade kasv · Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht · Suurem ettevõtlikus, uudishimu, ratsionaalsus, agressiivsus MURDEIGA · Vanus 1219 eluastani · Lapsepõlve lõpp ja sirgumine täiskasvanuks · Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk · Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik · Armumine MEHE SUGUELUNDID · Suguti ehk peenis · Munandid...
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................4 1.2 Transpiratsioon..................................................................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe............................................................................
TAIME JA LOOMARAKU EHITUS JA TALITLUS RAKK Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on organismi väikseim ehitluslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused. Raku avastas 1665 aastal Robert Hooke Rakud paljunevad jagunemise teel: ühest rakust tekib 2 uut rakku tütarrakku. On ainu ja hulkrakseid organisme. Rakkudel on aga ühiseid tunnuseid (ehituslikud). TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja reguleerib ainet...
Baktertoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmisel Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Eukarüoot- organism, millel on rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoon- kromosoom, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kromoplast- membraanist koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punas...
TAIME JA LOOMARAKKUDE EHITUS JA TALITLUS Koostas Leelo Lusik Are PK 2014 Iga organism koosneb rakkudest Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakud on nähtavad mikroskoobiga Loomarakk ja taimerakk Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? Ümbritseb ja kaitseb rakke RAKUMEMBRAAN Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja rakust välja Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? RAKUPLASMA Seob raku ühtseks tervikuks ja tagab selle osade koostöö Organellides toimuvad mitmesugused ainevahetusreaktsioonid: süntees ja lõhustamine Rakuplasmasse kogunevad mitmesugused raku elutegevusel ...
(Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid. Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste ees. Limaskestade epiteelkude eritab erineva kosotisega lima. Lihaskude Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi fibrille- need
E. von Baer, 1826.a. loomorganismi areng saab alguse munarakust. Saavutused geograafias ja antropoloogias. Matthias Schleiden 1838.a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja kaitseb, seega on rakud tihedalt üksteise kõrval Lihaskude – rakud fibrillaarsed, kokkutõmmetel liikumine Sidekude – nt luukude, veri, rasvkude, enamasti palju rakuvaheainet, rakud hajusalt Närvikude – jätketega, edastab närviimpulsse Rakkude uurimismeetodid: Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoop), tsütohistokeemia (rakkude-kudede
Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum.
Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks. Staatilise kontraktsiooni ajal lihaskiud ei lühene ja kehaosa on liikumatu (pooside säilitamine, seismine, raskuse hoidmine). Erandjuhtudel võib tekkida staatiline kontraktsioon, mille vältel lihaskiud pikenevad.
Van Levenhoek- 17.saj teisel pooolel vaatles baktereid Von Baer- 1826 avastas imetajate munaraku (see sama vend oli kahe kroonise peal) Schleiden- 1838 avastas, et taimed koosnevad rakkudest Schwann- 1839 avastas, etka loomad on rakulise ehiutsega. Virchow- 1858 pani kirja teesi, et rakud saavad alguse olemasolevatest rakkudest. Rakuteooria seisukohad: - Kõik organismid on rakulise ehitusega - Rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel - Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (Närviraku näide) Rakkude uurimine * valgusmikroskoop- vaadeldav ese peab olema õhuke * elektromikroskoop- pommitatakse elektronidega, ekraanile joonistatakse kujutis Prokarüootne Eukarüootne Tuum puudub, olemas tuumapiirkond Tuum olemas Tuumake puudub Tuumake olemas Pärilikkusaine haploidne Pärilikkusaine keha rakkudes diploidne
Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Mis on hüpofüüs? Hüpofüüs (ka ajuripats, lad. Hypophysis) on selgroogsetele organismidele omane suuraju all paiknev ovaalne sisenõrenääre, mis on tihedalt seotud hüpotalamusega, reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust. Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com
tahtele alluvat lihaste ja meeleorganite tegevust ja autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites. Kehaline e. Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine Seljaaju talitlus: vahendab informatsiooni, juhib reflekside tööd Peaaju ehitus: suuraju - tähtsaim osa välispinda kattev ajukoor, mis juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. ajukoore eri piirkondades asuvad kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ning liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. väikeaju - reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi. keskaju - vastutab keskaju lihaste pigeseisundi säilitamise eest .
1.Rakuteooria: Virchow sõnastatud rakuteooria põhiseisukohad: - kõik organismid koosnevad rakkudest - rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel - raku ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Robert Hooke võttis kasutusele sõna rakk Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus
......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses... on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde. .....Hüpotalamuses...
..................................................................... 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS JA TALITLUS........................................................................................ 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS JA TALITLUS........................................................................................ 3 1.3.1. Nakatamissüsteem ................................................................................................. 3 1.3.1. Nakatamissüsteem ................................................................................................. 3 1.3.2
Jaguneb kaheks: 1) skeletilihased tõmme on kiire, allub tahtele 2) südamelihased rakud on väikesed, on ühendatud võrgustikuks, ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt 4) Närvikude on moodustatud närvirakkudest e. neuronitest. Tal on lühikesed jätked e. dendriidid ja üks pikk jätke, millega juhib närviimpulsi edasi ning närvirakukeha, milles on tuum. Sünaps on koht, kus närviimpulss edasi antakse. 5. Elundkondade talitlus ja regulatsioon Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimesel on 9 elundkonda: 1) KATTEELUNDKOND (juuksed, nahk, küüned) kaitseb keskkonnamõjude eest. 2) TUGIELUNDKOND (kõõlused, liigesed, luud, lihased) võimaldab liikuda. 3) SEEDEELUNDKOND (maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak) lagundab toitu.
Olenevalt sellest, millises geenis on viga, kujuneb lihashaigus. Näiteks hüpokaleemiline perioodiline paralüüs. Sellele defektile on iseloomulik hootine lihasnõrkus ja K-ioonide taseme langus veres. Nendele haigetele on omane kilpnäärme ületalitlus. Haiguse põhjuseks peetakse signaali ülekande defekti lihasrakkude plasmamembraanis ja plasmamembraani Na-ioonpumba defektsust. Meestel avaldub defekt 100%, naistel väga harva. 8. Nukleosoomi ehitus ja talitlus. Nukleosoomide keemiline modifitseerimine, selle tähtsus. ! Nukleosoom koosneb kaheksast aluselist valgust-histoonist (2xH2A+ 2xH2B + 2xH3+2xH4) ning histoonide umbes kerinud DNA-st. Pluss nukleosoome ühendab omavahel H1 ülesanne on pakkida DNA-d nukleosoomide keemiline modifitseerimine mõjutab kromatiini pakkimistaset ja geeni ekspressiooni. Nukleosoomide keemiline modifitseerimine seisneb histoonide N-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
