kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini koera klähvimine. „Kaldusin kruusateelt kõrvale, kaotasin kodutee,“ karjus kass. Kohtudes kallistas koer kassi. Koos kõnniti koju, kus kükitas kunksmoor kapteniga. Kunksmoor keetis kannu kohvi, koos krõbistasid kõik karamelli küpsiseid, kulistasid koritšnevõitest kruusidest kuuma kohvi.
Muusikal Kujunemine: Nimetatakse ka Ameerika pinnasesse ümberistu-tatud operetiks. Tekkis 20. saj esimesel poolel USA-s New Yorgis. Keskuseks on südalinnas asuv Broadway tänav, kus asub ligi 40 suuremat professionaalset muusikaliteatrit. 1943 tuli lava-le ülimenukas Rodgersi- Hammersteini muusi-kal ,,Oklahoma" Kesk-Lääne osariigi uudismaa-farmerite ja kauboide elust. Seda mängiti 2000 õhtut. Järgnes ,,West Side Story" New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis zanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End. Ülipopulaarne zanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda. Kunstiliigid: 1) süzee kirjandusteos või igapäevaelu kajas-tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse...
Päritolumaa: Ameerika Ühendriigid Kirjastus: Eesti Ajalehed AS Autorist Khaled Hosseini (sünd. 1965 Afganistanis)- kirjanik ja arst 15. aastaselt kolis Ameerika Ühendriikidesse Üks maailma loetuim kirjanik Esikromaan „Lohejooksja“ („The kite runner“) ilmus 2003.a Raamatuid maailmas müüdud üle 38 miljoni eksemplari Kuulsaimad romaanid: „Lohejooksja“, „Tuhat hiilgavat päikest“, „Ja mägedelt kajas vastu“ UNHCR-i (ÜRO pagulaste agentuuri) hea tahte saadik MTÜ Khaled Hosseini Fondi asutaja Raamatu sisu Tegevuspaik: Afganistan Aeg: 1960-2003 Teos räägib kahest Afganistani naisest, Mariamist ja Lailast, ja nende sõprusest Kabulis Talibani ajal Mariam on harami, väljaspool abielu sündinud laps, kes elab emaga Herati lähedal 15-aastaselt pannakse Mariami mehele Kabuli kingsepale Rashidile, tema uues kodutänavas
Kontserdist: Mina käisin kuulamas kui ka osa võtmas kontserdil ,,Jõulu ootel'' mis toimus 08.12.2017. Kontsert võttis osa Kuressaare kesklinnas olevas Laurentiuse kirikus kell 18:00. Kontserdil esinesid Kuressaare Muusikakooli õpilased, kes võisid olla nii seitsme aastased kui ka teismelised, aga esines ka õpetajaid. Kontserdil esineti vähe üksi ja enamus ajast mängis kas siis orkester või ansambel, ka solistidel oli orkester taustaks. Kontsert toimus kirikus, nii et kajas paljude inimeste esinemise ajal, aga tänu suure koguse kuulajatele polnud see nii hull. 3. Esinejad: Esineja (esinejad) Pala pealkiri Juhendaja (juhendajad) Kitarriorkester Saksa viis ,, Kella helin''' Toomas Tang T.Pauluse popurrii ,,Jõulud Karmo Maandi Kuressaares'' Inglise jõululaul ,,Soovime
mõlemad üksteiselt midagi tagamõttega tahtsid ja selle nimel üksteisega manipuleerisid ja valetasid. jean ja preili planeerivad koos põgeneda, samas mõistavad, kui väga nad üksteist põlastavad. christine, kes kõige selle ajal magas, lubas juhtunust kuuldes kõik krahvile ära rääkida, ja lavastus lõppes julie enesetapuga, kuna kokkukeedetud supist ei tundunud olevat enam muud väljapääsu. tema eneseväärikus oli kadunud. 3)minu jaoks kajas lavastusest kõige enam välja see, et nende probleemid olid üles ehitatud enamjaolt klassierinevusel. kui kõigile kolmele tegelasele anda ühine positsioon, siis oleks sündmustik tohutult erinev. julie ja jean näevad üksteises mitte inimest, vaid seda ühiskondlikku kasti, kus sees nad on. julie tahab langeda madalamale, et lasta lõdvaks ja jean pürgida redelil üles. nende iseloomud ei võrdu nende staatusega, kuid nad ei mõista seda, enne, kui nad üksteise tõeliseid palgeid näevad
Balti kett Balti kett oli nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes. 1989. aasta suve lõpus toimus üritus, mis kajas vastu kogu maailma meedias Balti kett. Idee korraldada 23. augustil kolossaalne inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, pärines Eesti-poolselt peakorraldajalt, Rahvarinde liidrilt Edgar Savisaarelt. Suurürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada MRP olemasolugi, rääkimata selle hukkamõistmisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Esialgu pidi selle tavatu meeleavalduse nimeks
H. Heine - Heine oli rahvuselt sakslane, juut. - Heine kirjutas - Luulekogud: ,,Laulude raamat", ,,Ajalaulud", ,,Romanzero" - Heine peab paguluses elama, sest Juulirevolutsioon innustas noorsugu ka Saksamaal mässama tagurlike valitsuse vastu, millele võimud reageerisid karmide repressioonidega. // tema sümpaatia kuulus demokraatiale. - Heine ballaad ,,Krahvinna Juta" kõneleb sellest, kuidas timukas tappis seitse rüütlit ning viskas laibad merre, need lebasid meres ning pakkusid õõvastavat vaatepilti, samas kui Juta ise vaid naeris selle peale. Ballaad ,,Mis peaks küll tähendama" räägib sireenist Lorelei, kes istudes Reini kaldakaljul õhtupimeduses kammib juukseid ja laulab ning on silmailuks laevnikele. Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub. Heinrich Heine Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goethe ja Schilleri kõrval, on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. A...
Paul kartis ka omakestega kõnelemist, sest ei osanud kuidagi panna sõnadesse neid võikaid mälestusi granaatidest, gaasist ja surmast ning kahtles ka selle vajalikkuses. Kodust lahkudes tundis ta end isegi halvemini, kui enne sinna saabumist tänu emotsioonidele, mis tuttav keskkond ja perekond temas esile kutsusid. Kodukohas viibides ei saanud ta enam tundeid alla suruda ning pidi nendega üle pika aja silmitsi seisma, eriti kui ta kõneles oma emaga. Kõnelustes emaga kajas nii selgelt Pauli mõtetest välja soov olla ikka veel poisike ning saavutada emaga lähedus. Taaskord minetab noormees siiski oma loomulikud soovid olla kaitstud ja armastatud ning isegi ootab tagasi sõjaväkke minemist. Seesugune ebaloomulik käitumine on tingitud tema eelnevast koolitusest- lahing, sellele eelnevad ja järgnevad sündmused vormisid temast midagi säärast. Noormeestest vormiti inimesed, kes ei tohi ja saagi olla inimesed ning seda ainult selleks et ellu jääda.
sünge varjualune inimese elukihkavale hingele, ainus tagala neetuile, kes eales rahus puhkavate sekka kuuluda ei saa. Iga vaikne sekund, saadetud tuule ulguvast kajast, neelab nähtamatu pisara meespõlve soost: armsama lahkumine on valu, piinav rebend südames, mida kogu elu endaga kanda. Kuid inimeste tunded, ka kibedamad neist, on privileegia, surelikkuse magusaim toon. Üksikud klaverinoodid lõhestamas hommiku kiretut tervitust, kajas Hallitiivaliste kodas hüvastijätt mineviku lembusega. Reas seisid inimesed, järeltulijad käekõrval, igapäeva mõtted läbistamas nutuhümni nad mõtlesid lahkunuile, oli surnute pühapäev. Teiste seas oli ka neid, kes ei tundnud leina nad ei saanudki, sest nad polnud aadamalapsed. Ükskõiksel ilmel jälgisid nad kaaslasi, oodates missa lõppu. Nad olid seal vaid viisakusest, et mitte äratada kahtlusi. Osad olid eelistamas elu varjude embustes, kuid julgemad segunesid inimsooga
Margus Vaher ja Birgit Varjun rääkisid igasuguseid jutte seoses Urmas Alenderiga. Birgit rääkis, kuidas ta õppis laulu ,,Hüvasti kollane koer" pähe. Talle ei jäänud mõned sõnad meelde ning siis laulis tema poeg talle need sõnad ette. Birgiti ning Marguse hääl kõlas kirikus väga ilusasti. Nad suutsid kõik laulud väga puhtalt ning arusaadavalt esitada. Kuigi kirikus kajas väga palju, arvan et kirik oli selle kontserdi toimumise koha poolest ainuke võimalus. See kooslus tekitab just vastava meeleolu, mälestamaks Urmas Alenderit. Kirik ise oli ilus, kuigi veidike jahedavõitu. Jäin kontserdiga väga rahule ja soovitan kõigil tutvuda Urmas Alenderi loominguga. Samuti võimalusel kuulata Birgit Varjuni või Margus Vaheri kontserte. Kindlasti teen seda ise tulevikus.
Tema sõnul ,,...lendavad (talvel) hobused..." ning ,,...õhud on kõik hõbedas..." Under võrdleb seevastu suve ja talve: ,,Sääl, kus suvel sadadena kullerkupud kollendasid, / ... / laialt lasub lumi, lumi, külm ja hingetu / ..." Samas juhtub talvel nii, et ,,meelde tuleb kõik, mis hää: lilled, laulud, soojus, valgus." Talviku jaoks sümboliseerivad talve jõulud: ,,Nii südaööni sumpasime ringi / ... / Kuid leebe nukrus looritas me hingi, / sest võõraist aknaist ,,Püha öö" meil' kajas." Underi puhul tekibki tunne, nagu oleks ta suve-inimene. Kui ta talvel meenutas suve tunnusmärke, siis suve lõppedes jääb ta möödunud kuid taga igatsema: ,,Need hilissuve rauged päälelõunad! / Mu üle tuleb lahkumise lein, / kui hellal meelel aiateedel käin / ..." Minu meelest kõige paremini kirjeldab Under aga suve ühes luuletuses, kus äsja on lõppenud vihmasadu: Käib sisse-välja päikse, häälte rõõmu,
Mesipuu undab vaikselt. Lepalind vilistab. SÜGIS Viivi Luik Ma ei tea, kas oled käinud sügisel maal. Taevas on kõrgele tõusnud ja puudest said jaheda leegiga lõkked lagedail väljal. Näed sa, kui kauaks septembrikuu valgus jäi peatuma viljapuuaeda. Küsi päevalille käest, kui sa muidu ei usu! TULI SÜGIS VÄRVIDEGA Helvi Jürisson Sügis astus metsa, värvipotid õlal. Tema kannul kajas vaskse kella kõla: ,,Aeg on teele minna, pääsud, kurekesed!" Aga mahajääjail oma murekesed. Sügis on ju edev silma paista soovib- ühel vahtralehel kõiki värve proovib. Aga üle kõige armastab ta kulda, paiskab seda õhku, rentslisse ja mulda. KUULE; KAS SEE ONGI SÜGIS? Aivar Pohlak Kuule, kas see ongi sügis siiruviiruline? See, kes haavalehte nügis, ütles talle: ,,Mine!"
leiaks. Ja kolmandaks..." Kuninganna naeratas. "Ma tean, mis sulle endale ära kuluks!" lausus ta hellalt ja nipsutas sõrmi, mispeale ümber laste kollaseid tähesädemeid pilduma hakkas, kuni see muundus tõeliseks keeristomiks, mis kiljuvad Marii ja Martini taeva poole üles vedas. Paari hetke pärast tähekeeris hajus ja nad seisid oma taluõuel, hommiku mahe valgus õhetavaid põski paitamas. "Sulle on vaja perearmastust, kallis Martin..." kajas poisi peas ja siis Martin mõistis, mis siin elus see kõige tähtsam on: armastada ja olla armastatud! Seega võttis ta Marii käevangu ja sammus koju vastu uuele saatusele, mida lahke kuningaemand neile loonud oli.
Grammofon nurgas. Mis veel oli vaja? Jääkülma sampust ja samaväärt verd. Meesriim Suus vaikustihkeks vaiguks klompund sülg. lk 31 Ei ole jõudu liigutada tiibu. Ta teab ju küll, mis on ta nõrgeim külg. Ja siiski vastu lohutust ei liibu. Naisriim Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe. lk 16 Ta on ihuüksi suures majas. Ja nagu temas, minuski on lõhe. See hääl!...Kui võikalt vastu kajas. Libisev riim Pilvede valgus on lõputu minek. lk 22 Mõtete müüre mureneb. Ja kui sa lähed, siis lähed nimelt Vahemaa vaikides suureneb. Täisriim Hinge vinge - lk 29 Majas - ajas Vette - ette Irdriim Kivides inimest lk 28 Kriibib rigid lk 41 Nimetut minekut lk 42 Kujundianalüüs Epiteedid: 1.Valged õied lk 5 2.Jääkülma sampust lk 8
kõverat saltot, maabus valge avara särgi lehvides hääletule murule. Ta seisis kahel jalal, justkui olnuks vahemaa mitte midagi silmapaistvat, kuid tegelikkuses oli ta väga hirmul olnud lihtsalt ta tahtis nii väga jõuda pilveni, et see iha oli talle jõudu andmas, varjutamas kõik muu. Noorsand unustas isa keelud väljuda oma toast, teenijad, kes teda näha võiksid ja oma ohutuse ta mõtles vaid oma tiivulisest armastusest, lootes, et just tema on pilvede vahel. Ta peas kajas jällegi klaver oma muutumatu laitmatusega, puhta lapseliku armastusega, niisama hella, kui esimesed lumikellukesed aprilli alguses. Atmosfäär muutus: tormiline tuul rebis pilvi ja nende sees vähklevat kogu, pillates viimast kui õlekõrt õhukihtide vahet. Poiss nägi neidsamu nii tuttavlikke halle tiibu, tumedat juuksevihku, ebainimlikku väega kehaehitust... Kuid midagi oli valesti, sest vabaks lendamise
Seal oli enne elektri leiutamist palju laternasüütajaid. Seal oli palju kuningaid, joodikuid, uhkustajaid, geograafe ja ärimehi. 17.osa Ta kohtas alguses madu, kes ütles et prints on Aafrikas. Ta seletas, et Maa peal on küll inimesed, aga kõrbetes neid ei leidu. 18.osa Järgmisena kohtas prints ühte kolme kroonlehega lille. Lill arvas, et inimesi on ainult 6-7 tükki. 19.osa Väike prints ronis mäe otsa. Ta kõneles tuulega . Kõik kajas vastu ja ta arvas, et inimesed on imelikud, muudkui kordavad. 20.osa Prints avastas, et tema roos ei olnud ainus maailmas. Ta arvas, et see oleks roosi köhima ajanud ja prints oleks pidanud teesklema, et ta hoolib temast. Prints hakkas nutma. 21.osa Ta kohtas rebast. Rebane oli õunapuu all .Rebane seletas, et ta ei ole taltsutatud. Samuti ta seletas, mida taltsutama tähendab. Kui Sa oled kellegi taltsutanud, siis sa ka vastutad tema eest
Kõrboja preili saadab Jüri peost teistele rääkima. Katku Villu ei taha sinna eriti tikkuda. Hoidsin põialt, et ta sinna läheks. Seda ta tegigi, kuid jõi ennast seal täis. Tantsis ja tantsis koos Kõrboaja preiliga. Kui kaua nad nõnda oleksid tantsinud, ei tea, aga äkki juhtus nõnda, et Villu komistas ja pidi peaaegu kukkuma. Villu pidi just siis kukkuma, kui keegi külapoiss oma neiuga temast ligilähedalt mööda vuras, lähedamalt kui vast tarvis oleks olnud. Poiste suust kajas naer, aga see vaikis silmapilk, sest Villu andis sellele, keda ta jala ettepanijaks pidas, rusikaga hoobi, nii et see kui kera veeres kirevate laternate alt läbi, kaugemale mändide alla. Tants lõigati kui noaga katki, pillgi vaikis kohkunult. Mis nüüd pidi sündima? Sellised asjad ei lõppe kunagi ju hästi. Ma vihkan neid kaklemisi. Selle kõige oli põhjustanud see alkohol, mida Villu oli mööda kõri alla lasknud. Perenaine astus välja ning käskis kõigil edasi tantsida
PILK PUHMAS KULMUKAARE ALT AKNAST VÄLJA VAATAS KARM MÕTLESIN, ET MINA OLLA NÕNDA KOLE KÜLL EI TAHAKS PEATUSES MA VÄLJUSIN KA TEMA TULI TROLLIST MAHA SEAL MEHELE SIIS TORMAS SÜLLE 15 16 VÄIKE TÜDRUK, KLEIDIS HALLIS KÄED LÕI KAELA ÜMBER TALLE RÕÕMSALT HÜÜDES: ISSI, KALLIS! EIKEEGI “SEIS! KES SEAL ON?” “EI KEEGI.” VASTASIN. JA MA EI VALETANUD. HUNDID HUNT OSTIS MOTOROLLERI - MÜRAST KAJAS METS JA LAAS TA HÜÜDIS ULJALT: VALLERIII!! JA PÕHJA LENDAS GAAS ÜLES MÄKKE, ALLA MÄEST, MÖÖDA NIITU, LÄBI VÕSA KIMAS RATAS KÕIGEST VÄEST, KUID METSARAHVAS TÕSTIS KISA PÕDRAL OLI MÕRU MEEL - HUNT TA VÄLJA SÕITIS TEELT SIILIPAPA HÄDAVAEVU KIHUTAJA EEST SAI KAEVU KÄNNUL REINUVADER HALAS HUNT OLI ÜLE SÕITNUD JALAST KARUMAMMA PEENRAMAAL TA KROSSISÕITU HARRASTAS HUNT LIIKLUST RIKKUS ROLLERIL, ET PALJUD MURDSID KONDID EI PUUTUND TEDA POLLERID - KA NEMAD OLID HUNDID
... Keskpäeval aga lööme araks. Tee tõrgub, ees on kuristik -- Siis kisendame, kartus varaks: Noh, tasem nüüd, sa sõgesikk! Kuid vanker veereb. Unehärmas Kõik pimeneb me pilgu ees. Öömajale meid viib me kärmas Aeg, vana vahva küüdimees. A. P. Kernile Kui ime jäi see tund mul meele: Just nagu põgus nägemus Sa, kaunis, ilmusid mu teele, Kui puhta ilu kehastus. Kui süda murest tröösti vajas, Kui elulärm mu ümber kees, Õrn hääl veel kaua kõrvus kajas, Hell pilk veel seisis silme ees. Aeg möödus. Elu marus ruttu Kõik unistused hajusid Ja paksu unustuse-uttu Su hääl ja pilgud vajusid. Ja keset halli oleskelu Siis õhtusse mu päevad said. Mul polnud armastust ja elu Ja vaimustust ja pisaraid. Ent lõppes öö, mis lausus hingel: Just nagu põgus nägemus Sa jälle ilmusid, mu ingel, Kui puhta ilu kehastus. Ja valgus sügav rõõm mu rindu Ja süda täis on joobumust Ja jälle tunneb eluindu Ja pisaraid ja armastust
nigea Ralph. Õlalaiuse ja turja poolest meenutas ta poksijat, ent suu ja silmad olid selle jaoks leebed ega rääkinud sõjakusest. Ralph oli küllalt suur, et olla ühedavaks lüliks laste ja täiskasvanute autoriteetse maailma vahel, mille pärast ta ühtlasi sobis kõige paremini poistekamba liidriks. ,,Ta sõnad andsid kõigile kindlustunnet.Ta meeldis neile ja nüüd pidasid kõik temast lugu. Spontaanselt hakkasid mõned käsi plaksutama ja varsti kajas terrass valjust aplausist. Punastades kiikas Ralph silmanurgast ja nägi varjamatut imetlust Põssa näol. " Teose vältel läbib Ralph muutliku tee süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kui teose algul oli Ralph inimene, kes mõtles ning pidas kaaslastele pikki loenguid, siis teose lõpuks kujunes liidrist välja põgenik, kes vaevu suutis selgelt mõelda. Koos mõtlemisvõimega kadus ühtlasi tema enesekindlus, julgus ja otsustamisvõime
Seega pikemaajaline pensioniinvestor peab ilmselt oma elu jooksul paraku veelgi raskeid perioode üle elama. See ei tähenda, et aktsiariski peaks pensionikogumisel välistama. Pikaajalise investeerimise filosoofiale pole põhjust hingekella lüüa. Kas praeguste raskuste taga kumab uus suur depressioon? Kaheksakümmend aastat tagasi nautis Ameerika samasugust majandusedu nagu veel hiljuti Eestigi, kuni ühtäkki tabas suurriiki ennenägematu majanduskriis, mis andis tunda terve kümnendi ja kajas vastu kogu maailmas. Kas tollasel olukorral on sarnasusi praeguse ajaga, uuris Priit Pullerits. Mul oli hea tuttav nüüd küll juba manalamees , kes omal ajal elas Valge Maja pressitalituses üle koguni kuus presidenti ning tundis seetõttu enamikku Ameerika raha- ja võimueliidist. Üks rikkur oli talle kord pihtinud, kui lihtsast tähelepanekust piisas, et varandust majanduslanguse eest päästa. See juhtus New Yorgis aastal 1929. Mu tuttava tuttav rikkur oli astunud lifti,
taevajumalanna Nut muutus taevalehmaks ja võttis Ra selja peale. Kui suure raskuse all ei suutnud Nut kõrgemale lennata, palus Ra tuulejumalal Su'l Nuti aidata. Siiamaani seisab tuulejumal Su ja aitab taevajumalannal Nutil Ra'd taevas hoida. Ra oli palunud maajumalal Gebil võtta üle valitsemine. Ta ütles: ,,Ma küll lahkun teie juurest, kuid ma jään igavesti teie kohale särama." Kolm poega oli taevajumalannal Nut ja maajumalal Geb. Esimene poeg oli Osiris, kelle sünni ajal kajas kogu taevas: ,,Praegu sündis suursugune valitseja, heategija- Osiris! Ta valitseb kõike, mis on maa peal!" Kõik inimesed kuulsid seda hüüdu ning olid rõõmsad selle sündmuse üle. Igal pool peeti pidusid ja kokkutulekuid. Ka Ra nägi Osirise headust ja ilu. Osirisel olid suured tumedad silmad, mustad ja läikivad juuksed. Teisel päeval sündis Horos, kellel oli valge nägu, heledad juuksed ja päikesesäravad silmad. Kolmandal päeval sündis Seth, kes oli väga inetu
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; ...
Lisaks üleujutustele olid selles süüdi ka paduvihmad ning Kladeose jõesängi muutumine. Olümpia org muutus vaikseks asustamata alaks, kus miski ei viidanud selle muistsele suurusele, välja arvatud mõned Zeusi templi sammaste tükid ning osa kloostri varemeist. See oli kõik, mis Olümpia antiiksetest suurehitistest keskajal veel maapinnale ulatus. Ka nimi Olümpia ise vajus unustusse. Orgu, kus oli asunud muistne pühamu, kutsuti siis Antilaloseks (Kajade org), sest mägede vahel kajas hästi. (Kuningas/Voolaid 1997: 27-28) Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-1881 saksa arheoloog Ernst Curtius(1814-1896). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-1941 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936
andmisega. TopTen nimetas nende teguviisi piraatluseks. Bändi kolmandaks rahvusvaheliseks singliks sai "Liar" (ilmus 24.05.04) ning siis anti välja juba täispikk album "Traces Of Sadness", mida sai esmakordselt osta 5. juunil 2004 Tallinna lauluväljakul toimunud massiivselt reklaamitud VN kontserdil, millest "keevitati" ka DVD - "Traces Of Sadness (Live in Estonia)". See oli viimane Ninja asi, mille korraldamisega oli veel seotud Renee Meriste. Sel ajal kajas David Brandesi ajus ilmselt kümneid kordi ''Scheisse!!!''. Sest koos Reneega lahkus projektist ka ninja Maarja Kivi. Renee ja Maarja vahelisest flirdist oli saanud kihlus. Maarja ootas last. 9 Mõnda aega esinesid Vanilla Ninja tüdrukud kolmekesi, kuid varsti hakati otsima uut neljandat liiget, kelleks valiti Viljandist pärit Triinu Kivilaan. 23
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- ...
Martin julgeb teda süüdistada tema ärameelitamist naisest, tütrest ja Sokratest. Martin järgnevalt õhutab teda oma elu emalt tagasi võtma. Isebel nõustub kuid süüdistab Martinit tast lõbunaist tegevat ja oma mõistusega ehk saatusega elajat. Martin järjekordselt vastab, et ta ju armastab teda kuid Isebel vaidleb vastu,et armastust on Martin ise sinna toppinud, et oleks rohkem eetilist väärtust, siis tormab naine paugutavate uste kajas välja ja Martin hoiab end tagasi pigistades takjast enda käes veriseks, et mitte järele joosta. PEATÜKK KÜMME hommikul tunneb Martin end väljapuhanuna ja rahulolevana, tagasi on rutiin ja ta otsustab liikuda järgmise peatükki juurde ja kirjutada poolelijäänud hiljem. Oma igapäevasel poe külastusel aga kuuleb ta, et Isebel on end maha lasknud. Ta otsustab külastada Isebeli ema kes on õnnelik, et just tema , nende tuttav Peterburist külla on tulnud
pildi mõõtmed pidid olema kaks ja pool meetrit korda kaks ja pool meetrit mis kaunistaks peaaltarit. Leonardo tõestama, mida ta suudab. Vasari: ,,Leonardo da Vinci pani aluse maalikunsti kolmandale stiilile, mida me kutsume moodsaks. Ta paistis silma nii tohutu suure talendi ning kunsti sellise sügavuse poolest, et pani oma tegelaskujud tõesti liikuma ning hingama." Firenzes otsis Leonardo lohutust muusikast. Ta komponeeris kurbi lugusid ja improviseeris lautol. Kätes kajas vastu aga igatsus modelleerida ja luua. Nõnda lõi ta sellel ajal erilise muusikariista, hõbedase lüüra, mis kuulajaid kangesti hämmastas, sest sellele oli antud hobusepea kuju. Kui Leonardo oli juba Firenzes 16 aastat elanud, siis 1482. aastal ta sealt lahkus. ,,Madonna kaljukoopas" Esimeseks peatuskohaks oli Küprose saar, sealt edasi purjetas ta Egiptusesse kus ta läks muhamedi usku. Kait Bai saatis ta Itta, ääremaale Eufrati ja Tigrise vahel,
alati madalalt piki rannajoont. Luurajat ootav Hodak oli üleni pingul. Lennuk tegi ringi ja suundus otse seersandi seadeldise poole. Hodak pidas luurajat kogu aeg kirbul ja kui see jõudis umbes 50m kaugusele rannast, vajutas päästikule. ,,Säh, lase hea maitsta sapööri moodi!'' Kostis pikk valang ja peaaegu otsekohe kerkis kennuki sabast suitsujuga. Luuraja tõusid kõrgemale, nõksatas ninaga ja sööstis siis järsku allapoole ning lõikus sapööride silme all merre. ,,Hurraaa!Hurraa!'' kajas kaevikuist kaevikusse ja rõõmutsevad sapöörid jooksid randa. Siin kahmasid nad vastutõrkuva seersandi kinni ja hakkasid teda õhku loopima. ,,Ta, raisa lennud on nüüd lennatud... Ega ma asjata rääkinud,'' kõmises Hodak bassihääl rahulolevalt. Seersanti tuli õnnitlema garnisoni ülem. Ta raputas tükk aega Hodaki kätt ja patsutas sõbralikult õlale. ,,Ei lähe ikkagi tühjade kätega Saaremaale tagasi.'' ,,Kas me siis siit ära läheme, seltsimees leitnant?'' küsis Hodak. ,,Jah
Kuid olümplased ei saanud veel hakata oma võitu nautima, kui nad leidsid end vastamisi uue kohutava vaenlasega. Maaema oli maruvihane, et Zeus ja teised jumalad tema lapsi, titaane, nii karmilt olid kohelnud. Sestap siis heitis ta ühte Tartarosega ja tõi ilmale Typhoni, hirmuäratava koletise, hiigellohe, kes oli suurem ka kõige kõrgematest mägedest. Tema sajas peas olid mustade keeltega suud ja tema silmist välkus tuld. Tema metsik ulgumine kajas mäekurudes möllava maruna, kõlades kord lõvi möirgena, kord raevunud härja mörisemisena. Tormid, tuulekeerised ja kõikehävitavad orkaanid käisid tema kannul. Kui Olümpose jumalad nägid seda õudset koletist enda poole tormavat, põgenes mitu neist kabuhirmus Egiptusesse. Zeus aga viskus kartmatult koletise kallale ja lõi teda halastamatult teemantsirbiga. Valust ulgudes pöördus Typhon põgenema. kuid
pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
viimaks ikka langeb saar. Siis teen tüve sisse tule, põleb õõnsaks tugev puu. Tüvest tubli vene tuleb, ladvast voolin tüüripuu. Ülejäänud okstest aga raiun sada sülda puid; nende eest saan linnas raha, ostan aeda mesipuid." -- Armastas see üksik vana oma kukke, oma kana, oma talu, metsa, vett, üle kõige siiski mett. Taat siis reisi ette võttis: sepalt uue kirve tõi, vana saare juurde tõttis terariista tüvve lõi. Juba valgeid laaste langes löökidest ju kajas laas... Taat on tegevuses kanges, mõtleb: ,,Peagi puu on maas!" Äkki tüvest keegi hüüab härdalt nagu silmavees: ,,Miks mu eluaset püüad hävitada, kulla mees? Aastaid üle mitmesaja kasvas puu ja varjas mind. Ära lõhu minu maja, armas taat, ma palun sind! Tean, et vastset paati vajad vana ei pea enam vett; tean, et mesilinnu-majad annaks sulle maitsvat mett. Samutigi kalastada ilma paadita ei saa. Siiski palun halastada -- jäta puu veel kasvama! Selle tasuks sind ma orjan
pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev viskas Matu Pearule kiviga otsaette, koer hakkas talle jaga kinni ja P tulistas koera. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koera tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Pearu hakkas jälle tamme ehitama.
6 koer hakkas kohe mehele jalga kinni. Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad
Matu viskas aga oma viimase kiriga mehele näkku, koer hakkas kohe mehele jalga kinni. Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus
hõljuvad üksinduse tundidel rõõmsaid ja kurbi mälestusi äratades veel hallide juuste aegadelgi. Kui Jaanus esimest korda läbi kitsa, pimeda Harjuvärava Tallinna sisse sõitis, vahtis tema, roheliste metsade vaba poeg, pool-kohkunult, pool-kurvalt ilmatu kõrgeid kivist hooneid, mille võretatud akende taga võõrad, külmad näod vilkaatasid. Jaanusel oli tundmus, nagu pigistaks keegi tal kõri kinni. -- «Varja vabadust!» kajas ta kõrvus Vahuri viimne sõna. Aga ta harjus ja õppis talvel visalt ning virgalt munkade tarkust, mis tol ajal oli peaaegu ainus tarkus. Seda suurema isuga luusis ta suvel mööda koduseid metsi. III Jaanus oli kümme aastat vana, kui ta isaga esimest korda Lodijärve lossi ratsutas, mille maade serval, nagu juba öeldud, Tambeti talu seisis. Tolleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ning osavast
ootamatu- Gruusias rahvas tuli tänavatele ning avaldas protesti selle vastu, et Stalinit, nende poega, kritiseeriti. Rahutused Gruusias olid päris ulatuslikud. Esialgu H oli üsna üleolev, hiljem sõjaväe abil rahustati Gruusia maha. Pärast Gruusia sündmusi kiirkorras likvideeriti NL-s rahvusväeosad. Põhjuseks see, et Gruusia rahvusväeosad keeldusid oma rahva vastu minemast. Noormehed saadeti laiali üle terve NL. Hruštšovi jaoks see, et ühiskond erineval moel vastu kajas, polnud sobilik lahendus. Eriti ei meeldinud talle ka see, et kontrollimatult hakati Stalinit ja tema aega kritiseerima. Kui Moskvas tehnikakõrgkoolis mitmed õppejõud Stalini vastu parteikoosolekul sõna võtsid, siis kui info Kremli jõudis, võeti mitmed õppejõud töötluse alla ja arreteeriti. Et mingil moel olukord kontrolli alla saada, võeti 30.juunil 1956 vastu eraldi NLKP KK otsus isikukultusest. See dokument avaldati ajakirjanduses, oli mõeldud kõige laiema avalikkuse jaoks,
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
Kuskil allilmas asetseb Hadese palee, mis on paljude väravatega ja tulvil külalisi. PILET NR 3 KAKS SUURT MAAJUMALAT DEMETER E. CERES Demeteril oli ainuke tütar, Persephone. Ta kaotas tütre, kohutavas mures võttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks. Hades viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima, kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud. Demeter vastas, et oli põgenenud
tegelda jõuaks. Sama ebareaalne tundub 3. peatükk "Soolise võrdõigulikkuse edendamine", kus riigi- ja kohalikud omavalitsused peaksid soolist võrdõiguslikkust edendama - panevad võrdõiguslikkust käsitlevad plakatid üles??? Sellised peatükkid jätavad mulje, et seda seadust on tehtud väga kiirelt ja ülepeakaela või siis mõtelmatult. Seaduse eelnõu lugemisel tundus see paljudele lõbu tekitavat, seda ei võetutd kuidagi eriti tõsiselt. Ka sealt kajas läbi et see seadus puudutab rohkem naiste õiguste tagamist kui üldist soolist võrdõiguslikkust. Kas mitte § 4 punktis 2 toodud kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamine ainult meestele pole nende suhtes diskrimineeriv. Siit tuleb välja, et ikkagi igas asjas (mis tihtipeale seotud bioloogilise sooga) ei ole võrdõiguslikkust. Üldiselt on seaduse mõte ja eesmärk hea aga selle elluviimise ja töötamise suhtes on tõsiseid kahtlusi
polnud ühtki nii tähelepanelikku kõrva, ühtki nii värisevat südant, ühtki nii valju silma, ühtki nii õieli kaela, kui "seda oli autori silm, kõrv, kael ja süda, selle vahva Pierre Gringoire'i omad, kes äsja oma nime kahele noorele tüdrukule kuidagi ütlemata ei saanud jätta. Ta läks mõne sammu neist eemale oma samba taha ja seal ta siis kuulas, vaatas ja nautles. Heatahtlik käteplagin, millega ta proloogi algus vastu võeti, kajas ta sees veel edasi ja ta oli täiesti andunud ekstaatilisele vaatlusele, millega autor oma mõtteid jälgib, kui need ükshaaval näitleja suust poetatuna suure kuuldesaali vaikusesse langevad. Väärikas Pierre Gringoire! Kuigi seda pole meeldiv öelda, siiski segati esialgset vaimustushoogu õige pea. Vaevalt sai Gringoire tõsta oma huultele joovastava rõõmu ja võidu karika, kui sinna juba mõruduse tilk sisse langes.
Heitnud pilgu selja taha, toetus d'Artagnan varbtarale. Tarast, aiast ja hurtsikust edasi kattis kogu mõõtmatut avarust tume uduloor -- seal haigutavas tühjuses magas Pariis. Udusse uppunud avaruses särasid üksikud valgustäpid, selle põrgu sünged tähed. D'Artagnanile tundusid aga kõik vaatepildid kaunitena, ta peas olid vaid naeratavad mõtted, kõik pimedad varjud näisid talle helgete ja läbipaistvatena. Kohtumis-aeg jõudis kätte. Tõepoolest, mõne hetke pärast kajas Saint-Cloud' kellatorni laiast mürisevast kõrist kümme pikaldast lööki. Ööpimeduses kaebleva kumiseva pronksi helides oli midagi õudset. D'Artagnani pilk oli kiindunud aiamajakesele müüri juures. Kõik maja aknad olid luukidega suletud, peale ühe teise korra akna. Aknast helkis mahedat valgust, mis pani hõbedaselt särama väljaspool parki kasvava kahe-kolme pärnapuu värisevad lehed. Ilmselt ootas kaunis proua Bonacieux selle võluvalt valgustatud väikese akna taga.
Kuna kaja esitamise tähtaeg on sätestatud seaduses ja TsMS § 64 lõige 1 näeb ette üksnes kohtu määratud tähtaja pikendamise, siis ei või kohus kaja esitamise tähtaega pikendada. TsMS § 415 lõike 1 esimene lause sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (vaata eelnevat). TsMS § 416 lõike 1 punkt 3 nõuab, et kajas oleks esitatud ja põhistatud asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast, ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lõike 1 esimeses lauses öeldut kordab ja täpsustab TsMS § 417 lõige 2 sätestab, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
