Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi.
Vee karedus: Loodusik vesi: 1)soolane vesi 2)mineraalvesi 3)mage vesi Pehme vesi sisaldab vähe Ca- ja Mg-soolasid Kare vesi sisaldab palju Ca- ja Mg-soolasid a) Püsiv karedus tingitud CaCl, MgCl, MgSO Kõrvaldamine: 1) pesupulbriga CaCl2 + Na2CO3 -> 2NaCl + CaCO3 (KATLAKIVI) 2) ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca b) Mööduv karedus tingitud Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 Kõrvaldamine: 1) vee keetmine
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi
Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja
Vee karedus Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - see on tingitud sellest, et elame paesel pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus ● Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase ...............................................
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk
docstxt/13858978264111.txt
Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg
määratav tiitrimisel soolhappega metüüloranži juuresolekul: kare vesi 3 - 4,5 mmol/l väga kare vesi > 4,5 mmol/l Ca(HCO3)2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O Vee mööduv karedus on 1 liitris vees lahustunud Ca ja Mg summaarne MÖÖDUVAST KAREDUSEST SAAB LAHTI: millimoolide hulk. 1. Vee keetmisega: Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O Reaktiivid: 0,1M HCl mõõtelahus, indikaator metüüloranž, uuritav vesi.
lubi, ehituseks, CaCO3, - Lubjakivi, ehituseks. Lubja tootmine CaCO3 CaO + CO2(1000 kraadi), CaO + H2O Ca(OH)2. Kare vesi on vesi, millel on kõrge mineraalainete sisaldus(sisaldab palju Ca Mg ja Fe ioone). Pehme vesi on vesi, millel on väike või olematu mineraalainete sisaldus. Vett pehmendatakse kas sestilatsiooniga või ioonivahetusega. Vee pehmendamine - on karedust põhjustavate ainete eemaldamine CaCO3 + CO2 + H2O -> Ca(HCO3)2 Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 st eemaldatakse keetmisega (kraanivesi) Püsiv karedus on tingitud MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4-st(jõevesi), eemaldatakse ioonivahetusmeetodiga,Ca ja Mg ioonid asendatakse Na ja K ioonidega.
Vee karedus ja katlakivi Pilt katlakivist enne selle eemaldamist. Vee karedus ja katlakivi Pilt pärast katlakivi eemaldamist äädikhappe abil. Katlakivi võis tekkida vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Katlakivist saab vabaneda hapete abil ja mina vabanesin katlakivist äädikhappe abil. Katlakivi võib mõnikord olla pruunikas sellepärast, et vesi sisaldab rauasoolasid.
Miks ei ole looduslik vesi kunagi puhas? V:Sest vesi on väga hea lahusti ja siis suuremal või väiksemal määral lahustuvad vees õhus leiduvad gaasid. Missugused soolad põhjustavad vee karedust? V:Kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Mis on katlakivi, millisel juhul see tekib ja kuidas saab seda kõrvaldada? V:Katlakivi tekkib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg/HCO3)2 vesinikkarbonaatite tõttu. Kuumutamisega saab seda kõrvaldada. Nimeta kolm kivimit ja kolm mineraali. Selgita, mis on kivim ja mis on mineral. V:Mimeraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend. (teemant, grafiit, safiir). Kivim koosneb ühest või sagedamini mitmest mineraalist.(Graniit, lubjakivi,tsement) Selgita,kuidas saadakse a)tsementi b( betooni ja c)savitelliseid. V:paas+savi=tsement, tsement+kruus+vesi = betoon, savi= savitellised Kasutades reaktsioonivõrrandeid ja selgitusi, kirjelda, kuidas saadakse paekivist lupja. V:Paekivi kuumutamisel Nimeta kolm ...
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused).
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kli...
tsüanobakterid, kes tegelikult on küll bekterid. Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 100010 000 vetikarakku. Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all. Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt eutroofsetes ja düseutroofsetes järvedes. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka Läänemeres. MIS ON VEE KAREDUS? Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Eristatakse järgmisi kareduse liike: karbonaatne karedus · mittekarbonaatne ehk jäävkaredus · üldkaredus (karbonaatne + mittekarbonaatne karedus) Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. MIS ON VEERINGE? Veeringe ehk vee ringkäik on Maa Vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahustunud aine on aine,mis lahustis on jaotunud üliväikeste osadena. Lahusti on aine,milles on jaotunud lahustunud ained Hüdrosfäär kõik maailma mered,ookeanid jms Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine polaarsete vee molekulidega Lahustumisel soola kristall jaguneb hüdraatunud ioonideks Aine lahustub vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad Tugevad happed või alused esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Nõrgad happed või alused osa molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks Soolad, mis lahustuvad vees esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine k...
Tähtsamaid metalle ja nende ülesanded. 1. Mõisted. a. Leelismetallid – kõige aktiivsemad metallid, mis kuuluvad IA rühma. b. Leelismuldmetallid – metallid, mis kuuluvad IIA rühma. c. Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Kui karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel, siis on see mööduv karedus ning kui ka vee kuumutamisel see ei kao, siis on jääv karedus. d. Siirdemetallid – metallid, mis kuuluvad B-rühma. e. P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e
O3, osooni. 3) See protsess on sumaarselt pöörduv, st. 2O3 3O2 H=-298kJ Osooni keemilised omadused: Osoon on väga tugev oksüdeerija. Osoonpuhastus tehnoloogia: 1) Prantsuse koolkond Osoon puhutakse vette puhastusprotsessi lõpus 2) Ameerika koolkond Lisaks vee osoneerimisele kuuluvad puhastussüsteemi koaguleerimine ja kloreerimine Karedus Ca(HCO3)2 tinglik karedus (mööduv ehk kõrvaldatav karedus) Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 Ca2+ jaMg2+ sisaldus üldine karedus (mmol/L) CaSO4 ja MgSO4 sisaldus vees - jääv karedus, mis on kõrvaldatav 1) destilleerimisel 2) keemilisel teel Vee pehmendamine Peamiselt on selleks keemilised meetod Nt. lubja ja sooda kasutamine : Ca(HCO3)2+ Ca(OH)2 2CaCO3 + H2O CaSO4+ NaCO3 CaCO3 + Na2SO4 Mineraalvesi Allikast, mis on saastumise eest kaitstud
Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel
Keemia KT Tähtsamad metallid 1. Mõisted 1) Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumisoolade sisaldus looduslikus vees 2) Mööduv karedus – ehk karbonaatne, seda põhjustab Ca ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi 3) Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO 4 jt.), ei kao kuumutamisel 4) Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu 5) Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt 6) Raskmetallid – suurema järjenumbriga metallilised elemendid 7) S-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub s-kiht (I ja II A-rühma
LABORATOORNE TÖÖ Nr.3 Teema:Vee mööduva kareduse määramine Töö vahendid: HCl, triloon B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH4OH), indikaatorid metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder, statiiv. Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2; CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg soolade sisaldusega mg-ekvivalentides ühe liitri (cm3) kohta. Vee üldkaredus jaotub mööduvaks ja püsivaks kareduseks.
ÜK=(11,03cm³ x 0,025mol/dm³ x 1000mmol)/(100cm³ x 1mol)= 2,76 mmol/dm³ C Leian jääk-üldkareduse: JÜK= ( 0cm³ x 0,005mol/dm³ x 1000mmol)/(100cm³ x 1mol) = 0 mmol/dm³ 6. Kokkuvõte ja järeldused Praktilise töö eesmärgiks oli uurida Saaremaa Vee kraanivee üldkaredust, karbonaatset karedust ning leida, kui efektiivne on Na-kationiitfilter uuritava vee pehmendamisel. Karbonaatse kareduse leidmiseks tiitrisin uuritavat vett 0,1 M HCl lahusega. Uuritud vee karbonaatne karedus oli 2,51 mmol/dm³. Üldkareduse leidmiseks tiitrisin vett 0,025 M Triloon-B lahusega. Üldkareduseks sain 2,76 mmol/dm³. Seega võib järeldada, et Saaremaa Vesi on mõõdukalt kare vesi. Peale Na- kationiitfiltri kasutamist oli jääk-üldkaredus 0. Seda järeldasin sellest, et lahus muutus kohe peale indikaatori ET-00 lisamist siniseks. Järelikult oli Na-kationiitfilter uuritava vee pehmendamisel väga tõhus, sest selle abil muutsin ma mõõdukalt kareda vee eriti pehmeks veeks.
Töö kirjeldus: 1. Valmistame lahust 100 cm3 analüüsivast veest ja 3 tilgast metüülpunasest. 2. Tiitrime lahust vesinikkloriidilahusega kuni punase värvi tekkimiseni. VHCl= 3,3 cm3 CHCl = 0,10406M Arvutused: 1. Leiame mööduva karbonaatkareduse valemi järgi : (VHCl * CHCl *1000*1000)/(1000*2*100) (mg-mol/dm3) Mööduv karedus= (3,3*0,10406*1000*1000)/(100*2*1000) =1,71699 (mg- mol/dm3) Järeldus: Mööduv karedus antud katses on 1,71699 (mg-mol/dm3) Praktikum 3 Töö nr 10 Katse 2a ja katse 4 Katse 2a: Haped ja alused Töö vahendid: TAP, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiini lahus Töö kirjeldus: 1. TAPisse asetasin erinevad hapete ja aluste lahused 2. Kontrollisin need metüülpunasega ja fenoolftaleiiniga 3. Mõõtsin iga lahuse ph näidet indikaatorpaberiga Ühend Ff värv Mp värv Univ. Ind. näit HCl; 0,01M värvitu Roosa 4
keemiline vooluallikas seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks aku taaslaetav keemilinevooluallikas kütuselement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuseoksüdatsioonil vabaneva energia arvel leelismetallid perioodilisustabeli IA rühma metallid leelismuldmetallid perioodilisustabeli IIA rühma metallid s- metallid perioodilisustabeli IA ja IIA rühma metallid vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees; see karedus on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel (keetmisel) mittekarbonaatne karedus seda põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad; see karedus vee kuumutamisel ei kao karbonaatne karedus seda põhjustab kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees siirdemetallid perioodilisustabeli B-rühmade elemendid
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
Ülemiste veepuhastusjaama õppereis Vee karedus Vee kareduse aste tähistab lahustunud kaltsiumi ja magneesiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees.
Kas taignate kergitamiseks. Hapega reag eraldab süsihapegaasi mis kergitabki tainast. Neutraliseeritakse tugevaid hapeid. Kaaliumsoolad Kaalium ja naatrium kasulik südamele,kaaliumväetised. Kaltsiumsoolad - tuntuim kaltsiumsulfaat CaSO4. Esineb kristallhüdraadina CaSO4* 2H2O. Nn kips. Kuumutamisel muutud põletatud kipsiks. Kaltsiumkaronaat - reag. Pikaajaliselt loodusliku veega , mis voolad läbi lubjakivilademetest, siis tekkivad koopad. CaCO3+CO2+H2O Ca(HCO3)2 VEE KAREDUS Vees lah, Ca ja Mg soolad põhj karedust .karedas vees seep ei vahuta. (Ca ja Mgioonide reag seebiga mood vette helbeline sade. 1)mööduv karedus , kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees.võimalik kõrvaldada vee keetmisel ,kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad mood rasklahustuvad karbonaadid mis sadestavad katlakivina .(rikub kuumutusnõusid, halvendab soojusjuhtivust) 2)jääv karedus teised vees lah kaltsiumi ja magneesiumi soolad, Kuuumutamisega see karedus ei kao
Tuleb kontrollid analüüsitava vee pH-d. Analüüsitava vee pH on 6,91 18° C juures. Vee pH on üsna neutraalne ning neuraliseerimist teostama ei pea. Analüüsi segavad ka tsink, alumiinium, mangaan ja raud, mistõttu nende suurema sisalduse korral on proovile vaja lisada enne tiitrimist 1-2ml maskeerivat reaktiivi. Analüüsitaval veel segavaid lisaaineid häirivas koguses ei esine, ning maskeerivat reaktiivi pole vaja lisada. 2.Analüüsi läbiviimine. Vee üldine karedus jaguneb mööduvaks ja jäävkareduseks, sõltuvalt sellest, millise soolana Ca2+ ja Mg2+ looduslikus vees esineb. Vee üldine karedus on summaarne Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Kareduse määramiseks kasutatakse kompleksonomeetrilist meetodit. Selle puhul tehakse kindlaks Ca2+ ja Mg2+ ioonide kontsentratsioon tiitrimise teel TriloonB-ga. Meetod põhineb sellel, et TriloonB
NaOH+HCl->NaCl- naatriumkloriid ehk keedusool NaOh+H2SO4-> Na2So4 NaOH+SO2->Na2SO3 NaOh+CO3- Na2CO3- naatriumkarbonaat NaHCO3- söögisooda, ehk naatriumvesinikkarbonaat Tähtsamaid ühendeid Kaltsium- ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained. CaO-kustutamata lubi, MgO-kustutatud lubi. Nii kaltsium kui magneesiumoksiid reageerivad energiliselt hapetega. CaCO3*MgCO3- dolomiit. CaSO4* H20-kips Vee karedus Niisugust vett mis sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg2+ ioone, nim. Karedaks veeks. Karedas vees seep ei vahuta. Eristatatkse karbonaatset eh mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jääv karedus. Jääv karedus on põhjustatud teistest vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest (kloriididest jt.)Niisugune karedus vee kuumutamisel ei kao. Mööduv karedus on põhjustatud kaltsiumi ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisel vees. Katlakivi
sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Katse tulemuste põhjal võib järeldada, et analüüsitud kraanivesi oli mõõdukalt kare. Keemiseni kuumutamine vähendas karedust vähe ja vesi jäi mõõdukalt karedaks. Vee keetmine 20 minutit vähendas karedust märgatavalt ja vesi muutus eriti pehmeks, keetmisele lisaks paberfiltrist läbilaskmine eemaldas veest lisaks ligikaudu 40% keetmisel järelejäänud karedusest. Läbi Na- kationiitfiltri lastud veel puudus karedus täielikult filtri efektiivsus suurepärane. Võrreldes laborikaaslaste läbiviidud kraanivee ÜK ja KK mõõtmiste tulemuste keskmisega jäid antud töö tulemused keskmiste tulemuste sekka (erinevus keskmisega alla 2%). Igasuguste vigade tekkimise põhjuseks võivad olla mõningad ebatäpsused katse läbiviimisel, ligikaudsed mõõtmistulemused ja ümardused arvutamisel.
Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, vee elektrijuhtivus, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Vee karedus, mööduv ja jääv karedus. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja
suurenemine. Leelismetallid- väga tugevad redutseerijad, tõrjuvad veest välja vesiniku. Väga aktiivsed ja reageerivad aktiivselt veega. Kõik IA rühma metallilised elemendid. Leelismuldmetallid- väga tugevad redutseerijad, reageerivad energiliselt veega, tõrjudes välja vesiniku. Kõik IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid s-metallid- leelis- ja leelismuldmetallid. IA ja IIA rühm. Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Mööduv karedus ehk karbonaatne- kaltsiumi- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees, kuumutamisel saab eelmaldada. Jää karedus ehk mittekarbonaatne- põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad- kloriidid, sulfiidid jt. kuumutamisel ei kao. siirdemetallid- perioodilisudtabeli B-rühmade elemendid. amfoteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. passiveerumine- metalli pinnale tekib kaitsev oksiidikiht.
Põhiliselt kasutatakse Ca(OH)2 saamiseks ja ehitusmaterjalide toorainena. Reageerib ka happelise oksiidiga: CaO + CO2 => CaCO3 Kaltsiumi ühendid 2) Ca(OH)2 valge tahke pulbriline aine, lahustub vees vähesel määral, lahust nimetatakse lubjaveeks, segu veega nimetatakse lubjapiimaks, kuulub nõrkade leeliste hulka, reageerib hapetega: Ca(OH)2 + HCl => CaCl + H2O Kasutataske sideainena lubjamördi koostises, kivistumisreaktsioon: Ca(OH)2 + CO2 => CaCO3 + H2O Vee karedus § Kare vesi sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg 2+ sooli. Kare vesi põhjustab katlakivi teket ja karedas vees lahustub seep halvasti § Pehme vesi peaaegu ei sisalda kaltsium ja magneesiumioone § Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks Karbonaatne ehk mööduv karedus... v on põhjustatud kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest
Lahustuvad vees vähem kui IA rühma metallide soolad. · Kaltsiumsulfaat tavaliselt CaSO4 2H2O kips. Kasut. ehituses, meditsiinis. · Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) väga levinud, on mitmeid esinemisvorme marmor, lubjakivi (paekivi), kriit. · Dolomiit CaCO3 MgCO3. Leidub Saaremaal. · Ca3(PO4)2 luude põhiline koostisosa. · Ca ja Mg on elusorganismides väga tähtsal kohal. Mg - taimedes (klorofüll). 4. Veekaredus · Vee karedus on tingitud Ca ja Mg sooladest. Karbonaadid mööduv karedus, saab vähendada vee keetmisega (tekib katlakivi). Kloriidid ja sulfaadid jääv karedus, saab vähendada kasutades ioniite. · Pehme vesi vesi, mis ei sisalda Ca ja Mg sooli. Väga puhast ja pehmet vett saame vee destilleerimisel. Küllalt pehme on ka vihma-, jõe- ja järvevesi.
CM,triloon-B=0,005 mol 0 cm3 0,005mol 1000 mmol mmol Vvesi=100 cm3 JÜK : 3 3 =0 100 cm dm 1 mol dm 3 6. Järeldus mmol 1,15 Uuritava vee karbonaatne karedus on dm , üldine karedus on 3 mmol 1,75 . Uuritava vee filtreerimisel läbi Na-kationiitfiltri saadud dm 3 tulemuseks oli vee jääk-üldkatedus null, mis tähendab, et veest oli karedus täielikult eemaldatud ning filter oli igati efektiivne. Antud katse võib lugeda õnnestunuks.
Järeldused: Viga tuleneb ilmselt inimlikust mõõtmis veast (ei kaalutud täpselt 1g NaOH-d). Samuti on triitimine küllaltki ebatäpne, kuna lahuse värvi määramine, millal on õige hetk, on väga suhteline ja individuaalne. Seega võib meie katset õnnestunuks lugeda, kuna katseline tulemus erines sellest, mis vaja oli siiski küllaltki vähe. Katse 2: Vee kareduse määramine mahtananalüüsi abil. Töö eesmärk : Määrata kooli vee üldine ja mööduv karedus Reaktiivid: H2O, NH4Cl, NH3 · H2O puhverlahus, EDTA lahus, indikaator ET00, metüülpunane, HCl a) Üldkareduse määramine: Töö käik : Pipeteerida 100 cm3 vett keeduklaasi, lisada 5 cm3 NH4Cl, NH3 · H2O, pH 9,7, puhverlahust, väike kogus indikaatorit ET00 ja triitida 0,05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahus muutub punasest värvusest siniseni. Arvutada üldkaredus triitimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala kaudu (ühikutes mgmol dm-3 ehk mol · 10-3 dm-3) Katse andmed :
Veekaredus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess.
Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada _5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Katse andmed: Kui lisasin pehmendatud veele indikaatori, siis lahus läks kohe siniseks ehk karedus on 0 Kokkuvõtteks Praktilise töö ülesandeks oli vee kareduse mõõtmine. Kraani vee kareduseks sain 1,25mol/dm³. Pehme vee kareduseks tuli 0, seega filter töötas väga hästi.
vedelik tahkub (moodustuvad kristallid või amorfsed ained). Auru rõhud kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. See omakorda jaguneb karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse CO 32- ja HCO3- ioonide summaarse sisalduse põhjal. Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest, mida nim ka mööduvaks, sest vee keetmisega saab karbon karedust oluliselt vähendada
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta
· Jää tihedus 0,92 g/cm3 · Kui vees tekib jää, siis ujub see veepinnale, soojemad alumised kihid jäävad vedelasse olekusse Veebilanss · vee juurdetuleku ja veekao (veekulu) vahekord mingis ajavahemikus (tund, ööpäev, aasta) · vaadeldava objekti (taime, järve, valgla, kontinendi, kogu hüdrosfääri) veeringe dünaamikat iseloomustav näitaja. · Maakera veebilanss taandub pikas ajavahemikus sademete ja aurumise võrdsusele. Vee karedus · Põhjustajad on lahustunud Ca ja Mg soolad · Sellise vee kasutamisel sadestub anumate, aurukatelde, radiaatorite sisepinnale kalakivikiht · Sellises vees vahutab seep halvasti <- seebi koostises rasvhappesoolad <- reageerivad Ca ja Mg ioonidega <- tekivad raskestilahustuvad ühendid <- seebikulu suurem · Liigid: Karbonaatne karedus e. mööduv karedus: tingitud vees lahustunud Ca ja Mg
Tiitrimiseks kulunud HCL mahtude erinevus jäi vahemiku 0,10.....0,15cm3, seega lugesin tiitrimise õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (2,50+2,45)/2=2,475cm3. Tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutasin HCO3- ioonide kontsentratsiooni: CmM,HCO3-=(VHCl*CmM,HCl*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (2,475cm3*0,1mol*1000mmol)/ (100cm3*1dm3*1mol)=2,475mmol/dm3 Karbonaatse kareduse arvutamine: KK:CmM,HCO3-/2=2,475mmol/dm3/2=1,238mmol/dm3 Vastus: karbonaatne karedus on 1,238mmol/dm3 B Üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin kuskil 5cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda büreti 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Katse tulemuseks sain 7,05ml. Kordasin tiitrimist ja sain teise katse tulemuseks 7,00ml
Lihvimine Lihvimine on tööoperatsioon toote pinnale lõpliku kvaliteedi andmiseks. Lihvimisel materjali eemaldamine toote pinnalt erineb oluliselt eelnevatest töömeetoditest, kus puitu lõigati või saeti. Lihvimisel toimub kraapimine, mis tuleneb lihvaines olevate terade esitahu negatiivsest nurgast. Terade hulk ja suurus määravad lihvpaberi kareduse ehk selle kui peene jälje see annab. Lihvpaberi karedus näidatakse numbriga, mis annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest. Lihvimine Järgnevalt on ära toodud mõned juhendavad lihvpaberite numbrid puittoodete erinevate lihvimisstaadiumide jaoks: -60-80 (keskmine) plaatide paksuskalibreerimine -80-120 (peen) puitoodete esmane lihvimine -120-150 puittoodete lõpplihvimine - 220-400 (eriti peen) pinnaviimistluse vahelihvimine Lihvimine Lihvimise kvaliteedi kindlustamiseks peab jälgima, et
süsivesinikud nagu metaan, propaan). · Lahustuvuse ´´kuldreegel´´- sarnane lahustub sarnases. · Polaarne aine- lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). · Mittepolaarne aine- lahustub mittepolaarses lahustis (propaan, benseen). · Vee karedus- Ca 2+, Mg2+, Fe 2+ ioonide olemasolu vee ( Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike: - Karbonaatne karedus- vee karedus, mis on pühjustatud kaltsiumi- ja magneesiumi ühendite esinemisest vees. Selline vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehmemaks. Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2, - Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus- vee karedus ,mis on
kohttakistusteguri väärtused ning võrrelda katsetulemusi kirjandusandmetega. Saadud tulemuste põhjal sai võimalikuks ka torustiku ekvivalentkareduse hindamine. Hõõrdekoefitsendid erinesid igal uuritaval katsel empiirilise valemi abil leitutest.Kusjuures kui torude E ja C korral olid need ligilähedased, siis A ja B puhul olid erinevused empiirilistega juba suuremad. Järeldused toru kardeuste kohta. 1.Toru A tsingitud toru DN 25 Kirjanduse andmetel peaks sellise toru karedus olema 0,15 mm.Katseliselt leitud karedus oli umbes 2,7mm.Katse võib lugeda ebaõnnestunuks. 2. Toru B - tsingitud toru DN 15 5 Kirjanduses on antud toru kareduseks 0,15mm.Katse näitab kareduse piirkonna vahemikuks 0,009-0,096 mm, mis on väiksem teoreetilisest karedusest. 3.Toru C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 PVC toru karedus kirjanduses on 0.0015 - 0.007 mm.Meie katsetulemuseks oli ligikaudu 0,01 mm. 4.Toru E - vasktoru DN 15 Kirjandusandmed annavad kareduseks 0.001 - 0.002 mm
1. Loetle puhastuse põhitegurid. Aeg( aine mõjumise), puhastusaine (keemiline mõju), temperatuur (vee), ja mehhaaniline töö kas masina või inimese. Lisada võib ka oskused. 2. Vee osa puhastusprotsessis. Lahjendada puhastusainet vajaliku tasemeni, niisutada ja leotada mustust, transportida mustust, loputada pindadelt mustuse ja puhastusainete jäägid, teha mehaanilist tööd, lahustada mustust. 3. Vee pindpinevus ja vee karedus, kuidas need vee omadused raskendavad puhastusprotsessi? Kõrge pindpinevusega vesi ei märga pinda ega tungi pinnas olevasse mikroõõnsustesse. Järelikult ei saa vesi ka pinda puhastada. Kare vesi tekitab keedunõudele katlakivi, pindadel kuivades jätab selline vesi hallid jäljed. Kareda veega piirkondades vajatakse märgade ruumide puhastamisel setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid. 4. Mustuse eemaldamine lahustuvuse järgi.
lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2]. Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise. Vee elektrijuhtivus. Elektrijuhtivus võime juhtida elektrivoolu, on tingitud laetud osakeste (ioonide) olemasolust vees. Vee karedus ja kareduse liigid. Vee karedus: Vees leiduvate Ca2+ ja Mg2+ katioonide summaarne sisaldus. Mida rohkem neid katioone vesi sisaldab, seda karedama veega tegemist on. Põhjavesi on reeglina karedam, kui pinnavesi. Karedus on oluline näitaja vee kvaliteedi hindamisel. Kareduse liigid: Vee üldine karedus: on summaarne Ca ja Mg ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Karbonaatne ehk mööduvkaredus: on tingitud vees lahutuvatest Ca ja Mg
hapniku ja mittmetallidega; veega tõrjudes välja vesinikku; hapetega tõrjudes välja vesinikku. Al hea elektri ja soojusjuhtivusega, tekib oksiidkiht, - tarbeesemed Tina ja plii tekib oksiidkiht tina õnne valamisel, konservikarbid, plii autoaku, elektrikaablite kaitsetorud. Puhas raud on korrosioonikindel. Titaan. korrosioonikindel. NaCl keedusool ; NaHCO3 söögisooda, taignate kergitamiseks. vask elektrijuhtmed; väärismetallid ehted Vee karedus. Ca ja Mg soolad. Mööduv e. karbonaadne karedus. Vees on kas Ca või Mg ja HCO3 Katlakivi eemaldajad peavad olema happelised. Kõrvaldamiseks kasutatakse: keetmist, destilleerimist. Püsiv karedus. Keetes eemaldada ei saa. Seda põhjustavad Ca, Mg, kloriidid ja sulfaadid. Katlakivi ei sadestu. Kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse: Destilleerimist. kulukas ioonivahetajaid · Kroomimine ei ole seotud terase legeerimisega, sest kroomimine on metalli katmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
