Kinnituskoht: talla all 1. Talbluu ja keskmise pöialuu põhimik Funktsioon: langetab jalalaba keskmist serva – proneerib , lihas tugevdab pöiavõlvi Lühike pindluulihas EHK m peroneus brevis Alguskoht : pindluu lateraalne pind Kinnituskoht: 5. Pöialuu Funktsioon: painutab ja eemaldab pöida , tõstab selle külgmist serva JALA LIHASED Lühike varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum brevis Alguskoht : jalaselja , sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: 2.-4. Varba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab varbaid Lühike suurvarba sirutaja EHK m extensor hallucis brevis Alguskoht : sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: suurvarba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab suurvarvast Suurvarba eemaldaja EHK m abductor halluces Alguskoht : kandluu mediaalselt Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks mediaalselt , mediaalne seesamluu Funktsioon: eemaldab suurvarvast , osaleb ka suurvarba painutamises
LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk
brevis sirutajahoides brevis ide Suurvarba eemaldaja Lühike suurvarba painutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. abductor Kandluu Suurvarba Eemaldab m. flexor Kandluu Suurvarba lülid Painutab hallucis mediaalselt proksimaalne suurvarvast hallucis brevis taldmiselt suurvarvast faalanks mediaalselt Suurvarba lähendaja Väikevarba eemaldaja
Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 115. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 116.Ülemine ja alumine hüppeliiges, liikumine. (Ülemine)Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. (Alumine) Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117
Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile(mis on sidekoeline moodustis ja täida sääre- ja pindluu vahelise ruumi) , sääreluu-pindluu liiges( mis on lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga) ja sääreluu-pindluu sideliidus(mis on sääre- ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud. · Kand (7 lühikest kannaluud. Proksimaalses reas 2 luud: kontsluu ja kandluu. Distaalses reas on 5 luud: lodiluu, kuupluu, 3 talbluud) · Pöid (5 pöialuud) · Varbad (varbalülid varvastel on 3 lüli, suurvarbal 2 lüli) · Joonis lk 49 48. Ülemine hüppeliiges (proksimaalne jalaliiges): · liigenduvad luud sääreluu ja kontsluu · liigese pinnad sääreluude alumised otsad ja kontsluuplok(k) · liigese tüüp - plokkliiges
Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 46. Sääreluude omavaheline seondus: sääreluudel on toefunktsioon ja seepärast on nad peaaegu liikumatult ühendatud liigese ja kahe liiduse abil. Ühendus on vahekile,mis täidab kahe luu vahelise vahe(lameliiges). Sääreluu ja pindluu sideliidus, mis on distaalsete otste vaheline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 48. Ülemine hüppeliiges; liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. 49. Alumine hüppeliige "-:' Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1
Kinnitub – 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. Funktsioon – sirutab varbaid ja teostab jalalaba torsaalfleksiooni. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius Algus – pindmine kahe peaga lihas, mis asub inimeste sääreosa tagumises osas. Mediaalne ja lateraalne, algavad reieluu vastavatelt põndapealistelt, ühineb kannakõõluseks ehk achilleuse kõõluseks. Kinnituskoht – kannakõõlus kinnitub kandluu köpruse kluge. Funktsioon – painutab säärt ja teostab jalalaba taldmist painutust ehk plantaarfleksiooni. 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus Algab – kaksiksääremarjalihasest ja lestlihasest. Kinnituskoht – kinnitub kandluu köprose külge. Funktsioon – painutab säärt ja teostab jalalaba taldmist painutust ehk plantaarfleksiooni.
1) Sissepööramine: rätsepalihas = reienärv; poolkile ja poolkõõluslihas = istmikunärv 2) Väljapööramine: reie kakspealihas= istmikunärv -nelipealihas = reienärv 21. Sääreluude omavaheline ühendumine Sääreluu ja pidluu on suht staatiliselt koos, et toetuspinda anda 1) Proksimaalsete otste vahel on lameliiges. Amortiseeruv liikumine. 2) Distaalsete otste vahel sideliidus. Koos hoidmine. 22. Jala skelett, luudevahelised ühednused Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli 1) Varbalülivaheliigesed: plokkliiges, frontaaltelg 2) Pöia-varbalülide liigesed: keraliiges, liikumine vähene 3) Kanna-pöialiigesed: lameliiges, amfiartroosid, jalavõlvi amortiseerimine 23. Hüppeliigesed, liikumisvõimalused 1) Ülemine hüppeliiges: plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki.
Sääre- ja pindluude ühendused on: • sääre luude vaheline kile – sidekoeline moodustis, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi. • proksimaalne (kerele lähemal asuv) sääre-pindluuliiges – lameliiges, mis ühendab pindluu pead sääreluu keskmise põndaga. • sääre-pindluu sideliidus – sidekoeline ühendus sääre- ja pindluu alumiste otsade vahel. 21. Jala skelett, luudevahelised ühendused Jala skelett: koosneb 3 jalalaba piirkonnast. • Kand – kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu, 3 talbluud → 7 lühikest luud. • Pöid – 5 pöialuud. • Varbad – varbalülid (suurvarbal 2 lüli, varvastel 3 lüli). Luudevahelised ühendused: jalaliiges koosneb ülemisest ja alumisest hüppeliigesest. • Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges Liikumine: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine + vähene külgliikumine. • Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb 2 liigesest:
malleoli). PINDLUU (fibula) peas Pindluu pea (caput fibulae) kannab pindluupea-liigespinda (facies articularis capitis fibulae). Pindluukeha (corpus fibulae) tagumisel küljel on luudevaheline serv (margo interosseus). Pindluu alumine ots moodustab külgmise pekse ( malleolus lateralis). KANNALUUD (ossa tarsi) (peas) Kontsluu- talus Keskmine talbluu- cuneiforme mediale Kandluu- calcaneus Vahepealne talbluu- cuneiforme intermedium Lodiluu- os naviculare Külgmine talbluu- cuneiforme laterale Kuupluu- os cuboideum KONTSLUU (talus) (peas) Kontsluupea (caput tali) kannab lodiluumist liigespinda (facies articularis navicularis). Kontsluukael (collum tali). Kontsluu keha (corpus tali) ülemine osa moodustab kontsluuploki (trochlea tali). KANDLUU (calcaneus) (peas)
Vertikaaltelje painutatud põlve puhul 45. Sääreluude omavaheline seondus Sääre-ja pindluu ühendused: sääreluude-vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi Sääreluu-pindluu liiges: lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga Sääreluu-pindluu sideliidus: sääre-ja pindluu sidekoeline ühendus 46. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöia luud 5 pöialuud Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli 47. Ülemine hüppeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Liikumine: Frontaaltelje päka tõstmine ja langetamine 48
tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA apex capitis fibulae TIPP ?? malleolus lateraalis KÜLG................................? ossa tarsi - KANNALUU talus - KONTSLUU os cuneiforme med, intermed et lat - TALDLUU calcaneus - KANDLUU os cuboideum - KUUPLUU os naviculare - LODILUU metatarsus - PÖIALUU os metatarsale (5) - PÖIA ABALUU ossa digitorum pedis - VARBALUUD hallux - SUUR VARVAS
On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekedar 46. Sääreluude omavaheline seondus: Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel 3 lüli, suurvarbal 2 lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges
sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on väheliikuv lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad Kand: 7 lühikest luud kahes reas. Proksimaalses kontsluu, kandluu. Distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöid: 5 pöialuud Varbad: 14 varbalüli, suurvarbal 2, ülejäänutel 3 48. 51. Ülemine hüppeliiges Alumine Kanna Pöia varbalülide hüppeliiges pöialiigesed liigesed Liigenduvad Sääreluu ja pindluuu Kontsluu Kanna distaalse rea Pöialuud ja
Lameliiges sääreluu-pindluu liiges, praktiliselt liikumist pole. 109. Nimeta jalalaba piirkonnad. Joonis 25. Piirkonnad: 3 kand, pöid, varbad. 110. Ülemine ja alumine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigesetüübid, liikumine. Ülemise moodustavad pindluu, sääreluu ja kontsluu, nende vahel. Plokkliiges astumine, sirutus-painutus. Kaks luud võtavad kontsluu enda vahele ja võimaldavad plokkliigesel liikuda. Alumine hüppeliiges suunamuutus. Selle moodustavad konstluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu- lodiluu liiges. Lodi on nagu paat. See on ratas-keraliiges see on eriline liiges. Toimub jalapöia lähendamine ja eemaldamine jala pendeldamine - mediaalse serva tõstmine ja lateraalse serva tõstmine. 111. Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus. Joonis 25. Jalg toetub üksikutele punktidele ja nende punktide vahele jäävad võlvid. Pikivõlv kannast kuni pöia lõpuni. Ristivõlv I, IV, V pöialuu osa.
Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje. 25.Jalalaba piirkonnad ja neid moodustavad luud. Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kand: 7 lühikest luud kahes reas. Proksimaalses kontsluu, kandluu. Distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöid: 5 pöialuud Varbad: (14 varbalüli), suurvarbal 2, ülejäänutel 3 26.Ülemine ja alumine hüppeliiges,liikumine. moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed
vahelise ruumi. sääreluu-pindluu liiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. sääreluu-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48. Ülemine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber
ja kinnitub suurvarba küüslüli põhimikule. PAINUTAB SUURT VARVAST 3. Sääremarja kolmpealihas-jaguneb kaheks (SUUR PEALMINE SÄÄRE OSA): KANNA PAINUTAJA/TÕSTJA Lest-sääremarjalihas- algab sääreluu tagumisel-ülemisel pinnal paiknevalt joonelt ja pindluu pealt Kaksik-sääremarjalihas- algab kahe peaga: a) reieluu mediaalselt põndapealiselt, b) reieluu lateraalselt põndapealiselt NB! Moodustavad kannakõõluse, mis kinnitub kandluu köbrule - Eesmine pind- eesküljelihased: sirutajad (varvaste sirutamine) 1. Pikk suurvarbasirutaja- algab pindluult ja kinnitub suurvarba selgmisele pinnale. SIRUTAB SUURVARVAST 2. Pikk varvastesirutaja- algab pindluu pealt ja kinnitub 2-5 varbale. SIRUTAB VARBAID 3. Eesmine sääreluulihas- algab sääreluu lateraalselt pinnalt ja kinnitub 1.talbluu ja 1.pöialuu taldmisele pinnale (tõstab pöida ja kui jalg fikseeritud viib säärt ette). 4
Emaste valikuvõimalus-nt paabulind, emased eelistavad paarituda pika ja kirju sabaga isastega. 4. inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja simpanside ühisest esivanemast Üldine mõjutaja kliima Milankovichi tsüklid, jääajad, geoloogilised protsessid. Primaadid tekkisid tõenäoliselt üsna ruttu pärast dinosauruste väljasuremist. Tunnusteks loetakse vastanduvat pöialt (ja küüsi), silmade ettepoole suunatus, kandluu. Antropoidide alamselts jagunes Uue ja Vana Maailma ahvideks, kelle teed läksid väga lahku (Vanad arenesid ,,kaugemale"). Vana Maailma ahvid jaotusid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid), keda eristab saba ja küünarliigese olemasolu. Inimahvid jagunesid gibbonlasteks ja inimlasteks (hominiidid). Tänapäeva hominiidide hulka kuuluvad alamsugukonnad orangutang, gorilla ja hominiin. Ühed vanimad inimahvide algusaegadest pärinevad leiud kuuluvad prokonsulile, mis
On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekedar 46. Sääreluude omavaheline seondus: Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges
luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad kaaskülgmised sidemed, mis kulgevad keskmiselt ja külgmiselt pekselt kanna luudele. Mediaalsel küljel paikneb lehvikukujuline deltaside. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. 50. Alumine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu- kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist on ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). 51. Kanna-pöialiiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kanna-pöialiigesed asuvad kanna distaalse rea luude (talbluud ja kuupluu) ja
Pea ja põnda vahele jääb reieluu keha. Sääreluud on sääre ja pindluu. Sääreluu ülemises otsas paikneb külgmine ja keskmine põnt. Luu alumine ots on nelinurkne, mille sisemisel ( mediaalsel ) küljel paikneb keskime peks. Välimisel ( lateraalsel ) paikneb pindluumine sälk. Pindluu ülemine ots on pea ja alumine moodustab peksu. Jalaluud: Kannaluid on 7 lühikest luud ( randmeluudest suuremad ). Proksimaalsel reas on 2 luud : konts ja kandluu ( kõige suurem ). Distaalses reas on 5 luud : lodiluu (4), kuupluu (3) ja kolm talbluud : keskmine (5), vahepealne (6) ja külgmine (7). Pöialuid loendatakse suure varba poolt, esimene on kõige lühem ja jämedam. Teine on kõige pikem. Varvasteluud on nimepoolest ja kujupoolest sõrmeluudega sarnased. Suurel varbal on 2 faalanksit, teistel 3. 5dal varbal liitub keskne faalanks distaalsega. Kolju. Kolju koosneb aju ja näokoljust
Põlveliiges ühendab reie- ja sääreluud, selle moodutumises osaleb ka põlvekeder Põlveliiges on inimese suurim liiges ning kuna ta see talub pidevalt suurt koormust, esinevad seal sageli traumad Säärel on kaks luud paksem sääreluu ning peenem pindluu. Sääreluu kannab käimisel pea kogu raskust, pindluu murd ei pruugi aga käimistki takistada Kanna luid on 7, suurimad on kaks proksimaalsemat kontsuluu ja kandluu Pöia luid on 5, nad on pulgakujulised, mõlemast otsas paksenenud, nende distaalne ots funktsioneerib seisval inimesel ühe toetava alana Varvaste luud sarnanevad sõrmeluudega, ent liiguvad vähem. Suurvarbal on kaks, ülejäänutel kolm lüli. Kõndimisel on oluline suurvarvas, teistel puudub praktiline tähtsus OSTEOPORO Click icon to add picture OS ... ehk luuhõrenemine Luud muutuvad hapramaks ja
Mäletsejalistel on pindluupea sääreluuga liitunud, keha puudub ja lateraalne vasarik on iseseisvustunud. Sääreluuteol nähtavad vaod kulgevad sagitaaltasandis. Hobuse pindluupea liigestub sääreluuga. Pindluu lateraalne vasarik kasvab esimesel eluaastal sääreluuga kokku, moodustades sääreluu lateraalse vasariku. 52. Mis luudest koosneb tagajala skelett? Kanna, pöia, varvaste luudest. 53. Kannaluude proksimaalne rida(osad). Kontsluu, kandluu 54. Kannaluude keskne rida. Evolutsiooni käigus taandarenenud, hõlmab kontsluuja distaalse rea vahele jäävat tsentraalset kannaluud. 55. Kannaluuse distaalne rida. Maksimaalselt neli luud, viies on ajapikku hääbunud. Kannaluude loetlemist alustaakse mediaalset küljest. 56. Kanna luude iseärasused. Kõik kanna luud on täielikult eristatavad vaid karnivooridel ja seal. mäletsejalistel on kokku kasvanud teine ja kolmas kannaluu ning neljas ja tsentraalne
sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 37. Jalalaba piirkonnad: jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 38. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed
põlvekeder (Patella), Reieluu, femur Nimeta liigese täiendav moodustis: sääreluu, tibia menisk mediaanne ja lateraalne Pindluu tibula Nimeta kõõlusluu.. Reie nelipealihase kõõlus 2 vöödet õla ja vaagnavööde ja need on need, millel on mitu funktsiooni Näita joonisel, kuhu kinnituvad varvaste sirutajad. Nimeta luud, mida ühendab deltaside: Kontsluu, kandluu. lodiluu, sääreluu K: Nimeta luud, mida ühendab ? side Selgita (ehitus ja ülesanne), mis on kõõlustupp? Ümbritsevad kõõlust ulatuslikult (kuni 10cm). Välispind liitunud naaberorganitega, sünoviaalvedelikuga kaetud sisepinnad on libedad ja üksteise suhtes hästi liikuvad. PIKIVÕLV F_n pehmete padjakestena, vähendab hõõrdumist sidemete ja liigeste vahel.
sääremarjalihas algavad reieluu kõõluseliseks sirutavad jalalaba põndapealistelt aponuroosiks ja sääre suhtes, kui moodustavad kand on maas siis achilleuse kõõluse tõstavad seda, mis kinnitub samal ajal säärt kandluu köbruke reie suhtes painutades. Hädavajalikud lihased kõndimise juures. Käe lihased Enamasti algavad Kinnituvad Sõrmede üldistavalt randmeluudest enamasti ühest liigutamine ja
sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre- pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud. Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 48-49. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges
käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 10) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD E TORULUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD E. KÄSNLUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) 3 LAMELUUD E. PLAATLUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD (ÕHKU SISALDAVAD LUUD): otsmikuluu, ülalõuaurge 11) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. FIBROOSSED E
vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses.4 4 Sookail http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html 6 2 Loomsed mürgid 2.1 Mürgised imetajad Nokkloom Isasel nokkloomal on kummalgi tagajalal pahkluu kõrgusel umbes 15 mm pikkune liikuv kandluu-mürgikannus. Selle kaudu eritub mürki, mida toodavad tagakehas asuvad näärmed. Kannus asetseb tavaliselt jäseme vastas, kuid vajaduse korral võib liikuda asendisse, mis on jäsemega täisnurga all. Kannuse aluse juures on paunake, millest kulgeb juha läbi kannuse. Lai, veniv juha, mis läbib pindmiselt kakspealihase, ühendab paunakest sääres paikneva mürginäärmega. Et seda
2meniskit ja põlvekeder. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber frontaaltelje ja vertikaaltelje. 47. Sääreluude omavaheline seondus Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 48. Jala prk ja luud Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. Pöid - 5 pöialuud. Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 49. Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. 50
Võlvide määratlemisel tuleb alati arvesse võtta lapse arenguga kaasnevaid asendimuutuseid. Tähelepanu tuleb pöörata ka liig kõrge võlviga jalale ja väljapoole pööratud varvastega kõnnile (Liukkonen & Saarikoski 2008: 220-221). 7 Füsioloogilise lampjala sümptomid: · koormamata jalalabal on normaalne või isegi kõrge sisevõlv; · seistes ja kõndides langeb sisevõlv alla, kandluu pöördub väljapoole ja sisemine pahkluu on punnis; · jalalaba, pahkluu ja sääre väsimine ning valutamine; · jalavõlvil, pahkluudel ja säärtel esineb väsimust ja tundetust; · laps tallab jalatsid kiiresti viltu; · aeglane, raske kõnnak (Liukkonen & Saarikoski 2008: 220). Ohumärgiks on kindlasti ka see, kui laps ei kõnni meelsasti pikki maid ja palub sülle. Ei ole võimalik ennetada lampjalgsust põhjustavaid haigusi. Kuna aga enamus
(Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu
(Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu
konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõluse põletik Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud (tendiniit ja bursiit) ning rebestused. Kui jätkad treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on tagajärjeks üha suurema hulga mikrokiudude katkemine ning sellest tingitud valuline põletik. Kuna kõõluse verevarustus on sellistes tingimustes häiritud, siis toimub paranemine suhteliselt aeglaselt.
Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel
Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel
Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel
liikumine- front-sirutus ja painutus(liigese alumises osas) vert- painutatud põlve puhul ka pöörlemine 46. sääreluude omavaheline seondus- peaaegu liikumatult ühendatud sääreluude-vahekile sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges-
liikumine- front-sirutus ja painutus(liigese alumises osas) vert- painutatud põlve puhul ka pöörlemine 46. sääreluude omavaheline seondus- peaaegu liikumatult ühendatud sääreluude-vahekile sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges-
konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõluse põletik Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud ning rebestused. Kui jätkad treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on tagajärjeks üha suurema hulga mikrokiudude katkemine ning sellest tingitud valuline põletik. Kuna kõõluse verevarustus on sellistes tingimustes häiritud, siis toimub paranemine suhteliselt aeglaselt. 8
(luu)peks (Malleolus medialis) Pindluupea (Caput fibulae), Pindluukael (Collum fibulae), Pindluu Pindluukeha (Corpus fibulae), Lateraalne vasarik e. Fibula Lateraalne (luu)peks (Malleolus lateralis) Erikujulistena kolmes reas: Proksimaalne (Kontsluu- Kanna luud Talus, plokk-Trochlea tali, Kandluu-Calcaneus) , keskne Ossa tarsi (Tsentraalne kannaluu-Os tarsi centrale)ja distaalne rida (I-IV Kannaluu-Os tarsale: I-IV) Pöia luud Ossa Ossa metatarsalia I-V: Põhimik (Basis), Keha (Corpus), metatarsalia I-V Pea (Caput) Varvaste luud Sarnanevad ehituselt ja arvult eesjäseme luudega. Ossa digitorum pedis
tähtis Aafrika põhja-lõunasuunas kulgenud vulkaaniline mäestikuala – Ida-Aafrika kliima kuivenemine ning barjäär liikide lahknemiseks. primaatide süstemaatika primaadid ca 60 MAT st vahetult pärast dinosauruste niššide vabanemist väga laia joonega jagunemine: 1) leemurid/tarsiidid; 2) ahvid; 3) inimahvid primaatide iseloomulikud tunnused: pöidla ja sõrmede vastandumine, silmad vaatavad ettepoole ja asuvad lähestikku, jalgadel on kandluu. nähtav aju suhtelise suuruse kasv. inimahvide erinevused ahvidest: puudub saba, iseloomulik küünarliiges, ussjätke antropoididest hominiidideni Proconsul – 25 MAT, Aafrika päritolu, neljajalgne, puude otsas elav. pole kindel kas Catarrhini umbharu või hominoidide rea algus Afropithecus ja Kenyapithecus – 17 MAT. ilmtingimata inimahvide rea esindajad. Graecopithecus ja Dryopithecus – 12-8 MAT. Euroopa päritolu. Australopithecus – 4.5 MAT. Lõuna-Aafrika. bipedaalsus
Kui Sa aga tunned ennast neid kandes ebamugavalt, peaksid konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud ning rebestused. Kui jätkad treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on tagajärjeks üha suurema hulga mikrokiudude katkemine ning sellest tingitud valuline põletik. Kuna kõõluse verevarustus on sellistes tingimustes häiritud, siis toimub paranemine suhteliselt aeglaselt. 8
Paksud algavad reieluult, peenike niudeluult. Toimib puusaliigesele (ette-viimine). 30. Millise lihase toimel me tõuseme varvastele, millistest osadest koosneb, millistelt luudelt algavad, millisele luule kinnitub ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust. Tõuseme varvastele sääremarja-kolmpealihase (triceps surae) toimel. Koosneb 2 lihasest: lestlihas (musculus soleus) ja kaksik-sääremarjalihas (musculus gastrocnemius). O. sääre/reieluu. I. Kandluu (calcaneus) Lõppkõõlust nimetatakse Achilleuse kõõlus/kand. 31. Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. Toruluud e. pikad luud reieluu, pindluu Lameluud roided Lühikesed luud kanna/randmeluud Segaluud abaluu, selgroolüli 32. Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. Randmeluud (8) ossa carpi seonduvad ühelt poolt küünar- ja kodarluuga, teiselt poolt kämblaluuga
väärasendid, ainevahetushäired, pärilikkus, traumad, ülekoormus, ülekaal jm. Esmalt tekib väsimus, alles seejärel valu. Liigeste ümber tekivad nn paksendid , liigest toetuvad lihased nõrgenevad. Algul kahjustub kõhr, hiljem juba luud. Achilleuse kõõlus on sagedaseim ülekoormussündroom alajäsemetel. Sümptomiteks valu ja turse kõõluse piirkonnas. Valu suureneb koormusel, eriti mäkkejooksul. Kergel juhul vaja rahu - asetada kannakopsik kandluu alla, jalga ei tohi koormata. Tugevama valu korral teha eriravi. Osteoporoos ehk luukoe hõrenemine on sage luukoe haigus. Kasvab luumurdude teke suhteliselt väikese trauma korral, häirub tasakaal regulaarselt toimuva vana luukoe lammutamise ja uue luukoe tekke vahel. Riskitegurid osteoporoosi tekkeks on suitsetamine, kõhn ja habras kehaehitus, pärilikkus, vähene kehaline aktiivsus, vale toitumine (toidus kaua olnud vähe kaltsiumi), ülemäärane alkohol, palju kohvi ja kokajooke.
Magama minneks teha vigastatud kohale niiske soe kompress see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi (http://www.liigume.ee) Achilleuse kõõlus Achilleuse kõõlus on kõige võimsam ja suurem kõõlus kehas. Need koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest,mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Üleval kahe säärelihase küljes kinni olev Achilleuse kõõlus on all olevate otstega kinnitunud kandluu külge. Millegipärast on Achilleuse kõõlusega kõige sagedamini traumasid. (http://www.liigume.ee) Achilleuse kõõlust tabavad järgmised vigastused: · venitused · kõõluse ja limapauna põletikud · rebestused Kui treeningut jätkata vigastatud kõõlusega, võib tekkida rebend ja põletik. (http://www.liigume.ee) Kuna peale vigastada saamist on kõõluse verevarustus häiritud, siis võtab paranemine kaua aega. (http://www.liigume.ee)
geneetikaga) Dobzhansky - mikro- ja makroevolutsiooni käivitavad ühed ja samad mehhanismid. 1. Too esile vähemalt neli olulist primaatidele iseloomulikku tunnust võrreldes teiste imetajatega. Haaravad pöiad ja käed. Suurenenud ajumaht. Pikenenud eluiga, kandeaeg on pikem, loote areng võrreldes kehamassiga on aeglane. Lõikehammas ja üks eesmine purihammas on puudu. Silmad paiknevad lähestikku, stereoskoopiline nägemine. Tagajäsemel on kandluu. 2. Kirjelda vähemalt neli olulist hominiididele iseloomulikku tunnusjoont võrreldes teiste primaatidega. eluviisilt eelistasid bipedaalsust, millega kaasnes selgroo kõveruse teke. Nende suur varvas on teiste varvastega samasuunaline. Vaagnaluu laienemine. Koljumulk asub vertikaalselt mitte selgmiselt. Jalgade skelett ja lihased (gluteus maxiumus) on kohastunud liikumiseks. 3. Missugused olud olulisemad etapid primaatide evolutsioonis Uusaegkonna esimesel poolel
hüppeliigese neutraalses asendis. vertikaliseerumine Äratõuke faas Maksimaalne puusa sirutus, puusa sirutajate suurim jõud, maksimaalne hüppeliigese dorsaalfleksioon Labajala esmane kontakt põrandaga toimub läbi kandluu posterolateraalse aspekti nii, et hüppe- ja põlvliiges on neutraalses asendis ning puusaliiges kõndimiseks vajalikus 25º painutuses. Keharaskus on kantud eesolevale jalale, mille põlv on veidi kõverdatud (15º), et toimida jala maha asetamisel löögi amortisaatorina. Et alustada keharaskuse kandmist eesolevale jalale, toimub jala kontakt põrandaga, nii, et hüppeliigeses on kuni 10º plantaarfleksiooni ning puusaliigeses 25º painutust.
- sisemine pikivõlv on pikim ja kõrgeim, eesmine, sisemine - välimine pikivõlv on pikkuselt ja kõrguselt eelnevate ja välimine võlv vahepealne. Võlve toestavad sidemed, lihased ja kõõlused. Keharaskus jaotub kol- KÕRGE VÕLV mele toetuspunktile: 1. ja 5. pöialuu pähikule ning kandluu kühmule. Liigse koormuse, kehakaalu või ebasobivate jalatsite mõjul tekib sidemetes põletik, mis väljendub pöia koormamisel ja liigutamisel valuna (äge pöia ülepingutus- sündroom). Kroonilistel juhtudel venivad sidemed välja ning tekibki pöiavõlvide lamenemine. Pöiavõl- NORMAALNE VÕLV vide lamenemisel võivad kaebused peale pöia esineda veel sääres, põlves, puusas ja alaseljas.
annaabi.ee 
