Populaarsemad eeterlikud õlid ja nende toimed Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destileeritakse või pressitakse õitest, lehtedest, seemnetest, viljast, varrest, vaigust või puust. Eeterlikke õlisid kasutatakse alati lahjendatult. Kodus saab eeterlikke õlisid kasutada: massaaźi õlisegudes, inhalatsiooniks, õhuniisutajas, vannis, kompressina, spreina, vannisoolas, pesu loputusvees, lõhnalambis, saunas. Eeterlikud õlid: Apelsin- Lõõgastav, meeleolu tõstev, kaalu alandav ja leevendab stressi ja vähendab närvilisust. Sobib ka kõhu- ja menstruatsioonivalude leevendamiseks ning soodustab
7. Detailide jäljendamine ja vastasmärkide märkimine. 8. Varruka eesmise õmbluse venitamine. 9. I proovi traageldamine: seljadetailide traageldamine, selja keskõmbluse traageldamine, hõlmadetailide traageldamine, küljeõmbluste traageldamine, õlgade traageldamine, allääre pöördeosa tagasi traageldamine, õmblusvarude maha traageldamine. 10. Kuugliniidi ja eesmise õmbluse õmblemine paremal varrukal. 11. Aluskrae lõikamine, tugevdamine ja keskõmbluse õmblemine (õmblusvaru pressitakse lahku). 12. I proov: jälgitakse toote tasakaalu, laiust rinna-, vöö- ja puusajoonel. Täpsustatakse taskute asukohad, lõhiku pikkus ja toote pikkus. nööpide asukohta (vajadusel tehakse parandused). Joonistatakse kaelakaar, kinnitatakse aluskrae kaelakaarde ja pööratakse maha. Joonistatakse välja reväärikuju ja fikseeritakse revääri murdejoon, vajadusel süvendatakse käeaugukaart. Parem varrukas kinnitatakse käeaugukaarde. Vaadeldakse õla ja varruka pikkust, varruka laiust. 13
ÕLIPUU Õlipuu on Vahemeremaade rahvaste toidus ja kultuuris aastatuhandete jooksul tähtsat osa etendanud. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Saadud õlisid kasutatakse peamiselt toiduõlina, kosmeetikas ja meditsiinis. Õli pressitakse tavaliselt kahes järgus. Purustatud vilju pressitakse algul keskmise tugevusega surve all, millest saadakse kvaliteetne helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse
Suhkru tootmine 1.Kirjeldada roosuhkru tootmise tehnoloogiat, selgitada, mille poolest erineb see tehnoloogia suhkru tootmisest suhkrupeedist. 1) Mahla kättesaamine suhkruroo pressitakse valtspressides , suhkrupeedi difuusoris. 2) Mahla puhastamine roosuhkru kasutatakse vähem lubja , suhkrupeedi rohkem lubja. 3) Suhkru rafineerimine suhkrupeedist rafineeritakse tootmisprotsessi käigus, roosuhkrut aga eraldi,teises tehases. 2. Kirjeldada suhkrupeedist suhkru tootmise tehnoloogiat, mille poolest erineb see protsess suhkru tootmisest roosuhkrust. Suhkru tootmine suhkrupeedist : 1.Suhkrupeedi tarnimine 2.Kontroll 3.Pesemine 4.Lõikamine 5.Difusioon 6
väga hea põletuste ravimiseks ,näiteks horvaadid kasutavad seda päikesepõletuste leevendamiseks ja ravimiseks. Õlipuu on Vahemeremaade rahvaste toidus ja kultuuris aastatuhandete jooksul tähtsat osa etendanud. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Saadud õlisid kasutatakse peamiselt toiduõlina, kosmeetikas ja meditsiinis. Õli pressitakse tavaliselt kahes järgus. Purustatud vilju pressitakse algul keskmise tugevusega surve all, millest saadakse kvaliteetne helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud. Oliiviõli
Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B- vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga ja seejärel eraldatakse tsentrifuugi abil kergem eetrlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks. Greipfruudi koor on mõru ja sellest toodetakse mõruainet limoliini. Mõruaine tekitab söögiisu. Vilja koorest valmistatakse ka pektiini. Mandariin Väike, punakasoranz, lahtise koorega tsitrusvili. Seda võib süüa värskelt või saab kasutada magusainena greibimahlades.
Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon) · Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida. · Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Puitkiudplaadid · Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid.
Rumm Marju Zupsmann. Mj110. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib viia aega 10 000 aastat tagasi KaguAasias hakati kasvatama suhkruroogu. Väidetavalt toodeti müütilisi võimeid andvaid kääritatud jooke suhkruroost juba vanas Indoneesias, Indias ja Hiinas. Rummi algtooraine Rummi tooraineks olev suhkruroog on kõrge ja kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 56 meetriseks Saaki koristatakse veebruarist juunini. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Suhkruroog Rummi tootmine Saak koristatakse veebruarist juunini Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut Rumm valmistatakse lahja alkoholi destilleerimisel Reserva ehk premium rummid Üldjuhul karamelli ei lisata Vanemate ja eelmistest pikemat aega tammevaadis küpsenud rummide segud
on suurem.Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga ja seejärel eraldatakse tsentrifuugi abil kergem eetrlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks. Greipfruudi koor on mõru ja sellest toodetakse mõruainet limoliini. Mõruaine tekitab söögiisu. Vilja koorest valmistatakse ka pektiini. APELSIN : (Citrus sinensis) Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp,
PISTAATSIAPÄHKEL Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili.Ta on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline.Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka.Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid.Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia- ja parfümeeriatööstustes. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad
Esimene oluline sidruni kasvatamine Euroopas algas Genova keskel 15. sajandil. sidruni hiljem kasutusele Ameerikas aastal 1493, mil Christopher Columbus tõi sidruni seemned Hispaanias oma reisilt. Sidrunist Ta kasvab kuni 4m päikeselises kasvukohas. Sidruni kogumassist moodustab koor 45 % ja seemned 2 %. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsib. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane, mõrkja maitsega, sidrunilõhnaline vedelik. Tuhande sidruni koorest pressitakse 475 grammi õli. Fakte sidrunist Teadlased Ohio State University'st leidsid, et sidruniõli lõhn ei mõjuta inimese immuunsüsteemi, kuid võib parandada meeleolu. Päritolu sõna sidrun võib olla Lähis-Ida. Üks esimesi esinemistest "sidrun" ilmub Lähis inglise tollidokumendi 1420-1421.
– ookenilise laama servale tekib laama – mandrilise laama servale kurrutatakse mäestik – piirkonnas leiavad aset maavärinad ja vulkaanipursked 5. joonis iseloomustab Cpiirkonda 6. Nazca ja Ameerika (Lõuna Ameerika) laama kokkupõrkel pressitakse mandrilise laama serv mäestikuks ning ookeanilise laama serv sukeldub ja sulab vahevöös. Tekkinud magma pressitakse laamade kokkupõrkel üles, maakoorde, tekitades tegutsevaid vulkaane 1. a) himaalaja teket iseloomustab joonis B põhjendus: Himaalaja tekkis kahe mandrilaama kokkupõrkel, mille tagajärjel mõlema laama servad kurrutusid mäestikuks. b) Suurem osa maailmamere süvikutest paikneb Vaikse oo keani äärealadel. Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised l aamaservad mandriliste alla/ookeanilise laamaserva sukeldumisel mandrilise laamaserva alla tekib süvik.
Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt.
4. Kuidas seletada vulkaanilist tegevust Jaapanis? Jaapan asub laamade kokkupuutepiirkonnas. Joonisel nr 1. Kuna Jaapani aladel on väga mitmete laamade kokkupuutepiirkond siis vulkaaniline tegevus on seal aktiivne. 5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel? Number 1. Andid on tekkinud ookeani ja mandrilaama kokkupuutel. Tekivad süvikud, mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid, mis omakorda põhjustavad vulkaanipurskeid. 6. Miks Himaalaja mäestikust on kujunenud maailma kõrgeim mäestik? Himaalaja mäestikus põrkuvad omavahel kokku kaks mandrilaamat, mistõttu laamade servad purunevad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks. Seal on maakoor ka väga paks ning vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale. 7
• Kipsmajakatele Kleebitakse mastiksiga Kinnitatakse kruvidega kas puit- või metallkarkassile Kipstahvleid valmistatakse pikkusega: 1800, 2000, 2400, 2500, 2600, 2700, 2800, 2900, 3000, 3200, 3300, 3600, 4000 mm (eritellimusel pikkusega kuni 6m), laiusega: 1200, 900, 600mm (1250mm Saksa standard) ja paksusega: 6,5-40mm (enimkasutatavad 12,5mm). Koostis: kips 93%, kartong 6% ja niiskus 1%, lisaks tärklis, orgaanilised ained. Kipsplaadi esikülge pikiservale pressitakse rant selleks, et pärast tahvlite paigaldamist saaks pikivuugid kergesti kartongi või teibiga katta.
Ööpäevas 20000 plaati Teenused CD/DVD plaatide tööstuslik tootmine Trükiste valmistamine CD/DVD plaatide pakendamine Transport CD/DVD karpide müümine Töö protsess Lepitakse kokku hindades ning tarneaegades, vormistatakse tellimus Tehasesse toimetatakse masterplaat ning vajalikud trükifailid Master ning trükifailid läbivad meiepoolse tehnilise vastavuse kontrolli Valmistatakse stampe e matriits, mille järgi pressitakse cd või dvd plaadid ning trükitakse plaadile peale kujundus Trükiste valmistamine meie koostööpartnerite juures Tooted pakendatakse vastavalt tellimusele Toimub kauba lähetamine Tehtud tööd: TÄNAN KUULAMAST!!!!! Kasutatud kirjandus http://digibox.ee/est
RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast ja kapsarohuperekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest ja teda tuntakse 3. sajandist. Rapsi on nimetatud ka õlikaalikaks. Nimetus on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliseltkaalikale. Kõige paremini sobivad rapsi kasvatamiseks keskmised liivsavi- ja saviliivmullad, mille pH on üle 6,5. Kui pH tase on 6,0 või alla selle, on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi põuakartlikud (liivased) ega liigniisked maad. Rapsi kasutusalad Enim kasutatakse rapsi toiduõli valmistamisel. Valminud rapsist pressitakse välja õli. Külmmenetlusel pressitud rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. Praegu kasutatakse metsas sadu tonne vana mootoriõli, mis aga reostab ...
● siis asetatakse puru suurtesse tünnidesse, kus kuumutatakse 158 C juures läbi ● tekib tumepruun mass ● tumepruun mass keedetakse ja eraldatakse aur ● lisatakse paksendaja ● tekib helepruun kuiv mass ● kuivale helepruunile massile lisatakse vesi ja leelis, mis seda valgendab ja tekib valge pasta ● pastast eraldatakse vesi, masinaga mis pöörleb 1060 meetrit sekundis ja tekib niiske paberimass ● mass pressitakse lapikuks ja rullitakse metallist varda ümber ● rull kaalub 35 tonni ● suured rullid lõigatakse väiksemaks ning saadetakse edasi paberi lõikusesse ● tehases valmib ühe minuti jooksul 55000 paberilehte1 1 https://www.youtube.com/watch?v=1f_iPltxygs (21.05.2017) Eestis toodetakse paber Räpina paberivabrikus Igas Euroopa riigis kogutakse puitu paberi valmistamiseks. Igas Euroopa riigis on vähemalt üks paberivabrik. Kokku on Euroopas 482 paberivabrikut2
Oleander Lavendel Rosmariin PUUD Pistaasia Piinia Küpress KORGITAMM · Korgitammed võivad kasvada 30 m kõrguseks. · Kork (puude koore välimine, surnud rakkude kiht) võetakse maha iga 10 a. järel. · Portugalis, Hispaanias, Alzeerias. ÕLIPUU e. OLIIVIPUU Oliivipuu viljadest pressitakse toiduõli, oliive kasutatakse toiduks. 400 aastane oliivipuu. LOORBERIMETS Loorberimetsad on säilinud peamiselt Kanaari saartel. · Tsiili keskosas kasvab üle 1500 TSIILI ainult sellele regioonile omase taimeliigi. · Nende hulgas palmid, kaktused. KAPLINN Lõuna Aafrikas Kaplinna ümbruse ~6000 taimeliigist on enamik levinud üksnes sellel maa- Prootead alal.
Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost, mida kasutatakse orgaanilise väetisena.. Kui tegemist on õlise või rasvase veega, paigaldatakse puhastusseadmete ette õli-, rasva- või liivapüüniseid. Ühepere omakanalisatsioonil neid tavaliselt vaja ei lähe, sest neid lisandeid on vähesel määral. Külma garaazhi võiks soovitada kuivkaevu, mis aitab hoida garaazhipõranda kuivana. 3
· Raps ei talu põuda ega liigniiskust. · Kasvuks kõige paremini sobivad keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5. · Raps annab aastas ühe saagi ning hea saagi seal, kus kasvab oder. · Taim pärineb ristõieliste sugukonnas ja kapsasrohu perekonnast, ning on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristumisest. · Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. · Füüsikainstituudis uuritakse rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. · Rapsiõli leiab kasutust ka ehituses näiteks määritakse sellega katusekivide vorme · Uuritakes ka rapsiõli kasutamist kütusena Rootsis toodavad talunikud rapsiõlist diislikütuse asendajat rapsimetüülestrit.
Greip (ehk greipfruut ehk kreebu) on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Ta on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Üldiselt kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid mõnikord seda ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga ja seejärel eraldatakse tsentrifuugi abil kergem eeterlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks. Greipfruudi koor on mõru ja sellest toodetakse mõruainet limoniini, mis tekitab söögiisu. Sidrun Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, nendes on 5 7% sidrunhapet
Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus. Näiteks Himaalaja ja Alpid. Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab ta seda kõrgemale. Maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore pangasteks. Murrangulõhed tekivad maakoore rebestumisest. Ülang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus kõrgemale kerkinud. Alang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus allapoole vajunud.
Eristatakse külm- ja kuumvaltsimist. 4.Tõmbamine - Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmmatakse nii terasest kui ka värviliste metallide sulamitest materjale. Tõmbamine toimub reeglina külmalt. Kuna ruumala ei muutu siis detail pikeneb. 5.Pressimine - Pressimine on survetöötlemise liik, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsi ava. Kõige enam pressitakse alumiiniumi, aga ka teiste värviliste metallide sulameid. Pressimist tehakse enamasti kuumalt, aga vahel ka külmalt. Pressimise eelised: 1) võimalus saada keerukaid profiile, 2) kõrge täpsus. Pressimise puudused: 1) suured metalli kaod (eriti torude puhul) 6.Kuumsurvetöötlemise eelised 1) Materjali plastsus 2) väiksemad deformatsioonienergiad ja jõud 3) puuduvad piirangud deformatsiooniastmele Puudused 1)oksüdeerimine, dekarboniseerumine ja halb pinnakvaliteet
Maasäär -rannaj-ga rööbiti paik-v kuhjepinv meres Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi O keskmäestik -mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele Põhjavee kaitse: tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Tulvavesi -ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal
Mandariin on puuvili mis kasvab mandariinipuust. Harilik mandariinipuu on igihaljas valgete lõhnavate õitega puu. Mandariin on väga lähedane apelsinile. Perekonnast Rutaceae, mandariin ladina keeles on citrus rediculata, inglise keeles clementine. Mandariini tuntumad sordid on Satsuma, Clementine, Wilking jt. Clementine viljaliha on väga mahlane, kergelt hapukas, oranzikas punane väliskest, vili väheste seemnetega. Satsuma on kergesti kooritav, lahtine ja õhuke kest, ilma seemneteta, pärit Jaapanist, magus ja õrn viljaliha. Koorest pressitakse eeterlikku õli (mandariiniõli). Koor ja seemned on mandariini massist ligi 26%. Mandariine kasutatakse peamiselt lihtsalt söömiseks, salatisse panemiseks, magustoitudes, toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass ...
muldadel. Kasvab parasvöötme ja sammuti ka lähistroopilise kliimaga aladel. Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi. KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS Külv viiakse läbi aprilli lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm. Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm. Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKSE Päevalille seemneid kasutaatkse söögiks ja nendest pressitakse päevalille õli. Õites leidub vees lahustuvat punast värvainet Kartamiini, mida kasutati varem kangaste värvimiseks. Päevalille osi on kasutatud loomasiloks, kütteks, ehitusmaterjaliks ja biotehnoloogiatööstuse tooraineks. Päevalille seemneid lisatakse paljudesse lemmikloomade toitesegudesse, on talvine linnusööt ning purustatult vajalik lisand kalade peibutussöötades. MUUD HUVITAVAT
MANDEL Merilin Jürine KK11-PE MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum Mandleid süüakse peamiselt toorelt, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult See on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub liigist Mandel pole tegelikult pähkel, vaid teda peetakse luuviljaks Neid kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfürmeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks Mandlid jagunevad kaheks: mõru-ja magusmandel Mõrumandel ei ole söödav, sellest tehakse töötlemise kaudu õli ja essentsi Mandlid sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, kasulikke rasvhappeid, valke ja kiudaineid Mandleid süües püsib kaua täiskõhutunne ja ei tekita vererõhutõusu PÄRITOLU Arvatakse, et mandlipuu on päris Aasia lääneosast ja Põhja-Aafrikast
Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17.sajandi esimsel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembris. Enamus saagist koristatakse ikka mehhaaniliselt, kui on ka erandeid. Näiteks Paul Giraud, Remy Martin jne koristavad siiamaani väheamlt osa saagist käsitsi. Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkohooli sisalduse ( 7-9 vol) ja säilitab kõrge happelisuse. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limosin´i ja Troncais´i piirkonna tammest ja nende maht on 350l. Sealse tammepuidu eripäraks on poorus ja tanniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks. Laagerdumine
3) metsad kaitsevad maapinda ja vett 4) metsad on kliimamuutuste leevendajad 5) metsad võimaldavad puhkust 6) metsad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad 7) metsast saab korjata seeni, marju, ravimtaimi 8) metsast saab ehitusmaterjali 9) metsad hävitavad õhus kahjulikke mikroobe Mis on tarbija puit? Saematerjal, paberipuit, vineeripakud. Suurimad metsatööstusettevõtted. Imavere saeveski Järvamaal. Mida valmistatakse saepurust ja laastudest? Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina-ja mööbliplaate. Kuidas tehakse vineeri? Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhukesed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale. Tuntumad mööblivabrikud. Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Kenama välimuse saavutamiseks kaetakse mööblidetailid spooniga õhukese ehisvineeriga, mis imiteerib väärtuslikke puiduliike.
Latid 11. Puidust pooltooted -Peale saagimist on neid veel töödeldud. Hööveldatud lauad; põranda lauad; voodrilauad; piirlauad; liistud. 12. Vineeri nimetus, kasutus -Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv spoone (3-11). Iga järgmine kiud on eelmisega risti, spoone paaritu arv mis on vajalik kaardumise tõkestamiseks. 13. Puitkiud-, ja puitlaastplaat, kasutus Puitkiudplaat- peenestatakse puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud. (põrandaplaat, seinte- ja lagede kattematerjal) Puitlaastplaat- valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. (sisemine vooderdamine, tuuletõke, alusplaatimiseks) 14. Termotöödeldud puit, kasutuskohad -Suitsutatud/kuumtöödeldud puit Termotöötlemine toimub auruga 180-230C. Tõstetakse järsult temp 100C ja siis aeglaselt 130C
tõmmatakse pärast tikandist välja Katteriie - see osa riidest, mis pööratakse hõlma või mõne muu detaili äärest pahemale poole, vajalik kinnise töötlemisel Krepp - märjana tugevasti kokku tõmbuv krobeline riie, enamasti siid aga ka villane Lainekrepp - krobeliste triipudega puuvillane riie, mida ei pea triikima Lamee - ühelt poolt pisut krobeline, teiselt poolt läikiv väga sileda pinnaga riie Liimiriie - spetsiaalne liimikihiga riie, mis pressitakse rõivaosade tugevdamiseks riide pahemale poolele Samet - madalakarvaline puuvillasest, siidist või sünteetilisest kiust riie Satään - satäänsidusega puuvillane riie, millel parem pool läikiv, pahem matt Sits - õhuke, labase sidusega puuvillane riie Strets - elastseid kiude sisaldav riie Senill - peenikese sametpaela taolisest lõngast kootud riie Sifoon - väga õhuke ja läbipaistev siidriie Taft - tihe, läikiv, kangelt hoidev siidriie
Kõigepealt võetakse Lisatakse akrüülvaigu, Jahutatakse graniidipuru ja lisatakse pannakse metallvormi, köögivalamu sinna värvi vastavalt pressitakse ja toatemperatuurini ja sellele, mis värvi peab kuumutatakse umbes seejärel lihvitakse köögivalamu välja tulema 600° 600° C-ni
väites, et nende krõpsude kartulisisaldus on nii väike, et tehniliselt võttes polegi tegu kartulikrõpsudega. Kui neid krõpse seega kartulitest ei tehta, siis mis neis õigupoolest on? Protsess saab alguse riisi, nisu, maisi ja kartulihelveste kokkupressimisest, mille käigus tehakse kogu mass lamedaks. Siis rullitakse see taignataoline aine üliõhukese kihina plaadile, kus masin lõikab taignast ümmargused krõpsud. "Krõpsud liiguvad edasi konveierilindil, kus need pressitakse lõpuks vormidesse, mis annavad krõpsudele iseloomuliku kaardus kuju, võimaldades neil üksteise sisse mahtuda. Need vormid liiguvad seejärel läbi keeva õli. Siis krõpsud kuivatatakse, pihustatakse maitseainepulbriga ja viimaks pööratakse ümber aeglasemale konveierilindile nõnda, et krõpsud üksteise peale kukuvad. Sealt viiakse need edasi purkidesse, kust krõpsud jõuavad pahaaimamatute tarbijate suhu." Kartulikrõpsud on täis vähki põhjustavat kemikaali
Kuidas valmib suhkur? ● Suhkruroo põllult käib üle traktor, mis eraldab suhkruroo taimelt koore ja tükeldab sisu väiksemateks osadeks. ● Tükeldatud ja koorest puhastatud suhkruroog viiakse tehasesse ● Tehases läbivad nad kaks puhastusprotsessi ● Suhrurooga leotatakse vees ja purustatakse veel väiksemateks tükkideks ● Suhruroost pressitakse magus mahl välja ning viiakse suhruroo tükkidega veskitesse ● Suhruroo mass läbib viite veskit kuhu veski alla ja veski peale kerkib mahl ● Magus mahl kogutakse veskitelt ära ● Nüüd, kui mahl on taimest eraldatud, hakatakse mahla töötlema suhruks ● Mahl filtreeritakse, et suhrusse ei satuks mustus ● Mõõdetakse mahlas suhkru sisaldus ● Mahlal lastakse kukkuda 10 meetri kõrgusest torust, mille sees on vääveldioksiidi aur (see valgendab suhrumahla)
soosingut, siis tasub rääkida sellest joogist pisut lähemalt. Enamiku meil müüdavate siidrite alkoholisisaldus jääb vahemikku 4,54,7%, mõnevõrra kangema kraadiga jookides on alkoholi 67,5%. Kõige rohkem energiat annavad magusad ja suurema alkoholisisaldusega siidrid, kuid sellist kombinatsiooni tuleb ette üsna harva. Toormaterjal, peamiselt õunad purustatakse püreetaoliseks seguks, mis jäetakse umbes ööpäevaks sooja. Seejärel pressitakse püreest mahl, mida mitu korda filtreeritakse. Et saada tarbijale meelepäraseid maitsevarjundeid, segatakse tööstuslikul tootmisel eri õunasortide mahlu. Siidri toorainele (õunamahlale) esitatakse kindlaid nõudmisi suhkrusisalduse, parkainerohkuse, kiudainekülluse ning orgaaniliste hapete hulga suhtes, sest nendest oleneb oluliselt joogi maitse. Suhkrusisaldus määrab siidri kanguse, sest pärmid kääritavad suhkru alkoholiks. Käärimisel eralduv süsihappegaas lahustub
Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanism koosneb 2-st erinevatest detailide grupist liikumatud ja liikuvad. Liikumatu osa mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt.Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele
Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvili. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamisi tööstusharusid. Kõige suuremaks tööstusharuks on terasetööstus. Majandusgeograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. On riik Aafrika kirdeosas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Egiptusel on soodne geograafiline
Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed. 2. Milleks lagunevad rasvad .........? Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks. 3. Mis tähendab oomega rasvhape? Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel Näiteks seemned peenestatakse ja asetakse bensiini või eetrisse, mis pärast õli väljalahustamist seemnetest lenduvad 5. Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti? Kilekott läheb rasvaseks. 6. Rasvhappe seebistumine... Toiduainete keetmisel rasvad sulavad ja lähevad rasvad vedelikku ning moodustavad emulsiooni ehk vees mittelahustuva rasvalahuse, osaliselt võivad rasvad ka laguneda
°C.Pesemistemperatuur peaks olema alla 70 °C. Põlemine: Lina põlemine toimub analoogiliselt puuvilla põlemisega. Lina keemilised koostisosad: tselluloos 80% Lambavill- Villakiud on tekstiilkiududest kõige keerukama ehitusega.Villakarva kasvades moodustuvad erisugused kiukihid.Villarakke on kolme liiki: Katterakud,pärisrakud ja säsirakud. Venivus: 30-45%. Tugevus: 10.15 cN/tex. Hügroskoopsus: 14-19% Temperatuuride mõju:villaseid tooteid pressitakse temperatuuril 140-170 °C.Pesemistemperatuur on 40 °C. Põlemine: Vill on rasksüttiv,põelb aeglaselt,kustub leegist eemaldamisel,põlemisel levitab põlevate sulgede lõhna.Järele jääb must või hall rabe kera. Lambavilla keemilised koostisosad: Villakiud koosnevad peamiselt keratiinist.Villakius on süsinikku,hapnikku,lämmatikku,vesinikku ja väävlit. Siid- looduslik siid eritub siidiliblika rööviku , nn siidiussi siidinäärmeist kookonniidina ja moodustavad siidiliblika kookoni
Arvamus: kiusamist ei õigusta miski ja kui sa valid sellise tee siis tagajärjed võivad olla ebameeldivad/negatiivsed. Tegevus: See raamat jutustab ühest poisist kelle nimi on Rasmus. Rasmus läks teise kooli, kus oli alguses päris tore. Tema elu muutub päevapealt, kui tema klassi tulevad vennad Gert ja Ragnar. Nad valivad just Rasmuse oma sihtmärgiks, keda kiusata, ka ülejäänud klassi poisid keeratakse Rasmuse vastu ülesse. Nii mõnitatakse Rasmust ja pressitakse talt raha välja. Ka Rasmuse kodus pole just asjad kõige roosilisemad. Rasmuse ema on leidnud endale uue austaja, kellega ta õhtuid kasiinos veedab ja raha tuulde loobib. Rasmus juhtub juhuslikult nägema, kuidas vennad wc-s millegi kahtlase vahendamisega tegelevad. Rasmus otsustab asja uurida ja hoiab poistel silma peal. Tal on ka abilised Elina ja Mari-Liis. Tüdrukud mõtlevad välja plaani kuidas saaks vennad vahele võtta. Nad korraldavad peo ja loodavad,
Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks. Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teiste kuivade pähklite oma (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest.Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus
vormimisaeg. Väga madal tsükliaeg, madal rõhk, kujutäpsed detailid. Suur elastsus. Madal elastsusmoodul, väike tugevus, kallid seadmed. Suure elastsuse ja löögisitkusega tooted autopamperid, aga muidu nõrgad. Survevalu on enamlevinud meetod. Lähtematerjal enamasti graanulite kujul. Vormis kuni paar minutit. Rõhud on väga suured. 40-200Mpa. Termoplastide vorme jahutatakse. Termorektiivid omi kuumutatakse. Graanulid sulatatakse, pressitakse vormi ja hoitakse seal. Siis tõugatakse välja. Head ühtlase struktuuriga tooted. Keerulised kujud. Suurte objektide tegemine aga kallis. Tekstuur on reeglina suunatud plasti voolu suunale. Tsentrifugaalvalu korral asetatakse armatuur toru sisse ja see pannakse pöörlema. Seejärel pihustatakse maatriks torusse. Tsentrifugaaljõud suruvad õhumullid välja. Torusid ja mahuteid saab teha. Ühtlane välispind tekib erinevalt mähkimisest.
organismile kasulikke antioksüdante. · Tuntud on ka mustikate põletikuvastane toime, tänu millele on neist abi kõhuhädade ja muude nakkuste korral. Astelpaju · ladina k: Hippophae rhamnoides, inglise k: sea-buckthorn · Viljad sisaldavad C-vitamiini, vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. · Astelpajut soovitatakse eelkõige gripi ja teiste külmetushaiguste ennetamiseks ja raviks. · Astelpaju viljadest pressitakse ka õli, mida kasutatakse näiteks vigastatud kudede taastumise kiirendamiseks, kehvveresuse korral, ainevahetuse korrastamiseks, nahapõletike, ekseemide ja põletuste puhul. · Viljade valmimiseks on vaja isas- ja emastaime.
harvendusraiet ning palju muid töid · puid ei tohi raiuda juhuslikult, vaid nii, et raie ja juurdekasv oleksid tasakaalus ning mets jõuaks perioodiliselt taastuda. · Metsatööstus on puidutööstuse üks allharusid, selle toodangu moodustab tarbe- ja küttepuit. · Tarbepuit: saematerjal, paberipuit, vineeripakud · Eesti üks suuremaid ja moodsamaid metsatööstusettevõtteid on Imavere saeveski Järvamaal · Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina- ja mööbliplaate · Puitkiud- ja puitlaastplaate valmistatakse Püssis ja Pärnus · Vähem väärtuslik puit läheb kütteks kas küttepuude või hakkpuiduna. · Langetatud metsa veetakse välja spetsiaalsete metsaveotraktorite ja veoautodega ning müüakse maha kas töötlemata palkidena või saadetakse puidutööstusettevõtetesse töötlemiseks. · Puitu töödeldakse mehaaniliselt ja keemiliselt
Looduslikud ja tehisvaigud Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja:Aivar Krull Teostas:Kermo Kadak Ssisukord Looduslikud vaigud Tehisvaigud Looduslikud vaigud Looduslikud ja sünteetilised vaigud Tähtsamad looduslikud vaigud on: Akaroid. Akaroid on Austraalia päritoluga vaik. Lahustub hästi piirituses. Akaroid annab vähese läikega kihi. Kasutatakse piirituslakkides koos sellakiga. Bensoe (viirukivaik) Värvitud ja kollakad korrapäratu kujuga tükid. Lahustuvad piirituses ja teistes lahustajates. Tarvitatakse piirituspolituurides ja polituurlakkides. Dammar Teatud lehtpuust saadav vaik. Tarvitatakse värvitut, klaasiläikega, tükkidena müüdavat dammari sorti. Käesoojuses dammar muutub kleepuvaks. Dammarit kasutatakse vesiselge värvusega õlilakkide ja nitrolakkide valmistamiseks. Sulamistemperatuur 120 - 200 °C. El...
Laamtektoonika: Ookeanilaamade lahknemine * ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks * tekib juurde uut maakoort tekib ookeani kaskahelik * võivad tekkida saared * esineb pangasmäestikke * aktiivne vulkaanitegevus, maavärinad * Island Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine * raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib * tekivad kitsad ja sügavad süvikud * mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudeks, tekib kurdmäestik * vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekivad magmakolded * põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Laamade liikumine külitsi * laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist * tekivad tugevad maavärinad * Californias Kahe mandrilise laama põrkumine * laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks
Kreeka Koostas: Maria Kustala Riigist Kreeka on riik Kagu-Euroopas Joonia mere ja Egeuse mere ääres; Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke; Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks; 14.12.12 2 Kreeka köök Toitude eripära: üsna tervislikud toidud toorõli, mis pressitakse värsketest oliividest toidud on värvikirevad ja aromaatsed eeskätt kasutatakse kergelt kättesaadavaid kohalikke produkte leiba, küpsetisi, makaronitooteid, värskeid puu- ja juurvilju, kala ja oliivõli Käiku lähevad peaaegu kõik kohalikud loomaliigid, kusjuures paljude retseptide koostisse kuulub ka sisikond. Kasutatakse ka palju hapupiimatooteid
kahte suurde rühma – näilised ja tegelikud väärtused. Lapsest saati pandakse meid uskuma, et kõige väärtuslikumad osad meie elust on näilised ehk üldiselt materiaalsed. Meid sunnitakse õppima ja pürgima millegi poole, mida me ehk ise isegi ei taha, kuid vanemate inimeste sõnade järgi, peame tegema, et elada head elu. Minnes kooli, oodatakse meilt häid tulemusi, hindeid ja üleüldist linnulennult tarkuse omandamist, paljut pressitakse peale ja ei arvestata meie endi huvide ja ideedega. Suunatakse just sinna, kus meie enda vanemad meid näha tahavad, valitakse meie eest amet, justkui pandakse sünnist saati otsaette silt ’’jurist’’ või midagi muud sellesarnast. Paljud inimesed, kes suunavad tänapäeva noori, tegutsevad pimesi, arvestamata suunatavate huvide ja eelistustega. Kõik me oleme erinevad, meil kõigil on omad huvid, näilised ja tegelikud väärtused. Ühe
süsivesikuid kokteilide aga väga hapu. Hispaania, tumeroheline, 10,6g, samuti kala, Itaalia sileda ja nõrgalt kiudainet ubade, läikiva kestaga. 2,1g, juurviljasuppide kaloreid 30 ja kastmete valmistamiseks. Greip USA Vilja koor Vesi 88,06 sellest pressitakse sarnaneb Hiina sisaldab rohkelt Kalorsus 42 haput mahla, apelsiniga, Mehhiko eeterlikke õlisid. Lipiidid mida kasutatakse kuid on LAV 0,14 nii värskelt kuid suurem. Iisrael Tuhk 0,36 ka konservitult. Seemned ja India Süsivesikud koor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
