4 Q1 14.3 -> 14 Sq(1) = 7 Sd(2) = 5.1 Q2 9.7 -> 10 Sq(2) = 5 Sd(3) = 2.0 Q3 3.5 -> 4 Sq(3) = 2 Sd(4) = 3.3 Q4 6.1 -> 6 Sq(4) = 3 Sd(5) = 6.3 Q5 12.1 -> 12 Sq(5) = 6 Sd(6) = 2.8 Q6 5.1 -> 5 Sq(6) = 2.5 Sd(7) = 7.3 Q7 14.1 -> 14 Sq(7) = 7 2. Dünaamiline diapasoon Leida digisignaali dünaamiline diapasoon. DF = 20log(2F) = 24.0824 = 24 3. Suhteline kvateerimise viga signaali suurima ja vähima väärtusega diskreedi korral Leida suhteline kvanteerimisviga protsentides signaali suurima ja vähima väärtusega diskreedi korral. Sdmax(n) = 7,8 = q/Sdmax *100% = 2,56% Sdmin(n) = 2,0 = q/Sdmin *100% = 1% 4. Kvanteeritud signaali taastamine Kasutades 4-ja esimest diskreediväärtust viia läbi kvanteeritud signaali taastamise
kaks klappi. XIX sajandil võetakse ka tema juures kasutusele Böhmi süsteemi mehhanism. Kaasaegne oboe kujutab endast kolmest osast koosnevat mustast puust valmistatud koonilise toruga puupilli. Heli tekitajaks on oboel õhukesest pilliroost valmistatud kahekordne lesthuulik. Lestade vahele jääb pilu, millest läbipuhutav õhk paneb lestad võnkuma. Teda valmistatakse põhiosas tugevast mustast puust. Pilli aukude ja klappidega varustatud toru on umbes 60 cm pikk. Oboe diapasoon on ligi 3 oktaavi – sib kuni la3. Oboe on samuti in C pill. Noodid kirjutatakse viiulivõtmes ja kõlavad nii nagu on kirjutatud. Oboele sobivad mängimiseks meloodilised partiid. Erilise tämbri tõttu mis meenutab ninahäält kasutatakse teda armastuse, igatsuse, kurbuse väljendamiseks. INGLISSARV ehk altoboe on oboest suurem ja madalama ulatusega pill. Ka inglissarve tämber on nasaalse värvinguga, ilmekas ja väljendusrikas. Pilli lest on kinnitatud kõvera
Meloodia Dynamics Dünaamika Harmony Harmoonia Rhythm Rütm Meter Meetrum Tempo Tempo Texture Faktuur Mode Laad Register Register Timbre Tämber Range Diapasoon Homophony Homofoonia Polyphony Polüfoonia Melody
1. Raadiovastuvtjate tphimtted, struktuurskeemid 2. Dnaamiline diapasoon ja tundlikkus 3. Peegelkanali miste + lesanne 4. Kolmandat jrku intermodulatsioon 5. Vimendi vimsusvimenditegur. ldised misted. Unilateraalne vimendi ksitlus. lhtemomendid. jreldused 6. L-kujulised sobitusahelad + lesanne 7. Sagedusmuundur Balansssagedusmuundu Vahesageduse valik 8. Hirete kujutlusviisid +lesanne
0,045 2 + 0,026 2 k ml = = 0,076 0,68 Seejärel suurendasime generaatori väljundsignaali amplituudi nii, et viimane väljus märgatavalt amplituudkarakteristiku lineaarse osa piiridest ja leidsime mittelineaar- moonutuste teguri k ka sellel juhul. U1= -1,35dB = 0,86 V U2= -38,9dB = 0,011 V U3= -12,1dB = 0,25 V 0,0112 + 0,25 2 k ml = = 0,29 0,86 6. Pidime välja selgitama ülekandetrakti dünaamiline diapasoon. Dünaamiline diapasoon on suurima lubatava väljundpinge Umax ja vähima võimaliku väljundpinge Umin suhe detsibellides: Suurimaks lubatavaks väljundpingeks võtsime amplituudkarakteristiku käänupunkti. Vähim väljundpinge on valitud nii, et see peab 2...3 kordselt ületama mürapinge amplituudi vastuvõtja väljundis juhul kui saatja sisendis signaali pole. Umin 16mV 3x suurem 45mV Umax = 10V U1 := 10 -3 U2 := 45 10 D := 20 log
kulminatsioon – kõige suurem emotsionaalse pinge moment meloodia arengus, tavaliselt tõusvas liikumises artikulatsioon – helide omavaheline sidumine või eraldamine (legato, staccato – katkendlikult, staccatissimo, portato) helivaru – kõikide olemasolevate muusikas kasutavate pillide kõige alumistest kõige ülemiste nootideni (välja jäävad need mida inimkõrv ei kuule) diapasoon – ühe instrumendi või hääle ulatus register – diapasoon jaguneb mõtteliselt kolmeks, alumine jne tsooniline kuulmine – see, kuidas inimene kõiki heliomadusi tunnetab enharmonism – sama helikõrgus, mis on väljendatud kirjapildiliselt erinevalt nt gis ja as on enharmoonilised
.................................................................................................. 6 Harmoonia ..................................................................................................................... 6 Tempo, dünaamika ........................................................................................................ 7 III TEOSE KOORISPETSIIFILINE ANALÜÜS ..................................................................... 8 Diapasoon, tessituur ...................................................................................................... 8 Vokaaltehnilised raskused ............................................................................................. 8 IV KOORITEOSE ETTEKANDE PLAAN ........................................................................... 10 Kokkuvõte ..............................................................................................................................
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...
Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri ...
Harf Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktaavi.Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pilli kaela (lookleva ülaosa) küljes asuvad häälestusvirblid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asub pedaale ja kettaid ühendav mehhanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega kõrgemaid keeli. Heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehhanism
1000 92,7 ±0,3 Joonis 4. Sisendpinge sõltuvus generaatori väljundpingest 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik Joonsi 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik 6. ML-moonutuste tegurid Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=152mV u2=0,75mV u3=0,23mV Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=390mV u2=4,8mV u3=7,31mV 7. Leitud dünaamiline diapasoon. U Mõõdame asja üle. 8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6). Joonis 6. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 100Hz täisnurksignaali korral. Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz täisnurksignaali korral. Joonis 8. Spekter 100 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Joonis 9
Praktikas on aga pumpadele esitatavad kõigis on tegemist mehaaniliselt nõudeid rohkem. Hüdropumpa valikul tihendatud töökambritega. Läbi nende tuleb arvestada järgmisi nõudmisi: toimub töövedeliku juhtimine sissevooluavast väljavooluavasse. Kuna · kasutatav töövedelik pumpades puudub töövedeliku vaba vool · töörõhkude diapasoon nende kahe ava vahel, vähendatakse · oletuslik pöörlemiskiirus pumbas töövedeliku ruumala, mille · minimaalne ja maksimaalne tulemusel tekitatakse rõhk. Seetõttu on töötemperatuur nad eriti sobivad suurte rõhkude saamiseks, ning eriti sobivad · töövedeliku minimaalne ja
Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega helide korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Heli tugevust/valjust mõõdetakse detsibellides (dB). Normaalse kuulmise korral on kuulmislävest (0 dB) valuläveni 120 dB, seda 1000 Hz juures, mis ongi kuulmisvälja diapasoon. Väga tugevad helid (120 130 dB) põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve võib purustada ka trummikile. Kui tugevad helid (kõva müra) kestavad pikka aega, võngub trummikile kaua liiga suures ulatuses, mistõttu trummikile muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugev (alates 85 detsibellist) heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi.
Balansseeritud- ümardamine kvandi poolse väärtuse suhtes. Kvantimisvahemik jagatakse pooleks ja otsustatakse kummas suunas on kasulikum liikuda. Selle puhul võidame vigade keskväärtuses (kuna see = 0) . Keskmine ruuthälve jääb aga samaks. Kvantimisnivoode arv ja laius on määratud bittide arvuga ja pingevahemikuga, mida kujutatakse. Kvanteerimisel ei pääes kvanteerimisveast. Digisignaali dünaamiline diapasoon Kvanteerimsie tulemusena saime digisignaali esituse täisarvuliste suurustega(nivoode väärtused). Neid väärtusi võib esitada erinevais arvsüsteemides. Digisignaali puhul on selleks kahendsüsteem. Dünaamiline diapasoon on suurimate ja vähimate väärtuste arvu suhe, millega oleks võimalik signaali edastada. Fikseeritud koma formaat erineva väärtusega signaalid esitataks kodu dünaamilises diapasoonis ühesuguse absoluutse veaga (tingib suure vea väikeste väärtuste korral)
Tekivad uued zanrid. Klaverimuusikas oluline muutus, muusikalised portreed, karakterpalad. sünnib sümfooniline poeem, üheosaline kirjandusliku või filosoofilise programmiga. Heliloojad tahavad muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid) Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf") Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem. Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon. 4 III. 18501890 hilisromantism Liszti hiline looming, Wagner, R.Strauss varane, Mahler varane l. Hugo Wolf (laulud) muusika areneb monumentaalsuse suunas nii vormis, väljenduslaadis, esituskooseisus. orkester muutub hiigelsuureks (kuni 120 mängijat) äärmuslikud kontrastid pppfff
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Laboratoorne töö: Spektrianalüsaator Aruanne Täitjad: Esitajad: allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ................... Aruanne kaitstud: ...................... Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk Õppida tundma heterodüünanalüsaatori HP8590L omadusi ja kasutamist mitmesuguste signaalide spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhipa...
ülavesi, - kiirelt liivadest läbitungiv vesi mis jääb pidama alumisele liivsavile mulla veemahutavus, - mulla võime pidada vett kinni maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk väliveemahutavus, - suurim hulk seotud ja rippuvat kapillaarvett kapillaarvee katkemise veemahutavus, - mulla veesisaldus mille juures veega täidetud kapillaari hakkab tungima õhk omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus, - taimede poolt omastatav veehulk mida muld suudab kinni hoida pärast suuri sademeid vee imendumine, - vee jäämine molekulaar ja kapillaarjõudude toimel mulda filtratsioon, - ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste filtratsioonikoefitsient- vee hulk mis läbib sekundis 1m2 veejuhtivus, - pinnase omadus lasta vett läbi pooride aurumine, - on protsess mille käigus vesi läheb vedelast olekust gaasilisse
informatsiooni Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi bittide arv Valige üks: a. 8 b. 65 536 c. 255 d. 16 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi diapasoon Valige üks: a. 0 - 16 b. 0 - 220 c. 0-8 d. 0 - 255 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 0 - 255 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Diskreetseadmel on 3 sisendit. Mitu võimalikku sisendsignaalide kombinatsiooni on ? Valige üks: a. 8 b. 3 c. 12 d. 6 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja kee...
Kukla poolt tulenev heli on määratav väikese täpsusega. Helilaine suuna määramist kahe kõrva abil nim binauraalefektiks. TEHNILISED PÕHINÄITAJAD: 1) Heli tugevus e. intensiivsus I - see on energia hulk, mida kannab helilaine ühes ajaühikus läbi laine levimissuunaga risti asetseva pinnaühikuga. Mõõteühik |W/m2| kuuldelävi: I0 = 10-12 |W/m2| valulävi: Imax = 102 |W/m2| IdB = 10 log I/I0 2) Heli dünaamiline diapasoon D = Imax/I0 = 102/10-12 = 1014 DdB =10 log D Dünaamika ala: DdB =10 log 1014 = 140 dB Muusika dünaamika enamasti (piano pianissimo > forte) D 90dB NB! Dünaamika ala näitab kõige nõrgema ja kõige tugevama heli vahet. Vaikne aed (lehed liiguvad) I = 20 dB Vaikne klass (SA 04) I = 30...35 dB Pärnu mnt. Tänav I = 40...45 dB
2. Kuulmispuuete klassifikatsioonid Erinevatel andmetel elab Eestis umbes 1500-2000 kurti (sündinud kurdina või varakurdistunud), s.o ligikaudu 0,1% elanikkonnast. Kurte, kes midagi ei kuule, on äärmiselt vähe (2-3%). Kuulmist testitakse erinevate kõrgustega helide juures. Tavaliselt kasutatakse 5 sagedust: 250, 500, 1000, 2000 ja 4000 Hz (võnget sekundis) - kõne diapasoon 500 - 4000 Hz. Näit: madalama sagedusega helid - 25-500Hz ä, u, õ; keskmise sagedusega - 500-2000Hz ei, ii, d; kõrged helid üle 2000Hz s, f, h. Kuulmislangust mõõdetakse dB-s, mis on heli valjuse mõõtühik. Ühik on oma nime saanud Alexander Graham belli nime järgi. Kasutatakse dB skaalat 20-140ni. 3. Kõne ja mõtlemine Viipekeel
Kirjelduslaused
Const k_nimi [as
· röntgenitehnikas jm · W - elektroodid Langmuiri monovesinikpõletites (leek 4000 C) · kaitseekraanid radioakt kiirguse vastu (sulam W - Cu - Ni) · Väga vastupidavad sulamid : · W - Ru - Co - B (täitesulepea suleotsad) · W - Ta - Hf (reakt-mootorite põlemiskambrid) 6. Vanaadiumirühma iseloomustus · Elementide o.-a. -I ... V · püsivaim ja tüüpilisim V · (-I ja 0 - peam. karbonüülühendites, · muidu II ... V - diapasoon lai) · · ldiselt : lihtainetena kõvad, rasksulavad · keemiliselt väheaktiivsed metallid · (madalal temp-l) · oksiidide happel. omadused suurenevad · elemendi oksüd-astme suurenemisel · Nb ja Ta aatomiraadiused on väga lähedased · (nagu Zr ja Hf puhul, tingitud lantanoidsest kontraktsioonist), · seetõttu keemil. omadused väga sarnased · V rühma elemendid - maakoores küllaltki levinud, eriti V · kuid tegelikult on üsna haruldased (peale V),
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Andri Suga Referaat ,,Hääleliigid ja nende esitajad" MERLE ADELMAN Tallinn 2009 SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................................. 3 Metsosopran ...................................................................................................................................... 3 Koloratuursopran ............................................................................................................................. 4 Margarita Voites ................................................................................................................................ 4 Miliza Korjus ..........................................................................
tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šassii. Kere moodustub veoautodel kabiinist ja sellega seotud elementides ja tööseadmetest. Kere tüüpi jaotatakse: a) porte- e madelautod – universaalseim, millega saab kallutada igasuguseid laste v.a taarastamata vedelikud b) sadul- e vedukautod – töötavad ainult koos poolhaagistega c)
Koodi keskmine pikkus R = pi*ni+… Liiasus - L = R - H Kui on olemas liiasus (rohkem infot kui entroopia), on tegu kadudeta kodeerimisega. Kui kantakse infot üle vähem kui entroopia, on see kadudega kodeerimine. (me ei saa aru, sest meie enda nägemis- ja kuulmiselundid pole täiuslikud) kompressiooni-moonutuse suhe -> R(D) on kiirus - kui on mega moonutatud, siis ka kiirus on suur. Analoog-digitaalmuundus, Nyquisti kriteerium, signaali- kvantimismüra suhe, dünaamiline diapasoon. Audio kodeerimine. Psühhoakustiline mudel, MP3, maskeerimisefekt, diferentsiaalne kodeerimine, sigma-delta modulaator. Sample & Hold - kondensaator (analoogmälu) Kui kiiresti peab kondensaatori lülitit avama ja sulgema? Nyquisti kriteerium - kõik info jääb alles, kui avatakse ja sulgetakse vähemalt kaks korda kiiremini kui on signaali maksimaalne sageduses. Ja siis kvanditakse pinget - pannakse kõrvale joonlaud (diskreetne
Paremate teenimisvõimaluste tõttu valisid baltisaksa kunstnikud Peterburi tihtipeale kas ajutiseks või püsivaks elu- ja töökohaks. Kuni sajandi lõpuni olid peamiselt baltisaksa kunstnikud need, kes vahendasid siinsesse kunstiruumi Euroopas vaheldunud kunstistiile. Kohalike baltisaksa aadlike ja linnakodanlaste õdusale ja turvalisele elulaadile vastas eriti hästi kodu ja perekonda hindav biidermeierstiil, ent nende tööde stilistiline diapasoon ulatus klassitsismist impressionismihõngulise vabaõhumaalini. Estofiilide liikumise kandel jõudis baltisaksa kunsti eesti talupoja kuju, väga populaarsed olid erinevates graafilistes tehnikates teostatud linna- ja maastikuvaated. 19. sajandi teise poole baltisaksa kunstis põimus akadeemilise kunsti elutruuduse nõue. Mitmed baltisakslased sidusid end sel ajal kas õppejõudude või kunstiüliõpilastena end Düsseldorfi Kunstiakadeemiaga, pannes aluse nn
Paremate teenimisvõimaluste tõttu valisid baltisaksa kunstnikud Peterburi tihtipeale kas ajutiseks või püsivaks elu- ja töökohaks. Kuni sajandi lõpuni olid peamiselt baltisaksa kunstnikud need, kes vahendasid siinsesse kunstiruumi Euroopas vaheldunud kunstistiile. Kohalike baltisaksa aadlike ja linnakodanlaste õdusale ja turvalisele elulaadile vastas eriti hästi kodu ja perekonda hindav biidermeierstiil, ent nende tööde stilistiline diapasoon ulatus klassitsismist impressionismihõngulise vabaõhumaalini. Estofiilide liikumise kandel jõudis baltisaksa kunsti eesti talupoja kuju, väga populaarsed olid erinevates graafilistes tehnikates teostatud linna- ja maastikuvaated. 19. sajandi teise poole baltisaksa kunstis põimus akadeemilise kunsti elutruuduse nõue. Mitmed baltisakslased sidusid end sel ajal kas õppejõudude või kunstiüliõpilastena end Düsseldorfi Kunstiakadeemiaga, pannes aluse nn
6 𝑁𝐻𝑂 Eategur KHL = √ 𝑁 NFO = 4 Paindeväsimuspiirile vastav vahelduvpinge tsüklite arv kõikide teraste jaoks. N > NFO, seega KFL1 = KFL2 = 1 Paindeväsimuspiirile vahelduvpinge tsüklitel NFO vastavad lubatud paindepinged [𝜎]FO [𝜎]FO1 = 310 [𝜎]FO2 = 1,03HB = 1.03 x 248,5 ≈ 256 Lubatud paindepinged [𝜎]F = KFL [𝜎]F1 = 310 MPa [𝜎]F2 = 256 MPa 2.4. KINNISE SILINDERHAMMASÜLEKANDE ARVUTUS Reduktori massi diapasoon, mmin = 0,1 T2 ; mmax = 0,2 T2 kg mmin = 0,1 × 209 = 20,9 kg mmax = 0,2 × 209 = 41,8 kg Telgede vahe eeödatav diapasoon: awmin = √290 × mmin mm --> awmin = √290 × 20,9 ≈ 78 mm awmax = √290 × mmax mm --> awmax = √290 × 41,8 ≈ 110 mm Telgede vahe 3 𝑇 103 3 209 × 103 a𝑤 ≥ 43 × (𝑢 + 1) × √ᴪ×𝑢22 ×[𝜎]2 𝐾𝐻𝛽 = 43 × (4 + 1) × √0,32 × 42 × 6072 × 1 ≈
kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne sõltuvus sisendsignaali Xs ja väljundsignaali Xv vahel Xv = kXs; 4. kõrge selektiivsus; 5. tundlikkus; 6. ajaline stabiilsus; 7. head dünaamilised omadused; o tundlikkuse lävi (minimaalne suurus, millele andur reageerib; Xmax suur skaala ulatus; D = Xmax/o suur dünaamiline diapasoon. (nt.10/01 = 100); 8. suur ülekoormatavus; 9. suunatoime puudumine 7.Elektrilised andurid. Magnetoelastsed andurid; drosselandurid; transformaatorandurid. Induktsioon impulssandurid. Piesoelektrilised andurid. Elektrilised andurid Elektrilised andurid on enim kasutatavad ja levinuimad, kuna elektrienergiat on võimalik kergesti ja lihtsalt ja ilma moonutusteta üle kanda pika vahemaa taha, on kergesti
kui Tst=T0+C2*ω2 (ventilaatortunnusjoon) Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur - alaldatakse 50Hz vahelduvvool alaldi abil seejärel muundatakse vaheldi abil reguleeritava sageduse ja pingega vahelduvvooluks. Pinget saab reguleerida 0...Un. Sagedust tavaliselt 0..100Hz. Eriotstarbeliste ajamite puhul ka kõrgemaid sagedusi. Eelised Puudused Reguleerimise sujuvus Keerukus Lai diapasoon Võimalus valida sobivaid reguleerimisseadusi Suhteliselt kõrge hind Reguleerimise ökonoomsus 1.3 Faasi rootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud m1 U12 R2 s T 0 R s R ' 2 X 2 s 2 1 2 k - elektromehhaaniline karakteritik 2Tv (1 g ) 2Tv
· · Pumpadele esitatavad nõuded> · Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid võib kokku võtta ühe lausega: · Hüdropump peab muutma mehaanilise energia (pöördemoment, pöörlemis-kiirus) hüdrauliliseks energiaks (vedeliku voolamine, rõhk). · Praktikas on aga pumpadele esitatavad nõudeid rohkem. Hüdropumpa valikul tuleb arvestada järgmisi nõudmisi: · · · kasutatav töövedelik · · töörõhkude diapasoon · · oletuslik pöörlemiskiirus · · minimaalne ja maksimaalne töötemperatuur · · töövedeliku minimaalne ja maksimaalne viskoossus · · paigaldus (torustike ühendus jne.) · · tööorgani tüüp · · oletuslik tööiga · · maksimaalne müratase · · hoolduse lihtsus · · lõplik oletuslik maksimaalne hind · 12. Hüdromootorid. Sissejuhatus
3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne sõltuvus sisendsignaali Xs ja väljundsignaali Xv vahel (joonis 0.2.3.): Xv = kXs; (3.1.1.) 4. kõrge selektiivsus; 5. tundlikkus; 6. ajaline stabiilsus; 7. head dünaamilised omadused; Δo – tundlikkuse lävi (minimaalne suurus, millele andur reageerib; Xmax – suur skaala ulatus; D = Xmax/Δo – suur dünaamiline diapasoon. (nt.10/01 = 100); 8. suur ülekoormatavus; 9. suunatoime puudumine; (joonis 0.2.4.) 2/27 jklng3.sxw 3.2.Erinevate andurite tööpõhimõte ja kasutusala. Elektrilised andurid. Automaatsüsteemides kasutatakse elektrilisi ja elektromehaanilisi andureid kõige rohkem, kuna elektrienergiat on võimalik kergesti ja lihtsalt ja ilma moonutusteta üle
nt ühe telje auto transmissioon. Eelised: hea töökindlus, kõrge kasutegur, väike tundlikkus väliskeskkonna temp-ile. Puudused: kiiruste reguleerimise astmelisus, konstruktsiooni keerukus, kõrge müra tase, kõrde tundlikkus määrderežiimile. 16. Rataskäiguosal masina mehhaanilise transmissiooni koostus. 1. Peasidur – võimaldab ühendada või lahutada transmissiooni ja jõuallika 2. Käigukast – võimaldab muuta transmissiooni ülekandearvu ning sellega valida olukorrale vastav diapasoon 3. Kardaanülekanne – võimaldab pöörleva liikumise ülekandmist muutuva nurga all 4. Koonilisest hammasülekandest koosnev peaülekanne – võimaldab pöörlevat liikumist üle kanda täisnurga all 5. Diferentsiaal – võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erinevate kiirustega kui masin liigub kõverjoonelisel trajektooril. (4. ja 5. moodustavad kokku vedava silla peaülekande.) 6. Poolteljed 7. Vedavad rattad 17. Hüdraulilised transmissioonid ja nende liigitus
Nende vahel võivad paikneda suvalised laused ja kommentaarid. Sub-lause algab võtmesõnaga Sub, millele järgnevad nimi ja tühjad sulud. Siin on nimi lause muutuv element, mille valib programmi koostaja, arvestades nimede esitusreegleid. Alamprogrammi lõppu määrav End Sub-lause koosneb aga ainult võtmesõnadest. Andmete põhiliikideks VBAs on arvud, stringid ehk tekstid, ajaväärtused ja tõeväärtused. Iga andmeliigi jaoks on määratud võimalikud väärtused ja nende diapasoon, lubatud tehted ja operatsioonid. Esialgu piirdume arvude ja stringidega. Lihtsamal juhul käsutatakse programmides skalaarandmeid, mis esinevad konstantide ja muutujatena. Konstandi väärtus esitatakse vahetult programmis ning programmi täitmisel seda muuta ei saa. Iga andmeliigi jaoks on ette nähtud kindlad konstantide esitamise reeglid. Programmis Superi on käsutusel neli arvkonstanti: kolm konstanti väärtusega 2 ja 3.14159 ning
Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus. See sisetatakse otse lahtrisse või leitakse valemi poolt. Väärtused võivad esineda konstanditena ka valemites. Väärtuste esituses valemites on teatud iseärasused, võrreldes lahtriväärtustega Excel määrab sisestatava väärtuse tüübi esitusviisi järgi. Arvude ja kuupäevade esitusviis (eraldajad) sõltub keeleseadetest, mis on määratud Wind
töö tasakaalustamatus võivad kutsuda esile kogu laeva kere üldise vibratsiooni. Võlliliini projekteerimisel arvestatakse, et võlliliin koos peamasina väntvõlliga moodustab jäika süsteemi , millel peab olema küllaldane vastupidavus väändevõnkumistele. Võlliliini materjali valikul arvestatakse ,et tegelik omavõnkesagedus ei tohi ületada arvestuslikku üle 5 %. Tegelikud võnkesagedused mõõdetakse torsiomeetriga. Mootori formulaaris on antud mootori töötamise keelatud pöörete diapasoon , kus võib tekkida omavõnkumise ja sundvõnkumise resonants. Mida lühem ja jäikam on võlliliin, seda väiksem on võimalus resonantsi tekkimiseks. Ohtike võngete summutamiseks kasutatakse võlliliinil demfereid. Põhiliselt kasutatakse vedru ja silikoondemfereid . esimesel juhul kulutatakse tekkiv võnkeenergia demferi vedrude jäikuse ületamiseks, kusjuures eraldub soojus. Silikoondemferite puhul kulutatakse võngete energia demferi korpuse ja demferi
eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaatide väärtuste määraminne ühest punktist (nullpunktist), mille korral on tegemist absoluutsete koordinaatidega. Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus) N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6 Z0 X36 E – E kiirpaigutus X34 C10 – faas Z-30 – silinderpind X42 W-38 – koonus X66 Z-81 koonus X75 – otspind W-10 – silinderpind X80 – lõikest väljatulek (teriku purunemise vältimiseks) M02 – Programmi lõp (JOONIS ON NÄILINE) 2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage.
(programmikoodid, tekstifailid). Kompresseerimistegur 2-5x kokku surutud. Kadudega kodeerimine – kui üle kantava info hulk on väiksem kui entroopia. 7 Kompressiooni ja moonutuse suhe – ükski moonutuse ja kompressiooni suhe ei saa joone alla minna. 9. Analoog-digitaalmuundus, Nyquisti kriteerium, signaali- kvantimismüra suhe, dünaamiline diapasoon. Audio kodeerimine. Psühhoakustiline mudel, MP3, maskeerimisefekt, diferentsiaalne kodeerimine, sigma-delta modulaator. Analoog-digitaalsignaalmuundus(ADC) –> kondensaatoriga (kasutatakse mäluna, mõõdetakse mingil kindlal ajahetkel) saame pidevate väärtustega ajas muutuv signaal. Sample and hold – salvesta ja hoia. Kvanditakse ning selle mõõtetulemus pannakse kirja digitaalselt (tavaliselt kahendkoodis). Ümardamine – informatsiooni
Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile ...
Suuremad kogused alkoholi võivad põhjustada akuutse ja kroonilise taluvuse, mille puhul läheb soovitud toimete saavutamiseks tarvis üha suuremaid annuseid. Vananemisprotsessi tagajärjel ei suuda maks alkoholi töötlemisega hakkama saada. Sellepärast ei suuda vanemad inimesed juua samapalju alkoholi nagu noorena. Taluvus võib põhjustada nii füüsilist kui psühholoogilist sõltuvust, nagu tõendavad võõrutussümptoomid, mille diapasoon kõigub kergekujulistest kuni eluohtlikeni. ETÜÜLALKOHOL NARKOOTILISTE AINETE KOOSTOIME Alkohol ja paljud, kui mitte kõik narkootilised ained, omavad vastastikust toimet. Üheks vastastiktoime tulemuseks on kanguse suurenemine. Alkohol võimendab KNSdepressantide toimet. See omadus võib tekitada eluohtlikke olukordi. Alkohol võib moodustada kehas uusi metaboliite, mis võivad tugevdada põhiaine toimet.
Liivsavilõimisega muldi on haritaval maal 24,1 %, liivsavisid koreserikkal materjalil 12,1 %, liivsavisid liivadel ja saviliivadel 2,0 % ja liivsavisid savidel 2,5 %. Savimuldi on kogu haritavast maast 2,8 %, turvastunud ja turvasmuldi aga vastavalt 2,3 ja 7,7 %. Mulla aktiivveemahutavus sõltub mulla lõimisest, huumuse ja korese sisaldusest ning kuivendusseisundist. Valdade haritava maa meetrise mullaprofiili keskmine omastatava vee diapasoon varieerub 140 – 255 mm piires (joonis 4). Suhteliselt väiksem on muldade aktiivveemahutavus Põhja - Eestis ja Saaremaal, kus põllukultuuride saagikus sõltub suurel määral sademete hulgast ja jaotusest taimekasvuperioodil. Liigniiskete muldade ulatuslikust levikust tulenevalt on meetrise mullaprofiili aktiivveemahutavus suur Hiiumaal, Lääne - Eestis ja Peipsi äärsetes valdades. Nendes piirkondades on eeldused suuremad heintaimede kasvatamiseks, kuid nõudlike
saanud alluvate töö kohta Reeglid, mis tagavad volituste delegeerimise efektiivsuse: 1. Juhitavusnormi piiritlemine 2. Volituste ja vastutuse fikseerimine 3. Õiguste ja kohustuste vastavuse tagamine 4. Töö eest vastutamise üleandmine vastava taseme töötajale 5. Kõrvalekaldumiste aruannete sisseviimine. Juhitavusnormi piiramise printsiip: 1. Juhile vahetult alluvate töötajate piirarv, mida ei tohi ületada kontrolli diapasoon e. Juhitavusnorm 2. Mõjutavad tegurid: · Juhtimistasand · Juhi võimed · Alluvate võimed · Organisatsiooni iseloom · Alluvate territoriaalne paigutus · Töötajate motivatsioon Volituste ja vastutuse fikseerimise printsiip: · Volitused ja vastutus peavad olema kirjalikult fikseeritud (nt tööleping) Õiguste ja kohustuste vastavuse printsiip: · Alluvale delegeeritud õiguste maht peab vastama temale delegeeritud kohustuste mahule.
1. Analüütilise instrumendi struktuur. Defineerige analüütilise instrumendi dünaamiline diapasoon:, detekteerimispiir ja instrumendi tundlikkus. Analüütilise instrumendi skeem: Ergastus Proov Detektor allikas energia energia Ergastusallikas genereerib energiavoo, mis astub prooviga vastasmõjusse (valgus, soojus, pinge jms). detektor
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse Sublimatsioon: ilma vahepealse veeldumiseta lume ja jää aurustumine
suuremaks. 3.Kõrguse suurenedes suureneb asimuudi muutumise ebaühtlus ja meridiaanilähedane muutumiskiirus (tanh kipub lõpmatusse). 4.Seniidi läbimisel muutub taevakeha asimuut momentaalselt 180° (h=90°, tan h= ). 5.Poolustel ( = 90°, cos = 0, sin =1) muutub asimuut alati ühtlselt. 6.Troopikas on asimuudi muutumise ebaühtlus suurem, sest valemi muutumatu osa sin on väiksem, cos jälle suurem ning samuti on suurem kõrguste muutumise diapasoon. Asimuudi muutumise väärtused 1 minuti jooksul on toodud meretabelites MT tab. 15g. tabelisse mineku argumentideks on laiuskraadi diapasoon, poolringasimuut ja taevakeha kõrgus. 24 PÄlKESESÜSTEEM Päikesesüsteemi üldvaade Päikesesüsteemi vaade ekliptikapooluselt Saturn #
Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 37. Taimede poolt omastatav vesi Taime mapinna lähedane osa (1/4) juurest omastab 40% mullaveest, järgmised neljandikud vastavalt 30, 20 ja 10%. 38. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD. ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenevalt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. 39. Mulla veerežiimi tüübib. 1) läbiuhtumistüüpi veerežiim - aastas kokku sademed ületavad aurustumist. See on
kapillaarjõududega kinni hoida. 56. väliveemahutavus - näitab suurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida muld suudab kinni hoida. 57. kapillaarvee katkemise veemahutavus - on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb. On omane liivsavi - ja savimuldadele. 58. omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus - näitaja iseloomustab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või sademeid kinni hoida. 60. vee imendumine - Mida kergema lõimise ja suurema poorsusega on muld, seda kiiremini imendub vesi mulda; • Vett hästi läbilaskev, imendub > 150mm • Vett keksmine läbilaskev 50 - 150 • Vett halvasti läbilaskev <50mm • Vee imendumine sõltub lõimisest:
(amplituudi, sageduse, faasi, viiteaja) hindamine. 3.1. Projekteerimise lähteandmed- Raadiovastuvõtja projekteerimisel saab lähteandmed jagada järgmistesse gruppidesse: Tingimused {V}: sisendsignaali iseloom modulatsiooni liik , signaali sagedus ja amplituud, sageduse ja amplituudi muutuste diapasoon ning kiirus, signaali kestvus, häirete iseloomustus jms; Tingimused {P} (piirangud): Analoog või digitaaltöötlus, väljundsignaali iseloomustus; Tingimused {K} (kvaliteedi kriteeriumid): valehäirete tõenäosused, signaali avastamise aeg, amplituudi hindamise täpsus, energiatarve jms. Olenevalt infokandja kujust esineb kolm enamlevinut ülesannet: 1.Teadete vastuvõtmine diskreetide abil (signaali avastamine, eristamine); 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
